Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Kentmanni 4, 10160 Tallinn 18.08.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Andra Olm Veikko Puolakainen Liis Kikas Mari Past Kaisa Poller ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Karolyn Krillo Maris Vutt, PhD Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Krete Hänman Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Laura Raadik Indr VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 174-26/308761 Riigihange: „Adavere reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenr 308761) Vaidlustaja: Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts Registrikood 10165908 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Põltsamaa Vesi OÜ Registrikood 10985184 Hankija esindaja: Advokaat Toomas Pugri Advokaadibüroo TRINITI e-post [email protected] Kolmas isik: WESICO PROJECT OÜ Registrikood 10882277 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Raul Talts Advokaadibüroo Talts & Partnerid e-post [email protected]  NOVE - 2/6 - I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 174-26/308761: Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi („Vaidlustaja“) vaidlustus Põltsamaa Vesi OÜ („Hankija“) riigihankes „Adavere reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenr 308761, „Hange“) 31.07.2026 tehtud otsuse peale kvalifitseerida WESICO PROJECT OÜ („Kolmas isik“). 2. 13.08.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele, milles palusid jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. 13.08.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 18.08.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Siinsega esitab Vaidlustaja, tõukudes Hankija ja Kolmanda isiku vastustest, oma täiendavad seisukohad. Ühtlasi sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VASTASPOOLELE A. Üldised märkused 5. Hankija ja Kolmanda isiku vastused kinnitavad veelgi, et vaidlustuses esitatud etteheited Hankija tegevusele Kolmanda isiku kvalifitseerimisel on põhjendatud ning vaidlustus tuleb rahuldada. Seetõttu jääb Vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ning täpsustab ja täiendab alljärgnevalt oma õiguslikke argumente, lähtudes Hankija ja Kolmanda isiku vastustes esitatust. Ühtlasi toonitab Vaidlustaja, et alljärgnevaid argumente ei tohi tõlgendada loobumisena ühestki oma varasemast seisukohast või väitest ega Hankija või Kolmanda isiku seisukohtade omaksvõtuna. B. Vastuväited Hankijale • Hankija on jätnud Kolmanda isiku vastavuse kvalifitseerimistingimusele sisuliselt kontrollimata 6. Vaidlustuse keskmes on küsimus, kas Kolmas isik oli kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal Kauksi referentsobjekti nõuetekohaselt valmis ehitanud. Selle küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas Kolmanda isiku lihthankemenetluses esitatud selgitused ja AS-iga Emajõe Veevärk sõlmitud hankeleping võimaldavad järeldada, et Kauksi referentsobjekt vastas nõutud ajal hankelepingus sätestatud tingimustele. 7. Esitatud materjalid ei võimalda sellist järeldust teha. Vastupidi, need viitavad selgelt sellele, et Kauksi referentsobjekti nõuetekohane valmidus kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal ei ole tõendatud. Seetõttu puudus Hankijal alus teha Kolmanda isiku suhtes positiivne kvalifitseerimis- otsus. 8. Hankija tugineb otsuse õiguspärasuse põhjendamisel suuresti AS-i Emajõe Veevärk kinnitustele, kuid nimetatud kinnitused ei tõenda, et Kauksi referentsobjekt oli kvalifitseerimis- tingimuses nõutud ajal nõuetekohaselt valmis ehitatud. 