Arvamus korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta

Justiitsministeerium Teie 27.04.2022 nr 8-3/3125-1 [email protected] Meie 27.05.2022 nr 10-3/22/260-2 Arvamus korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma arvamus. Arvamuse esitas kohtujurist Harri Hõrak, mille tervikuna edastan. Kohtujurist leidis esitatud arvamuses, et ametiisik ei tohi teha oma ametikohal otsuseid äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse suhtes, mille osanik, aktsionär, liige, asutaja, nõukogu liige või juhatuse liige ta on, kuna ametnik ei saa teha oma ametikohal erapooletuid otsuseid, kui tal on seoses otsusega oma huvid. Ka juhul, kui ametnik on ühingu nõukogus või juhatuses seoses ametiülesannete täitmisega, on tal isiklikud huvid seoses ühingu tegevusega. Ametnik tahab saada võimalikult suurt tasu nõukogu või juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ja võib tasu saamiseks teha äriühingu kasumit soodustavad otsuseid, mis ei pruugi olla avalikes huvides. Otsus, mille teeb ametnik äriühingu suhtes, millega on ta seotud, ei näi erapooletu ka siis, kui see on seaduslik ja kooskõlas avalike huvidega. Riigiasutus ja kohalik omavalitsus, kes peab oma ülesannete täitmiseks olema ühingu nõukogus või juhatuses, peaks ühingu nõukokku või juhatusse nimetama inimesed, kes ei tee asutuses ja kohalikus omavalitsuses otsuseid ühingu suhtes. Riigiettevõtete ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete nõukogudesse ja juhatustesse tuleks nimetada oma ala spetsialistid, kes oskavad ühingut juhtida. Kui ametnik pole ühinguga seotud, saab ta teha ühingu suhtes erapooletu otsuse, mis näib erapooletu. Kui on tegemist sellise erandliku olukorraga, kus ühingu nõukogus või juhatuses kindlasti peab olema riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametnik, kes teeb ühingu suhtes otsuseid, tuleks lubada ametnikul teha otsuseid temaga seotud ühingu suhtes. Selline olukord peaks olema väga erandlik. Üldjuhul ei tohiks ametnik teha otsust ühingu suhtes, mille nõukogu või juhatuse liige ta on. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 p-d 3 tuleks muuta ja sätestada, et ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut, kui ta on teadlik tema enda toimingu või otsusega kaasnevast korruptsiooniohust. Sellisel juhul on selge, et korruptsioonioht peab tulema ametniku toimingust või otsusest. Korruptsioonioht on määratlemata õigusmõiste, mille tõlgendamine võib tekitada vaidlusi. Samas ei saa loobuda keelust teha toiminguid või otsuseid, millega kaasneb korruptsioonioht, sest korruptsioonioht võib kaasneda ka selliste toimingute või otsustega, mis ei Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee puuduta ametnikku ja temaga seotud isikuid ning ametniku ja temaga seotud isikute majanduslikke huve. Kõiki juhtumeid, mil tekib korruptsioonioht, pole võimalik seaduses loetleda, sest inimeste suhted oma sugulastega, abikaasa või elukaaslase sugulastega, sõpradega, naabritega ja kolleegidega on erinevad ja inimesed võivad vaba aja sisustamiseks kuuluvad erinevatesse ühingutesse, mille liikmete vahel on erineva tihedusega suhted. Usaldus ametiisikute suhtes säilib vaid juhul, kui ametiisikud ei tohi teha toiminguid või otsuseid, mille suhtes pole ametnik erapooletu või mille tegemine ametniku poolt ei näi erapooletu. Korruptiivse toiminguga, mille tegemist ei tohiks lubada, on tegemist ka siis, kui toimingut ei tehta seaduse mõttes seotud isiku suhtes, kuid esinevad asjaolud, mille tõttu pole toimingu tegemine erapooletu või mille tõttu ei näi toimingu tegemine erapooletu. Juhis, mille alusel hinnata korruptsiooniohtu, on selge: Ametnik ei tohi teha toimingut, kui mingite asjaolude tõttu ei näi toimingu tegemine erapooletu. Tervishoiu töötajate suhtes tuleks kehtestada toimingupiirangu erand, mille järgi ei kohaldata toimingupiiranguid tervishoiu töötaja poolt tervishoiuteenuse osutamise korral tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Sellisel juhul saavad kõik inimesed (sealhulgas ka tervishoiu töötajate lähedased) vajaliku ravi ning tervishoiu töötajad ei pea muretsema, et panevad enda teadmata toime korruptsioonialase süüteo. Erandis tuleks täpsustada, et tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka retseptide ja töövõimetuslehtede kirjutamist. Kuna retseptide ja töövõimetuslehtede kirjutamine on osa patsiendi ravist, on mõistlik anda tervishoiu töötajatele õigus osutada oma lähedastele tervishoiuteenust vaid juhul, kui nad saavad õiguse kirjutada oma lähedastele retsepte ja töövõimetuslehti. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 3 punktides 3-7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmisest tuleks teavitada nii ametisse nimetamise õigusega isikut või organit (ülemust) kui ka avalikkust asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Ülemuse teavitamine võimaldab ametiasutusel või kohalikul omavalitsusel kontrollida, kas ametnik kohaldas põhjendatult erandit, mis võimaldas tal toimingu teha, ja määrata toimingu tegemiseks teise ametniku, kui toimingu tegemine ei näi vaatamata erandile erapooletu, või keelata toimingu tegemise, kui toiming ei näi erapooletu ka siis, kui selle teeb teine ametnik. Avalikkuse teavitamine on vajalik selleks, et inimesed teaksid, millistel juhtudel kasutab ametnik erandit, mis võimaldab tal teha toimingut, mis üldjuhul on keelatud. Avalikkuse teavitamine võimaldab inimestel avaldada arvamust toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta ja loob olukorra, kus avalikkuse survel võib asutus jätta tegemata toimingu, mis ei näi välja erapooletu ning mis ei pruugi olla avalikes huvides. Avalikkus võib juhtida asutuse tähelepanu toiminguga probleemile, mida asutus ei märganud või mida asutus püüdis varjata. Avalikkust tuleb teavitada ka sellest, kui toimingu teeb asutuse juhi käsul teine ametnik või kui asutuse juhi käsul jäetakse toiming tegemata. Kui tuleb valida kahe teavitamise viisi vahel, tuleks teavitada avalikkust, sest sellisel juhul saab suurem hulk inimesi teada toimingust, mis tehakse seotud isikuga, ja on suurem tõenäosus, et toiming, mis ei näi välja erapooletu ning mida ei tohi teha ka erandjuhul, jääb tegemata. Avalikkuse teavitamine toimingupiirangu kohaldamata jätmisest suurendab asutuse usaldusväärsust. Ametnikku tuleb kohustada esitama huvide deklaratsioonis andmed ka uute investeerimisinstrumentide (ühisrahastus, virtuaalvääringud) kohta, sest siis on ülevaade kõikidest ametniku majanduslikest huvidest, mis võivad ametnikku mõjutada toimingu või otsuse tegemisel. Kui on teada kõik ametniku majanduslikud huvid, on võimalik hinnata korruptsiooniohtu erinevate toimingute ja otsuste tegemisel. Kuna Euroopa Liidu määrus on otsekohaldatav ja ülimuslik siseriiklike seaduste suhtes ning praegu pole veel seadust, mis reguleerib uusi investeerimisinstrumente, tuleks uute investeerimisinstrumentide deklareerimise kohustus siduda viitega Euroopa Liidu määrusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees