Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Tesron Ehitus OÜ selgituste sisuanalüüs Riigihange 310749 „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ – alapakkumuse kontrollimenetluses esitatud selgitused Märgistuse tähendus kollane = sisutühi loosung, tautoloogia või tõendamata trafarett (ei sisalda kontrollitavaid andmeid) sinine = osaliselt sisuline (nimetab küll midagi konkreetset, kuid ilma arvude, mahtude või tõenditega või on konteksti arvestades irrelevantne) roheline = kontrollitav sisuline teave [punane kaldkiri] = analüütiline märkus I. Esimene vastus Lp Tallinna Linnavaraamet Olete palunud selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust. Vastuseks teatame järgmist. Tesron Ehitus OÜ kinnitab, et on kõnealuses hankes esitanud pakkumuse, mille maksumuses on arvestatud kõikide hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustega. [tühi enesekinnitus] Oleme oma pakkumuse veelkord üle vaadanud ning leiame, et võimalikud erinevused võivad olla seotud eelkõige pakkujate erineva metoodika, riskihinnangu, alltöövõtjate hinnataseme ning tööde organiseerimise efektiivsusega. [pakkuja spekuleerib oma pakkumuse üle – „võivad olla seotud“; ükski tegur ei ole seotud ükskõik millise kulureaga; üldteoreetiline arutelu, mis on seostamata konkreetse hanke ja pakkumusega] Samuti mõjutavad pakkumuse maksumust ettevõtte varasem kogemus sarnaste objektide teostamisel, olemasolevad koostöösuhted partneritega ning sisemiste ressursside kasutamise võimekus. [üldine tegurite loend, arvandmed puuduvad; üldteoreetiline arutelu, mis on seostama konkreetse hanke ja pakkumusega] Tesron Ehitus OÜ-l on pikaajaline kogemus munitsipaalehitiste ja muude avalike (sh sotsiaalhoolekande) ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel. [ühtki objekti ega referentsi ei nimetata; ei selgita ühtki kulukomponenti] Lisaks on meil pikaajalised ja hästi toimivad suhted alltöövõtjatega, kellega oleme korduvalt samalaadseid projekte koos teinud. [alltöövõtjaid ei nimetata, nende hinnapakkumisi ei esitata] Samade koostööpartneritega pikaajaliselt koos töötades on protsessid muutunud optimaalsemaks ning on tekkinud võimekus vältida tarbetuid kulusid. [loosung – „optimaalsem“ ja „tarbetud kulud“ ilma mõõdetava väärtuseta] Varasemale kogemusele tuginedes oskame võimalikke riske ette näha ning piisavalt täpselt sarnaseid projekte hinnastada. [loosung] Seega on pakkumuse maksumus põhjendatud eelkõige RHS § 115 lg 7 p-des 1-3 viidatust lähtuvalt (varasem kogemus võimaldab säästlikumat ja optimaalsemat lähenemist, kasutada on pikaajalised valdkonda tundvad koostööpartnerid, tööprotsessid jne). [eelnevast tulenevalt on see vahekokkuvõte tegelikult sisustamata] Selgitame ka ehitussektoris mõjutavad hinnataset jätkuvalt ka sisendhindade kõikumised, sealhulgas kütusehindade tõusust tulenev transpordi- ja logistika kallinemine, mis omakorda mõjutab ehitusmaterjalide lõpphinda. [üldine turukommentaar, mis on seostamata konkreetse hanke ja pakkumusega; sisendhindade tõus räägiks pigem kõrgema, mitte madalama hinna kasuks] Erinevad ettevõtted arvestavad selliste riskide ja hinnamuutustega pakkumuste koostamisel erinevalt, mistõttu võivad tekkida märkimisväärsed hinnavahed ka võrreldavate pakkumuste vahel. [üldine tõdemus teiste pakkujate kohta; üldteoreetiline arutelu, mis on seostamata konkreetse hanke ja pakkumusega] Üldlevinud praktika kohaselt peab pakkumuse maksumus katma lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. [tautoloogia – kordab seaduse loogikat, ei tõenda midagi] Saame kinnitada, et esitatud pakkumuse maksumusega on Tesron Ehitus OÜ-l võimalik hankelepingu täitmine tagada. [tühi enesekinnitus] Lisaks leiame, et praegu ehitusturul valitsevas turbulentses olukorras ei saa 14,4% ulatuses hinnaerinevusi pidada ebaharilikult suureks. [sisaldab konkreetset arvu, kuid on õiguslik väide, mitte maksumuse põhjendus; liiatigi ei oma see relevantsust RHS § 115 lg 8 kontekstis] Suuremahulisi projekte on turul vähe ning iga ettevõte lähtub oma strateegiast, kuidas vähenenud tellimuste mahu ja muutunud turuolukorraga toime tulla. [üldine turukommentaar, seostamata konkreetse hanke ja pakkumusega] Peaaegu alati leidub pakkujate seas ettevõtteid, kellel puudub varasem märkimisväärne kogemus või piisav ressurss hankelepingu täitmiseks, mistõttu nende pakkumustes sisalduvad täiendavad riskimarginaalid ja kulud. [tõendamata insinuatsioon konkurentide kohta] See võib omakorda olla kaasa toonud kõrgema pakkumuste keskmise maksumuse. [spekulatsioon – „võib olla“] 15–20% erinevusi on ka VAKO ja kohtud pidanud põhjendatuks, kui pakkuja suudab asjakohased selgitused anda. Just ehitussektori puhul on rõhutatud, et % ise ei ole niivõrd oluline, vaid pigem