Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 17. august 2026 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] SEISUKOHT ja MENETLUSKULUDE NIMEKIRI riigihanke nr 311787 vaidlustusmenetluses Vaidlustaja: Selektor Projekt OÜ registrikood 12503887 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn e-post [email protected] esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas Advokaadibüroo DEM Maakri 30, 10145 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood 70001490 Valge tn 4, 11413 Tallinn e-post [email protected] Hankija esindaja: hankejurist Gertrud Suve e-post [email protected] Kolmas isik: Skepast&Puhkim OÜ registrikood 11255795 Laki põik 2, 12915 Tallinn e-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Advokaadibüroo Supremia e-post [email protected] tel +372 5098787 1 / 10 | Advokaadibüroo DEM OÜ | Registrikood 16453100 | Maakri 30, 10145 Tallinn | | E-post [email protected] | Telefon +372 56 66 4049 | www.abdem.ee | 1. SISSEJUHATUS 1.1. VAKO teatas 12.08.2026, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ning määras tähtajad, sh andis menetlusosalistele täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamiseks tähtaja 17.08.2026. 1.2. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud asjaolude, põhjenduste ja taotluste juurde. Hankija 12.08.2026 vastus (edaspidi Hankija vastus) ja Skepast&Puhkim OÜ 12.08.2026 seisukoht (edaspidi Kolmanda isiku seisukoht) ei lükka ümber vaidlustuse keskset väidet: enne pakkumuse tagasilükkamist pidanuks Hankija küsima Vaidlustajalt selgitusi ning kontrollima, kas õige HD IV fail ja selle sisu olid enne pakkumuste esitamise tähtpäeva objektiivselt fikseerituna olemas ja kas faili hilisem esitamine muudaks pakkumuse sisu. 2. VAIDLUSTUSES OLEVATE VIIDETE TÄPSUSTAMINE 2.1. Vaidlustaja ei väida, et pakkumusele ekslikult lisatud teise riigihanke fail vastas Riigihanke tingimustele. Selle üle vaidlus puudub, vaidlustaja tõesti esitas vale dokumendi ja see ei saanudki vastata selle hanke tingimustele. Vaidluse keskne küsimus on: kas Hankija võis pidada õige HD IV küsimist kategooriliselt keelatud pakkumuse muutmiseks, kontrollimata enne, kas tegemist oli ilmse eksimusega faili lisamisel ning kas õige faili sisu oli enne pakkumuste esitamise tähtpäeva objektiivselt fikseeritud. Hankija ja Kolmas isik ei nimeta Vaidlustaja esitatud tõendikogumis ühtegi konkreetset vastuolu ega hilisema muutmise jälge, vaid peavad neid tõendeid õiguslikult ebaoluliseks, lähtudes sisuliselt eeldusest, et tähtajaks esitamata dokumenti ei saa hiljem küsida. Sellist kategoorilist reeglit RHS-ist ega kohtupraktikast ei tulene. 2.2. Kolmas isik juhtis seisukoha p-s 16 õigesti tähelepanu sellele, et vaidlustuses esitatud viites VAKO varasemale lahendile ei olnud otsuse kuupäev korrektne. Vaidlustaja kinnitab, et vaidlustuse p-s 2.10 märgitud VAKO otsuse kuupäev 20.12.2024 oli ekslik. Vaidlustusasjas nr 253-24/283339 tehti otsus 23.01.2025. Tegemist oli inimliku veaga üksnes lahendi kuupäeva märkimisel. Vaidlustusasja number ja lahendi sisule antud hinnang olid õiged. Nagu allpool p-s 6.1 selgitatud, kinnitab selle viidatud otsuse p 7.3, et pakkumuses esitamata dokumendi hilisem esitamine võib põhimõtteliselt olla lubatav ning otsustav on konkreetse dokumendi laad ja võimalus kontrollida