Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 312218 17.08.2026 VAIDLUSTUS Riigihankes nr 312218 „Kiili valla koolibussi liinidele vedaja leidmine“ tehtud hankija 07.08.2026 otsuste kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustaja: AS HANSABUSS Registrikood 10230847 Tehnika tn 3, 75501 Saku vald, Harju Maakond Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Kiili Vallavalitsus Registrikood 75020983 Nabala tee 2a, 75401 Kiili E-post: [email protected] Kolmas isik: Heinsal Reisid OÜ registrikood 11112044 Metsatuka tn 5, 75501 Saku vald E-post: [email protected] Vaidlusaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus. 2. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 07.08.2026 otsused Heinsal Reisid OÜ kvalifitseerimise, alternatiivselt pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, Heinsal Reisid OÜ kõrvaldamata jätmise kohta ning Heinsal Reisid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. Kohustada hankijat esitama ja edastada vaidlustajale hankija otsuse põhjendused Heinsal Reisid OÜ kvalifitseerimise, alternatiivselt pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta (vt vaidlustuse p 2.1.) ja Heinsal Reisid OÜ kõrvaldamata jätmise kohta. 4. Mõista AS-i Hansabuss menetluskulud välja Kiili Vallavalitsuselt ja jätta Kiili Vallavalitsuse ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Kiili Vallavalitsus (hankija) viib avatud hankemenetlusena (ületab rahvusvahelist piirmäära) läbi riigihanget nr 312218 „Kiili valla koolibussi liinidele vedaja leidmine“ (Riigihange). Riigihanke raames sõlmitakse hankeleping vedajaga Kiili valla koolibussi liinidel perioodiks 1.09.2026 - 21.06.2030. 1.2. Muuhulgas AS HANSABUSS (vaidlustaja) ja Heinsal Reisid OÜ (kolmas isik) esitasid Riigihankel pakkumused. 1.3. Vaidlustaja on pöördunud Hankija poole 27.07.2026 taotlusega kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust, sh kas kolmas isik on koos pakkumusega esitanud busside nõuetelevastavust tõendavad dokumendid, samuti kas kolmasi isik on täitnud kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi bussijuhtidele kollektiivlepingule vastava töötasu maksmisel, st kas kolmas isik sobib hankelepingut täitma. Kolmas isik põhjendas taotlust temale teadaolevate asjaolude ning avalikult kättesaadava teabega, mis kinnitab, et kolmandal isikul puudub hankelepingu täitmiseks vajalik nõuetekohane bussipark ning kolmas isik rikub süstemaatiliselt kollektiivlepingu kohase bussijuhtide minimaalse töötasu nõuet (Lisa 1 – vaidlustaja 27.07.2026 taotlus hankijale). 1.4. Hankija vastas vaidlustajale 31.07.2026 kinnitusega, et kontrollib vaidlustaja osundatud asjaolusid ning teeb Riigihankel otsused vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. 1.5. Hankija edastas läbi eRHR-i 07.08.2026 otsuse, mille kohaselt tunnistas hankija Riigihankel kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, kvalifitseeris kolmanda isiku tõendite alusel, jättis kolmanda isiku tõendite alusel kõrvaldamata ja tunnistas kolmanda isiku 2(10)  pakkumuse Riigihankel edukaks (edaspidi Otsus). Vaidlustaja pakkumus jäi Otsuse kohaselt pakkumuste hindamisel pingereas teisele kohale. 1.6. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta Riigihanke tingimustele (alternatiivselt tuleb kolmas isik jätta kvalifitseerimata) ning hankija on rikkunud RHS-i kolmanda isiku kõrvaldamise aluste kontrollimisel. Kuna kolmas isik on olnud varasemalt süstemaatilises rikkumises kolletiivlepingu nõuete täitmisega, esineb RHS § 95 lg 4 p 2 kohane alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks riigihankelt. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Riigihanke tingimustele, kuna tal puuduvad Riigihanke nõuetele vastavad hankelepingu täitmiseks nõutavad bussid ning vastavate busside omamise kohta ei ole nõuetekohast tõendit koos pakkumusega esitatud. 1.7. Otsustest teadasaamisest möödub 10 päeva (vaidlustuse esitamise tähtaeg hankija otsusele avatud hankemenetluses) 17.08.2026; vaidlustus on esitatud tähtaegselt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Kolmanda isiku kvalifitseerimine, alternatiivselt kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane 2.1.1.RHAD dokumendi „Juhised Pakkujale ja tehniline kirjeldus“ (edaspidi RHAD juhised) p 3.5 - p 3.8. „Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus“ sätestab: „3.5 Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus 3.5.1 Pakkuja peab omama või Pakkujal peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe alljärgnevalt loetletud omadustele vastavate busside kasutamiseks hankelepingu täitmiseks: 3.5.1.1 Bussid peavad olema kantud Eesti riiklikku autoregistrisse; 3.5.1.2 Bussidele paigaldatud reklaam ei tohi katta akna pinda rohkem, kui 15% ulatuses ning segada aknast väljavaadet ja busside täituvuse määramist; 3.5.1.3 Bussid peavad olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse ja sobima sõitjate 3.6 veoks vallaliinidel; 3.6.1.1 Bussid peavad olema garaažist liinile sõites nii seest kui väljast puhtad; 3.6.1.2 Bussid peavad olema korrektse välimusega. 3.7. Lepingu perioodi kestel ei tohi avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse osutamiseks kasutatavate busside vanus ületada 15 (viisteist) aastat arvates registreerimistunnistusele kantud ehitusaasta või esmase registreerimise kuupäevast Riiklikus Autoregistrikeskuses. Bussi vanust arvestatakse registreerimistunnistusele kantud ehitusaasta või esmase registreerimise aasta alusel. Vanuse arvestamisel loetakse ehitusaasta või registreerimisaasta bussi vanuse üheks aastaks st. käesoleval aastal ehitatud või registreeritud buss loetakse juba ühe aasta vanuseks. 