see, et hind kataks reaalsed kulud ning töö on selle hinnaga objektiivselt tehtav[viide täpsustamata praktikale, mis liiatigi ei oma see relevantsust RHS § 115 lg 8 kontekstis] Seega ei tohiks määravad olla mitte pakkumuse maksumuse erinevad kulukomponendid, vaid see, et kogumaksumus kataks töö reaalsed kulud ning töö oleks selle hinnaga objektiivselt tehtav. [teoorias korrektne, aga täielikult sisustamata enda pakkumuse näitel] Juhime tähelepanu, et Tesron Ehitus OÜ pakkumus ei erine märkimisväärselt ka hankija enda välja toodud eelduslikust maksumusest (3 850 000 eurot). [kontrollitav võrdlus, ei oma see relevantsust RHS § 115 lg 8 kontekstis] Selgitame siiski, et: 1) Töötasud on arvestatud projektijuht ja objektijuht, pakkumise esildises positsioonil 911 ning abitööliste palgad pakkumise esildises positsioonil 913. Sisaldavad ka töötasudega seotud riiklikke makse. [ainus koht kogu selgituses, kus viidatakse konkreetsetele esildise positsioonidele; tunnihinnad, töömahud ja summad puuduvad, ent on ilmselt esidisest kontrollitavad] 2) Transpordikulud on arvestatud ühikhindades vastavalt pakkumuse esildise märkusi (Kõik ühikhinnad peavad sisaldama ka paigaldust ja transporti kui pole märgitud teisiti). [ringtõestus – kulud on ühikhindades, sest ühikhinnad peavad neid sisaldama; summat ei esitata] 3) Hinnapakkumine sisaldab ettevõtte kasumimarginaale ja ettevõtte üldkulusid, samuti juhtimiskulusid nagu tavapäraselt arvestatuna ühikhindades. [„nagu tavapäraselt“ – kasumimarginaali ega üldkulude suurust ei avaldata – järelikult pole hankijale kontrollitav] Kokkuvõttes kinnitab Tesron Ehitus OÜ, et kõnealuses hankes esitatud pakkumuse maksumuses on arvestatud hanketeates ja hanke alusdokumentides sätestatud tingimustega. [sisuliselt sõnasõnaline kordus dokumendi algusest] Kinnitame, et oleme valmis teostama nõutud tööd esitatud maksumusega ning hankelepingus ettenähtud tähtajaks. [sisutühi enesekinnitus] Lugupidamisega, Tesron Ehitus OÜ II. Teine vastus Olete palunud selgitada ja põhjendada pakkumuse maksumuse kujunemist allpool kirjeldatud pakkumuse maksumuse kulu komponentide osas. Meie vastused on esitatud vastavate küsimuste all. 1. Kas välisvalgustuse real „välisvalgustid 4,5 m mastil koos kaabeldusega“ on arvestatud kogu masti komplektiga ning lisaks kaabeldusega ehk kogu vajaliku komplektiga? Jah. Nimetatud real on arvestatud kogu välisvalgustuse komplektiga, sealhulgas valgustite, 4,5 m mastide, vajalike tarvikute ja kinnituste ning kaabeldusega kogu vajalikus mahus vastavalt hanke dokumentatsioonile. [küsimuse ümbersõnastamine jaatavaks; „kogu vajalikus mahus vastavalt hanke dokumentatsioonile“ ei ole kontrollitav – kogused, ühikhinnad ja maksumus puuduvad] 2. Kas sisevalgustite real „valgustus“ on arvestatud kogu hoone valgustusega ning palume täpsustada, milline on keskmine valgusti hind? Jah. Real „valgustus“ on arvestatud kogu hoone valgustussüsteemi maksumusega vastavalt hanke dokumentatsioonile. [tautoloogia] See hõlmab kõiki sisevalgusteid, hädavalgusteid ning varikatuse valgustit VV-05 koos nende paigaldusega. [sisuline mahukirjeldus, kuid hinnata] Keskmise valgusti ühikhinna väljatoomine ei annaks antud juhul objektiivselt võrreldavat ega asjakohast ülevaadet valgustussüsteemi tegelikust maksumusest, kuna süsteem sisaldab erinevat tüüpi ja erineva maksumusega valgusteid, LED-ribasid ning valgussiine. [keeldumine vastamast] Seetõttu ei ole ühe keskmise ühikhinnaga võimalik valgustussüsteemi maksumust sisuliselt iseloomustada. [kordab eelmist lauset teiste sõnadega] 3. Palume täpsustada, milliste seadmete ja töödega on arvestatud jahutuse real „jahutussüsteem“? Real „jahutussüsteem“ on arvestatud kogu jahutussüsteemi väljaehitamisega vastavalt hanke dokumentatsioonile ja projektlahendusele. [tautoloogia] See hõlmab muu hulgas külmamasina, puhurkonvektorite (fancoil'ide), soojusvaheti, pumpade, akumulatsioonimahutite, paisupaakide, torustike, armatuuri ja isolatsiooni ning muude süsteemi toimimiseks vajalike seadmete ja materjalide tarnet, paigaldust, ühendamist ja seadistamist vastavalt hanke dokumentatsioonis esitatud nõuetele. [antud on seadmete loetelu; „muu hulgas“ jätab mahu lahtiseks, ühikhinnad ja tarnijate pakkumised puuduvad] 4. Palume täpsustada, kuidas on tuletatud mobiilkraana kulu 59,50 eurot kogu objekti kohta? [Vastus puudub esitatud materjalis – dokumendis on selle küsimuse all üksnes väljajättemärk „/…/“] 5. Palume täpsustada, millise mahu ja töödega on arvestatud real „puitribistik“? Real „puitribistik“ on arvestatud sisetrepipiirkondades projektlahenduses ettenähtud puitribistikuga. [asukoht on nimetatud] Hinnas on arvestatud puitribide materjali, tarnet ja paigaldust koos vajalike kinnituste ning paigaldamiseks