Igor Ogorodnikov Teie 24.08.2026
AndromedaSon OÜ
[email protected] Meie 26.08.2026 nr 12.2-2/3446-2
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Lugupeetud Igor Ogorodnikov
Edastasite Rahandusministeeriumile järelevalve taotluse seoses Enefit Industry OÜ (edaspidi
ka hankija) lihthankemenetlusena korraldatava riigihankega „Enefit 280-1, Enefit 280-2, Enefit
Industry ja Enefit Power tootmisterritooriumide tehnoloogiliste seadmete remondi- ja
hooldustööd“ (viitenumber 313936, edaspidi ka riigihange).
Järelevalveteates märgite, et esineb põhjendatud kahtlus, et riigihankes kehtestatud
kvalifitseerimistingimuste kogum võib ebaproportsionaalselt piirata konkurentsi, kuna hankija
nõuab ühelt pakkujalt samaaegselt väga laiaulatuslikku ja spetsiifilist kompetentside
kombinatsiooni. Sellest tulevalt palute Rahandusministeeriumil hinnata riigihanke tingimuste
õiguspärasust, proportsionaalsust ja võimalikku mõju konkurentsile enne hankelepingu
sõlmimist, et võimaliku rikkumise tuvastamise korral oleks võimalik seaduses ette nähtud
meetmeid õigeaegselt rakendada. Eraldi juhite tähelepanu, et praegu menetluses olevale
riigihankele nr 313936 eelnes sama hankija korraldatud riigihange nr 313053, mille menetluses
tekkisid väga sarnased ja erakordselt spetsiifilised personali- ja kvalifikatsiooninõuded ning
mille menetluskäik on Teie hinnangul käesoleva hankega seoses oluline.
Selgitame, et Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja
haldusjärelevalvet RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja §
203 lg 1). Rahandusministeeriumi pädevus riigihankealase järelevalve teostamisel tuleneb RHS
9. peatükist, mis annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas järelevalvemenetlus
algatada ja milliseid abinõusid rakendada. Järelevalve eesmärk on kontrollida hankija tegevuse
õiguspärasust, mitte otstarbekust ega tulemuslikkust (RHS § 203 lg 2).
RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206
lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või
alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada
rikkumise peale vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). Tegemist on absoluutse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
menetlustakistusega, st Rahandusministeeriumil puudub sellises olukorras kaalutlusõigus
otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada või jätkata. Sellel alusel on menetluse alustamata
jätmine või lõpetamine vältimatu. Kui aga sarnases olukorras on riigihanke alusdokumentidele
või hankija otsusele vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud (ning vaidlustust RHAD-ile
või hankija otsusele ei ole tähtaegselt esitatud või on vaidlustus jäänud sisuliselt läbi vaatamata,
sest vaidlustaja pole kõrvaldanud vaidlustuses esinenud puudusi, vaidlustaja loobus
vaidlustusest vms vaidlustajast tuleneval põhjusel), siis jäetakse järelevalvemenetlus reeglina
alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel. Seda eriti siis, kui järelevalveteates
etteheidetav õigusrikkumine ei ole Rahandusministeeriumi jaoks ilmselge.
Rahandusministeeriumi esindaja tutvus järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris
avaldatud andmetega. Riigihangete registrist nähtub, et hanketeade lihthankemenetluses
avaldati 19.08.2026 ja pakkumuste esitamise tähtpäev saabub alles 31.08.2026 kell 12:00.
Sellega seoses selgitab Rahandusministeerium järelevalveteate esitaja edasiste võimaluste osas
järgmist.
RHS § 185 lg 1 alusel võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja
(edaspidi vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile
sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema
õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada
riigihanke alusdokumentide peale. RHS § 189 lg 2 p 1 alusel peab vaidlustus riigihanke
alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt kaks tööpäeva enne
lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva.
Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtpäev on 31.08.2026, peab riigihanke alusdokumentide
peale esitatav vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt 26.08.2026, kuna
vaidlustuse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt kaks
täistööpäeva.
