Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected]
Kolmas isik: Aktsiaselts Datel
Registrikood 10324057
Endla tn 4, 10142 Tallinn
e-post:
[email protected]
Esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus
e-post:
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
registrikood 70001490
Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa
11413 Tallinn, Harju maakond
Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ
registrikood 14133207
Tartu mnt 80f, Kesklinna linnaosa
10112 Tallinn, Harju maakond
[email protected]
Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
14. august 2026
SEISUKOHT
Vaidlustusmenetluses „Transpordiameti hanketöövahendi arenduste
ja hoolduse raamhange“ (viitenumber 310200)
Taotlused:
1. Jätta esitatud vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda, mõista kolmanda isiku
menetluskulud välja vaidlustajalt.
1 ASJAOLUD
1.1 Askend Estonia OÜ esitas riigihankes nr 310200 vaidlustuse, paludes
tunnistada kehtetuks hankija otsuse, millega tunnistati kolmanda isiku AS
Datel pakkumus edukaks. Vaidlustuse punktis 1 on viidatud, et vaidlustus
käsitleb Transpordiameti avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke
„Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“.
1.2 Vaidlustaja leiab, et hankija on tema pakkumuse projektiplaani valesti
hinnanud ja oleks korrektse hindamise korral pidanud andma vaidlustajale
maksimumarvu punkte.
1.3 VAKO võttis vaidlustuse menetlusse ja kaasas AS-i Datel menetlusse ning
palus esitada vaidlustuse osas seisukoha hiljemalt 14.08.2026.a.
2 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2.1 AS Datel märgib esiteks, et ta ei ole esitanud pakkumust hankes
„Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“. Kui vaidlustus käsitleb seda
hanget, siis puudub AS-l Datel sellega seos.
2.2 Kui aga vaidlustus käsitleb Transpordiameti hanketöövahendi arenduste ja
hoolduse raamhanget (viitenumber 310200), siis leiab kolmas isik, et
ärisaladusega kaetud piiratud infot sisaldavast vaidlustusest nähtuvalt
puudub ikkagi alus vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on kohelnud
pakkujaid võrdselt ja hinnanud vaidlustaja pakkumust õigesti.
2.3 Hankija hinnang Askend Estonia pakkumusele oli kooskõlas riigihanke
alusdokumentides sätestatud hindamismetoodikaga ning vaidlustaja ei ole
näidanud, et hinnang oleks olnud õigusvastane. Juba vaidlustuse alguses
esinev sisuline ebatäpsus näitab, et vaidlustaja ei ole oma argumentatsiooni
sidunud konkreetse hankemenetluse tingimustega, mis omakorda vähendab
tema väidete usaldusväärsust.
2.4 Sisuliste vastuväidetena toob kolmas isik välja, et vaidlustuse väidetest
nähtuvalt oli esimese hindamiskriteeriumi puhul – tegevused, rollide
jaotus ja ajakava –hankijal täielik alus hinnata pakkumust 30 punktiga.
Hindamismetoodika kohaselt eeldab 50 punkti, et tegevused on detailselt
läbimõeldud, optimaalselt jaotatud ning ajakava on realistlik ilma
põhimõtteliste ebatäpsusteta. Vaidlustaja enda esitatud vaidlustusest
nähtub, et tema projektiplaanis esines mitmeid elemente, mis viitasid
mitteoptimaalsele tegevuste jaotusele. Hankija oli põhjendatult kriitiline
eeskätt töömahu jaotuse suhtes, märkides, et märkimisväärne osa töömahust
oli suunatud ühele konkreetsele tegevusele. See on hindamismetoodika
kontekstis otsene viide sellele, et tegevused ei olnud jaotatud optimaalselt,
arvestades samaaegsust, sõltuvusi, prognoositavat töömahtu ja kestvust.
2
2.5 Oluline on rõhutada, et hindamismetoodika ei kohusta hankijat pikemalt
selgitama, miks ta leiab, et ebaotstarbekas töömaht tähendab ühtlasi
mitteoptimaalset tegevuste jaotust. Metoodika kirjeldab punktitasemeid
sisuliselt: kui töömahtude jaotus ei ole optimaalne, ei saa pakkumus saada 50
punkti. Hankija ei pea esitama matemaatilist analüüsi ega alternatiivset
ajakava – piisab tuvastusest, et töömahtude jaotus ei vasta optimaalsuse
kriteeriumile. Vaidlustaja ei ole oma vaidlustuses arusaadavalt välja toonud,
et tema pakkumuses esitatud projektiplaani töömahtude jaotus oleks olnud
optimaalne – vastupidi, vaidlustuse väidetest ilmneb, et mitmed tegevused
olid koondunud ühte etappi või rolli. Selline ülesehitus toetab hankija
hinnangut, et projekti edukust toetavate tegevuste edukus oli kaheldav ja
järelikult projektiplaani selle osa eest omistatud 30 punkti õigesti.
