Sotsiaalministeerium · 10. september 2026
- Viit
- 5.2-2/2172-1
- Registreeritud
- 10. september 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- AS Lõuna-Eesti Haigla
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-2/2026
- Vastutaja
- Nikita Panjuškin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 24. september 2026
Sisu (failidest)
Terviseamet 09.09.2026 nr 7.8-7/557
Sotsiaalministeerium
Ettepanek tavapäraste arstibrigaadide
ümberkorraldamiseks käesoleva kiirabikonkursi
raames
Lõuna-Eesti Haigla toetab käesoleva kiirabireformi suunda, mille eesmärk on parandada kiirabi
kättesaadavust ja kasutada olemasolevat ressurssi senisest paindlikumalt.
Leiame siiski, et tavapäraste arstibrigaadide vähendamisega tuleks minna kavandatust
kaugemale.
Teeme ettepaneku loobuda tavapärastest arstibrigaadidest, asendada need õebrigaadidega
ning kasutada vabanevat ressurssi täiendava õebrigaadivõimekuse loomiseks. Ettepanek ei
puuduta reanimobiilibrigaade.
Ümberkorraldamisel on kaks olulist mõju: rahalise ressursi ümberjagamine võimaldab
suurendada operatiivsete õebrigaadide arvu ning vabanev arstlik tööjõuressurss annab paremad
võimalused reformiga juba kavandatud telemeditsiini kiiremaks ja ulatuslikumaks
rakendamiseks.
1. Rohkem õebrigaade võimaldab jõuda abivajajani kiiremini
Mõistame käesoleva reformi ühe keskse eesmärgina kiirabi kättesaadavuse parandamist ehk
seda, et vajalik abi jõuaks patsiendini võimalikult kiiresti. Sellest eesmärgist lähtudes tuleks
hinnata ka tavapäraste arstibrigaadide säilitamise otstarbekust.
Kui arstibrigaadi õebrigaadiks ümberkujundamise arvelt on võimalik luua täiendavat
õebrigaadivõimekust, suureneb tõenäosus, et väljakutse tekkimisel on patsiendile lähedal vaba
brigaad. Suurem brigaadide arv parandab ka võimekust teenindada samaaegseid väljakutseid.
Sotsiaalministeeriumi arengusuundade kohaselt tuleb kiirabivõrgustikku, sealhulgas brigaadide
arvu, asukohta ja koosseisu, arendada dünaamiliselt ja vajaduspõhiselt. Samuti on õebrigaadide
osakaalu suurendamist nimetatud teadlikuks ja vältimatuks arengusuunaks,
mida tuleb jätkata. (Kiirabi arengusuunad aastani 2035, lk 5 ja 9).
Seetõttu leiame, et olemasolevat ressurssi tuleb kasutada eelkõige viisil, mis võimaldab
rohkematel operatiivsetel brigaadidel olla patsiendile lähemal ja jõuda abivajajani
kiiremini.
2. Tavapärase arstibrigaadi säilitamine peab põhinema selgel kliinilisel vajadusel
Arsti- ja õebrigaad töötavad sama kiirabi tegevusjuhendi alusel ning nende varustus on
põhiosas sama. Erinevus seisneb üksikutes ravimites ja arsti kutsepädevusest tulenevates
võimalustes.
Seetõttu peab tavapärase arstibrigaadi säilitamiseks olema võimalik näidata, milliste patsientide
või sekkumiste puhul annab arsti püsiv kohalolek brigaadis õebrigaadiga võrreldes selge
kliinilise lisaväärtuse.
Riigikontrolli audit toob välja, et kiirabi järgib üldiselt tegevusjuhiseid ning olulisi ravivigu
esineb harva. Audit ei anna alust järeldada, et tavapärane arstibrigaad oleks üldiselt
õebrigaadist kvaliteetsem kiirabimudel. (Riigikontrolli audit „Kiirabi korraldus“, 2025).