selle pakkumuse esitamise tähtpäeva eelset olemasolu ja sisu. 2.3. Vaidlustuse p-s 2.8 viidatud VAKO 22.01.2026 otsus vaidlustusasjas nr 298-25/301430 on olemas ja avalikult kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel. Otsuse p 1 kohaselt puudutab vaidlustus riigihankega nr 275497 seotud minikonkurssi „Arvutite ostmine“ (viitenumber 301430). Seega ei ole nr 301430 eraldiseisva hankemenetluse, vaid raamlepingu alusel korraldatud minikonkursi viitenumber, mis selgitab selle mitteleidmist RHR-i tavapärasest hankeotsingust. Vaidlustaja esindajal oli otsus varasemast oma arvutisse salvestatud, mistõttu oli ta lahendist ja selle sisust teadlik ning sai sellele 2 / 10  vaidlustuses viidata. NB Rahandusministeeriumi VAKO lahendite tabelis on otsuse numbriks ekslikult märgitud 295-25/301430, kuid avaldatud otsuse enda esilehel on vaidlustusasja number 298-25/301430. Otsuse leiab veebilehelt: https://fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused/riigihanked/vaidlustusmenetlus#vako-otsused-minikon. 3. SELGITUSE KÜSIMISE LUBATAVUSE ÕIGUSLIKUD LÄHTEKOHAD 3.1. RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentidele ning RHS § 114 lg 2 esimese lause järgi lükatakse mittevastav pakkumus tagasi. Neid sätteid tuleb siiski kohaldada koos RHS § 114 lg 2 teise lause, RHS § 46 lg 4 ja RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Seetõttu tuleb eristada pakkumuse lubamatut sisulist muutmist sellisest selgitusest või ilmse tehnilise vea parandamisest, mis ei anna pakkujale võimalust pärast tähtpäeva uut pakkumust kujundada. 3.2. Hankija tsiteerib vastuse p-s 12 Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuse C-336/12 (Manova) p-i 31, kuid jätab kõrvale sellele vahetult järgneva täpsustuse. Otsuse p 32 järgi ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus pakkumusega seotud andmete parandamine või täiendamine, eelkõige juhul, kui tegemist on üksnes täpsustamise või ilmse tehnilise vea parandamisega. Otsuse p-d 36–39 täpsustavad, et selgitus ei tohi tuua kaasa uue pakkumuse esitamist ning hiljem esitatava dokumendi tähtpäevaeelne olemasolu peab olema objektiivselt kontrollitav. Otsuse p-dest 40 ja 42 tuleneb lisaks, et täiendamist ei saa lubada, kui hankedokumendid kohustavad puuduva dokumendi tõttu pakkumuse tagasi lükkama. 3.3. Riigihanke alusdokumendid nõudsid täielikult täidetud HD IV esitamist ja keelasid Hankija etteantud Exceli vormi sisulise muutmise. Neis ei olnud aga sõnaselget tingimust, et HD IV esitamata jätmine või vale manuse lisamine toob igal juhul ja selgitamisvõimaluseta kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Hankija vastuse p 8 väide, et vormi muutmisele „järgneb pakkumuse tagasilükkamine“, ei vasta RHAD sõnastusele. Veelgi enam, Vaidlustaja ei muutnud Riigihanke HD IV vormi, vaid valis manuse lisamisel ekslikult teise hanke faili. Seega ei esine Manova otsuse p-des 40 ja 42 käsitletud olukorda, kus riigihanke alusdokumendid kohustaksid Hankijat HD IV esitamata jätmise või vale manuse lisamise tõttu pakkumuse ilma selgitamisvõimaluseta tagasi lükkama. 