9. Vaidlustajale ei ole teada, millistel kaalutlustel on AS Emajõe Veevärk sellised kinnitused andnud. Arvestades, et tegemist on hankelepinguga ja Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga, võib mõista AS-i Emajõe Veevärk huvi projekti tähtaegade järgimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vastu. Samuti ei ole välistatud, et AS-i Emajõe Veevärk jaoks on oluline tõendada oma lepingupartneri tööde valmidust viisil, mis võimaldab täita projekti rahastamise ja lepinguliste tähtaegadega seotud kohustusi. 10. See ei saa aga tähendada, et AS-i Emajõe Veevärk kinnitus omandab riigihankes automaatselt tõendusjõu, mis ületab selle tegelikku sisu. Hankija peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel iseseisvalt hindama, kas esitatud tõendid kinnitavad pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimusele või mitte. Kui pakkuja esitatud andmed ei võimalda hankijal vastavuses  NOVE - 3/6 - üheselt veenduda, peab hankija asjaolusid täiendavalt kontrollima. Ka VAKO on varasemalt selgitanud (rõhutus allakirjutanu oma):1 „Hankija õigus on otsustada seda, milliseid dokumente ja andmeid eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (või ka lepingute puhul tööde tellijatelt) nõuda, kuid peab silmas pidama, et need peavad selgelt tõendama vastavust kvalifitseerimise tingimusele. Sisulise kontrolli tulemusena peab hankija olema veendunud selles, kas on tõendatud vastavus kvalifitseerimise tingimusele või mitte“. 11. Kolmanda isiku esitatud kinnituste sisu2 ja asjaolu, et Kauksi reoveepuhasti hankeleping oli kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal veel täitmisel, andsid Hankijale täiendava ja ilmselge põhjuse kontrollida objekti tegelikku valmidust. Siinkohal ei ole küsimus selles, kas Hankija võis arvesse võtta veel lõpetamata lepingu alusel tehtud töid, vaid üksnes selles, kas Hankijal tulnuks hoolsuskohustust arvestades sisuliselt veenduda Kolmanda isiku vastavuses kvalifitseerimis- tingimusele. Kohtupraktikas on leitud, et hankijal on põhjust küsida täiendavat teavet sellises olukorras ja sellise asjaolu kohta, mille puhul tal on kahtlus, et pakkuja väide on vale, või kus kinnitus on liiga üldine ja täiendav või täpsem teave võiks vaatamata kinnituse põhimõttelisele tõelevastavusele viia pakkumuse tagasilükkamiseni.3 12. Sellises olukorras ei saanud Hankija piirduda üksnes Kolmanda isiku esitatud AS-i Emajõe Veevärk kinnitustega, vaid pidi täiendavalt kontrollima, kas Kauksi referentsobjekt oli kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal tegelikult nõuetekohaselt valmis. Hankija sellist sisulist kontrolli teinud ei ole. 13. VAKO on varasemas sarnases asjas selgitanud4: „Kui vaidlus on kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse üle, siis ei pea vaidlustaja tõendama kolmanda isiku mittevastavust mõnele kvalifitseerimise tingimusele [...], vaid eelkõige hankija peab tõendama oma otsuse õigsust, kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimise tingimustele.“ 14. Seega ei lasu Vaidlustajal kohustust tõendada, et Kauksi referentsobjekt ei olnud nõutud ajal valmis. Määrav on see, kas Hankija käsutuses olnud tõendid võimaldasid tal põhjendatult veenduda vastupidises, s.o selles, et Kauksi referentsobjekt oli nõutud ajal nõuetekohaselt valmis ning vastas kvalifitseerimistingimusele. 