vajalike töödega vastavalt hanke dokumentatsioonis ja projektlahenduses esitatud mahule ja nõuetele. [küsiti mahtu – mahtu (m², jm, tk) ei esitata; „vastavalt esitatud mahule“ on tautoloogia] Nagu eelmises vastuses juba teatasime, on meie hinnapakkumises arvestatud tööde, toodete ja kuludega, et objekt valmiks vastavalt hankedokumentatsioonile ning muudele riigihankeseadustele. [blanketne kinnitus, mis kordab esimest vastust] Lugupidamisega, Tesron Ehitus OÜ III. Kokkuvõte Arvestuse alus: pakkuja enda tekst sõnades, millest on välja jäetud pöördumis- ja viisakusvormelid, hankija küsimuste kordused ning küsimuste tekst (I vastus 472 sõna, II vastus 186 sõna, kokku 658 sõna). Kategooria I vastus II vastus Kokku Sisutühi loosung / tautoloogia / 82,6% 71,5% 79,5% tõendamata trafarett Osaliselt sisuline (konkreetne, kuid 12,3% 28,5% 16,9% arvudeta või irrelevantne) Kontrollitav sisuline teave 5,1% 0% 3,6% Tegevused Esindus VAKOs/kohtus (RH310749 Juks ehitustööd) Kuupäev Kommentaarid Kestvus Summa EUR 14.08.2026 16:24 Hankija 07.08 käskkirja, hankija-Ramm vahelise suhtluse ja muude 7h 45m 1 743,75 hanget puudutavate materjalidega tutvumine, nende analüüs; õigusliku positsiooni kujundamine; nõupidamine kliendiga; vaidlustuse koostamine 17.08.2026 12:10 Vaidlustuse viimistlemine, suhtlus kliendiga, vaidlustuse materjalide 20m 75,00 saatmine VAKO-le; VAKO vaidlustuse teatega tutvumine ja suhtlus kliendiga 24.08.2026 15:28 Hankija vastusega tutvumine ja selle esmane analüüs; esmaste 1h 15m 281,25 vastuväidete visandamine 24.08.2026 17:17 VAKO kirjaliku menetluse teatega tutvumine, selgitused kliendile 15m 56,25 25.08.2026 11:50 III isiku vastuse ja selle lisamaterjalidega tutvumine, esmane analüüs; 1h 50m 412,50 esmaste vastuväidete visandamine; suhtlus kliendiga edasise kokkuleppimiseks 25.08.2026 14:33 Täiendavate seisukohtade koostamine, täiendav töö vastasleeri 2h 20m 525,00 vastustega 26.08.2026 16:00 Täiendavate seisukohtade koostamine, täiendav töö vastasleeri 6h 05m 1 368,75 vastustega; menetluskulude nimekirja koostamine; suhtlus ja kooskõlastused kliendiga 19h 50m 4 462,50 kolmapäev, 26. august 2026 Lk 1/1 Riigihangete vaidlustuskomisjon 27.08.2026 Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Kristjan Tamm Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Madis Abel Mari Past [email protected] Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas Sten Tikerpe Kaisa Poller Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 182-26/310749 Vaidlusalune riigihange: „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749) Vaidlustaja: RAMM Ehituse Osaühing Registrikood 11250266 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 Hankija esindaja: Hankejurist Marina Borodina e-post [email protected] Kolmas isik: Tesron Ehitus OÜ Registrikood 11926901 Kolmanda isiku esindaja: Jurist Kätlin Hinnov Fondia Eesti OÜ e-post [email protected]  NOVE - 2/8 - I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. 17.08.2026 esitas RAMM Ehituse Osaühing („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustus- komisjonile („VAKO“) vaidlustuse Tallinna Linnavaraameti („Hankija“) 07.08.2026 otsusele tunnistada riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153)ehitustööd“ (viitenumber 310749) edukaks Tesron Ehitus OÜ („Kolmas isik“) pakkumus ning 13.08.2026 keelduvale otsusele väljastada Vaidlustajale viimase küsitud teavet seonduvalt Hankija ja Kolmanda isiku vahel peetud suhtlusega pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli raames. 2. 21.08.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik VAKO-le oma vastused vaidlustusele, milles palusid jätta vaidlustuse rahuldamata. Kolmanda isiku vastusele oli lisatud ka ärisaladuse kaitseks osaliselt kärbitud suhtlus Hankija ja Kolmanda isiku vahel seonduvalt Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolliga. 3. 24.08.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 27.08.2026 täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 4. Siinsega esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija ja Kolmanda isiku vastustest oma täiendavad seisukohad. Ühtlasi sisaldab käesolev dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VASTASPOOLELE 5. Vaidlustaja hinnangul Hankija ja Kolmanda isiku vastused ainult kinnitavad vaidlustuses esitatud etteheidete põhjendatust. Vaidlustaja jääb kõigiti vaidlustuses öeldu juurde, samu seisu- kohti siin tarbetult kordamata. Allpool esitab Vaidlustaja oma kommentaari vastaspoole vastustest saadud uuele teabele ja täiendab oma varasemat argumentatsiooni. A. Hankija keeldumine teabenõude täitmisest 6. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Hankija 13.08.2026 (osaliselt) keeldus täitmast Vaidlustaja 07.08.2026 teabenõuet. Paradoksaalselt Kolmas isik, olemata Vaidlustaja sellekohaste etteheidete adressaat, esitas oma vastuses Hankija keeldumise toetuseks mõned argumendid, samas kui Hankija ei teinud oma 13.08.2026 otsuse kaitseks ühtegi avaldust. Vaidlustaja käsitab Hankija jätkuvat vaikimist tunnistusena, et Hankija ei pea oma tegevus(etus)t kaitstavaks. Hankija ega Kolmas isik ei ole vastu vaielnud vaidlustuses välja toodud õigusraamistikule riigihankealase teabe väljanõudmise osas (hankija menetluslikud kohustused ja tema otsuse õiguslik iseloom, otsuse vaidlustamise kord). 7. Kolmanda isiku kaitseargumendid1 on otsitud ja vastuolulised. Ta argumenteerib RHS §-le 461 viidates väga üldisel tasandil, et Hankija pidi kaitsma tema ärisaladust. Vaidlustaja aga ei vaidlustagi ärisaladuse kaitse baasprintsiipe, sh asjaolu, et pakkuja teave, mis on legitiimselt ärisaladus, peab jääma konkurentide ees salajaseks. See on vaidlustuses selge sõnaga kirjas.2 Vaidlustuse tuum on selles, et Hankija pidi Vaidlustaja teabenõude täitma ulatuses, milles tegu ei ole ärisaladusega, ning et Hankijal olid teabenõude lahendamisel teatavad protseduurilised kohustused. Viimaste hulka kuulub küsijale mingigi vastuse andmine (hea halduse elementaarne komponent) ja konkureerivate huvide tasakaalustamiseks salajase teabe neutraalne kirjeldamine.3 8. Kolmas isik väidab, et „Hankija ei saanud ilma kolmanda isiku seisukohta arvestamata vaidlustaja palutud andmeid avaldada.“4 Vaidlustaja ei vaidle sellelegi printsiibis vastu, ent probleemi kese on mujal. Nimelt – Hankija, olles saanud teabenõude, ei pidanud enne sellele vastamist Kolmanda isikuga üldse konsultatsioone. Hankija on nüüd tunnistanud, et ta pidas Kolmanda isikuga sel teemal aru alles pärast vaidlustuse saamist, 17.08.2026.5 Ometigi pidanuks 1 Kolmanda isiku vastuse p 2.1–2.4. 2 Vaidlustuse p 15: “Vaidlustaja möönab, et tal ei ole õigust pääseda ligi teabele, mis on legitiimselt konkureeriva ettevõtja ärisaladus /…/”. 3 Vaidlustuse p 16. 4 Kolmanda isiku vastuse p 2.2. 5 Hankija vastuse p 2.4.2.  NOVE - 3/8 - Hankija teabenõude õigeks lahendamiseks enne Vaidlustajale vastuse andmist Kolmanda isikuga konsulteerima, nagu nõuab vaidlustuses viidatud Euroopa Kohtu praktika. See praktika ei ole sealjuures kuidagi üllatuslik või kunstlik, vaid pelgalt väljendab niisuguse teabenõude lahenda- miseks möödapääsmatult vajalike menetlustehete loogilist järjekorda. Seega ei olnud Hankija 13.08.2026 keeldumisotsus mitte üksnes põhjendamata, vaid ka täielikult kaalumata. 9. Kolmanda isiku vastuse olulisim element on aga tunnistus, et tema eesmärk ei ole täielikult välistada Vaidlustaja juurdepääsu alapakkumuse kontrollimenetluse andmetele. Kolmanda isiku selgitusel võib ärisaladusega kaitstuks pidada vaid üksikuid fragmente tema poolt Hankijale jagatud teabest.6 See kinnitab üheselt ja lõplikult, et Hankija täielik keeldumine Vaidlustaja küsitud teabe väljastamisest oli õigusvastane. Hankijal ei ole õigust kinni hoida teavet, mida isegi asjaomane pakkuja salajaseks ei pea. Ühtlasi väljendub selles Kolmanda isiku väiteliini fundamentaalne sisemine vastuolu: loogiliselt ei saa samaaegselt väita, et Hankija 13.08.2026 keelduv otsus oli ärisaladuse kaitseks õiguspärane, aga lõviosa küsitud teabest ei olnud ärisaladusega kaetud. 10. Seevastu Hankija, minnes Kolmanda isikuga ilmsesse vastuollu, väidab, et Kolmas isik „on teatanud, et tema poolt hankijale esitatud vastused ja nendes sisalduv teave on käsitatavad ärisaladusena“.7 See väide ei saa olla tõene, kui Kolmas isik ise on kirjalikult tunnistanud, et suurem osa tema antud teabest ei ole salajane. 11. Hankija vastusest võib siiski välja lugeda, et tegelikult ka Hankija tunnistab, et osa Vaidlustaja küsitud teabest ei ole salajane. Nii on Hankija lausunud, et „[s]eetõttu ei pea hankija põhjendatuks avaldada vaidlustajale Tesron Ehitus OÜ vastuseid täies ulatuses selles osas, milles need sisaldavad pakkuja ärisaladust.“8 Sellest järeldub loogiliselt, et Kolmanda isiku vastustes on ka osa, mis ei sisalda ärisaladust. Sama kehtib järgmise Hankija lause puhul: „/.../ nimetatud materjale ei ole võimalik vaidlustajale täies ulatuses avaldada.“9 Kõnekaim on aga järgmine lõik: „Samas on hankijal võimalik kirjeldada kontrollimenetluse sisu ja esitatud küsimusi ulatuses, mis ei too kaasa Tesron Ehitus OÜ ärisaladuse avalikustamist.“10 Läbi nende avalduste on Hankija ise tunnistanud, et tal polnud alust Vaidlustaja teabenõude täitmisest kõikehõlmavalt keelduda. 12. Ühtlasi on Hankija tunnistanud, et ta on vastuolus Euroopa Kohtu väljendatud nõuetega11 loobunud omapoolsest objektiivsest ja erapooletust analüüsist küsimuses, kas Vaidlustaja küsitud teave on ärisaladus või mitte. Tsitaat Hankija vastusest: „Tesron Ehitus OÜ on teatanud, et /.../. Seetõttu ei pea hankija põhjendatuks avaldada /.../.“12 Seega, Hankija seisukoht (keeldumine) ei tulene mitte tema enda veendumusest, et teatav teave on ärisaladus, vaid asjaolust, et Kolmas isik talle sedasi ütles. (Jätame siinkohal isegi kõrvale, et Hankija väärkajastab seda, mis Kolmanda isiku positsioon tegelikult on.) 13. Asjaolu, et Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse kaudu – märkimisväärselt tänu Kolmanda isiku, mitte Hankija panusele – saanud teabe, mida ta 07.08.2026 Hankijalt nõudis, ei tähenda, et Hankija 13.08.2026 keelduv otsus enam ei eksisteeriks või et see oleks tagantjärele õiguspäraseks muutunud. Hankija otsuse õiguspärasust hinnatakse otsuse tegemise aja seisuga.13 Vaidlustuses ja siin ülal käsitletud põhjustel on leidnud ühest kinnitust, et Hankija 13.08.2026 keeldumine oli õigusvastane. 14. Viimaks on oluline toonitada, et ei tohi samastada ega segi ajada ühelt poolt vaidlustuse nõuet tunnistada Hankija 13.08.2026 keelduv otsus õigusvastasena kehtetuks ning teiselt poolt vaidlustuses esitatud menetluslikku taotlust sama teabe väljaandmiseks vaidlustusmenetluses (millist taotlust VAKO ei lahendanud ning Hankija ei täitnud). Neist esimesena nimetatud nõue vajab VAKO hinnangut, kas Hankija toimis 13.08.2026 õiguspäraselt. Teisena nimetatud taotlus 6 Kolmanda isiku vastuse p 2.3, p 3 tervikuna. 7 Hankija vastuse p 2.4.2. 8 Hankija vastuse p 2.4.2. 9 Hankija vastuse p 2.4.3. 10 Hankija vastuse p 2.4.2. 11 Vaidlustuse joonealune viide nr 12. 12 Hankija vastuse p 2.4.2. 13 VAKOo 209-20/225529, p 16; 177-20/217858, p 14. Vt ka TrtRnKo 3-22-607, p 10.  NOVE - 4/8 - puudutab (puudutas) tulevikku vaatavalt seda, milliste tõendite pinnalt hakatakse alapakkumuse teema üle vaidlema vaidlustusmenetluses. Seega on neil Vaidlustaja nõuetel/taotlustel erinev eesmärk ja ese. B. Alapakkumuse kontrolli õigeaegne teostamata jätmine 15. Hankija vastusest ilmneb seaduserikkumise ülestunnistus: Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks juba enne (07.08.2026), kui ta oli kontrollinud pakkumuse maksumuse põhjendatust. Kuna Hankija on sellekohast teavet jaganud napilt, siis ei ole Vaidlustajale teada, mis kuupäeval alapakkumuse kontroll lõppes (millal fikseeris Hankija oma lõpliku hinnangu). Küll on Hankija vastuses kirjas, et ta saatis Kolmandale isikule alapakkumuse kontrolli puudutavad selgituspäringud 10.08.2026 ja 11.08.2026 ehk mitu päeva pärast 07.08.2026.14 16. Kuigi Hankija möönab „menetluslikku puudust“, siis olgu selgelt välja kirjutatud, et eelöeldu puhul on tegu seaduserikkumisega, kuna: (i) antud juhul on täidetud RHS § 115 lg 2 p 1 matemaatilised kriteeriumid ja Hankija on ka ise tunnistanud, et tema poolt (hilinemisega) läbi viidud alapakkumuse kontroll tugines sellele sättele15; (ii) RHS § 115 lg 2 nõuab, et alapakkumuse kontroll viidaks läbi enne pakkumuse edukaks tunnistamist: „Hankija on kohustatud /.../ nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui /.../.“; (iii) RHS § 115 lg 2 p 1 kohaldamise otsustamiseks vajalikud arvutused tuleb teha vastavaks tunnistatud pakkumustega, kuid Hankija tunnistas pakkumused vastavaks ja ühe neist edukaks ühekorraga oma 07.08.2026 koondotsuses, nõnda et nende otsuste vahele ei saanudki jääda kalkulatsioone ega alapakkumuse kontrollimenetlust.16 Seega, seadus ei luba Hankija kasutatud lahendust, kus odavaim pakkumus tunnistatakse kiiruga edukaks, et seejärel, kui teiseks jäänud pakkuja küsib Hankijalt selgitust, viiakse tagantjärele läbi ennist puudu jäänud kontrollimenetlus. Ühtlasi ei ole õige Kolmanda isiku valitud sõnastus, et Hankija viis läbi „RHS § 115 kohase menetluse“.17 Hankija tegevus ei olnud RHS § 115 kohane. Kohane olnuks kontrollimenetlus läbi viia enne, mitte pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Lisaks varjutavad menetlust erinevad sisulised puudujäägid (neist lähemalt allpool). 17. Hankija väited, nagu ei oleks RHS § 115 lg 2 p-ga 1 nõutava alapakkumuse kontrolli- menetluse seisuga 07.08.2026 teostamata jätmisel mõju Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasusele18, on ekslikud. 18. Esiteks, nagu eespool juba öeldud, VAKO hindab hankija otsuse õiguspärasust otsuse vastuvõtmise aja seisuga. VAKO ei lahenda vaidlustust läbi „tagantjärele tarkuse“ prisma. Hankija on ise möönnud, et ta polnud Kolmanda isiku pakkumust 07.08.2026 edukaks tunnistades kujundanud hinnangut pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas ega seda teemat isegi mitte uurinud. Seega, 07.08.2026 otsus langetati ilmses vastuolus seadusega. 