3.4. Ka Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus C-131/16 (Archus ja Gama) ei toeta vastustest tulenevat absoluutset keeldu. Kohus kinnitas otsuse p-s 29, et ilmse tehnilise vea parandamine võib olla lubatud, ning p-des 36–39, et piir sõltub sellest, kas parandamine toob sisuliselt kaasa uue pakkumuse. Archus ja Gama asjas sooviti asendada nõuetele mittevastav füüsiline mikrofilmi näidis uue näidisega, käesolevas asjas soovib Vaidlustaja esitada tõendamiseks ühe konkreetse, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva täielikult koostatud ja pärast tähtpäeva muutmata Exceli faili. 3.5. Samadest lähtekohtadest on lähtunud ka Eesti kohtud. Riigikohus on leidnud, et hiljem võib esitada üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida 3 / 10  nende tähtpäevaeelset olemasolu, ning et pakkuja hoolsuskohustus ei õigusta lihtsalt kõrvaldatava ebaselguse tõttu automaatset kõrvaldamist ilma kaaluka põhjuseta (RKHKo 20.12.2019, 3-19-1501/203, p-d 16–18). 3.6. Tallinna Ringkonnakohus on samuti rõhutanud, et RHS § 46 lg 4 ei välista puuduva dokumendi küsimist, kui võrdne kohtlemine ja läbipaistvus säilivad; pakkumust võib selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta; ilmse vea parandamist ei loeta pakkumuse muutmiseks; ning tagantjärele saab esitada ainult tähtpäevaeelsena objektiivselt kontrollitavat materjali (TlnRKo 14.11.2023, 3-23-1783, p-d 16–18). 3.7. Seega ei saa selgituse lubatavust otsustada üksnes selle järgi, kas õige fail oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks RHR-i üles laaditud. Kontrollida tuleb vähemalt kolme asjaolu: (i) kas eksimus oli objektiivselt ilmne; (ii) kas hiljem esitatava dokumendi sisu oli enne tähtpäeva objektiivselt fikseeritud; ja (iii) kas selgitus annaks pakkujale võimaluse pärast tähtpäeva pakkumuse sisu kujundada või oma konkurentsipositsiooni parandada. Käesolevas asjas oli eksimus objektiivselt ilmne, õige faili sisu oli enne tähtpäeva fikseeritud ning faili hilisem esitamine ei annaks Vaidlustajale võimalust muuta pakkumuse kogumaksumust ega muud hindamisel arvestatavat näitajat. 4. ÕIGE HD IV DOKUMENDI ESITAMINE EI MUUDA VAIDLUSTAJA PAKKUMUST 4.1. Vaidlustaja pakkumuse esitamisel tehtud eksimuse ilmsus ei ole vaieldav. Pakkumusele lisatud fail ei pärinenud Riigihanke alusdokumentidest ja kajastas teise hanke tööosasid. Seda tuvastas Hankija ise vaidlustatud Otsuse p-s 1.8.2. Teise hanke tööosasid kajastavat dokumenti ei saanud mõistlikult käsitada Vaidlustaja teadliku hinnajaotuse ega tahteavaldusena selles Riigihankes, vaid see osutas ilmselgelt manuse valimisel tehtud eksimusele. 4.2. Vaidlustaja pakkumuse siduv kogumaksumus oli enne tähtpäeva RHR-is esitatud: 848 490 eurot. Vaidlustaja õige HD IV lahtris C24 „Projekti kogumaksumus“ ja lahtris H24 kajastub täpselt sama summa. Riigihanke ainus hindamiskriteerium oli pakkumuse kogumaksumus osakaaluga 100%; HD IV tööosade üksikuid maksumusi eraldi ei hinnatud ega võrreldud. Õige HD IV esitamisega ei muutuks Riigihanke objekt, kogumaksumus, täitmise ulatus ega ükski hindamiskriteeriumile vastav näitaja. 4.3. Vaidlustaja ei eita, et HD IV tööosade maksumustel ja ajagraafikul on hankelepingu täitmisel tähendus. See ei muuda aga selgitamist keelatuks, vaid teeb vajalikuks kontrollida, kas need andmed olid enne tähtpäeva fikseeritud. Vaidlustaja tõendid on suunatud just sellele küsimusele. Õige HD IV ei ole pärast tähtpäeva koostatud uus hinnastus, vaid pakkumuste esitamise tähtpäeva eelne dokument, mille sisu muutmata jätmist saab kontrollida mitmest omavahel kooskõlas olevast tehnilisest tunnusest, mille vaidlustaja ka oma vaidlustusele lisas. 