Ka Sotsiaalministeeriumi arengusuunad lähtuvad õebrigaadidel põhineva kiirabi
edasiarendamisest ning näevad ette, et kiirabi tippvõimekust, sealhulgas arstiabi, tuleb
planeerida vastavalt tegelikule vajadusele. (Kiirabi arengusuunad aastani 2035, lk 9).
Meie hinnangul peaks seetõttu tavapärane arstibrigaad olema põhjendatud erand, mitte
kiirabivõrgustiku püsiv lähtekoht.
3. Vabanev arstlik tööjõuressurss võimaldab telemeditsiini jõulisemalt rakendada
Lõuna-Eesti Haigla toetab reformiga juba kavandatud telemeditsiini arendamist. Tavapäraste
arstibrigaadide vähendamine looks selle rakendamiseks täiendavad võimalused eelkõige piiratud
arstliku tööjõu vaates.
Telemeditsiini toimimiseks ei piisa tehnilise lahenduse olemasolust – vajalik on ka arstlik
ressurss, kes on õebrigaadidele kiiresti kättesaadav ning saab neid kliiniliste otsuste tegemisel
toetada.
Arengusuundades on ette nähtud, et igal kiirabibrigaadil peab olema võimalus arstiga
konsulteerida ning konsultatsiooni andval arstil peab olema ligipääs sündmuskohalt
edastatavatele patsiendi terviseandmetele ja tervise infosüsteemile. Kõigile kiirabibrigaadidele
tuleb tagada telemeditsiiniline võimekus ning telemeditsiini arstile reaalajas ligipääs patsiendi
elulistele näitajatele. (Kiirabi arengusuunad aastani 2035, lk 4 ja 10).
Tavapärastes arstibrigaadides kasutatava arstliku tööjõu vähendamine annaks võimaluse
kasutada osa sellest ressursist telemeditsiinilise arstliku toe tugevdamiseks. Nii ei oleks
arstlik kompetents seotud ühe konkreetse kiirabiauto ja selle asukohaga, vaid oleks
vajaduspõhiselt kättesaadav suuremale hulgale õebrigaadidele.
Ka Riigikontroll on toonud välja, et telemeditsiiniline arstlik tugi peaks olema ööpäevaringselt
kättesaadav ning konsultatsiooni andval arstil peab olema ligipääs tervise infosüsteemile ja
ülevaade piirkonna haiglate võimekusest. (Riigikontrolli audit „Kiirabi korraldus“, 2025).
Seega võimaldab arstibrigaadide vähendamine samaaegselt suurendada õebrigaadide arvu
ja anda reformiga kavandatud telemeditsiini rakendamiseks juurde vajalikku arstlikku
tööjõuressurssi.
2
4. Kriitilise patsiendi kõrgema taseme arstlik abi peab olema tagatud reanimobiiliga
Ettepanek ei puuduta reanimobiilibrigaade. Kui patsiendi seisund nõuab sündmuskohal
kõrgema taseme arstlikku abi, peab selleks säilima vastava pädevuse ja võimekusega
reanimobiil.
Lõuna-Eesti Haigla praktilise kogemuse põhjal ei täida tavapärane arstibrigaad regionaalse
arstliku toetusbrigaadi rolli. Näiteks ei ole Räpina arstibrigaadi saadetud Võrumaa
õebrigaadidele arstlikuks toeks. Kriitilise patsiendi puhul on sellise toe tagamiseks operatiivsem
ja sisuliselt põhjendatum kasutada reanimobiili.
Arengusuunad näevad samuti ette, et arstlikku kompetentsi saab vastavalt vajadusele tagada
paindlikult kaugkonsultatsiooni, reanimobiili või muu arstliku toetusressursi kaudu. (Kiirabi
arengusuunad aastani 2035, lk 9).
Seetõttu näeme tulevikumudelit selge tööjaotusena: õebrigaad tagab tavapärase kiirabi,
telemeditsiin arstliku otsustustoe ning reanimobiil kõrgema taseme arstliku abi
kriitilisele patsiendile.