15. Sama põhimõtet toetab ka Riigikohtu praktika negatiivse asjaolu tõendamise kohta. Negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud ning isiku tõendamiskoormise täitmiseks võib piisata sellest, kui ta põhistab, et vastav asjaolu ei pruugi esineda. Sellisel juhul lasub positiivse asjaolu tõendamise kohustus poolel, kellel on selleks tegelik võimalus.5 16. Kolmandal isikul ja Hankijal on olnud piisavalt võimalusi esitada objektiivsed tõendid selle kohta, et Kauksi referentsobjekt oli kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal tegelikult valmis. Selleks oleks saanud esitada näiteks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, tööde eest tasumist tõendavad maksedokumendid, reoveepuhasti tegeliku töö käigus võetud sissevoolava reovee ja väljuva heitvee proovide tulemused või muu objektiivse dokumentatsiooni, millest nähtuks reoveepuhasti tegelik valmidus, toimivus ja kasutatavus. 17. Kuivõrd selliseid tõendeid esitatud ei ole ning Kolmanda isiku esitatud kinnituste alusel ei ole võimalik üheselt veenduda referentsobjekti vastavuses kvalifitseerimistingimusele, on Hankija jätnud Kolmanda isiku puhul tegemata nõutava sisulise kontrolli. Ainuüksi vastava kontrollikohustuse täitmata jätmine muudab vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks. • Kolmas isik ei täida kvalifitseerimise tingimust 18. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik 1 VAKOo 119-22/251134, p 10.1. 2 Vaidlustus, p 16. 3 TlnRKo 3-25-3227, p 12. 4 VAKOo 119-22/251134, p 10.2. 5 RKHKo 3-2-1-177-14, p 11.  NOVE - 4/6 - (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega saab töö lugeda valmisolevaks üksnes juhul, kui see vastab lepingus kokkulepitud tingimustele ning on saavutanud selle seisundi, mida pooled on lepingu kohaselt töö valmimisena käsitanud. 19. Kauksi reoveepuhasti hankelepingu6 p 7.1.2 sätestab järgmist: „Reoveepuhasti valmidus reovee vastuvõtmiseks 15.04.2026. Reoveepuhasti peab olema seisus, et täita Tellija Üldtingimusi Osa 3. Reoveepuhasti p 6.7.“ 20. Tellija Üldtingimuste Osa 3. Reoveepuhasti7 p 6.7 kohaselt: „Reoveepuhasti toimimise tõendamiseks peab Töövõtja pärast reoveepuhasti häälestusperioodi lõppu võtma reoveepuhastist vähemalt kümme proovi - viis sisenevast reoveest ja viis väljuvast heitveest. Sisenva reovee ja väljuva heitvee proovid tuleb võtta samaaegselt. Proovid võetakse vähemalt 1-nädalase intervalliga. Proovid tuleb võtta atesteeritud proovivõtja poolt ning analüüsida akrediteeritud laboris. Proovid võetakse Tellija esindaja juuresolekul.“ 21. Puudub vaidlus selles, et Kauksi referentsobjekt ei olnud kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal hankelepingus ettenähtud seisundis. Kauksi reoveepuhastit kontrolliti üksnes puhta veega ning puhastisse ei saabunud reovett. Seetõttu ei ole kontrollitud reoveepuhasti toimimist selle tegelikus sihtotstarbelises kasutuses. Seda on oma vastustes sisuliselt kinnitanud nii Kolmas isik kui ka Hankija.8 22. Puhta veega katsetamine ei asenda reoveega katsetamist. Reoveepuhasti eesmärk on reovett puhastada, mitte üksnes vett süsteemist läbi juhtida. Puhta vee läbimine süsteemist võib näidata seadmete ja tehnoloogia paigaldatust ning süsteemi käivitatavust, kuid ei tõenda, et reoveepuhasti täidab oma põhifunktsiooni ehk puhastab reovett nõuetekohaselt. 23. Reoveepuhasti nõuetekohast valmidust ei kinnita ka muu objektiivne dokumentatsioon. Kolmas isik ei ole esitanud tööde akti, mis kinnitaks tööde nõuetekohast vastuvõtmist AS-i Emajõe Veevärk poolt, ega muud dokumenti, mis tõendaks tööde tegelikku valmimist ja funktsionaalset toimivust. Samuti puuduvad maksedokumendid, millest nähtuks tööde eest tasumine. See on oluline ka seetõttu, et Kauksi reoveepuhasti hankelepingu p 7.5 kohaselt maksab „Tellija Töövõtjale vahemaksetena tegelikult tehtud tööde eest Töövõtja esitatud aktide ja arvete alusel“. 