4 / 10 4.4. Vaidlustuse lisadest 1–3 ja 6 nähtub koostoimes järgmine tõendiahel: 1) õige faili täielik nimi seob selle Hankija 19.06.2026 avaldatud HD IV vormiga ning asukoht serveris seob faili konkreetse Riigihanke projektikataloogiga; 2) faili suurus on kõigis algse võrgufaili vaadetes 22 578 baiti ning serveris tuvastati faili inode 671857 ja omanik „andaav“; 3) Synology serveri „Modify“-aeg on 16.07.2026 kell 00:36:10.714266300 +0300 ja „Change“-aeg 16.07.2026 kell 00:36:14.807456532 +0300; 4) Exceli OOXML-sisene muutmisaeg 15.07.2026 kell 21:36:10 UTC vastab Eesti suveajas täpselt ajale 16.07.2026 kell 00:36:10; 5) Windowsi algse võrgufaili failiandmetes kajastub sama muutmisaeg sekundi täpsusega; 6) failiedastuslogis kajastuvad sama nimega 165-baidise ajutise Exceli lukustusfaili sündmused samas projektikataloogis juba enne pakkumuste esitamise tähtpäeva; pärast tähtpäeva toimunud faili avamistega ei kaasnenud 22 578-baidise põhifaili salvestamist, sest põhifaili „Modify“- ja „Change“-ajad jäid 16.07.2026 varajastele tundidele; 7) serveri süsteemilogis ei ole 2026. aasta juulis serveri kellaaja ega ajavööndi muutmise kannet; 8) faili kogumaksumus kattub tähtajaks RHR-i sisestatud siduva kogumaksumusega. 4.5. Need andmed ei tõenda üksnes faili abstraktset olemasolu Vaidlustaja infosüsteemis, vaid võimaldavad identifitseerida ühe konkreetse faili selle nime, asukoha, suuruse, omaniku ja failisüsteemi objekti kaudu. Serveri ajatemplid, Exceli OOXML-sisene muutmisaeg, Windowsi võrgufaili andmed ja failiedastuslogi toetavad koostoimes järeldust, et õige faili sisu oli fikseeritud hiljemalt 16.07.2026 kell 00:36:10 ning faili ei ole pärast seda muudetud. See ajahetk eelnes pakkumuste esitamise tähtpäevale 12 tunni, 23 minuti ja 50 sekundi võrra. 4.6. Hankija oleks saanud selgitustaotluse rangelt piiritleda: nõuda serveris säilitatud õige HD IV faili koopia ja selle pakkumuste esitamise tähtpäeva eelset fikseeritust kinnitavate andmete esitamist ning jätta arvestamata iga dokument, mille sisu oli pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muudetud. Selline kontroll ei annaks Vaidlustajale õigust valida uut kogumaksumust, muuta tööosade jaotust ega esitada pärast tähtpäeva koostatud versiooni. 4.7. Kolmanda isiku huve ei kahjusta kõigile samas olukorras olevatele pakkujatele ühetaolise kontrollikriteeriumi kohaldamine: ilmse dokumendi manustamise vea parandamine võib olla lubatav üksnes siis, kui pakkuja tõendab objektiivselt, et hiljem esitatav dokument ja 5 / 10  selle sisu olid enne tähtpäeva fikseeritud ning selgitus ei võimalda esitada uut pakkumust. Vaidlustajale ei antaks sellisel juhul sisulist eelist, vaid välditaks pakkumuse tagasilükkamist vea tõttu, mille parandamine ei muuda pakkumuse sisu. 5. MITME HINNATABELI VERSIOONI HÜPOTEES ON SPEKULATIIVNE 5.1. Hankija väidab vastuse p-s 14, et Vaidlustajal võis olla näiteks kümme erineva sisu ja osamaksumustega faili, mille hulgast saanuks ta pärast teiste pakkumuste maksumuste teadasaamist valida endale sobiva. Punktis 16 lisab Hankija, et tema ega VAKO ei saa välistada mõne teise HD IV vormi olemasolu. Kolmas isik kordab seisukoha p-s 13 sisuliselt sama hüpoteesi, viidates võimalikele failiversioonidele ja alternatiivsetele kalkulatsioonidele. Need väited on spekulatiivsed. 