Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 17.08.2026 Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Kristjan Tamm Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Madis Abel Mari Past [email protected] Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas Sten Tikerpe Kaisa Poller Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit VAIDLUSTUS Riigihange: „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749) Vaidlustaja: RAMM Ehituse Osaühing Registrikood 11250266 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 e-post [email protected] Kolmas isik: Tesron Ehitus OÜ Registrikood 11926901 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks: (i) Tallinna Linnavaraameti juhataja 07.08.2026 käskkirja nr 1.-9/55 p-s 2 sisalduv otsus tunnistada riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749) edukaks Tesron Ehitus OÜ pakkumus; (ii) Tallinna Linnavaraameti 13.08.2026 keelduv otsus RAMM Ehituse Osaühingu 07.08.2026 taotlusele väljastada talle Tallinna Linnavaraameti ja Tesron Ehitus OÜ vahel peetud suhtlus (hankija küsimused ja pakkuja vastused koos võimalike lisadokumentidega) seonduvalt viimase poolt riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749) esitatud pakkumuse maksumuse kontrollimenetlusega. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 21.05.2026 kuulutas Tallinna Linnavaraamet („Hankija“) välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749, „Hange“). Hankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks seatud pakkumuse kogumaksumus. 2. Pakkumuse esitasid neli pakkujat. Odavaima pakkumuse tegi Tesron Ehitus OÜ („Kolmas isik“) (3 647 366,80 eurot km-ta), kellele järgnes RAMM Ehituse Osaühing („Vaidlustaja“) (4 259 569,23 eurot km-ta). 3. 07.08.2026 andis Hankija välja käskkirja nr 1.-9/55, millega võttis Hankes vastu mh järgmised otsused: (i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks (käskkirja p 1); (ii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus (käskkirja p 2). 4. 07.08.2026 esitas Vaidlustaja Hankijale riigihangete registris järgmise teabenõude: „Palume teatada, kas hankija viis Tesron Ehitus OÜ pakkumuse suhtes läbi RHS § 115 kohase menetluse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks? Kui jah, siis palume väljastada selle kontrollimenetluse raames peetud suhtlus (hankija küsimused ja pakkuja vastused koos võimalike lisadokumentidega).“ 5. 13.08.2026 vastas Hankija Vaidlustaja teabenõudele järgmiselt: „Hankija viis eduka pakkumuse suhtes läbi menetluse pakkumuse maksumuse kontrollimiseks.“ 6. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on hoolimata sellest, et Hankija väidetavalt viis läbi alapakkumuse kontrollimenetluse, põhjendamatult madal. Ka leiab Vaidlustaja, et Hankija on käitunud õigusvastaselt, keeldudes vastamast Vaidlustaja taotlusele anda välja Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli puudutavad andmed. Sellest lähtuvalt esitab Vaidlustaja siinsega riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Vaidlustaja teabenõude täitmisest (sellele vastamisest) keeldumine oli õigusvastane 7. Vaidlustaja esitas Hankijale kahest osast koosneva teabenõude (vt p 4): (i) küsimus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise fakti kohta; (ii) esimesele küsimusele jaatava vastuse saamise korral nõue anda välja kogu asjaomase kontrolli raames Hankija ja Kolmanda isiku vahel vahetatud teave. Hankija vastas vaid esimesele küsimusele, puudutamata sõnagagi teabenõude teist poolt (vt p 5), olgugi et see teine pool oli relevantne, kuna Hankija tunnistas alapakkumuse kontrollimenetluse läbiviimist. Niisiis on Hankija vaikimisi keeldunud küsitud teabe väljastamisest. 8. Eelkirjeldatud moel toimides on Hankija rikkunud RHS-i. Selgitame alljärgnevalt. 