2.6 Samuti ei olnud ajakava hankija hinnangul veatu. Metoodika kohaselt piisab
üksikutest ebatäpsustest – näiteks põhjendamatult pikkadest või lühikestest
perioodidest – et pakkumus hinnatakse 30 punkti tasemele. Vaidlustaja ei ole
näidanud, et ajakava oleks olnud täielikult kooskõlas 50 punkti taseme
tingimustega. Hankija ei pea sellisel juhul tuvastama põhimõttelisi vigu, vaid
piisab, et ajakavas esines ebatäpsusi, mis metoodika järgi välistavad
maksimaalse punktisumma.
2.7 Teise hindamiskriteeriumi – projekti- ja kvaliteedijuhtimine ning
meeskonnatöö – puhul oli hankija hinnang samuti põhjendatud. 22 punkti
taseme kirjeldus eeldab terviklikku projekti- ja kvaliteedijuhtimise mudelit
ning väga hästi lahti kirjutatud koostöömudelit hankijaga. Hankija tuvastas,
et pakkumus ei sisaldanud ühte olulist koostöömudeli komponenti, mis oli
esitatud ebapiisavalt või üldisel kujul. Vaidlustaja seevastu väidab, et sisulised
elemendid olid olemas. Kolmas isik märgib, et isegi kui need olid tekstis
hajutatult esitatud, ei vastanud see 22 punkti taseme nõudele „väga hästi
lahti kirjutatud“ koostöömudelist. Metoodika ei nõua küll eraldi pealkirja,
kuid nõuab terviklikku ja selgelt eristatavat käsitlust. Kui hankija ei
tuvastanud projektiplaanis terviklikku ja väga hästi lahti kirjutatud
koostöömudelit, oli tal alus hinnata pakkumust 15 punktiga, mis eeldab, et
koostöömudel on „üldiselt“ läbi mõeldud, kuid mitte väga hästi lahti
kirjutatud.
2.8 Lisaks ei tuvastanud hankija pakkumuses elemente, mis ületaksid ootusi
meeskonnatöö korralduse osas. 22 punkti taseme kirjeldus eeldab nimelt
üllatusmomendina ootusi ületavat meeskonnatööd ja sujuvat ning tõrgeteta
korraldust. Kui pakkumus oli sisuliselt tugev, kuid mitte erakordselt terviklik
ega ootusi ületav, vastab see 15 punkti tasemele.
2.9 Kokkuvõttes oli hankija hinnang Askend Estonia pakkumusele kooskõlas
hindamismetoodika ja RHS § 117 lg 1 nõuetega. Vaidlustaja ei ole näidanud,
et tema pakkumus oleks vastanud 50 või 22 punkti tasemele. Vastupidi,
vaidlustaja enda selgitused kinnitavad, et tegevuste ja töömahtude jaotus ei
olnud optimaalne ning koostöömudel ei olnud väga hästi lahti kirjutatud.
3
Seetõttu oli hankijal alus hinnata pakkumust madalama punktisummaga ning
vaidlustus ei ole põhjendatud.
2.10 Lisaks leiab kolmas isik, et vaidlustusest nähtub, et see on koostatud
kiirustades ning seda ei loetud kriitiliselt läbi, mis vähendab vaidlustuse
väidete usaldusväärsust. Vaidlustuse tekst sisaldab märke, mis sellist
järeldust toetavad.
2.11 Esiteks viidatakse vaidlustuses piletimüügi platvormi hankele, kuigi tegelik
vaidlus puudutab Transpordiameti hanketöövahendi arenduste ja hoolduse
raamhanget. Selline eksimus ei ole formaalne pisiasi – see näitab, et tekst ei
ole koostatud konkreetse hanke dokumente silmas pidades.
2.12 Teiseks esineb vaidlustuses mitmeid kohti, kus argumentatsioon on sisuliselt
vastuoluline või ei haaku hindamismetoodika loogikaga. Näiteks väidetakse,
et hankija ei põhjendanud töömahu ebaotstarbekust piisavalt, kuigi
hindamismetoodika ei nõua hankijalt detailset selgitust selle kohta, miks
ebaotstarbekas töömaht tähendab mitteoptimaalset tegevuste jaotust.
Metoodika kirjeldab punktitasemeid sisuliselt, mitte matemaatiliselt.
3 MENETLUSLIKUD AVALDUSED
3.1 Allakirjutanu kinnitab, et on kolmanda isiku lepinguline esindaja.
3.2 Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Taivo Ruus, vandeadvokaat
Vaidlustaja lepinguline esindaja
4