24. Eeltoodut toetab ka VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest. Seega oleks töö nõuetekohase valmimise korral põhjendatud eeldada selle kohta ka objektiivse maksedokumentatsiooni olemasolu. 25. Vaidlustaja ei väida, et tööde akt või maksedokument oleks ainus lubatav tõend tööde valmimise kohta. Küsimus seisneb tõendite kogumis: kui puudub tööde üleandmist või vastuvõtmist kinnitav akt ning samal ajal puuduvad ka reoveepuhasti tegelikku toimivust tõendavad reovee ja heitvee proovide tulemused või muud objektiivsed dokumendid, ei ole võimalik üksnes tellija kinnituse põhjal üheselt järeldada, et objekt oli nõutud ajal lepingule vastavas seisundis valmis. Vaidlustaja möönab, et tellija kinnitus võib teatud puhkudel olla adekvaatne tõend, aga mitte olukorras, kus esinevad mitmed kaalukad asjaolud, mis viitavad, et tellija kinnitus on ebatäpne, et mitte öelda ebaõige. 26. Samuti pisendab Hankija põhjendamatult kasutusloa tähtsust. Kasutusluba on ehitise nõuetekohase kasutamise eelduseks ning selle puudumine viitab sellele, et ehitis ei ole veel lõplikult kasutamiseks valmis. Antud juhul oli kasutusloa taotlemine ühtlasi Kolmanda isiku lepinguline kohustus ja üks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise eeldustest.9 Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et AS Emajõe Veevärk või Kolmas isik oleksid kasutusloa 6 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8215584/documents/source- document?group=B&documentOldId=18288639 7 Leitav RHR-ist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8215584/documents/source- document?group=B&documentOldId=18288637 8 Hankija vastus, p 2.9 ja Kolmanda isiku vastus, p 2.3. 9 Vaidlustus, p 23.  NOVE - 5/6 - taotlemisega põhjendamatult viivitanud olukorras, kus reoveepuhasti oli tegelikult valmis ja kasutamiseks sobiv. 27. Kui 10.04.2026 seisuga olid tegemata üksnes haljastustööd ja muud väheolulised tööd, nagu Hankija väidab10, jääb arusaamatuks, miks ei olnud kasutusloa taotlust selleks ajaks juba esitatud. Kasutusloa taotluse puudumine on seega täiendav asjaolu, mis seab kahtluse alla väite, et Kauksi reoveepuhasti oli nimetatud ajaks tegelikult valmis ja kasutamiseks sobiv. 28. Kokkuvõtvalt viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et Kauksi referentsobjekt ei olnud kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal hankelepingule vastavas seisundis ning selle nõuetekohane valmidus ei ole objektiivsete tõenditega tõendatud. Seetõttu ei olnud Hankijal alust lugeda Kolmandat isikut kvalifitseerimistingimusele vastavaks. C. Vastuväited Kolmandale isikule 29. Kuivõrd kolmanda isiku argumendid ühtivad suuresti Hankija omadega, siis menetlus- ökonoomia huvides ei hakka Vaidlustaja igat Kolmanda isiku väidet adresseerima. Küll aga peab Vaidlustaja oluliseks esitada repliik alljärgnevas osas. 30. Kolmas isik toob vastuses välja, et ta oli 09.04.2026 seisuga „täitnud kõik oma lepingulised kohustused, mida ta selleks ajahetkeks teha sai“.11 See aga ei tähenda, et reoveepuhasti oleks selleks ajaks vastanud hankelepingus sätestatud nõuetele. Asjas ei ole määrav, kas ja kelle – tellija või töövõtja – tegevusest või tegevusetusest tingituna tekkis lepingu täitmisel viivitus12, vaid see, kas reoveepuhasti vastas kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal hankelepingus sätestatud nõuetele. Kui Kauksi reoveepuhasti ei olnud 10.04.2026 seisus, mis võimaldas täita hankelepingus sätestatud nõudeid, ei saa seda kvalifitseerimistingimuse tähenduses lugeda nõuetekohaselt valmis ehitatuks. 