Hankija vastus vaidlustusele - Rahandusministeerium

Failid

2026 08 28 Hankija vastus vaidlustusele.asice258 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 Vako@ﬁn.ee 28.08.2026 Esitatud e-kirja teel HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE ASJAS 185-26/307261 Riigihange „Microsoft Dynamics 365 Business Central tooteplatvormi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 307261) Vaidlustaja OIXIO Digital AS Registrikood 10351019 Aadress Veskiposti 2/1, 10138, Tallinn Seaduslik esindaja Juhatuse liige Liie Strenze E-post [email protected] Telefon +372 5097101 Hankija AKTSIASELTS TALLINNA VESI Registrikood 10257326 Aadress Ädala tn 10, 10614 Tallinn Lepinguline esindaja Vandeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo INDELA Registrikood 12350136 Aadress Lõõtsa tn 2b, 11415 Tallinn E-post [email protected] Telefon +372 55590736 TAOTLUSED: 1) Jätta RHS § 192 lg 3 p 1 alusel vaidlustus läbi vaatamata osas, milles vaidlustaja vaidlustab hindamiskriteeriumi nr 12 sõnastust ja hindamismetoodikat, sealhulgas väidetavat vastuolu ja punktijaotuse puudulikkust, hindamiskriteeriumi nr 12 EMTAK-koodidel põhinevat taristuvaldkonna määratlust ja tehnilise kirjelduse väidetavat puudulikkust Microsoft Business Centrali ja ArcGIS-i vahelise liidestuse osas. a. alternatiivselt taotluse punktile 1 juhul, kui VAKO nimetatud nõuded sisuliselt läbi vaatab, jätta need rahuldamata. 2) jätta vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata; 3) jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI (hankija) avaldas 15.07.20261 avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Microsoft Dynamics 365 Business Central tooteplatvormi arendus-ja hooldustööd“ viitenumbriga 307261 (hange). Pakkumuste esitamise tähtaeg on 22.09.2026 kell 11:00. 1 Hankija selgitab, et kuigi hanketeade avaldati 15.07.2026, siis dokumendid kannatavad redaktsioonikuupäeva 14.07.2026 ja hankija vastavalt ka sellele redaktsioonile viitab selguse huvides. Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 2 1.2. 24.08.2026 esitas OIXIO Digital AS (vaidlustaja) vaidlustuse riigihanke alusdokumentide suhtes leides, et need ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. 1.3. 25.08.2026 esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale vaidlustuse teate, milles määras hankijale hanke peatamise taotlusele seisukoha esitamise tähtajaks 26.08.2026 ja vaidlustusele vastamiseks 28.08.2026. Käesolevaga esitab hankija vastuse vaidlustusele, leides, et vaidlustus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata. 1.4. Hankija teavitab VAKO-t ka asjaolust, et 27.08.2026 esitas hankija vaidlustajale kompromissettepaneku, millele 28.08.2026 esitas vaidlustaja vastu-ettepaneku, mida hankija ei pidanud võimalikuks vastu võtta. Seega jätkub menetlus teadaolevalt tavapäraselt, kuigi hankija jätab kompromissettepaneku jõusse. Kui VAKO on määranud edasised menetlustähtajad, siis korrigeerib hankija ka pakkumuste esitamise tähtaega vastavalt. 2. VAIDLUSTUS TULEB OSALISELT JÄTTA LÄBI VAATAMATA VAIDLUSTAMISTÄHTAJA MÖÖDUMISE TÕTTU Pikendatud pakkumuste esitamise tähtaeg ei ava uuesti kogu riigihanke alusdokumentide vaidlustamise võimalust 2.1. Vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile 24.08.2026. Hankija ei vaidle vastu sellele, et vaidlustuse esitamise hetkel kehtiva 01.09.2026 pakkumuste esitamise tähtpäeva suhtes on 24.08.2026 selline kuupäev, millest pakkumuste esitamise tähtpäevani jääb viis täistööpäeva. 2.2. Seetõttu võib 24.08.2026 esitatud vaidlustus olla tähtaegne nende riigihanke alusdokumentide (RHAD) tingimuste suhtes, mida hankija vahetult enne vaidlustuse esitamist sisuliselt muutis. Sellest ei tulene aga, et kogu RHAD sisu oleks muutunud uuesti vaidlustatavaks. 