17.08.2026
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harjumaa põhjasuuna
bussiliinidel“
viitenumber: 306928
Kolmas isik: AS GoBus
registrikood: 10085032
Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Harles Veersalu, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: AS Daugavpils autobusu parks
registrikood: 41503007196
aadress: Kārklu iela 24, Daugavpils LV-5401, Läti
SIA NordBus
registrikood: 40203592663
aadress: Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti
Vaidlustaja esindaja: Anneli Aab, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
e-post:
[email protected]
Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
registrikood: 80213342
aadress: Meistri tn 14, 13517 Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankija esindaja: Kristina Laarmaa, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Laarmaa
e-post:
[email protected]
TAOTLUS
Mõista AS-ilt Daugavpils autobusu parks ja SIA-lt NordBus AS-i GoBus kasuks välja
menetluskulud käibemaksuta summas 1219 eurot.
1. KULUDE NIMEKIRI
1.1. Kolmanda isiku menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TEGOS AS poolt osutatud õigusabi eest 5,3
töötunni ulatuses summas 1219 eurot (käibemaksuta). Seega on kolmandal isikul
vaidlustusmenetluses täiendavalt tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 1219 eurot.
1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Kolmas isik kinnitab,
et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat
Lisa 1 Kuluaruanne
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
Kuluaruanne
Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harjumaa põhjasuuna bussiliinidel“ (vr 306928)
Klient: AS GoBus
Teenused
Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid
17.08.2026 1,50 345,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. Kooskõlastamine
kliendiga. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele
edastamine.
17.08.2026 3,80 874,00 Vaidlustajate vastusele seisukoha koostamine.
Kokku h 5,30
Kokku KM-ta 1219,00
Keskmine tunnihind KM-ta 230,00
Kokku teenus KM-ta: 1219,00
1/1
17.08.2026
TÄIENDAV SEISUKOHT
Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harjumaa põhjasuuna
bussiliinidel“
viitenumber: 306928
Kolmas isik: AS GoBus
registrikood: 10085032
Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Harles Veersalu, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Vaidlustajad: AS Daugavpils autobusu parks
registrikood: 41503007196
Kārklu iela 24, Daugavpils LV-5401, Läti
SIA NordBus
registrikood: 40203592663
Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti
Esindaja: Anneli Aab, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
e-post:
[email protected]
Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
Registrikood: 80213342
Meistri tn 14, 13517 Tallinn
e-post:
[email protected]
Esindaja: Kristina Laarmaa, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Laarmaa
e-post:
[email protected]
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
ASJAOLUD
1. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) viis läbi avatud
hankemenetlusega riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harjumaa põhjasuuna
bussiliinidel“ (vr 306928).
2. Hankija tunnistas 21.07.2026 AS GoBus (kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks.
Ühispakkujad AS Daugavpils autobusu parks ja SIA Nordbus (vaidlustajad) esitasid
31.07.2026 hankija otsuse peale Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse.
Kolmas isik ja hankija vastasid vaidlustusele 06.08.2026.
3. Vaidlustajad esitasid 12.08.2026 seisukoha kolmanda isiku ja hankija vastustele. Kolmas isik
vastab vaidlustajate 12.08.2026 seisukohale alljärgnevalt.
PÕHJENDUSED
A. RHAD ei nõua tüübikinnituse olemasolu
4. Kolmas isik jääb 07.08.2026 esitatud seisukoha juurde, et riigihanke alusdokumendid ei nõua
tüübikinnitust. Vaidlustajate vastupidised seisukohad ei ole põhjendatud.
5. Tüübikinnituse olemasolu ei ole pakkumuse vastavustingimus tulenevalt RHAD Üldosa p-le
6.1.1.3. Kolmas isik peab veel kord vajalikuks viidatud punkti tsiteerida, sest grammatiline
tõlgendus välistab vaidlustajate käsitluse:
„Vormil 9 nimetatud busside kohta tüübikinnitused või maanteesõiduki valmistajapoolse
dokumentatsiooni maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik
tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete
heited ja sõiduki poolt kasutatav kütuse liik. Juhul, kui teenuse osutamiseks
kasutatavad bussid on uued, esitab pakkuja pakkumuses lepingu täitmiseks
pakutavate sõidukite kohta tehnilised andmed, mille kaudu on võimalik tuvastada
summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited ja
kasutatav kütuseliik ning bussi sertifikaadi (CoC) enne ATL täitmise alustamist busside
Hankijale ülevaatuseks esitamisel.“
6. Seega sõltub pakkumusega esitatavate kohustuslike dokumentide kogum sellest, kas bussid
on uudsed või mitte. Juhul kui bussid ei ole uudsed, saab pakkuja esitada tüübikinnitused või
valmistajapoolse dokumentatsiooni. Juhul kui bussid on uudsed, tuleb pakkujal esitada
vastavad tehnilised andmed. Eelnevast järeldub, et tüübikinnituse esitamine ei ole
kohustuslik.
7. Seejuures ei ole RHAD Üldosa p 6.1.1.3 eesmärk tüübikinnituse olemasolu. Viidatud punkti
tegelik eesmärk on tagada, et hankija jaoks oleks selge, mis on busside:
1) summutist väljuv CO2 heide;
2) tegelikus liikluses tekkivad heitmed; ning
3) kasutatav kütuseliik.
8. Eelnevat kinnitab RHAD Üldosa p 6.1.1.3 grammatiline tõlgendus, kus dokumentide esitamise
vajadus on eesmärgistatud kui: „mille kaudu on võimalik tuvastada …“
2/4
9. Vaidlustajad on täiendavalt selgitanud, et CoC sertifikaat ja tüübikinnitus ei ole üks ja sama
asi.1 Jääb arusaamatuks, mis tähtsust see vahetegu omab vaidlustuse lahendamisel. Küsimus
on selles, kas tüübikinnituse esitamine on vastavustingimus või mitte. RHAD Üldosa p-st
6.1.1.3 tuleneb üheselt, et tüübikinnituse esitamine koos pakkumusega ei ole kohustuslik.
Seega ei saa tüübikinnituse olemasoluga tuvastada pakkumuse vastavust ja välistatud oleks
ka pakkumuse mittevastavaks tunnistamine.
B. Hankelepingust tulenevad kohustused ei ole pakkumuse vastavustingimused
10. Tüübikinnituse esitamise kohustust koos pakkumusega ei tulene ka RHAD lisa 1 lisa 4
(Lisanõuded) punktist 1.4.1.
11. Vaidlustajate hinnangul tuleb Lisanõuete p 1.4.1 tõlgendada aga selliselt, et kui hankelepingu
osutatav teenus peab vastama Lisanõuete p-le 1.4.1, siis järelikult peab sellele vastama ka
pakkumus.2 Vaidlustajate seisukoht ei ole põhjendatud ning on vastuolus kohtupraktikaga.
12. Haldusasjas 3-25-246 oli vaidluse all, kas RHAD-s märgitud viide, et Tööde teostamisel
järgitaks kõiki … nõudeid ja standardeid tähendab, et ka pakkumuses esitatud dokumendid
peavad vastama asjaomastele nõuetele ja standarditele. Ringkonnakohus asus seisukohale,
et kõigist kehtivatest standarditest lähtumise kohustus puudutab lepingu täitmist, mitte
pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamisega nõustus iga pakkuja saavutama riigihanke
esemeks oleva tulemuse vastavalt RHAD osaks olevas hankelepingu projektis sätestatud
tingimustele.3
13. Ringkonnakohtu juhisest tuleb lähtuda ka praeguse vaidlustuse lahendamisel. Hankija ostab
teenust, mitte busse. Lisanõuete dokument pealkirjastatud kui ATL alusel teenuse
osutamiseks kasutatavate sõidukite minimaalsed kohustuslikud nõuded. Teisisõnu,
Lisanõuded reguleerivad hankelepingu alusel osutatava teenuse kvaliteeti, mitte pakkumuse
vastavustingimusi. Järelikult on Lisanõuete p 1.4.1 alusel võtnud kolmas isik kohustuse
tagada, et teenuse osutamiseks kasutatavad bussid omavad muu hulgas tüübikinnitust.
C. Kolmanda isiku poolt esitatud eelleping vastab kõikidele nõuetele
14. Viimaseks on vaidlustajad esitanud kaks uut kahtlust. Esiteks, vaidlustajad kahtlustavad, et
kolmanda isiku poolt sõlmitud eellepingus nimetatud bussid ei pruugi vastata
vastavustingimustele. Teiseks, vaidlustajad kahtlustavad, et kolmanda isiku nimel eellepingu
allkirjastanud isikul ei pruukinud olla esindusõigust.4
15. Vaidlustaja ei saa enam 12.08.2026 esitada uusi etteheiteid pakkumuse mittevastavuse
kohta. RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Iga uus
nõue peab olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu. Pakkumuse
mittevastavuse nõue, mis tugineb eellepinguga seotud etteheidetele, on kardinaalselt erinev
sellest, mis alusel esitati vaidlustus. Tegemist on sisuliselt uue nõudega, mille esitamise
tähtaeg on aga möödas.
1
Vaidlustajate 12.08.2026 seisukoht, p 2.3.1 jj.
2
Vaidlustajate 12.08.2026 seisukoht, p 2.2.4 – 2.2.7.
3
TlnRnKo 23.05.2025, 3-25-246, p 8.
4
Vaidlustajate 12.08.2026 seisukoht, p 2.5.1 jj.
3/4
16. Vaidlustaja etteheide on ka asjakohatu. Kolmanda isiku ja busside müüja vahel sõlmitud
eellepingu oluliseks tingimuseks on see, et kõik bussid vastaksid RHAD-s sätestatud
nõuetele. Lisaks on müüja võtnud kohustuse tagada, et bussid on kuni üks kuu enne
üleandmist registreeritud liiklusregistris ning bussid peavad ostjale üle andmisel olema
seisundis, mis vastab riigihanke vr 305928 tingimustele. Seega on vaidlustajate kahtlus
põhjendamatu.
17. Kolmanda isiku nimel on vaidlusaluse eellepingu allkirjastanud Andrei Mändla, kes on
kolmanda isiku juhatuse liige. Vastavalt kolmanda isiku põhikirjale, võib kolmandat isikut
kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (lisa 1). Seega on vaidlustajate kahtlus
põhjendamatu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat Harles Veersalu, vandeadvokaadi abi
LISAD
1 AS GoBus põhikiri
4/4
AS GoBus põhikiri
AS GoBus (edaspidi aktsiaselts) põhikiri on kinnitatud ainuaktsionäri otsusega 20.september 2018.a.
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSALA JA MAJANDUSAASTA
1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS GoBus.
1.2. Aktsiaseltsi asukohaks on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn.
1.3. Selts näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud
tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast
äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutab Aktsiaselts Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
2. AKTSIAKAPITAL, AKTSIAD JA RESERVKAPITAL
2.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on 1 000 000 (üks miljon) eurot ja maksimumkapital on
4 000 000 (neli miljonit) eurot.
2.2. Aktsiakapital on jaotatud 63,9 (kuuskümmend kolm koma üheksa) euro nimiväärtusega
nimelisteks aktsiateks.
2.3. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised
sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi sissemaksed hindab nõukogu ja
hindamist kontrollib audiitor.