9. RHS 8. ptk (vaidlustusmenetlus) rajaneb EL riigihangete valdkonna õiguskaitsemeetmete direktiiviga 89/665 kehtestatud raamistikul. Seejuures ei ole Eesti seadusandja vaidlustusmenetluse küsimustes ette näinud põhimõttelisi erisusi sõltuvalt sellest, kas vaidlusalune riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära või mitte. Järelikult tuleb RHS 8. ptk norme tõlgendada kooskõlas nimetatud direktiivi ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu praktikaga ning seda sõltumata vaidlusaluse hanke maksumusest.1 10. Direktiivi 89/665 art 1 lg 1 neljas lõik räägib liikmesriikide kohustusest tagada „avaliku sektori hankijate tehtud otsuste“ tõhus läbivaatamine. RHS § 185 lg 2 p-des 2–7 on loetletud mõned konkreetsed riigihanke menetluses tehtavad otsused, mida saab VAKO-s vaidlustada, ning p 8 – muutes selle loetelu lahtiseks – räägib „muust käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsusest, 1 VAKOo 33-19/203234, p 13 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika.  NOVE - 3/7 - mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid“. Seega näevad direktiiv 89/665 ja RHS ühtviisi ette, et riigihanke menetluses tehtavad „hankija otsused“ on vaidlustatavad erapooletus vaidlusorganis. 11. Euroopa Kohus on selgitanud, et mõistet „hankija otsus“ tuleb tõlgendada laialt, nii et kõik hankija otsused, mis kuuluvad EL riigihankealaste eeskirjade kohaldamisalasse, alluvad ka direktiiviga 89/665 ette nähtud kohtulikule kontrollile.2 Niisuguste otsuste hulka kuulub Euroopa Kohtu järgi ka otsus, millega hankija keeldub avaldamast ettevõtjale konkureeriva pakkuja esitatud konfidentsiaalseks peetavat teavet.3 Vastavalt on Euroopa Kohus öelnud, et direktiivi 89/665 raamistikus eraldiseisvalt vaidlustatavaks otsuseks saab olla ka hankija keeldumine anda välja konfidentsiaalseks peetavat teavet4. 12. Seega tuleb Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt tõlgendada RHS § 185 lg 2 p-s 8 kasutatud mõistet „muu RHS alusel tehtud hankija otsus“ kooskõlas direktiiviga 89/665 nii, et see hõlmab ka hankija (de facto5) otsust keelduda riigihankes osalevale pakkujale viimase teabenõude peale teise pakkuja pakkumuse kohta teabe väljastamisest. Sellist seisukohta on väljendatud ka RHS kommenteeritud väljaandes.6 Ümbersõnastatuna: kui pakkuja nõuab hankijalt teavet teise pakkuja pakkumuse kohta ning hankija keeldub seda nõuet täitmast, on tegu riigihankeõiguse raamistikus tehtud otsusega ja vastavalt on see otsus vaidlustatav VAKO-s. 13. Kõnealuse otsuse vaidlustamist VAKO-s ei väära tõik, et RHS 8. ptk sätted (nt § 185 lg 2 loetelu) otsesõnu ei maini niisuguse otsuse vaidlustamist.7 RHS 8. ptk on kehtival kujul piisav, et võimaldada ettevõtjal esitada ja VAKO-l lahendada vaidlustusi ka hankija keelduva otsuse peale pakkumust puudutava teabe avaldamise kohta. RHS näeb ette vaidlustamisõiguse eeldused (§ 185 lg 1), vaidlustamistähtaja (§ 189 lg 1), annab vaidlustajale õiguse nõuda hankija otsuse kehtetuks tunnistamist (§ 190 lg 4 p 1) ja VAKO-le vastava pädevuse vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada (§ 197 lg 1 p 5).8 Kui VAKO leiab, et hankija on küsitud teavet väljastamata jättes toiminud õigusvastaselt ja tunnistab asjaomase otsuse kehtetuks, on hankija seejärel kohustatud võtma samme, et lahendada teabenõue õiguspäraselt (§ 200 lg 6). 14. Ekslik on arvata, et RHS § 1 lg 29 alusel tuleb niisugused vaidlused nagu käesolev suunata lahendamiseks Andmekaitse Inspektsiooni AvTS alusel. Esiteks lükkab sellise seisukoha ümber eelrefereeritud Euroopa Kohtu praktika. Teiseks kinnitab Eesti enda kohtupraktika, et RHS § 1 lg 2 mõte on selgitada, et AvTS on riigihangete andmetele juurdepääsu osas üldseadus, RHS aga eriseadus.10 RHS normid, mis puudutavad ärisaladuse kaitset (mh § 461) ja hankija kohustust teha vastava pakkumuse esitanud pakkujale teatavaks eduka pakkumuse eelised11 (§ 47 lg 4 p 3), on seega eriseaduseks ning lähtuvalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali prevaleerivad üldseaduse ees. See kinnitab täiendavalt, et tegu on riigihankeõigusliku küsimusega RHS raamistikus, mitte üldise avaliku teabe küsimusega AvTS raamistikus. 15. Kuna Hankija otsustas Vaidlustaja teabenõude teist poolt ignoreerida, ei ole Vaidlustajale teada, õieti miks Hankija küsitud teabe väljastamisest keeldus (kas Hankija peab küsitud teavet konfidentsiaalseks12 või on keeldumiseks muu põhjus). Vaidlustaja möönab, et tal ei ole õigust pääseda ligi teabele, mis on legitiimselt konkureeriva ettevõtja ärisaladus, ent sellest sõltumata ja Euroopa Kohtu kinnitusel on Vaidlustajal kui hankemenetluses teiseks jäänud pakkujal õigustatud 2 EKo C-927/19, p 105. Vt ka EKo C-81/98, p 31–35; C-391/15, p 26. 