5.2. Hankija ja kolmanda isiku püstitatud hüpotees eirab Riigihanke hindamismudelit. Riigihanke ainus hindamiskriteerium oli pakkumuse kogumaksumus osakaaluga 100%. HD p 3.4 järgi tuli registrisse sisestatud kogumaksumuse ja HD IV kogumaksumuse lahknevuse korral lähtuda HD IV kogumaksumusest. HD IV tööosade maksumustel ei olnud pakkumuste hindamisel ega järjestamisel eraldiseisvat tähtsust: nende alusel ei antud punkte, neid ei võrreldud omavahel ja ükski tööosa maksumus ei saanud Vaidlustaja konkurentsipositsiooni parandada. Vaidlustaja kogumaksumus 848 490 eurot oli tähtajaks RHR-is fikseeritud ja see ei ole muutunud. 5.3. RHS § 113 lg 2 kohaselt tehakse hankemenetluses osalevale ettevõtjale pärast pakkumuste avamist teatavaks pakkumuste maksumused ning osamaksumused üksnes juhul, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel. Kuna Riigihankes HD IV tööosade maksumusi ei hinnatud, sai Vaidlustaja teada teiste pakkujate kogumaksumused, mitte nende HD IV-s esitatud üksikute tööosade hinnajaotuse. Seega puudus Vaidlustajal teave, mille alusel saanuks ta pärast tähtpäeva oma tööosade hinnajaotust konkurentide omaga võrrelda või kohandada. 5.4. Sellest tulenevalt jääb vastaspoolte hüpoteesis vastuseta põhiküsimus: millise kriteeriumi alusel saanuks Vaidlustaja nn kümnest väidetavast versioonist valida „kõige sobivama“? Valik ei saanuks põhineda konkurentide tööosade maksumustel, sest need ei olnud Vaidlustajale teada. Valik ei saanuks parandada Vaidlustaja kogumaksumust ega hindamistulemust, sest kogumaksumus 848 490 eurot oli juba tähtajaks fikseeritud. Samuti ei saanud ühe sisemise hinnajaotuse eelistamine muuta hindamisel võrreldavat näitajat, kuna selleks oli üksnes kogumaksumus. Hankija ega Kolmas isik ei nimeta ühtki loogilist ega konkurentsialast kasu, mida selline versioonivalik saanuks Vaidlustajale anda. Seetõttu on hüpotees mitte üksnes tõendamata, vaid ka eluliselt ebausutav. 5.5. Vaidlustaja ei väida, et HD IV-s esitatud tööosade maksumustel puudus igasugune lepinguline tähendus. HD IV moodustas hankelepingu lisa ning selles kajastatud tööosade üleandmise ja maksete ajakava oli lepingu täitmisel siduv. Teatavate tööosade maksumused 6 / 10  võisid omada tähtsust ka näiteks Hankelepingu p 6.3 kohaldamisel. See ei muuda aga Hankija ja Kolmanda isiku hüpoteesi erinevate HD IV failiversioonide kohta usutavaks. Pakkumuste hindamisel oli määrav üksnes muutumatu kogumaksumus ning konkurentide detailne hinnajaotus ei olnud Vaidlustajale teada. HD IV lepinguline tähendus tingib vajaduse kontrollida hinnajaotuse pakkumuste esitamise tähtpäeva eelset fikseeritust, kuid ei anna alust järeldada, et iga hüpoteetiline tähtpäevaeelne mustand võimaldas Vaidlustajal pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva valida, milline dokument esitada. 5.6. Kohtupraktikas kasutatav kriteerium on hiljem esitatava dokumendi või andmete tähtpäevaeelse olemasolu ja sisu objektiivne kontrollitavus, mitte absoluutne tõend selle kohta, et ei eksisteerinud ühtegi teist faili, koopiat või mustandit. Vastupidine tõlgendus muudaks tähtpäevaeelse dokumendi hilisema esitamise praktikas alati võimatuks ja võtaks RHS § 46 lg-lt 4 ja eespool viidatud kohtupraktikalt selles osas sisulise toime. Pakkujalt ei saa nõuda negatiivse asjaolu tõendamist kogu tema infosüsteemi ja kõigi võimalike andmekandjate suhtes, kui konkreetse esitatava dokumendi identiteet, sisu ja muutmisaeg on objektiivsete andmetega kontrollitavad. 