19. Teiseks, Hankija kasutatav menetlusökonoomia argument antud oludesse ei sobi. Hankija on ise viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-24-13, mis selgitab järgmist (p 26): „Samuti tuleb hankeasjades arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (RVastS § 3 lg 3 p 1).“ Kui hankija tunnistab pakkumuse edukaks, jättes eelnevalt tegemata seadusega nõutava kontrolli (s.o edukaks tunnistamise otsuse analüütilisest osast on üks element sootuks puudu), siis ei saa väita, et menetluslik viga ei mõjutanud või ei 14 Hankija vastuse p 2.2.1. 15 Hankija vastuse p 2.1.1. 16 Enne pakkumuse ametlikku vastavaks tunnistamist ei saa pakkumust käsitada „vastavana“, ei üldteoreetiliselt ega konkreetselt RHS § 115 lg 2 p 1 kontekstis. 17 Kolmanda isiku vastuse p 1.3. 18 Hankija vastuse p 2.2 tervikuna.  NOVE - 5/8 - võinud mõjutada küsimuse sisulist otsustamist. Seda ei väära tagantjärele antud hinnangud, sest Riigikohus on öelnud sedagi, et kohtumenetluses tagantjärele esitatud põhjendusi saab arvesse võtta vaid siis, kui haldusorgan tõendab, et ta lähtus samadest kaalutlustest ka vaidlustatud otsuse tegemisel.19 Antud juhul pole isegi vaieldav või tõendamist vajav, et Hankija ei saanud 07.08.2026 lähtuda alles hiljem teostatud kontrollist. See on välistatud puhtajaliselt ning Hankija on seda ka tunnistanud. 20. Hankija käsitlus tooks kaasa olukorra, kus hankijad võiksidki hakata hankemenetlusi läbi viima moel, kus otsused tehakse ära ilma vajalikke kontrolle läbi viimata, et siis alles seejärel, kui mõni edutu pakkuja söandab selgitust paluda või esitab vaidlustuse, teha vajalikud toimingud tagantjärele. Seaduse rakendamise praktika kindlasti ei tohi kujuneda niisuguseks. 21. Toome esile ka olulise vastuolu Hankija argumentatsioonis. Ühest küljest Hankija tunnistab, et ta viis alapakkumuse kontrolli läbi alles pärast Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist. Arvatavasti ajendas Hankijat selleks Vaidlustaja teabenõue. Teisalt õigustab Hankija end VAKO-le järgmiselt: „Hankija ei tugine seejuures uutele asjaoludele ega esita VAKO-le tagantjärele uusi põhjuseid, miks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus tuleks lugeda põhjendatuks. Hankija selgitab käesolevas vastuses üksnes neid asjaolusid ja hinnanguid, millele hankija tugines juba hankemenetluse käigus.“20 Need positsioonid on diametraalses vastuolus. Teine väide on vale. Asjaolud, mida Hankija hakkas koondama alates 10.08.2026, on 07.08.2026 otsuse põhjendamisel kahtlemata uued asjaolud. 22. Lisaks, Vaidlustajale ei nähtu, et Hankija oleks Kolmandalt isikult välja nõudnud RHS § 115 lg-ga 3 nõutava keskmise töötasu tõendi. Vaidlustaja palub VAKO-l seda asjaolu kontrollida. Kui Hankija on jätnud ka selle tegemata, siis on see täiendav põhjus, lugemaks Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastaseks. RHS § 115 lg 2 p 2 ja lg 3 nende koosmõjus nõuavad, et Hankija kontrolliks enne pakkumuse edukaks tunnistamist ka pakkuja ja tema alltöövõtjate palgaandmeid. 23. Lõpetuseks, kuivõrd on kinnitust leidnud, et Hankija 07.08.2026 otsusele pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ei eelnenud vajalikku alapakkumuse kontrolli, siis peab paika ka vaidlustuse p-des 21–23 esitatud hüpotees, et asjaomane otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Mitteeksisteeriva kontrollimenetluse kohta ei saa eksisteerida põhjendatud otsust. Asjaolu, et Hankija väidetavalt on tagantjärele mingi dokumendi koostanud21, seda ei kõiguta. (Vaidlustajale ei ole seda väidetavalt koostatud dokumenti kättesaadavaks tehtud, ent VAKO-l tuleks see RHS § 194 lg 1 alusel vähemalt endale välja nõuda.) C. Alapakkumuse kontrolli sisulised puudused 24. Tõik, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisele 07.08.2026 ei eelnenud RHS § 115 lg 2 p-ga 1 nõutavat alapakkumuse kontrolli, on ainuüksi ja iseenesest piisav, et tunnistada asjaomane otsus õigusvastasena kehtetuks. Siiski, et tagada Vaidlustaja õiguste igakülgne kaitse, põhjendame alljärgnevalt sedagi, miks on Hankija otsus ikkagi ja jätkuvalt ka sisuliselt väär. Nimelt kinnitavad Hankija ja Kolmanda isiku esitatud selgitused ja lisamaterjalid, et kontrollimenetlus oli – nagu Vaidlustaja aimas – formalistlik ja sisuliselt puudulik. 25. Esmalt on nii Hankija kui Kolmas isik teinud sama vea, püüdes õigustada Hankija leidu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud, sellega, kuidas suhestub Kolmanda isiku pakutud hind hanke eeldatava maksumuse või konkurentide pakutud hindadega.22 Selline argument on siinkohal põhimõtteliselt asjakohatu. Nagu VAKO on selgitanud, on võrdlused teiste pakkumuste ja/või hanke eeldatava maksumusega asjakohased RHS § 115 lg 1 ja 2 kontekstis ehk selle üle otsustamisel, kas leidub põhjust alustada alapakkumuse kontrolli. Seevastu RHS § 115 lg 8 kontekstis, kuhu asetub ka siinne vaidlus ja mille puhul hinnatakse, kas kontrolli tulem 19 RKHKo 3-17-1927, p 23. Nõnda ka VAKOo 209-20/225529, p 16. 