5. Piiratud arstiressurssi tuleb kasutada seal, kus selle mõju on kõige suurem
Tavapärase arstibrigaadi ööpäevaringne mehitamine seob märkimisväärse hulga
arstitööjõudu. Sama arstiressurssi vajavad piirkonna haiglad EMO, statsionaarse ravi ja
valvevõimekuse tagamiseks.
Lõuna-Eesti Haigla hinnangul ei ole tervishoiusüsteemi tervikvaates optimaalne kasutada
nappi arstiressurssi ülesannete täitmiseks, mida saab nõuetekohaselt teha õebrigaad, kui arsti
pädevust saab vajaduspõhiselt tagada telemeditsiini ning kriitilise patsiendi puhul
reanimobiiliga.
Arengusuunad käsitlevad nii personali ristkasutust tervishoiusektoris kui ka
tervishoiutöötajate piisavuse probleemi. (Kiirabi arengusuunad aastani 2035, lk 9)
Riigikontroll on samuti rõhutanud, et kiirabiressursi planeerimisel tuleb arvestada piirkonna
haiglate paiknemise ja tegeliku teenusevõimekusega. (Riigikontrolli audit „Kiirabi korraldus“,
2025).
Arstibrigaadide ümberkorraldamine võimaldaks seega kasutada arstlikku tööjõudu
paindlikumalt – nii telemeditsiinilise toe tugevdamiseks kui ka piirkonna haiglate arstliku
võimekuse tagamiseks.
Lõuna-Eesti Haigla ettepanek
Eeltoodust lähtudes teeb Lõuna-Eesti Haigla ettepaneku:
1. loobuda käesoleva kiirabikonkursi raames tavapärastest arstibrigaadidest ja
kujundada need ümber õebrigaadideks;
3
2. kasutada ümberkorraldamisest vabanevat rahalist ressurssi täiendava
õebrigaadivõimekuse loomiseks, lähtudes eelkõige kiirabi kättesaadavusest ja
piirkondlikust vajadusest;
3. kasutada vabanevat arstlikku tööjõuressurssi reformiga juba kavandatud
telemeditsiini kiiremaks ja ulatuslikumaks rakendamiseks ning võimalusel
piirkonna haiglate arstliku võimekuse tugevdamiseks;
4. säilitada reanimobiilibrigaadid kriitilise patsiendi kõrgema taseme haiglaeelse
arstliku abi tagamiseks;
5. tagada kõigile õebrigaadidele ööpäevaringne telemeditsiinilise arstliku konsultatsiooni
võimalus ning selleks vajalik juurdepääs patsiendi terviseandmetele ja sündmuskohalt
edastatavatele andmetele.
Kokkuvõte
Lõuna-Eesti Haigla ettepaneku eesmärk on kasutada olemasolevat ressurssi viisil, mis annab
patsiendile ja tervishoiusüsteemile suurema kasu.
Tavapäraste arstibrigaadide ümberkujundamine annab selleks kaks võimalust:
vabaneva rahalise ressursi abil saab suurendada õebrigaadide arvu ja parandada
kiirabi kättesaadavust ning vabaneva arstliku tööjõu abil saab jõulisemalt rakendada
reformiga juba kavandatud telemeditsiini.
Arstlik kompetents ei kao kiirabist – see muutub vajaduspõhisemalt ja laiemalt
kättesaadavaks. Õebrigaad tagab tavapärase kiirabi, telemeditsiin arstliku otsustustoe ning
reanimobiil kõrgema taseme arstliku abi kriitilisele patsiendile.
See on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi arengusuunaga suurendada õebrigaadide osakaalu,
tagada kõigile brigaadidele telemeditsiiniline võimekus ning planeerida arstlikku
tippvõimekust vastavalt tegelikule vajadusele. (Kiirabi arengusuunad aastani 2035, lk 5, 9–10).
Palume seetõttu käesoleva kiirabikonkursi raames minna tavapäraste arstibrigaadide
vähendamisel kavandatust kaugemale ning suunata vabanev ressurss täiendavasse
õebrigaadivõimekusse ja telemeditsiini sisulisse rakendamisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvi Vask
Juhatuse liige
4