3. AKTSIATE VÕÕRANDAMINE, KOORMAMINE JA PÄRANDAMINE
3.1. Aktsionäril on õigus aktsia vabalt võõrandada teisele aktsionärile.
3.2. Aktsionär võib aktsia pantida ja sellele kasutusvalduse seada.
3.3. Füüsilisest isikust aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale.
4. JUHATUS
4.1. Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
4.2. Juhatusel on üks kuni viisteist (1-15) liiget.
4.3. Juhatuse liige valitakse kolmeks (3) aastaks.
4.4. Juhatuse esimehe määrab aktsiaseltsi nõukogu.
4.5. Juhatuse liikme tasu kinnitab aktsiaseltsi nõukogu.
4.6. Juhatuse täpsema töökorra ja ülesannete ringi võib ette näha juhatuse töö reglemendis.
5. NÕUKOGU
5.1. Aktsiaseltsi tegevust planeerib, aktsiaseltsi juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle
teostab järelevalvet nõukogu.
5.2. Nõukogul on kolm kuni viis (3–5) liiget.
5.3. Nõukogu liikmed valitakse viieks (5) aastaks.
5.4. Nõukogu teeb otsuseid seaduses sätestatud korras ja pädevuses. Häälte võrdsel jagunemisel on
otsustav nõukogu esimehe hääl.
5.5. Nõukogu iga liikme tasu määrab aktsionäride üldkoosolek.
5.6. Nõukogu täpsema töökorra ja ülesannete ringi võib ette näha nõukogu töö reglemendis.
6. ÜLDKOOSOLEK
6.1. Üldkoosolek toimub üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidatud kohas Eesti Vabariigis.
6.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatuse esimees.
6.3. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatuse esimees kokku hiljemalt kuue kuu jooksul arvates
majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud
tingimustel.
6.4. Üldkoosoleku toimumise teate saadab juhatuse esimees kõigile aktsionäridele. Teade saadetakse
aktsiaraamatusse kantud aadressil. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama
vähemalt kolm nädalat. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe
nädala. Üldkoosoleku toimumise teates peab ära näitama seaduses sätestatud andmed.
6.5. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud üle poole aktsiatega
esindatud häältest. Kui aktsionäride üldkoosolek ei ole otsusevõimeline, kutsub juhatuse
esimees kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev
vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.
6.6. Üldkoosoleku otsused protokollitakse.
6.7. Iga aktsia annab koosolekul ühe (1) hääle.
7. KASUMI JAOTAMINE
7.1. Aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividendid) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele.
7.2. Aktsiaseltsile kuuluvaid oma aktsiaid kasumi jaotamisel ei arvestata.
8. RESERVKAPITAL
8.1. Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille
suuruseks on 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse ja seda kasutatakse vastavalt
seadusele ja üldkoosoleku otsusele.
8.2. Aktsiaselts võib lisaks moodustada vabatahtliku reservkapitali omakapitali sissemaksete
tegemiseks. Vabatahtliku reservkapitali suuruse ja sellesse sissemaksete tegemise otsustab
aktsionäride üldkoosolek. Teostatud sissemaksetelt ei arvestata ega maksta intressi.
Vabatahtliku reservkapitali moodustamise ja lõpetamise otsustab aktsionäride üldkoosolek.
8.3. Vabatahtlikku reservkapitali võib teha nii rahalisi kui mitterahalisi sissemakseid. Mitterahalise
sissemakse väärtus määratakse nõukogu otsusega.
8.4. Vabatahtlikust reservkapitalist võib teha aktsionäridele väljamakseid aktsionäride üldkoosoleku
otsuse alusel. Väljamakseid võib teha vaid sellesse tehtud sissemaksete ulatuses, kuid mitte
rohkem kui ulatuses, mis toob kaasa netovara vähenemise alla aktsiakapitali ning kohustusliku
reservkapitali summa.
9. LIKVIDEERIMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE
9.1. Aktsiaseltsi likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses
sätestatud korras.
______________________ ____________________
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andrei Mändla Marek Toome
Juhatuse liige Juhatuse liige