Eeltoodust tulenevalt on järelevalveteate esitajal õigus esitada riigihanke alusdokumentide
peale vaidlustus VAKO-le ning järelevalveteate esitaja ei ole seda õigust veel minetanud.
Nimetatud asjaolu välistab Rahandusministeeriumi poolse järelevalve samas küsimuses.
Juhime tähelepanu, et avalikes huvides läbiviidavat järelevalvemenetlust tuleb eristada
huvitatud isiku/pakkuja subjektiivse õiguste kaitsmisele suunatud vaidlustus- ja
kohtumenetlusest hankeasjades. Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja RHS § 185 lg 1 ning
§ 187 lg 14 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra VAKO-s. Seega on riigihanke
alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja toimingud, ennekõike vaidlustusmenetluse
ese. Juhul kui ettevõtja leiab, et hankija rikub riigihanke korraldamisel RHS-i ja ettevõtja õigusi
või kahjustab tema huve, tuleb ettevõtjal esitada vastavasisuline vaidlustus VAKO-le (RHS §
185 lg 1). Rahandusministeeriumi poolt avalikes huvides läbiviidav järelevalvemenetlus ei
dubleeri (sh siis, kui vaidlustuse esitamise tähtaeg on minetatud) vaidlustus- ega
kohtumenetlust. Juhul kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg möödub, tuleb
kõikidel pakkujatel pakkumuse koostamisel ja esitamisel lähtuda riigihankes sätestatud
kehtivatest riigihanke tingimustest (vt ka Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6).
Täiendavalt selgitame, et Rahandusministeerium ei anna väljaspool järelevalvemenetlust
õiguslikke hinnanguid võimalike riigihangete seaduse rikkumiste kohta, eelkõige olukorras, kus
järelevalveteate esitajal on veel õigus esitada riigihanke alusdokumentide peale vaidlustus
VAKO-le. Samuti ei anna Rahandusministeerium hinnanguid hankija varasemalt korraldatud
väikehanke nr 313053 menetluse õiguspärasusele. Rahandusministeeriumi järelevalvepädevus
piirdub RHS-is sätestatud hankija kohustuste täitmise õiguspärasuse kontrollimisega. Hankija
2
on riigihangete registris märkinud, et tegemist ei ole riigihankega RHS-i tähenduses, vaid
võlaõigusseaduses reguleeritud konkursiga. Ent isegi siis, kui tegemist oleks RHS-i
reguleerimisalasse kuuluva riigihankega, on nimetatud menetlus juba lõppenud, mis samuti
välistaks järelevalvemenetluse alustamise (vt RHS § 206 lg 1 p 4).
Siiski soovime juhtida järelevalveteate esitaja tähelepanu sellele, et asjaolu, et hankija nõuab
ühelt pakkujalt samaaegselt mitme erineva ja spetsiifilise kompetentsi olemasolu, ei tähenda
iseenesest konkurentsi põhjendamatut piiramist ega seda, et hankel saaks osaleda üksnes kitsas
ring ettevõtjaid. RHS võimaldab ettevõtjatel hankes osalemiseks tugineda teiste isikute
vahenditele ja pädevusele ning esitada ühispakkumusi. RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja
või taotleja konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalike kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse tõendamiseks tugineda teiste isikute vahenditele sõltumata nendevahelise õigussuhte
õiguslikust iseloomust.
Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et hankija nõuab igalt pakkujalt laiaulatuslikku ja spetsiifilist
kompetentside kombinatsiooni, järeldada nõuete õigusvastasust või konkurentsi põhjendamatut
piiramist, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt põhjendatud ning kui ettevõtjatel on
võimalik nõuete täitmiseks kasutada teiste isikute vahendeid või esitada ühispakkumus.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, RHS § 203 lg-test 1-3, § 205 lg 1
p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 1 ning lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud
järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi
Kertu Kuiv’a poole (tel 5885 1394, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
3