3.8 .Pakkuja esitab vastava kirjaliku kinnituse ning alljärgnevad dokumendid: 3.8.1 Teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite nimekirja (busside arv ja vanus); Dokumendid, mis näitavad kasutatavate busside vastavust Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtivatele tehnilise järelevalve normidele (koopiad tehnilistest passidest); 3(10)  3.8.2 Andmed avariide kohta eelmisel 3 (kolmel) aastal. Tehnilise rikke, avarii tõttu või muul põhjusel teenuse osutamise katkemisel garanteerida asendusbussi saatmise 1 (ühe) tunni jooksul. /…/“ 2.1.2. RHAD juhiste p 1.5. sätestab koolibussi liinide marsruudid, muud marsruudi andmed ja minimaalsete kohtade arvud bussis. Liinide teenindamiseks on vaidlustaja arvestuse kohaselt vajalik minimaalselt 4 bussi ja lisaks asendusbuss liinikatkestuste ja rikete tarbeks. 2.1.3.RHAD Lisa 4 dokument „Vedude kvaliteedinõuded“ (edaspidi RHAD Lisa 4) p 11 sätestab: „Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus peab vastama alljärgnevatele nõuetele (Vedaja peab omama või Vedajal peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe alljärgnevalt loetletud omadustele vastavate busside kasutamiseks hankelepingu täitmiseks): - bussid peavad olema kantud Transpordiameti liiklusregistrisse. - bussid peavad olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse ja sobima sõitjate veoks vallaliinidel. - bussid peavad olema varustatud liinitööl töökorras sõitjate salongi kütteseadmetega (radiaatoritega) ja valgustusega; - bussid peavad olema varustatud Vedaja nimetuse ja telefoninumbriga bussi sõitjate salongis; - bussidele paigaldatud reklaam ei tohi katta akna pinda rohkem, kui 15% ulatuses ning segada aknast väljavaadet ja busside täituvuse määramist; - bussid peavad olema garaažist liinile sõites puhtad nii seest kui väljast; - bussid peavad olema korrektse välimusega; - lepingu perioodi kestel ei tohi avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse osutamiseks kasutatavate busside vanus ületada 15 (viisteist) aastat arvates registreerimistunnistusele.“ 2.1.4.Eeltoodud RHAD dokumentide sõnastusest nähtub, et hankija on pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudena sätestanud nõude hankelepingu täitmiseks vajalike busside omamise või busside kasutamiseks lepingu omamise kohta, busside vanus ei tohi ületada lepinguperioodi kestel 15 aastat ja bussid peavad vastama ka teistele RHAD tingimustele, sh RHAD juhise p 1.5. nõuetele. 2.1.5.Vastav tehnilise ja kutsealase pädevuse nõue ei ole sätestatud e-RHR-is Riigihanke juures pakkujate kvalifitseerimistingimuste alajaotuses, seega pole lõpuni selge, kas tegemist on sisulises mõttes pakkuja kvalifitseerimise või pakkumuse vastavusele esitatud nõudega. Eeltoodust sõltumata ei vasta kolmanda isiku kvalifitseerimise või alternatiivselt tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus RHAD nõuetele, kuna kolmandal isikul puuduvad RHAD nõuetele vastavad bussid ning kolmas isik ei ole koos pakkumusega nõuetekohaste busside omamist tõendanud. 2.1.6.Vedajate busside tegevusload on avaldatud MTR-is. MTR-i andmete kohaselt omab kolmas isik ainult kahte bussi, mis vastavad hankelepingu täitmise perioodi esimesel 4 kuul Riigihankel sätestatud kvaliteedi nõuetele (Lisa 2 – väljavõte MTR-ist). Järgneval perioodil ehk alates hankelepingu täitmise 5. kuust ei vasta ka antud 2 bussi enam Riigihankel 4(10)  ettenähtud kvaliteedinõudele ehk ka need 2 bussi, mida kolmas isik omab, on hankelepingu valdava kehtivuse ajal vanemad kui 15 aastat. MTR- andmete järgi vastavad kolmanda isiku bussid alljärgnevatele tunnustele: Reg.number Reg.aasta Reisijakohtade arv Vastavus nõudele 738BPK 2008 23 Ei vasta nõuetele - bussi vanus üle 15 a, reisijakohtade arv ei vasta RHAD tingimustele; 162HHB - 6 Ei vasta nõuetele – tegemist veoautoga; 838MFJ 2005 14 Ei vasta nõuetele - bussi vanus üle 15 a, reisijakohtade arv ei vasta RHAD tingimustele; 858MHM 2007 21 Ei vasta nõuetele - bussi vanus üle 15 a, reisijakohtade arv ei vasta RHAD tingimustele; 680XVX 2011 46+35 Hetkel vastab nõuetele, kuid ületab 15 a vanuse piiri 4 kuud pärast hankelepingu algust. Lisaks puudub hetkel kindlustus. 713MPV 2010 24 Ei vasta nõuetele - bussi vanus üle 15 a 640MRY 2011 34 Hetkel vastab nõuetele, kuid ületab 15 a vanuse piiri 4 kuud pärast hankelepingu algust. 2.1.7. Seega kolmandal isikul puudub hankelepingu täitmiseks vajalik bussipark. Ka kaks bussi, mis hetkel vastavad RHAD nõuetele kuid on selgelt ebapiisavad hankelepingu esemeks olevate liinide teenindamiseks, muutuvad RHAD nõuetele mittevastavaks alates hankelepingu täitmise 5 kuust. Seega kolmas isik pidi koos pakkumusega esitama dokumendid, mis tõendavad temal 3-e RHAD nõudele vastava bussi omandit või kasutuslepingu omamist ning lisaks 2-e RHAD nõuetele vastava bussi omandit või kasutuslepingu omamist alates hankelepingu täitmise 5. kuust. Hankija peab olema veendunud, et edukaks tunnistatud pakkujal on hankelepingu teenindamise perioodiks RHAD tingimustele vastavad bussid olemas ning kolmas isik on esitanud koos pakkumusega kõik busside nõuetekohasust ja kolmanda isiku omandit või kasutusõigust tõendavad dokumendid vastavalt RHAD-s nõutule. 2.1.8.Vaidlustaja andmetel ei ole kolmas isik koos pakkumusega esitanud RHAD täitmiseks vajaliku minimaalse 4-a RHAD tingimustele vastava bussi ja 1-e asendusbussi omamist või vastava kasutuslepingu omamist tõendavaid dokumente ja dokumentidest ei tulene, et bussid vastavad kõikidele RHAD nõuetele, sh nii vanuse kui tehniliste nõuete ja reisijakohtade osas. Kolmasisik palub vaidlustuskomisjonil nimetatud asjaolu kontrollida. Samuti palub vaidlustaja kontrollida, kas esitatud dokumentide kohaselt vastavad kolmanda isiku bussid RHAD nõuetele ning 5(10)  kuidas hankija on bussipargi nõuetekohasuse asjaolu tuvastanud. Vaidlustaja palub temale vastavad hankija otsused kättesaadavaks teha, et vaidlustajal oleks võimalik esitada otsuse põhjenduste osas oma seisukoht. 2.2. Esinevad kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Hankija ei ole kolmanda siku kõrvaldamist nõuetekohaselt kaalunud ja kõrvaldamata jätmist asjakohaselt põhjendanud. 2.2.1.Vastavalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ja vedajate esindaja Autoettevõtete Liidu vahelisele sõitjateveo üldtöökokkuleppe (kättesaadav veebis: https://autoettevoteteliit.ee/wp-content/uploads/2024/11/SOITJATEVEO- ULDTOOKOKKULEPE-2026-01.10.2024-redaktsioon.pdf, edaspidi Kollektiivleping, Lisa 2) Lisa 1 §-le 9 on alates 01.02.2025 avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt eelmise kalendriaasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmete alusel ümardatuna täiskümneks euroks. 2.2.2.Vastavalt Kollektiivlepingu Lisa 1 §-le 8 oli Alates 01.10.2024 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1400 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2025 vähemalt 1450 € kuus (miinimum kuutasu),alates 01.10.2025 vähemalt 1500 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2026 vähemalt 1550€ kuus (miinimum kuutasu) ja alates 01.10.2026 vähemalt 1600 € kuus (miinimum kuutasu). 2.2.3.2025.a II kvartali Eesti keskmine töötasu oli 2126 EUR, millele lisanduvad tööjõumaksud (33,8%). Tegemist on kohustusliku bussijuhtide töötasu miinimumnõudega, mida kõik sektoris tegutsevad bussiettevõtjad peavad järgima. 2.2.4.Vastavalt kolmanda isiku avalikult kättesaadavale majandusaastaaruandele (Lisa 3) oli ettevõttes keskmiselt 4 töötajat, kellele maksti töötasu koos sotsiaalmaksudega 34 657 eurot. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli aruande kohaselt samuti 4. 2.2.5.Avalike Inforegistri andmete järgi oli kolmanda isiku töötajate keskmine brutopalk 2025 II kvartali kuni 2026 II kvartali andmete lõikes keskmiselt selgelt alla Kollektiivlepingus sätestatud miinimumnõude ja jäi vahemikku 415-780 eurot (veebis: https://www.inforegister.ee/11112044-Heinsal-Reisid-OU/). 2.2.6.2025. aastal oli kolmanda isiku majandusaasta käive 258 621 eurot (vt Lisa 3). Avalike andmete järgi on kolmas isik hankija kehtiv hankelepingupartner valla õpilasliinidel (riigihange „Kiili valla koolibussi liinidele vedaja leidmine 2022/2023-2024/2025 õppeaastaks“, rh nr 251678) ja on osutanud mh juhuveoteenuseid. Vastavalt Kiili valla 6(10)  õpilasliinide kehtivale sõidugraafikule on liinide teenindamiseks vajalik samuti minimaalselt 4 bussijuhti. 2.2.7.Inforegistri andmetel moodustab valdava osa kolmanda isiku käibest Kiili valla koolitransport (veebis: https://www.inforegister.ee/11112044-Heinsal-Reisid-OU/). Seega hankijal on olemas andmed hankelepingu täitmise kohta, sh saab hankija teostada järelevalvet ning küsida täiendavaid andmeid bussijuhtidele makstava töötasu vastavuse kohta Kollektiivlepingule. 2.2.8.Kolmanda isiku poolt 2025.a kantud tööjõukulud 4 töötaja kohta 34 657 eurot sisaldavad kõiki tööandja tööjõukulusid (st brutopalk + sotsiaalmaks + tööandja töötuskindlustusmakse). Arvestades sotsiaalmaksu määra 33%, tööandja töötuskindlustusmakse määra 0,8%, moodustab tööandja kogukulu ligikaudu 133,8% brutopalgast. Aastane kogukulu ühe töötaja kohta on olnud seega (34 657 eurot ÷ 4 =) 8664,25 eurot. Aastane brutopalk ühe töötaja kohta on olnud (8664,25 eurot ÷ 1,338 = ≈) 6475,52eurot. Ühe kuu brutopalk järelikult (6475,52 eurot ÷ 12 = ≈) 539,63 eurot. Juhul kui eeldame, et bussijuhid töötasid ainult kooliperioodil ehk 9,5 kuud oleks keskmine brutopalk (6475,52 eurot ÷ 9,5= ≈) 681,64 eurot. Eeltoodust nähtub üheselt, et kolmas isik on rikkunud Kollektiivlepingu sätteid, makstes bussijuhtidele töötasu vähemalt rohkem kui kaks korda alla Kollektiivlepingus sätestatud miinimummäära (arvestades Lisa § 8 määrasid) või kogunisti 3 korda alla miinimummäära (arvestades Lisa 1 § 9 miinimumtasusid). 2.2.9.Seega kolmanda isiku majandustegevus on ainuüksi avalikult kättesaadavate andmete järgi olnud enne Riigihanke algamist selges ja jämedas vastuolus Kollektiivlepingu nõuetega. 2.2.10. RHS § 95 lg 4 p 2 sätestab hankijale vabatahtliku kõrvaldamise aluse, mille kohaselt on hankijal õigus kõrvaldada riigihankelt kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise aluste vabatahtlik iseloom seisneb hankija kaalutlusõiguses, kas kõrvaldamise aluse olemasolul ettevõtja hankelt kõrvaldada või mitte, kuid mitte selles, kas kõrvaldamise alust üleüldse kohaldada. Seega hankijal on kaalumise kohustus, kas kõrvaldamise asjaolude 7(10)  ilmnemisel pakkuja kõrvaldada või mitte. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hankijal on kohustus sel juhul lähtuda proportsioaalsuse põhimõttest, mis eelkõige tähendab seda, et pakkuja kõrvaldamata jätmise alusel olemasolul võib olla põhjendatud rikkumise väheolulisusega. Eespoolkirjeldatud asjaolude alusel on aga ilmne, et kolmanda isiku rikkumised on olnud ulatuslikud, süstemaatilised ja jämedad, sest Kollektiivlepingus ettenähtud brutotasudest on bussijuhtidele makstud rohkem kui kaks korda vähem, rikkumine on olnud kauakestev ja selle mõju märkimisväärne. Avatud hankemenetlustes puudub hankijatel kaalutlusõigus jätta RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused kohaldamata. 