31. Kolmas isik väidab, et talle jääb ebaselgeks, millele tugineb Vaidlustaja seisukoht, et AS-i Emajõe Veevärk kinnitused ei ole usaldusväärsed.13 Vaidlustaja on seda küsimust juba käsitlenud, kuid peab vajalikuks juhtida tähelepanu Kolmanda isiku enda esitatud tõendile. Nimelt nähtub lisast 1 „Wesico Project OÜ ja AS-i Emajõe Veevärk e-kirjavahetus 21.05 – 25.05.2026“, et Kolmas isik palus AS-ilt Emajõe Veevärk Hankijale sobivas sõnastuses kinnitust, et süsteem on valmis ehitatud ja selle toimimist on kontrollitud. Kirjavahetuses on sõnaselgelt märgitud: „Kuna praegusel hetkel on Hankijal vajalik näha, et me oleme valmis ehitanud ning tegelikult on ka kontrollitud, et süsteem ise töötab. Kuna praegusel juhul ei tule reovett peale, siis süsteem ei ole igapäevaselt töötav“ ning kinnituse kohta „See on nüüd õige kinnituskiri kuupäevaga 09.04.2026. Selliselt sobib ka Tellijale ning ei teki küsimusi.“ 32. Selline kirjavahetus ei kinnita mitte üksnes seda, et reoveepuhastit ei testitud ega kasutatud tegeliku reoveega, vaid näitab otsesõnu, et AS-ilt Emajõe Veevärk sooviti Hankijale sobiva sisuga kinnitust, mille eesmärk oli tõendada objekti valmidust olukorras, kus reoveepuhasti tegelik toimivus reoveega ei olnud kontrollitud. Seetõttu ei saa sellisele kinnitusele omistada suuremat tõenduslikku tähendust, kui selle tegelik sisu võimaldab. 33. Vaidlustaja ei väida, et 75 m³ ööpäevane piirang tõendab iseenesest reoveepuhasti tehnilise võimsuse puudumist,14 vaid et olukorras, kus Hankija enda sõnul pidi referentsobjekt tõendama pakkuja võimet ehitada nõuetekohaselt toimiv ja üle 500 ie suurusega reoveepuhasti, tekitab kavandatud 200 m³ asemel üksnes 75 m³ reovee juhtimiseks antud luba põhjendatud kahtluse objekti tegeliku valmiduse ja nõuetekohase toimivuse suhtes. Kolmas isik ei ole esitanud tõendit, mis selle kahtluse kõrvaldaks. 10 Hankija vastus, p 3.16. 11 Kolmanda isiku vastus, p 2.3. 12 Kolmanda isiku vastus, p 2.3. 13 Kolmanda isiku vastus, p 2.6. 14 Kolmanda isiku vastus, p 2.9.  NOVE - 6/6 - 34. Kokkuvõtvalt ei lükka Kolmanda isiku selgitused ümber ega vähenda Vaidlustaja põhjendatud kahtlust, et Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimistingimusele, vaid kinnitavad vastupidi, et Kauksi referentsobjekti tegelikku nõuetekohast valmidust ei ole objektiivselt tõendatud. Kolmanda isiku väited põhinevad eelkõige formaalsetel kinnitustel, samas kui objekti tegelikku toimivust reoveega ei ole kontrollitud ning puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid objekti nõuetekohast valmimist kvalifitseerimistingimuses nõutud ajal. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 35. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja hankijalt. Sellega seonduvalt on allpool esitatud Vaidlustaja menetluskulude nimekiri (RHS § 199 lg 1). 36. Vaidlustaja on kandnud menetluskulusid koondsummas 3796,25 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 1280 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 2516,25 eurot (km-ta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 12 h 35 min ulatuses keskmise tunnihinnaga 199,97 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem koosseis on nähtav alltoodud tabelist (kõik summad km-ta): 37. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja menetlus- kulud summas 3796,25 eurot. Vaidlustaja taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibe- maksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.15 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 15 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.