20 Hankija vastuse p 2.1.9. 21 Hankija vastuse p 2.1.10. 22 Hankija vastuse p 2.1.6, Kolmanda isiku vastuse p 4.11, 4.12, 4.14 ja 4.15.  NOVE - 6/8 - on õige, analüüsitakse kontrollialust pakkumust individuaalselt. Pakkumuse tõsiseltvõetavust tõendavad üksnes seda konkreetset pakkumust iseloomustavad andmed ja asjaolud, mitte kõrvutamine teiste pakkumustega või hankija eelhinnanguga.23 26. Eelnevaga ühenduses on Kolmas isik nähtavasti mõistnud vaidlustust ka mõnevõrra valesti. Vaidlustaja ei ole mitte kordagi ega kusagil öelnud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal põhjusel, et see on x % võrra madalam ühest või teisest võrdlevast näitajast. Ammugi ei ole Vaidlustaja väitnud, et konkurendi pakkumus on kõlbmatu lihtsalt seetõttu, et see on odavaim. Ometi on Kolmas isik mitmel pool püüdnud sellistele (tegelikult mitte esitatud) argumentidele vastu vaielda.24 27. Tulles Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgitusteni, mida Kolmas isik suuresti kordab ka vaidlustusmenetluses25, siis ehkki Hankija presenteerib neid kui eeskujulikke selgitusi, millest lähtuvalt sai ta teha informeeritud otsuse26, on tegelikkus vastupidine. Kolmanda isiku seletused koosnevad lõviosas sisutühjadest trafarettidest. Ka on Hankija küsinud nullväärtust omavaid kas- küsimusi ja ühele küsimusele on Kolmas isik jätnud sootuks vastamata. Ka esineb Kolmanda isiku vastustes vastuolusid, mis pole Hankijat häirinud. 28. Sisutühjad loosungid. Nagu lisatud tekstianalüüs (vt lisa 1) näitab, koosnevad Kolmanda isiku seletused (nii I kui II selgituspäringu raames) tervelt u 80% ulatuses õõnsatest trafarettidest stiilis „oleme kogenud“, „saame alltöövõtjatega hästi läbi“, „oleme vilunud“, „oleme kõigega arvestanud“ jmt. Ligikaudu 17% ulatuses koosnevad Kolmanda isiku seletused vaid osaliselt sisulistest väidetest, mis on arvandmetega toetamata või konteksti arvestades asjasse puutumatud. Kõigest järele jääva 3-4% mahus on Kolmas isik jaganud kontrollitavat sisulist teavet. See on õpikunäide vastustest, milliseid hankija ei tohiks alapakkumuse kontrollis aktsepteerida ning milliseid VAKO ja kohtud on järjepidevalt ebapiisavaks pidanud. Sedavõrd ebainformatiivse vastuste paketi pealt ei saanud Hankija tõsimeelselt järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendatud. Korrektne järeldus olnuks, et pakkuja ei soostunud või ei suutnud oma pakkumuse madalat maksumust selgitada, mistõttu tuleb see RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. Et Hankija otsustas teistpidi, näitab, et Hankija jäi kontrollimenetluse läbiviimisel pinnapealseks. 29. Ebainformatiivsed küsimused. Hankija tõi välja oma täpsustavad küsimused Kolmandale isikule.27 (Sealjuures näib, et Hankija on tegelikult esitatud küsimuste sisu redigeerinud ja jätnud selle fakti mainimata: Hankija vastuse p-s 2.4.2.4 esitatud küsimus ei sisalda mobiilkraana täpset kulu 59,50 eurot, ent Kolmanda isiku esitatud materjalis, kus ta enne oma vastuseid tsiteerib Hankija küsimusi, on see arvnäitaja olemas.) Viiest küsimusest kaks on kas-küsimused.28 Selliste küsimuste väärtus on alapakkumuse kontrollimenetluses praktiliselt olematu, sest kui pakkuja ei taha just teadlikult saavutada enda pakkumuse tagasilükkamist, siis ei vastata sellele mitte kunagi eitavalt. Eelduslikult mitte ükski mõistlik pakkuja, kes tunneb huvi hankelepingu sõlmimise vastu – ja see on pakkujate jaoks hankemenetluses osalemise ainuke põhjus – ei vastaks, et ta ei ole oma pakkumuses ühe või teise vajaliku asjaoluga arvestanud. Seda isegi siis, kui see tegelikult tõele ei vasta. Just seetõttu ongi VAKO varem selgitanud, et hankija ülesanne on alapakkumuse kontrollis esitada pakkujale küsimused, millele antavad vastused võimaldavad pakkumuse tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt kontrollida. Seda eesmärki ei täida kas-küsimused, millele saab vastata jah/ei.29 30. Vastamata küsimus. Vastuses Hankija II selgituspäringule on Kolmas isik keeldunud vastamast Hankija küsimusele, mis puudutab keskmist valgusti hinda (vt lisa 1, lk 3). Hankija on tema küsimusele vastuse mitteandmist aktsepteerinud. See ei ole lubatav. RHS § 115 lg 8 23 VAKOo 87-21/233412, p 25. 24 Kolmanda isiku vastuse p 4.3, 4.11, 4.12, 4.15 ja 4.18. 25 Kolmanda isiku vastuse p 4.2 jj. 26 Hankija vastuse p 2.1.3 jj. 27 Hankija vastuse p 2.4.2 jj. 28 Hankija vastuse p 2.4.2.1 ja 2.4.2.2. 29 VAKOo 98-18/194709, p 21.  