5.7. Konkreetne õige fail on identifitseeritud nime „HD IV Too osade uleandmise ja maksegraafik_19062026.xlsx“, Riigihanke projektikataloogi, 22 578-baidise suuruse, omaniku ja inode’i kaudu. See on Hankija avaldatud Riigihanke HD IV vormi põhjal koostatud fail, selle kogumaksumus kattub RHR-i tähtajaks sisestatud hinnaga ning faili muutmisaeg on mitme omavahel kooskõlas oleva tehnilise tunnuse järgi tähtpäevaeelne. Hiljem loodud või muudetud alternatiivne fail oleks nende andmete põhjal eristatav ega vastaks Vaidlustaja esitatud tõendiahelale. 5.8. Hankija väide, et failiandmete kontrollimiseks oleks vaja IT-alaseid eriteadmisi ja andmete „sajaprotsendilist“ kinnitamist, ei õigusta selgituse küsimata jätmist. Hankija ei teadnud Otsust tehes, millised tõendid Vaidlustaja esitab, sest ta ei küsinud neid. Praegu esitatud andmed on omavahel kooskõlas ning Hankija ja kolmanda isiku vastustes ei ole nimetatud ühtegi konkreetset vastuolu, muutmisjälge ega muud asjaolu, mis viitaks faili hilisemale koostamisele või muutmisele. Pärast tähtpäeva toimunud avamised kajastavad 165-baidise ajutise Exceli lukustusfaili sündmusi, mitte 22 578-baidise põhifaili uusi versioone; põhifaili „Modify“- ja „Change“-ajad jäid tähtpäevaeelseks. Abstraktne viide manipuleerimise või teiste failide võimalusele ei lükka olemasolevaid tõendeid ümber. Vaidlustaja kinnitab, et ei ole failidega manipuleerinud ega loonud mitmeid versioone, millest nüüd ühe „sobiva“ esitas. 6. VAKO PRAKTIKA RÕHUTAB PAKKUMUSE ESITAMISE TÄHTPÄEVA EELSE FIKSEERITUSE KONTROLLITAVUST 6.1. VAKO 23.01.2025 otsuse nr 253-24/283339 p 7.3 ei sätesta, et iga pakkumusest puudunud hinnavormi hilisem esitamine on alati keelatud. VAKO märkis sõnaselgelt: 7 / 10  „Põhimõtteliselt on võimalik ka pakkumuses esitamata dokumendi tagantjärgi esitamine, kuid selle lubatavus sõltub konkreetsest dokumendist.“ Selles asjas ei saanud hankija objektiivselt veenduda, et hiljem esitatud ühikhinnad olid enne tähtpäeva fikseeritud, mistõttu oleks pakkuja saanud hinnad pärast tähtpäeva kujundada. 6.2. Käesolev asi erineb eelviidatud VAKO lahendist just VAKO jaoks otsustava asjaolu poolest. Vaidlustaja on esitanud ühe konkreetse õige HD IV faili ning mitmest allikast pärinevad kooskõlalised andmed, mille järgi olid nii fail kui ka selles sisalduv hinnajaotus enne tähtpäeva fikseeritud ja jäid hiljem muutmata. Seega on kõrvaldatud just see kontrollitavuse puudus, mida VAKO pidas asjas nr 253-24/283339 otsustavaks. Hankija ja Kolmanda isiku järeldus, et lahend välistab metaandmete või muude tehniliste tõendite arvestamise, pöörab otsuse põhjenduse vastupidiseks. 6.3. VAKO 22.01.2026 otsus nr 298-25/301430 ei ole käesoleva asjaga faktiliselt identne: selles asjas oli pakutav toode pakkumuses määratletud ning vaidlus puudutas täiendavaid vastavustõendeid. Vaidlustaja viitab sellele otsuses väljendatud õiguslike lähtekohtade tõttu, mitte asjaolude identsuse tõttu. Otsuse p 8.5.1 kinnitab, et RHS § 46 lg 4 ei välista iseenesest puuduva dokumendi nõudmist ning et hiljem esitatavad andmed peavad olema tähtpäevaeelsena objektiivselt kontrollitavad. Punktis 8.5.2 hindas VAKO konkreetselt, kas täiendamine muudaks pakkumust või annaks eelise, ning p-des 8.7–9 tunnistas kehtetuks nii tagasilükkamise kui ka edukaks tunnistamise otsuse. 