3 EKo C-927/19, p 106. 4 Samas, p 107. 5 See tähendab, et hankija otsus ei pea tingimata olema vormistatud dokumentaalselt. Vt ses osas VAKOo 220-18/194960, p 15– 16; M. A. Simovart, C. Ginter, I. Pilving. RHS § 185 komm. 36. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 6 M. A. Simovart, C. Ginter, I. Pilving. RHS § 185 komm. 37. – RHS komm vlj (viide 5). 7 Samas, komm. 36. 8 EL õigus lausa nõuab, et VAKO-l oleks selline pädevus – vt EKo C-54/21, p 102. 9 „Juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ 10 TlnRnKo 3-21-1222, p 15. 11 See hõlmab mh teavet selle kohta, millistel kaalutlustel ei ole eduka pakkuja oluliselt madalam hind nn alapakkumus. 12 Oluline on just Hankija enda hinnang, mitte Kolmanda isiku sisend Hankijale – EKo C-927/19, p 117, 120–122; C-54/21, p 64–65.  NOVE - 4/7 - huvi teada saada, millise info pinnalt järeldas hankija, et eduka pakkuja pakkumuse maksumus ei ole – olenemata algsest sellekohasest kahtlusest – põhjendamatult madal.13 16. Isegi kui Hankija leidis pärast konsultatsioone Kolmanda isikuga ja seejärel läbi viidud omapoolset analüüsi, et Vaidlustaja küsitud teave on (mingis osas) kaitstud Kolmanda isiku ärisaladusega, pidanuks ta seda esiteks Vaidlustajale teatama14 ning teiseks vastavalt Euroopa Kohtu praktikale andma Vaidlustajale võimalikult suures ulatuses ja neutraalsel kujul edasi nõutud andmete põhisisu, eeskätt seonduvalt eduka pakkumuse oluliste aspektidega.15 17. Eeltoodust tulenevalt on: (i) Hankija vaikiv keeldumine anda Vaidlustajale viimase küsitud teavet Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjenduste kohta vaidlustatav VAKO-s; (ii) nimetatud keeldumine, olles täiesti põhjendamata, ka õigusvastane. Hankija otsus tuleb igal juhul kehtetuks tunnistada, kuna lisaks materiaalõiguslikule õigusvastasusele16 on see põhjenduste puudumise tõttu VAKO jaoks ka kontrollimatu. VAKO ei saa vaidlustusmenetluses arvesse võtta hankija poolt tagantjärele esitatud põhjendusi.17 B. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane 18. Põhjusel, et Hankija ei ole oma 07.08.2026 käskkirjas esitanud põhjendusi, miks ta leiab Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatud olevat, samuti põhjusel, et Hankija ilma põhjendusi esitamata keeldus täitmast Vaidlustaja teabenõuet, peab Vaidlustaja opereerima väga piiratud info tingimusis. Vaidlustajale on teada vaid pakkumuste maksumused (sh tõik, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on teistest oluliselt madalam) ja see, et Hankija väidetavalt kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust. 19. Selliselt on Hankija teinud Vaidlustajale tema õiguste realiseerimise põhjendamatult keeruliseks. Vaidlustajal on Hankija vaikimise tõttu liiga vähe infot, et asjakohaselt hinnata õiguslikku olukorda ja informeeritult otsustada õiguskaitsemenetluse algatamine. Et mitte vaidlustamistähtaega mööda lasta ja seega minetada õiguskaitsevõimalust, on Vaidlustaja sunnitud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist vaidlustama piiratud teabe olukorras. Vaidlustaja loodab vaidlustusmenetluse käigus koguda täiendavat infot, mille pinnalt on võimalik oma õiguslikku positsiooni täpsustada ja täiendada. 20. Hetkeseisuga on Vaidlustajal võimalik postuleerida, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õigusvastane kolmel põhjusel: (i) Hankija ei ole oma leidu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, mitte kuidagi põhjendanud; (ii) kui nominaalselt viiski läbi alapakkumuse kontrollimenetluse, ei olnud see sisuline; (iii) korrakohasel analüüsimisel selguks, et Kolmanda isiku pakutud hind on põhjendamatult madal. Nimetatud kolm põhjust on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, s.o otsus on eraldiseisvalt õigusvastane igal üksikul põhjusel neist. ▪ Hankija otsus on põhjendamata 21. Hankija on vastuseks Vaidlustaja teabepäringule väitnud, et ta viis Kolmanda isiku pakkumuse suhtes läbi alapakkumuse kontrollimenetluse (vt p 5). Paraku, kuna Hankija jäi oma vastuses lakooniliseks, ei ole teada, kas Hankija algatas kontrolli RHS § 115 lg-s 1 silmas peetud nn autentse kahtluse või üksnes RHS § 115 lg-s 2 sätestatud matemaatiliste kriteeriumide täitmise tõttu. Eelnevast olenemata peab pakkumuse edukaks tunnistamise otsus olema „põhjendatud“ (RHS § 117 lg 1). 