NOVE - 7/8 - sätestab, et hankija nõutud selgituse andmata jätmine on kohustuslik pakkumuse tagasilükkamise alus. 31. Vastuoluline selgitus. Hankija küsis Kolmandalt isikult mh, kuidas on viimane tuletanud mobiilkraana kulu 59,50 eurot kogu objekti kohta. Kolmas isik kärpis sellele küsimusele antud vastuse Vaidlustajale edastatud materjalidest välja, kuid Hankija vastuse p-st 2.1.3 võib lugeda, et „[t]õsteseadmete kasutamise kohta selgitas pakkuja, et vastavad kulud on arvestatud asjaomaste tööde ühikhindadesse ega kajastu seetõttu eraldiseisva kulureana.“ Hankija on nähtavasti seda seletust ilma pikemata aktsepteerinud, olgugi et selles sisaldub oluline vastuolu. Kui tõsteseadmete (mobiilkraana) kulud kajastuvad maksumustabeli teistel ridadel, siis millega on õigustatud eraldiseisev sellenimeline rida summas 59,50 eurot? Antud vastuse loogikast lähtuvalt ei tohiks seda 59,50-eurost rida eksisteerida. See on veelkordne näide, et Hankija on vastu võtnud ja veenvaks lugenud sisuliselt kõik Kolmanda isiku väited, sõltumata nende tegelikust kvaliteedist. Olukorras, kus alapakkumuse kontrollimenetlus peab olema põhjalik ja sisuline30, ei saa Hankija aktsepteerida pakkuja loogiliselt vasturääkivaid seletusi. 32. Eelnevat silmas pidades on Vaidlustajal põhjendatud kahtlus, et dokument, mille Hankija on alapakkumuse kontrollimenetluse tulemuse fikseerimiseks väidetavalt koostanud ja milles peaks kajastuma tema analüüs, on de facto Kolmanda isiku puudulike ja vasturääkivate selgituste ümberjutustus. Kolmanda isiku seletuste pinnalt ei olnud Hankijal põhimõtteliselt võimalik teostada kvaliteetset omapoolset analüüsi ja kujundada informeeritud hinnangut. Vaidlustaja palub VAKO-l seda asjaolu kontrollida. 33. Lõpetuseks, mis puudutab Kolmanda isiku etteheiteid seonduvalt tõendamiskoormusega31, siis olgu selgitatud, et Vaidlustaja tõenduslikud võimalused ja menetlusõigused on ärisaladuse kaitse tõttu piiratud. Nagu Riigikohus on märkinud, peab VAKO olema sellises olukorras selle võrra aktiivsem, et piirangut tasakaalustada ja tagada kaebaja õigus tõhusale õiguskaitse-vahendile.32 Lisaks, nagu VAKO on leidnud, ei tähenda vaidlustajal tõendamiskoormuse lasumine, et hankija ja kolmas isik võiksid jääda lauseitavale positsioonile. Ärisaladusega kaitstud tõendite vaidlustaja eest salajases hoidmisest tingitud menetlusliku ebavõrdsuse kompenseerimiseks peavad hankija ja kolmas isik ärisaladust puudutavas osas kandma tõendamiskoormust.33 Seega on Kolmanda isiku etteheited asjakohatud. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 34. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt esitab Vaidlustaja siin enda menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1). 35. Vaidlustaja menetluskulud selles vaidlustusmenetluses on kokku 5742,50 eurot, mis koosneb riigilõivust 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 4462,50 eurot (km-ta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 19 h 50 min tunnihinnaga 225 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub lisatud failist (vt lisa 2). 36. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 5742,50 eurot. Vaidlustaja taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.34 37. Juhime tähelepanu, et olgugi et Hankija tunnistab seaduserikkumist (pakkumuse edukaks tunnistamine ilma eelnevalt nõutavat kontrolli läbi viimata), taotleb ta, et kõik menetluskulud jääks ikkagi Vaidlustaja kanda. Vaidlustaja ei pea seda õigeks ega õiglaseks. Kui Hankija oleks käitunud õiguspäraselt – viinud läbi vajaliku kontrollimenetluse ja vastanud Vaidlustaja teabenõudele – siis võinuks siinne vaidlustusmenetlus ka olemata jääda. Vaidlustaja palub VAKO-l seda vajadusel 30 VAKOo 87-21/233412, p 23. 31 Kolmanda isiku vastuse p 4.2 ja 4.18. 32 RKHKo 3-20-924, p 29. 33 VAKOo 136-20/220835, p 14. 34 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.  NOVE - 8/8 - arvesse võtta, seda ka Kolmanda isiku menetluskulude kontekstis, kuivõrd RHS § 198 lg 8 järgi kohaldatakse vaidlustusmenetluses hankija poolel osalevale kolmandale isikule hankijaga sama kulude jaotust. IV VASTUVÄIDE KOLMANDA ISIKU MENETLUSKULUDELE 38. Kolmas isik esitas 27.08.2026 VAKO-le oma menetluskulude nimekirja, kuhu on 1,5 h mahus kantud ka eeldatavaid tulevikukulusid (vt tabeli viimane kanne, kuupäev 31.08.2026). Vaidlustaja vaidleb selliste kulude, mida tegelikult ei ole (veel) kantud, väljamõistmise taotlusele vastu. Menetlusosalisel pole vaja võimalikke tulevikukulusid ennustada. Kui kolmanda isiku positsioonis olles tekib vajadus esitada repliik vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele, siis on võimalik esitada VAKO antud asjaomaseks tähtajaks (antud juhul 01.09.2026) oma täiendav menetluskulude nimekiri tegelikult kantud kuludega.35 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: 1) Tesroni selgituste analüüs 2) Advokaadikulude spetsifikatsioon 35 M. Parind, I. Pilving. RHS § 199 komm. 8. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.