2.2.11. Rahandusministeeriumi juhistes (KKK) on selgitatud üheseltmõistetavalt, et otsus ettevõtjat hankemenetlusest mitte kõrvaldada, samas kui esineb mõni fakultatiivne hankemenetlusest kõrvalejätmise põhjus, mõjutab nimelt kõigi teiste asjaomases hankemenetluses osalevate ettevõtjate õiguslikku olukorda. Euroopa Kohus on otsustanud, et hankija otsust, millega ta kas või kaudselt keeldub ettevõtjat hankemenetlusest kõrvale jätmast mõnel fakultatiivsel hankemenetlusest kõrvaldamise alusel, peavad tingimata saama vaidlustada kõik isikud, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on selle sätte rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada, vastupidisel juhul rikutakse eeskätt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Vajaduse korral peab ettevõtjatel olema võimalik otsustada selles otsuses esitatud põhjendusele tuginedes, kas hankija otsus vaidlustada. (Vaata Euroopa Kohtu 21.12.2023 otsus kohtuasjas C-66/22, p-d 62, 90). 2.2.12. Ka RHS kommenteeritud väljaandes (Juura 2019, Mari-Ann Simovart, Mart Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne) on rõhutatud (vt põhjenduspunktid nr 44 ja 45 RHS § 95 juurde), et „RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste tinglik “vabatahtlikkus” seisneb selles, et kui hankija on kontrolli tulemusel tuvastanud mõne seesuguse aluse esinemise pakkuja või taotleja suhtes, siis erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud nn kohustuslikest kõrvaldamise alustest, millele peab vältimatult järgnema ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine, peab hankija kaalutlema, kas ettevõtja kõrvaldada või mitte. RK praktika järgi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks. Eelöelduga kooskõlas on VAKO selgitanud, et hankijal ei ole kohustust pakkujat või taotlejat RHS § 95 lg-s 4 loetletud asjaolude ilmnemisel hankemenetlusest kõrvaldada, vaid hankijal tuleb kõiki kaalutlusreegleid järgides jõuda otsusele, kas konkreetsel juhul on selline teguviis põhjendatud või mitte. […] Langetades otsust, kas pakkuja või taotleja tuleks tema suhtes vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel hankemenetlusest kõrvaldada, peab hankija iseäranis arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsus on RHS § 3 p 1 järgi üks riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning EK riigihangetealase praktika kohaselt ka üks EL õiguse üldpõhimõtteid. Muu hulgas on direktiivi 2014/24/EL põhjenduse 101 kolmandas lõigus sedastatud, et “[f]akultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni”. Nõnda on ka RHS eelnõu seletuskirjas esile toodud, et vabatahtlike kõrvaldamise aluste rakendamisel peaks hankija alati tähelepanu pöörama proportsionaalsuse põhimõttele ning väiksemate ja ebaoluliste rikkumiste puhul kõrvaldamist rakendama üksnes erandkorras.“. Vaidlustaja on selgitanud, et antud juhul esinevad kolmanda isiku kõrvaldamise alused ning rikkumised ei ole väheolulised. Rakendades proportsionaalsuse põhimõtet on vaidlustajal õigus nõuda, et oluliste rikkumiste puhul tuleks kolmas isik Riigihankelt kõrvaldada. 8(10)  2.2.13. Hankija ei ole vaidlustajale edastanud kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise põhjendusi. Arvestades eespooltoodut ning Euroopa Kohtu 21.12.2023 otsuse kohtuasjas C 66/22, p-d 62, 90, põhjendusi, peab vaidlustajal olema võimalik kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist vaidlustada mh hankija põhjendustest tulenevalt. Seetõttu on oluline, et hankija vastavad põhjendused vaidlustajale avaldatakse ning vaidlustajal oleks võimalik vaidlustuse põhjendusi lähtudes hankija otsuse põhjendustest täiendada. Kõrvaldamise aluste esinemisele ning hankija kohustusele kaaluda, kas kolmas isik nimetatud asjaoludel sobib hankelepingut täitma, on vaidlustaja viidanud oma 27.07.2026 kirjas hankijale. Juhul, kui hankija ei ole üldse kolmanda isiku kõrvaldamist ülalnimetatud asjaoludel kaalunud, on hankija rikkunud kaalumise kohusust ja otsus tuleb ainuüksi seetõttu kehtetuks tunnistada. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse on õigusvastane 2.3.1.Kuna kolmanda isiku kvalifitseerimise, alternatiivselt kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsused on õigusvastased ja tuleb kehtetuks tunnistada, on riigihangete ajalise ja loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Vaidlustaja palub ka selle Vakol kehtetuks tunnistada. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas AS Hansabuss lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetlusdokumendis tehtud dokumendiviited. Vaidlustaja on menetlusdokumendis teinud viited tema poolt Riigihankel esitatud pakkumusele ja hankija otsusele. Vaidlustaja eeldab, et Vakole on need dokumendid registri kaudu kättesaadavad. Juhul, kui Vakole ei ole need dokumendid kättesaadavad, palub vaidlustaja need hankijalt välja nõuda. Vaidlustaja palub hankijalt välja nõuda ja vaidlustajale esitada hankija põhjendused, miks kolmas isik on jäetud kõrvaldamata ja kuidas on hankija tuvastanud et kolmandaisiku pakkumus on vastav, st kolmas isik on tõendanud hankelepingu täitmiseks vajaliku nõuetekohase bussipargi olemasolu (vajadusel kattes kinni ärisaladuse). Vaidlustaja selgitab, et kõrvaldamise aluste kontrolli asjaolud ja põhjendused ei tohiks olla seotud kolmanda isiku ärisaladusega ja need tuleks vaidlustajale avaldada kärpimata kujul. 3.4. Riigilõiv. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv summas 2560 eurot (Riigihanke maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära) (Lisa 4). /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat AS Hansabuss lepinguline esindaja Lisa 1 – vaidlustaja 27.07.2026 taotlus hankijale; 9(10) Lisa 2 – kuvatõmmis MTR andmete kohta; Lisa 3 – Heinsal Reisid OÜ 2025.a majandusaasta aruanne; Lisa 4 – Riigilõivu maksekorraldus. 10(10) SÕITJATEVEO ÜLDTÖÖKOKKULEPE Redaktsioon kehtib alates 01.10.2024. I ÜLDOSA § 1 Üldtöökokkuleppe reguleerimisala 1. Üldtöökokkulepe on Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vaheline kollektiivleping, kujutades endast kokkulepete süsteemi baastaset, mis ei välista soodsamate tingimuste kokkuleppimist kollektiivlepingutes ettevõtte tasandil (edaspidi Kollektiivleping, koos Üldtöökokkuleppega – Kokkulepped). 2. Üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute (edaspidi Tööandja) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete (edaspidi Töötaja) ühise nimetusega Pooled, töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid. § 2 Kokkulepete kättesaadavus 1. Üldtöökokkulepe on avalikult kättesaadav ETTA ja AL interneti kodulehtedel. § 3 Üldtöökokkuleppe kehtivus 1. Üldtöökokkulepe jõustub 13.04.2020 aastal ning kehtib kuni 31.12.2026. § 4 Laiendamise kohaldamine 1. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile Ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist, kui käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti. 2. Üldtöökokkuleppe Lisa 1 paragrahvides 6, 7 ja 8 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4-2 tähenduses ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele (ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel) ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ning nende töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. 3. Üldtöökokkuleppe Lisa 1 paragrahvides 9 ja 10 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4-2 tähenduses tööandjatele ning nende töötajatele, kelle puhul on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) kes on ühistranspordiseaduse mõttes avaliku teenindamise lepingu alusel bussiveoga tegelevate ja selleks tööjõudu rentivate tööandjate töötajad, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist, sh avaliku teenindamise lepingu alusel töötavad bussijuhid; 2) keda rakendatakse avaliku teenindamise lepingu täitmisel, mille riigihankel on tööandjal võimalik pakkumus esitada arvestades Üldtöökokkuleppe Lisa 1 paragrahvis 9 sätestatud miinimum kuutasu suurust.  II TÖÖ- JA PUHKEAEG § 5 Töötajate töönädala ja vahetuse pikkus 1. Töö- ja puhkeaja reguleerimisel lähtutakse Liiklusseadusest, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 165/2014, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2002/15/EÜ ja Töölepingu seadusest. 2. Eeldatakse, et Töötaja töötab 40 tundi nädalas. Seadusest tulenevatel juhtudel võib iganädalast tööaega pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. 3. Kui Töötaja tööaeg tööpäevas on kuni kolm tundi, makstakse talle töötasu kolme tunni eest ning ka tööaja hulka arvestatakse kolm tundi. Tööpäevaks loetakse aega, mis jääb kahe ööpäevase puhkeaja vahele. 4. Riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse vähemalt ühe tunni võrra ning TLS § 53 sätestatud juhtudel vähemalt kolme tunni võrra. § 6 Eritingimused (bussi-, trammi- ja trollijuhtide) töö- ja puhkeaja osas 1. Töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. 2. Töötajale võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a. vastav kokkulepe sisaldub ettevõtte kollektiivlepingus ja b. vaheaeg hõlmab punktis 1 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks ja c. tööpäevasisesed vaheajad kokku ei ületa 47% töölepingus kokkulepitud tööaja normist arvestusperioodi kohta. 3. Punktides 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka. 4. Töötajate, kelle põhitööks on sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) mootorsõiduki juhtimine, iga-aastase puhkuse kestus koos lisapuhkusega on vähemalt 35 kalendripäeva. III TÖÖTASU § 7 Töötasu määramise alused 1. Töötajate töötasu alammäärad on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 1. Miinimum kuutasu sisaldab kollektiivlepingus ja töölepingus kokkulepitud tasusid vm tööandja kehtestatud tasusid. § 8 Ületunnitasu ja riigipühal töötamise eest tasu maksmine 1. Kui summeeritud tööaja arvestusperiood on 1 kuni 2 kuud, makstakse Töötajale ületunnitasu vastavalt Töölepingu seadusele. 3 kuni 4-kuulise arvestusperioodi korral makstakse Töötajale ületunni eest 1,6-kordset töötasu. 2. Ületunnitasu ja tasu riigipühal töötamise eest ei sisaldu kokkulepitud tööaja (normtundide) eest makstavas kuutasus. IV SOTSIAALSED TAGATISED § 9 Töösuhte kestvuse arvutamine sama Tööandja juures 1. Töötaja asumisel sama Tööandja juurde uuesti tööle kolme aasta jooksul pärast eelmise töösuhte lõppemist, arvatakse töösuhte kestvuse hulka enne töölepingu lõpetamist sama Tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui tööleping oli üles öeldud: • Tööandja algatusel koondamise tõttu (TLS § 89 lg.1 ja 2); • Töötaja algatusel Tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu (TLS § 91 lg. 2); • Töötaja algatusel töötaja isikust tuleneval põhjusel (TLS § 91 lg.3); • Tööandja algatusel pikaajalise töövõimetuse tõttu (TLS § 88 lg.1 p 1). § 10 Autojuhtide (bussi-, trammi- ja trollijuhid) puhkamistingimused 1. Sõitjateveo regulaarliinide lõpp-punktides tagatakse bussijuhtidele sanitaar-, olme- ja puhkamistingimused. § 11 Töötajate täienduskoolitus 1. Tööandja koolitab omal kulul Töötajaid, kellele on Autoveoseadusega ette nähtud regulaarne bussijuhtide täienduskoolitus. V TÖÖANDJA JA AMETIÜHINGU VAHELISED SUHTED § 12 Liikmemaksude arvestus 1. Ametiühingu liikmete töötasudelt liikmemaksu arvestamine ametiühingu poolt kinnitatud ulatuses ning ülekandmine ametiühingu arvele toimub Tööandja raamatupidamise poolt. § 13 Ametiühingu koosolekutel, koolituses ja ametiühingu organite töös osalemine 1. Ametiühingu koosolekuid peetakse ajal, mil sellega ei kaasne tööprotsessi katkemist. 2. Tööandja võimaldab ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldataval koolitusel või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas. Usaldusisik ja Tööandja lepivad kokku kirjaliku kutse esitamise tähtaja. § 14 Usaldusisikud ja peausaldusisik 1. Töötajatel on õigus valida üks usaldusisik igasse allüksusesse, kui need asuvad erinevates paikkondades või linnaosades. Teistel juhtudel lepitakse usaldusisikute arv Tööandjaga kokku. 2. Mitme usaldusisiku valimise korral võib ametiühingu üldkoosolek valida nende hulgast peausaldusisiku, kes esindab osakonna kõiki liikmeid, kui Kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. VI LÕPPSÄTTED § 15 Üldtöökokkuleppe registreerimine, laiendamine ja lisad 1. Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing esitab Üldtöökokkuleppe registreerimiseks Sotsiaalministeeriumi kollektiivlepingute andmekogus. 2. Pooled pöörduvad ühiselt Sotsiaalministri poole ettepanekuga Üldtöökokkuleppe peatükkide II Töö- ja puhkeaeg ning III Töötasu laiendamiseks vastavalt Kollektiivlepingu seaduse paragrahvile 4 lg 4. Üldtöökokkuleppe lahutamatuks osaks on 1. Töötajate töötasu alammäärad täistööajaga töötamise korral – 1 lehel Autoettevõtete Liit Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing Andrei Mändla Üllar Kallas Juhatuse esimees (president) Juhatuse esimees /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 1 Töötajate töötasu alammäärad täistööajaga töötamise korral § 1 Alates 13.04.2020 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1050 € kuus (miinimum kuutasu). § 2 Alates 01.04.2021 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1100 € kuus (miinimum kuutasu). § 3 Alates 01.01.2022 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1150 € kuus (miinimum kuutasu). § 4 Alates 01.06.2022 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1200 € kuus (miinimum kuutasu). § 5 Alates 01.01.2023 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1250 € kuus (miinimum kuutasu). § 6 Alates 01.10.2023 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1300 € kuus (miinimum kuutasu). § 7 Alates 01.04.2024 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1350 € kuus (miinimum kuutasu). § 8 Alates 01.10.2024 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1400 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2025 vähemalt 1450 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.10.2025 vähemalt 1500 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2026 vähemalt 1550€ kuus (miinimum kuutasu) ja alates 01.10.2026 vähemalt 1600 € kuus (miinimum kuutasu). . § 9 Alates 01.02.2025 on Avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt eelmise kalendriaasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmete alusel ümardatuna täiskümneks euroks (miinimum kuutasu), tingimusel, et töötajat rakendatakse avaliku teenindamise lepingu täitmisel, mille riigihankel on tööandjal olnud võimalik pakkumus esitada arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud miinimum kuutasu suurust. § 10 Kui Eesti keskmine brutokuupalk on võrreldes bussijuhtide kehtiva miinimum kuutasuga langenud, kehtivat miinimum kuutasu ei muudeta. Autoettevõtete Liit Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing Andrei Mändla Üllar Kallas Juhatuse esimees (president) Juhatuse esimees /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: Heinsal Reisid OÜ registrikood: 11112044 postiaadress: Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Metsatuka tn 5 postisihtnumber: 75501 telefon: +372 5065050 e-posti aadress: [email protected] Heinsal Reisid OÜ 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tööjõukulud 6 Aruande allkirjad 7 2 Heinsal Reisid OÜ 2025. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Heinsal Reisid OÜ on Eesti kapitalil tegutsev ettevõte. Põhitegevusalaks on transporditeenuste osutamine väikebussidega. 2025. aastal oli ettevõtte käive 258 621 eurot, millest Eesti-sisene käive moodustas 100%. Aruandeaastal ei tehtud arengu- ja uurimisväljaminekuid, samuti ei ole neid planeeritud 2026. aastaks. Ettevõttes oli keskmiselt 4 töötajat, kellele maksti töötasu koos sotsiaalmaksudega 34 657.-eurot. 3 Heinsal Reisid OÜ 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Varad Käibevarad Raha 256 392 366 110 Nõuded ja ettemaksed 26 614 26 679 Kokku käibevarad 283 006 392 789 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 244 629 69 804 Kokku põhivarad 244 629 69 804 Kokku varad 527 635 462 593 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 9 200 7 212 Kokku lühiajalised kohustised 9 200 7 212 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 39 000 19 000 Kokku pikaajalised kohustised 39 000 19 000 Kokku kohustised 48 200 26 212 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 556 2 556 Kohustuslik reservkapital 256 256 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 433 569 363 601 Aruandeaasta kasum (kahjum) 43 054 69 968 Kokku omakapital 479 435 436 381 Kokku kohustised ja omakapital 527 635 462 593 4 Heinsal Reisid OÜ 2025. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2025 2024 Müügitulu 258 621 269 140 Muud äritulud 500 236 Kaubad, toore, materjal ja teenused -163 247 -156 970 Mitmesugused tegevuskulud -15 641 -7 572 Tööjõukulud -34 657 -27 865 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 525 -7 025 Muud ärikulud 0 -2 Ärikasum (kahjum) 43 051 69 942 Intressitulud 3 26 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 43 054 69 968 Aruandeaasta kasum (kahjum) 43 054 69 968 5 Heinsal Reisid OÜ 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah Lisa 2 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Kokku tööjõukulud 34 657 27 865 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 4 6 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 14.05.2026 Heinsal Reisid OÜ (registrikood: 11112044) 01.01.2025 - 31.12.2025 majandusaasta aruande andmete õigsust on digitaalselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg HEINO MANTSIK Juhatuse liige 10.06.2026 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2025 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 433 569 Aruandeaasta kasum (kahjum) 43 054 Kokku 476 623 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes EMTAK EMTAK Müügitulu Müügitulu Tegevusala Põhitegevusala kood versioon (EUR) % Sõitjate muu kohalik liinivedu (maakonna- ja vallasisesed 49319 EMTAK 2025 258621 100.00% Jah liinid) Lp. Hankija Hankijal lasub RHS § 3 üldpõhimõtetest (läbipaistvus, kontrollitavus, konkurentsi efektiivne ärakasutamine) tulenev hoolsuskohustus: pakkuja kinnitusi ei tohi võtta pimesi, kahtluse korral tuleb need sisuliselt kontrollida ja teha põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 114). Valeandmete või eksitava teabe esitamine on RHS § 95 lg 4 p 9 ja p 10 kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise alus. Bussijuhtide miinimum töötasu Vastavalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ja vedajate esindaja Autoettevõtete Liidu vahelisele sõitjateveo üldtöökokkuleppe ( https://autoettevoteteliit.ee/wp-content/uploads/2024/11/SOITJATEVEO-ULDTOOKOKKULEPE-2026-01.10.2024-redaktsioon.pdf ) § 9 on alates 01.02.2025 Avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt eelmise kalendriaasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmete alusel ümardatuna täiskümneks euroks. 2025.a II kvartali Eesti keskmine töötasu oli 2126 EUR, millele lisanduvad tõõjõumaksud (33,8%). Tegemist on kohustusliku bussijuhtide töötasu miinimum nõudega, mida kõik sektoris tegutsevad bussi ettevõtted peavad järgima. Avamise protkolli järgi on OÜ Heinsal Reisid pakkumine : Arvestades tegelikke kulusid (kütus , amortisatsioon, remont , bussijuhtide töötasu jne , mis kõikidele vedajatele on sarnases suurusjärgus ) liinide teenindamisel ja pakkumuse maksumust ei ole kuidagi võimalik , et täidetakse kohustuslikke sektori üleseid üldtöökokkuleppe nõudeid. On tugev kahtlus, et Heinsal Reisid OÜ ei ole arvestanud Pakkumuses antud nõude täitmisega, sest arvestades muid tavapäraseid kulusid, on tegemist alapakkumisega, mille alusel ei ole võimalik tasuda bussijuhtidele kehtivat kohustuslikku töötasu (ja seda isegi mitte juhul kui juhid töötavad osakoormusega). Pakkumuse hindamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et liinide teenindamise esimesel aastal on bussijuhtide töökoormus 1.0 ehk täistöökoormus vastavalt Hankija poolt etteantud sõidugraafikutele. Samuti juhime tähelepanu, et ka varasemalt ei ole eelnimetatud Vedaja tasunud sektori üleselt kehtivat bussijuhtide töötasu miinimum nõuet. Üldtöökokkulepe§ 8 sätestab, et Alates 01.10.2024 on Ühenduse tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt 1400 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2025 vähemalt 1450 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.10.2025 vähemalt 1500 € kuus (miinimum kuutasu), alates 01.04.2026 vähemalt 1550€ kuus (miinimum kuutasu) ja alates 01.10.2026 vähemalt 1600 € kuus (miinimum kuutasu . Vastavalt Heinsal Reisid OÜ esitatud avalikult kättesaadavale majandusaastaaruandele oli ettevõttes keskmiselt 4 töötajat, kellele maksti töötasu koos sotsiaalmaksudega 34 657.-eurot. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4. Allikas: https://www.inforegister.ee/11112044-Heinsal-Reisid-OU/ 2025. aastal oli ettevõtte käive 258 621 eurot. Avalikult teadaolevalt osutas Heinsal Reisid OÜ ka varasemalt hanke korras õpilasliinide teenust Kiili vallas (Kiili valla koolibussi liinidele vedaja leidmine 2022/2023-2024/2025 õppeaastaks, viitenr. 251678) ja osutas juhuveoteenuseid. Vastavalt Kiili valla õpilasliinide kehtivale sõidugraafikule on liinide teenindamiseks vajalik samuti minimaalselt 4 bussijuhti. Seega jättes kõrvale asjaolu, et eeltoodud töötasu sees on ka tasu muude osutatavate teenuste eest ning võttes eelduseks, et kogu makstud töötasu oli seoses Kiili valla õpilasliinide teenindamisega saame: 34 657 € sisaldab kõiki tööandja tööjõukulusid (st brutopalk + sotsiaalmaks + tööandja töötuskindlustusmakse), siis saab teha järgmise ligikaudse arvutuse. sotsiaalmaks 33% tööandja töötuskindlustusmakse 0,8% Seega on tööandja kogukulu ligikaudu 133,8% brutopalgast. Arvutus: Aastane kogukulu ühe töötaja kohta: 34 657 € ÷ 4 = 8 664,25 € Aastane brutopalk: 8 664,25 € ÷ 1,338 ≈ 6 475,52 € Kuu brutopalk: 6 475,52 € ÷ 12 ≈ 539,63 € Juhul kui eeldame, et juhid töötasid ainult kooliperioodil ehk 9,5 kuud Kuu brutopalk: 6 475,52 € ÷ 9,5 ≈ 681,64 € Kas Hankija on RHS § 115 lg 1 alusel küsinud OÜ-lt Heinsal Reisid kirjalikku selgitust , koos objektiivsete tõenditega, pakkumuse