13 Vrd EKo C-101/22 P, p 52–57. 14 Selgesõnaliselt esitatud nõude ignoreerimine on avaliku võimu teostamisel vastuolus hea halduse tavaga. 15 EKo C-54/21, p 67. 16 Lisaks eespool käsitletud vastuoludele EL õigusega (nagu tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas) võib viidata ka vastuolule RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. 17 TrtRnKo 3-22-607, p 10; VAKOo 81-23/261717, p 10.1; 161-22/252658, p 9.1.5.  NOVE - 5/7 - 22. Alapakkumuse kontrolli reguleeriv RHS § 115 rajaneb EL õigusel, avaliku sektori riigihangete puhul direktiivi 2014/24 art-l 69. Järelikult tuleb RHS § 115 tõlgendada kooskõlas liidu õigusega (vt ülal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on otsustanud, et „kui hankija tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ja ta viib seetõttu asjaomase pakkujaga läbi ärakuulamisega menetluse, tuleb selle tulemus kirjalikult kinnitada“. Kohtu selgitusel tähendab see mh seda, et hankija peab pärast kontrollimenetlust tegema „ametliku põhjendatud otsuse kõnealuse pakkumuse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta“.18 Et RHS-i süstemaatikas on alapakkumuse kontrollimenetluse positiivseks tulemiks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, tähendab eelöeldu, et hankija on kohustatud selles otsuses või selle juurde kuuluvas muus dokumendis põhjendama, miks ta leiab pärast kontrollimenetlust, et eduka pakkuja maksumus ei ole põhjendamatult madal. 23. Antud juhul ei ole Hankija niisuguseid põhjendusi esitanud. Põhjendused puuduvad 07.08.2026 käskkirjas ning Vaidlustajale teadaolevalt ei eksisteeri ka ühtegi teist dokumenti, kus kõnealused põhjendused sisalduksid. Seega on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus puudulikult põhjendatud (RHS § 3 p 1, § 117 lg 1) ning õigusvastane. ▪ Kontrollimenetlus, kui see ka toimus, ei olnud sisuline 24. Nagu öeldud, ei ole Vaidlustajal infot, täpselt mida Hankija Kolmandalt isikult alapakkumuse kontrollimenetluses küsis ning mida viimane seepeale vastas. Küll on Vaidlustajal alust arvata – pidades silmas Hankija lõppjäreldust –, et kontrollimenetlus, kui see tõepoolest toimus, ei olnud sisuline. VAKO saab seda vaidlustusmenetluses täpsemalt uurida ja hinnata. 25. Riigikohus on toonitanud, et kui hankija on juba algatanud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, peab see olema sisuline. Hankija ei tohi usaldada pakkuja kontrollimatut vastust. Nii ei ole lubatud hankijal aktsepteerida pakkuja üldsõnalisi ja põhistamata selgitusi.19 Samast on lähtunud VAKO, öeldes, et „pakkuja peab hankijale esitama sisulised selgitused ja vajadusel ka tõendid ning hankija peab pakkuja esitatud selgitusi ja tõendeid sisuliselt hindama“ ning „[p]akkuja ei saa piirduda üldsõnaliste kommentaaride ja sisutühjade trafarettidega, kuivõrd need ei võimalda pakutud hinna põhjendatust sisuliselt kontrollida“.20 26. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku pakkumuse suhtes läbi viidud alapakkumuse kontrollimenetlus ei olnud sisuline, olgu siis põhjuseks Hankija püstitatud küsimuste asjakohatus 21, pakkuja vastuste vähene informatiivsus või nende kahe koosmõju. Kui vahetatud küsimused-vastused ei võimalda hankijal tegelikult hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust, ent hankija sellegipoolest otsustab lugeda pakutud hinna põhjendatuks, on tegu jämeda kaalutlusveaga, mis tingib otsuse õigusvastasuse.22 Hankijal ei ole võimalik heastada kontrollimenetluse puudulikkust vaidlustusmenetluses (nt esitades tagantjärele erinevaid uusi põhjendusi), kuna VAKO ei saa asuda hankija rolli ning hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust hankija eest. 23 Ka ei saa VAKO arvesse võtta