7. HANKIJA VASTUSES LISATUD PÕHJENDUSED EI ÕIGUSTA OTSUST 7.1. Vaidlustatud Otsuse p 1.8 järgi seisnes tagasilükkamise põhjus selles, et Vaidlustaja oli esitanud teise hanke faili HD IV, seda ei saanud teiste pakkumustega võrrelda ning Hankija pidas vea selgitamist lubamatuks pakkumuse muutmiseks. Otsuses ei tuginetud väitele, et Vaidlustaja Riigihanke pakkumuse hinnaks tuleb lugeda 487 850 eurot (see summa oli märgitud ekslikult lisatud teise hanke failis, samal ajal kui käesoleva Riigihanke RHR-i maksumuse väljale oli märgitud 848 490 eurot), et Vaidlustajal võis olla kümme alternatiivset hinnajaotust või et pakkumuste esitamise tähtpäeva eelse faili autentsust oleks võimatu hinnata ilma IT-ekspertiisita. 7.2. VAKO on 22.01.2026 otsuse nr 298-25/301430 p-s 8 rõhutanud, et tagasilükkamise õiguspärasuse kontrollimisel saab lähtuda üksnes otsuses toodud põhjendustest. Hankija vastuse p-des 14, 16 ja 17 esitatud hilisemad põhjendused ja hüpoteesid ei saa tagantjärele asendada Otsuses tegemata jäänud konkreetset kaalumist ega asjaolude uurimist. 7.3. Ka sisuliselt ei saa Hankija vastuse p-s 17 viidatud 487 850 eurost teha järeldust Vaidlustaja Riigihanke pakkumuse hinna kohta. HD p 3.4 reguleerib olukorda, kus Riigihanke RHR-i väljal esitatud kogumaksumus erineb Riigihanke HD IV vormile sisestatud kogumaksumusest. Teise hanke objektile ja tööosadele vastav dokument ei ole käesoleva Riigihanke „HD IV vorm“ selle tingimuse tähenduses. Vastasel tõlgendusel loetaks 8 / 10  Vaidlustaja pakkumuse hinnaks summa, millel puudub Riigihanke esemega igasugune seos, ehk ilmne viga dokumendi lisamisel muudetaks kunstlikult teiseks hinnapakkumiseks. Riigihanke RHR-i väljal oli Vaidlustaja pakutud siduv hind 848 490 eurot ja enne tähtpäeva koostatud õige HD IV kinnitab sama hinda. 7.4. Hankija rõhutab HD IV lepingulist tähtsust. Vaidlustaja seda ei eita. Hankelepingu projektist nähtub, et lisa 4 määrab tööosade üleandmise ja tasumise graafiku ning p 6.3 seob just täiendavate topo-geodeetiliste ja geotehniliste uuringute ühikuhinnad vastavate tööosade maksumustega. See kinnitab vajadust kontrollida hinnajaotuse tähtpäevaeelset fikseeritust, kuid ei tõenda, et juba fikseeritud faili küsimine muudaks pakkumust. Hankija vastuses nimetatud võimalikud ära jäävad tööd, lepingu lõpetamine ja muud hüpoteetilised kasutusjuhud ei olnud Otsuse põhjendus ega muuda tehnilise tõendikogumi sisu. 7.5. Samuti ei saa vale faili lisamist samastada Riigihanke HD IV omavolilise muutmisega. Muutmise keeld puudutas Hankija etteantud Exceli faili valemeid, tööde kirjeldusi ja ridu. Vaidlustaja õige HD IV on koostatud Hankija etteantud vormil; pakkumusele sattus ekslikult hoopis teise hanke dokument. Need on faktiliselt erinevad olukorrad ning RHAD ei sätestanud neile automaatselt sama õiguslikku tagajärge. 8. HOOLSUSKOHUSTUS JA PROPORTSIONAALSUS 8.1. Vaidlustaja möönab, et ta pidi enne pakkumuse esitamist manuseid hoolikamalt kontrollima, nagu peab tegema iga pakkuja iga hanke puhul. Hoolsuskohustuse rikkumine ei lahenda siiski küsimust, kas selgitamine oleks konkreetsel juhul olnud lubatav. Riigikohus on 20.12.2019 otsuse nr 3-19-1501 p-s 18 selgitanud, et pakkuja hoolsus ei tähenda õigust kõrvaldada ta ilma kaaluka põhjuseta olukorras, kus ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Seetõttu ei saa Hankija vastuse p 15 ega Kolmanda isiku seisukoha p 14 alusel jätta hindamata vea laadi ja parandamise mõju pakkumuse sisule. 8.2. Vaidlustaja ei tugine pakkumuste 45 295 euro suurusele hinnavahele kui iseseisvale alusele pakkumuse puuduse kõrvaldamiseks ega taotle madalama hinna tõttu leebemate reeglite kohaldamist. Hinnavahe näitab üksnes vaidlustatud tagasilükkamise praktilist mõju ja seda, miks tuli enne odavaima pakkumuse kõrvaldamist tegelikult kontrollida, kas selgituse küsimine võimaldaks vea kõrvaldada pakkumust muutmata ja võrdset kohtlemist kahjustamata. Käesoleval juhul saanuks Hankija seda kontrollida lühikese ja rangelt piiritletud selgitustaotlusega. Selgituse küsimata jätmise tulemusel kõrvaldati 45 295 euro võrra madalama kogumaksumusega pakkumus, ilma et Hankija oleks uurinud, kas õige HD IV faili sisu oli enne pakkumuste esitamise tähtpäeva objektiivselt fikseeritud. Tegemist ei ole Hankija vahendite säästliku kasutamise põhimõttele vastava käitumisega. 8.3. Hankija ei kaalunud Otsuses Vaidlustaja õige faili pakkumuse esitamise tähtpäeva eelset olemasolu, selle hilisema muutmata jätmise kontrollitavust, kogumaksumuse kattuvust ega selgitustaotluse piiramise võimalust. Otsus põhineb seega vääral õiguslikul eeldusel, et vale 9 / 10  manuse asendamine on igal juhul lubamatu, ning ebapiisavalt uuritud faktilistel asjaoludel. See kaalutlusviga ei ole Hankija vastuses esitatud uute hüpoteesidega kõrvaldatav. 9. MENETLUSKULUD 9.1. Vaidlustaja palub RHS § 198 lg 1 alusel mõista Hankijalt välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 2560 eurot ning Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud alljärgnevas nimekirjas märgitud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9.2. RHS § 199 lg 1 kohaselt esitab Vaidlustaja lepingulise esindaja kulude nimekirja. Vaidlustajale on käesolevas vaidlustusmenetluses osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks) järgmiselt: Summa Kuupäev Sisu Kestus Tunnihind (km-ta) Hankija otsuse ülevaatamine, hanke materjalide 28.07.2026 0,50 160,00 80,00 võtmine registrist, tel.nõupidamine kliendiga. 04.08.2026 Vaidlustuse koostamine 3,50 160,00 560,00 05.08.2026 Vaidlustuse koostamine 1,00 160,00 160,00 06.08.2026 Vaidlustuse koostamine, esitamine VAKO-le. 2,50 160,00 400,00 VAKO teade kirjaliku menetluse ja tähtaegade kohta. Hankija ja kolmanda isiku vaidlustusele 12.08.2026 0,75 160,00 120,00 esitatud vastuste esmane läbivaatamine, nõupidamine kliendiga. 17.08.2026 Seisukoha koostamine, esitamine VAKO-le. 4,00 160,00 640,00 12,25h 1960,00 9.3. Vaidlustajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mistõttu nõuab ta lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas 1960 eurot. 10. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 10.1. Vaidlustaja esindaja kinnitab, et saadab käesoleva seisukoha samaaegselt ka Hankija ja Kolmanda isiku esindajate e-posti aadressidele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristo Kallas vandeadvokaat Selektor Projekt OÜ esindaja 10 / 10