maksumuse kohta, arvestades, et uuele lepingule kohaldub Üldtöökokkuleppe § 9 nõue (2126 € + tööjõumaksud)? Kui ei, palume seda teha ? Kas Hankija on RHS § 115 lg 1 alusel küsinud objektiivseid tõendeid (palgaarvestus, tööajatabelid), mis kinnitavad, et bussijuhtidele makstakse vähemalt Üldtöökokkuleppe § 9 kohast miinimumtasu uue lepingu raames ? Palume kontrollida, kas vedaja täidab juba praegu, oma kehtiva hankelepingu (viitenumber 251678) raames Üldtöökokkuleppe § 8 kohast alammäära (seisuga täna vähemalt 1550 €/kuus). Kui ei, palume seda asjaolu pakkumuse usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta. Kas Hankija aktsepteerib Pakkujat, kus faktiliselt ei ole Pakkuja täitnud kehtinud Üldtöökokkulepet varasemalt ? Arvestades Hankija hoolsus kohustust palume viia läbi alapakkumise kontroll ehk analüüsida kõiki olulisemaid kuluartikleid, kus Pakkuja on kohustatud esitama objektiivseid tõendeid kulude kohta arvestades Pakutud liinikilomeetri maksumust. Palume kinnitust, et enne hankelepingu sõlmimist tehakse RHS § 115 lg 9 kohane kontroll ning nõuete eiramise korral pakkumus tagasi lükatakse. Bus side vastavus kvaliteedi tingimustele V astavalt „Kiili valla koolibussi liinidele vedaja leidmine“ hankedokumendile Lisa 4 Vedude kvaliteedinõuded p.11. järgi ei tohi lepingu perioodi kestel avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse osutamiseks kasutatavate busside vanus ületada 15 (viisteist) aastat arvates registreerimistunnistusele kantud ehitusaasta või esmase registreerimise kuupäevast Transpordiameti liiklusregistrisse. Bussi vanust arvestatakse registreerimistunnistusele kantud ehitusaasta või esmase registreerimise aasta alusel. Vanuse arvestamisel loetakse ehitusaasta või registreerimisaasta bussi vanuse üheks aastaks st. käesoleval aastal ehitatud või registreeritud buss loetakse juba ühe aasta vanuseks. Hankedokument Lisa 4 Vedude kvaliteedinõuded p.11. järgi peab Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus vastama alljärgnevatele nõuetele (Vedaja peab omama või Vedajal peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe alljärgnevalt loetletud omadustele vastavate busside kasutamiseks hankelepingu täitmiseks). Allikas: MTR majanduste gevuse register. Majandustegevuse registri andmete järgi, kus on kajastatud kõik Vedajate busside tegevusload, omab Pakkuja Heinsal Reisid OÜ ainult kahte bussi, mis vastavad hanke esimesel aastal (4 kuud täpsemalt) hankes sätestatud kvaliteedi nõuetele. Järgneval aastal ei vasta ka antud bussid enam hankes ettenähtud kvaliteedinõudele ehk bussid on vanemad kui 15 aastat ja need tuleb väljavahetada. Eeltoodu kohta peab esitam a Pakkuja objektiivsed tõendeid (nt: eellepingud). MTR tegevuslubade järgi täpsemad busside kvaliteedi nõuete andmed: Reg.number Reg.aasta Reisijakohtade arv Vastavus nõudele 738BPK 2008 23 Ei vasta - üle 15 a bussi vanus , reisijakohtade arv ei vasta HD tingimustele 162HHB - 6 Ei sobi – veoauto 838MFJ 2005 14 Ei vasta - üle 15 a bussi vanus , reisijakohtade arv ei vasta HD tingimustele 858MHM 2007 21 Ei vasta - üle 15 a bussi vanus , reisija kohtade arv ei vasta HD tingimustele 680XVX 2011 46 +35 Vastab hetkel, ületab maks i mum vanuse piiri 4 kuud peale lepingu algust . Lisaks puudub hetkel kindlustus . 713MPV 2010 24 Ei vasta - üle 15 a bussi vanus 640MRY 2011 34 Vastab hetkel, ületab maks i mum vanuse piiri 4 kuud peale lepingu algust lepingu jooksul. Vastavalt hankedokumen dile „Juhised Pakkujale ja tehniline kirj e ldus“ p.1.5. on vajalik liinide teenindamiseks kokku neli bussi (+ asendusbuss , mis peab samuti vastama kõikidele hanke kvaliteedi nõuetele ) . Õiguslik alus: RHS § 101 (tehniline ja kutsealane pädevus) ning § 114 (vastavuse kontroll); ebaõigete andmete esitamine on § 95 lg 1 p 9–10 kohane kõrvaldamise alus. Kas Hankija on kontrollinud (reg.numbrite järgi läbi Transpordiameti sõiduki tasutakontrolli https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf ) Pakkuja OÜ Heinsal Reisid poolt esitatud busside vastavust Hankes sätestatud tingimustele ja saanud selle kohta objektiivsed tõendid (Tehnilinepass või eelleping) ? Juhul kui Pakkuja esitas busside ostu-müügi eellepingu siis palume informatsiooni, milliste bussidega (reg.aasta, istekohtade arv) on Pakkuja Heinsal Reisid OÜ arvestanud Pakkumuse dokumentides või palume Hankija poolselt kinnitust Busside vastavuse kohta. Kuidas on Hankija veendunud, et vedajal on kogu lepinguperioodi vältel reaalselt kasutada vähemalt 4 nõuetele vastavat bussi + asendusbuss? Kas on esitatud nõutud andmed avariide kohta viimase 3 aasta kohta kõikide nimetatud sõidukite osas (MTR andmete alusel reg.numbrite järgi) ? Kokkuvõte: Palume Hankijal eeltoodu t kontrollida, teha RHS § 114–115 kohane põhjendatud kirjalik otsus enne hankelepingu sõlmimist ning vastata käesolevale selgitustaotlusele . Kui neid asjaolusid ei kontrollita ja pakkumus, mis ei vasta RHS §-des 101, 114 ja 115 sätestatule, tunnistatakse edukaks, jääb Pakkujale õigus pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni ja/või halduskohtu poole.                   ! " ! #$$!%& $              !"# $% % & ' ( )*++  +% , & ' % + % --! ..  -   ! " !!'#(#%)& $      / 0--/ $% % & '  +% , & ' --!1 "#12 ( 3% 45 % (    % 67 8% 45 % %   -- --95 - : $5 0;/<- 50 == .5- 0; / + &%+8 ( >% ' ( )*++  +% 6 3 % &% %+8  % ?' % + % .2, & +@ ) ++A % ,' - *+   * 6 3 % *>) %8+ )*++ *5 @ ! B %+8    6  % , 1!2 0 %++  4% 6 0 %++% ( )*++  4% 6 +% % + % , * ##$+ " & (,'#% $#, <* % % % 3% +%  % %  8% ;"!!..". #,!,2 "C..C"# - :%5 0%D 5 . 0**%%5 - 5  ".  .