pakkuja poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud täiendavaid selgitusi tema pakkumuse maksumuse kohta.24 ▪ Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 27. Kuigi märgid viitavad, et Kolmanda isiku pakkumuse suhtes väidetavalt läbi viidud alapakkumuse kontroll ei olnud sisuline, mis fundamentaalselt takistab informeeritud hinnangu kujundamist, on Vaidlustaja seisukohal, et isegi kui kontrollimenetlus oli/oleks protseduuriliselt korrektne, ei saaks õiguspäraselt hinnates pidada kõnealust maksumust põhjendatuks. Kolmanda isiku pakkumus tuleks RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 18 EKo C-669/20, p 43–44. 19 RKHKo 3-20-924, p 31. Vt ka RKHKo 3-19-1825, p 17. 20 VAKOo 87-21/233412, p 23. 21 VAKOo 98-18/194709, p 21–24. 22 VAKOo 87-21/233412, p 27. 23 VAKOo 136-20/220835, p 11. 24 TlnRnKo 3-25-826, p 17; VAKOo 87-21/233412, p 28; 42-20/204854, p 17. Vrd TlnHKo 3-25-2638, p 15.4 ja 15.5.  NOVE - 6/7 - 28. Sellekohased täpsemad põhjendused saab Vaidlustaja esitada pärast seda, kui talle on vaidlustusmenetluse käigus teatavaks saanud Kolmanda isiku täpsemad selgitused pakutud hinna õigustamiseks. Igal juhul on VAKO ex officio kohustatud hindama, ka ärisaladusega kaetud osas, kas Hankija on saadaoleva teabe pinnalt jõudnud õiguspärase järelduseni. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED & TAOTLUSED 29. Tähtaegsus. Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisest 07.08.2026. Seega on viimane päev selle otsuse vaidlustamiseks 17.08.2026. Asjaolu, et Hankija keeldus täitmast Vaidlustaja 07.08.2026 teabenõuet, ilmnes Vaidlustaja jaoks 13.08.2026. Seega on viimane päev Hankija keeldumise vaidlustamiseks 24.08.2026. Kuivõrd käesolev vaidlustus on esitatud 17.08.2026, on see mõlema nõude osas tähtaegne. 30. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve25, st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hanke- lepingu sõlmimiseks.26 Vaidlustaja on vaidlustatud riigihankes osalev pakkuja, kelle pakkumus on hetkel pingerivis teisel kohal. Vaidlustuse kohaselt on Hankija rikkunud RHS-i. Vaidlustuse rahuldamise korral võib Kolmanda isiku pakkumus Hankest välja langeda ning Vaidlustajal võib tekkida võimalus jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Sellega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 31. Riigilõiv. Riigihangete registri andmeil ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära, mistõttu on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot (vt lisatud maksekorraldus). 32. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 33. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 34. Tõendid. Vaidlustaja ei ole otstarbekuse huvides vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 35. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). 36. Teabe väljanõudmine. Vaidlustaja taotleb, et VAKO nõuaks Hankijalt välja järgmise teabe viisil, et Hankija edastaks selle samaaegselt nii VAKO-le kui Vaidlustajale: (i) kogu kirjavahetus Hankija ja Kolmanda isiku vahel, mida on peetud seoses Hankija poolt Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega, sh kõik Kolmanda isiku esitatud sellekohased dokumendid ja seletused, samuti Hankija täpsed küsimused; (ii) kõik ja mistahes Hankija koostatud kirjalikud materjalid (kui on), milles kajastuvad Hankija kaalutlused ja analüüs Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgituste kohta tema pakkumuse maksumuse kujunemise osas. 25 VAKOo 61-18/192746, p 15. 26 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.  NOVE - 7/7 - Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Maksekorraldus Number __________________ 372 Makse kuupäev _______________________ 17.08.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ADVOKAADIBÜROO NOVE OÜ 12984303 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE222200221063459189 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 1 280.00 Makse selgitus Ramm Ehituse OÜ vaidlustuse riigilõiv riigihankes nr 310749 Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026081700464010 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee