dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Meediapäring

Andmekaitse Inspektsioon · 25. september 2026
Seotud ettevõtted
Delfi Meedia AS (adressaat)
Viit
1.2.-3/26/3844-1
Registreeritud
25. september 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Delfi Meedia AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2026
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
Lahendamise tähtaeg
28. september 2026

Failid

  • 📎Manus.eml23 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Artur Izumrudov" <[email protected]> Saaja: "press - AKI" <[email protected]> Teema: Päring Kuupäev: 2026-09-25 09:19 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Minu nimi on Artur Izumrudov, olen vene Delfi ajakirjanik. Augusti lõpus teatas hambaravi infosüsteeme haldav ettevõte Innovaatik politseile, et nende süsteemi on sisse murtud. Kätte saadi patsientide andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Pärast seda hakkasid kliinikud oma kliente <https://www.delfi.ee/artikkel/120608471/hambaravi-infosusteemi-andmeleke- vois-puudutada-ka-meliva-patsiente> teavitama, kas nende andmed võisid kõrvaliste isikute kätte sattuda. Seoses sellega tahaks saada konkreetseid soovitusi, kuidas inimene peaks sellises olukorras käituma: 1. Mida peaks inimene tegema, kui talle teatatakse, et tema isikuandmed võisid andmelekkes sattuda kõrvaliste isikute kätte? 2. Kas inimene saab ise kuidagi mõjutada olukorda või vähendada võimalikku kahju pärast seda, kui andmed on juba lekkinud? 3. Millised andmed on sellises olukorras kõige tundlikumad ja millised kujutavad endast väiksemat riski? Näiteks kui lekkida võisid inimese nimi, isikukood, telefoninumber, aadress ja ostu- või teenindusajalugu. Ühesõnaga kas on olemas mõni lihtne rusikareegel, mille järgi inimene saaks hinnata, kui tõsine tema jaoks konkreetne andmeleke on? 4. Mida võib kurjategija sellise andmekogumi abil teha? Kas näiteks nime, isikukoodi, telefoninumbri ja aadressi olemasolu võib suurendada identiteedivarguse, pettuse või õngitsusrünnakute riski? 5. Kui lekkinud on ka terviseandmed, siis milliseid täiendavaid riske see inimese jaoks kaasa tuua võib? 6. Kui inimene saab ettevõttelt teavituse, et tema andmed võisid lekkida, siis millist infot peaks ettevõte talle kindlasti andma? Kas inimesel on õigus teada täpselt, millised tema andmed lekkisid ja kas on teada, kelle kätte need võisid sattuda? 7. Millistel juhtudel võib inimesel tekkida õigus hüvitisele? 8. Mida soovitaksite inimestel teha kohe pärast sellise teavituse saamist. Näiteks kas muuta paroole või võtta kasutusele muid meetmeid? Ette tänades RusDelfi reporter-toimetaja Artur Izumrudov Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, Tallinn 10151
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel