Tambel Konsult OÜ Teie 13.08.2026
[email protected]
Meie 26.08.2026 nr 12.2-1/3359-2
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud Tanel Tambla
Esitasite Rahandusministeeriumile 13.08.2026 järelevalveteate (edaspidi ka: teade) Elering
AS-i (edaspidi: hankija) poolt läbiviidava lihthankemenetluse ,,110kV kitsapõhjalise
kandemasti tüüpprojekti koostamine’’ (viitenumber 312845) kohta. Teates juhtisite tähelepanu
asjaolule, et Teie hinnangul ei ole hankija riigihangete registri teabevahetuse kaudu sisuliselt
vastanud Teie küsimustele hanke alusdokumentide kohta, rikkudes sellega riigihangete seaduse
(RHS) §-s 46 lg-s 4 ja §-s 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid.
RHS § 205 lg 1 p 1 alusel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või
mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele,
ja puuduvad järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – järelevalvemenetluse
läbiviimiseks peab olema minimaalselt küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad
olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele
viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS §
206 lg 2 p 1 kohaselt võib järelevalvemenetluse jätta alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei
ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile (VAKO). Seda
eriti siis, kui etteheidetav õigusrikkumine ei ole ilmselge või kui menetluse alustamise hetkel
teadaolevatel asjaoludel ei ole rikkumine, isegi selle esinemisel, tõenäoliselt avaldanud negatiivset
mõju riigihanke tulemusele, nt konkurentsile avatusele ja pakkumuste paljususele (vt selle kohta RHS
§ 206 lg 2 p 2).
RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kohaldub ka olukorras, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg
on juba möödunud ning vaidlustust ei ole tähtaegselt esitatud või on vaidlustus jäänud sisuliselt
läbi vaatamata vaidlustajast tuleneval põhjusel, näiteks seetõttu, et vaidlustaja ei ole
kõrvaldanud vaidlustuses esinenud puudusi või on vaidlustusest loobunud.
Riigihangete registri andmetel esitasite 12.08.2026 VAKO-le järelevalveteatega samasisulise
vaidlustuse riigihanke alusdokumentide kohta. VAKO jättis 19.08.2026 otsusega nr 181-
26/312845 vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna Te ei kõrvaldanud
vaidlustuses esinenud puudusi selleks määratud tähtaja jooksul. Seega esineb praegusel juhul
RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
RHS § 206 lg 2 p-s 1 toodud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus on põhjendatav
vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse
kontroll) olemusliku vaheteoga. Kuivõrd järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
täitmise üle tehakse üksnes avalikes huvides (RHS § 203 lg 1), ei ole Rahandusministeeriumi
järelevalve erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes osalemisest huvitatud või
riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Järelevalve ülesandeks ei
ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust
hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139). Seepärast on seadusandja
lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma
vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte teineteist
dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihankega seonduvate
vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või
oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas
kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vt Riigikohtunik
Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).
Kui riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja jätaks riigihanke alusdokumendi või
hankija otsuse tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning taotleks selle asemel Rahandusministeeriumilt
järelevalvemenetluse läbiviimist ja selle tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemist, saaks ta sisuliselt
võimaluse minna mööda RHS-is sätestatud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis ei oleks kooskõlas
õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtetega.
Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3,
teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta Teie järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust Elering AS-i poolt läbiviidava lihthankemenetluse ,,110kV
kitsapõhjalise kandemasti tüüpprojekti koostamine’’, viitenumber 312845, õiguspärasuse
kontrollimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Saara Selgmäe 5381 1142
[email protected]
2