2.3. RHS § 189 lg 3¹ sätestab erireegli juhuks, kui hankija on muutnud RHAD ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Pikendatud tähtaja jooksul on võimalik vaidlustada tehtud muudatusi, mitte avada uuesti vaidlustamiseks neid RHAD tingimusi, mille sisu jäi muutmata. Üksnes pakkumuste esitamise tähtaja muutmist ei loeta RHS § 189 lg 3¹ tähenduses RHAD muutmiseks. 2.4. Sama põhimõtet on riigihangete seaduse kommentaarides selgitatud selliselt, et pikendatud tähtajast arvestatakse vaidlustamistähtaega üksnes muudetud sätete suhtes. Ülejäänud RHAD tingimuste vaidlustamise tähtaega arvestatakse algsest, pikendamata pakkumuste esitamise tähtajast. Sellise regulatsiooni eesmärk on muu hulgas õiguskindlus ning see, et RHAD võimalikud vaidlused algatataks võimalikult varakult.2 2.5. Vaidlustuskomisjoni praktikas on lisaks rõhutatud, et uut vaidlustamistähtaega saab õigustada üksnes RHAD sisuline muutmine. Kosmeetiline või tingimuse sisu mitte muutev muudatus ei anna ettevõtjale uut võimalust vaidlustada tingimust, mille sisu oli talle teada või pidi teada olema juba varem.3 2.6. Riigihanke algne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.08.2026. RHS § 189 lg 2 p 2 järgi peab RHAD vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. See tähendab, et vaidlustuse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele peab jääma viis täispikka tööpäeva. Seega tuli nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustus, mida hiljem sisuliselt ei muudetud, esitada hiljemalt 10.08.2026.4 Hindamiskriteeriumi nr 12 puudutav vaidlustus on hilinenud 2.7. Vaidlustaja seostab hindamiskriteeriumi nr 12 puudutavad etteheited 18.-19.08.2026 tehtud muudatustega. Muu hulgas väidab vaidlustaja, et hankija lisas sel ajal hindamismetoodikasse 2 M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2. tr. Tallinn: Juura 2025, § 189 komm 30–32 (edaspidi RHS komm), VAKO 30.04.2021, 92-21/234323, p 5, VAKO 02.07.2021, 125-21/237465, p 6, TlnRKm 17.08.2018, 3-18-1008, p-d 11-12, TlnRKm 28.05.2021, 3-21-991, p-d 16 ja 18 3 RHS § 189 komm 32, VAKO 30.04.2021, 92-21/234323, p-d 6-9, VAKO 10.08.2022, 112-22/251570, p 5 4 RHS § 189 komm 22, VAKO 28.01.2019, 10-19/204256, p-d 3.1-3.2, VAKO 20.06.2019, 91-19/209168, p 4, VAKO 15.06.2023, 86-23/265154, p 5 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 3 0,5-, 1,5- ja 2,5-punktilised vahepunktid, kuid jättis metoodika endiselt ebaselgeks. See väide ei vasta RHAD versiooniajaloole, kuna juba 14.07.2026 avaldatud hindamismetoodikas oli sätestatud: 2.7.1. 1 punkt, kui mõlemal võtmeisikul on üks nõuetele vastav projekt, ja 0,5 punkti, kui ühel võtmeisikul on üks nõuetele vastav projekt; 2.7.2. 2 punkti, kui mõlemal võtmeisikul on kaks nõuetele vastavat projekti, ja 1,5 punkti kombinatsiooni 2 + 1 korral; 2.7.3. 3 punkti, kui mõlemal võtmeisikul on kolm nõuetele vastavat projekti, ja 2,5 punkti kombinatsiooni 3 + 2 korral. 2.8. Sama metoodika sisaldub muutmata kujul 05.08, 18.08 ja 19.08 redaktsioonides. Samuti sisaldas juba 14.07.2026 redaktsioon praegu vaidlustatud sõnastust, mille kohaselt võetakse arvesse pakkuja meeskonnas nimetatud „arendaja või ﬁnantstarkvara konsultandi“ projekte. 2.9. Samas redaktsioonis olid nimetatud ka praegu vaidlustatud EMTAK-koodid 3512, 3513, 3522, 3530, 3600, 3700, 4950 ja 6110 ning muud kriteeriumi sisulised elemendid. 19.08.2026 redaktsioonis on nimetatud tingimus samas sisus. 2.10. Seega ei puuduta vaidlustaja kriteeriumi nr 12 etteheited 18.-19.08.2026 loodud uusi tingimusi. Väidetav vastuolu kriteeriumi sõnastuse ja hindamismetoodika vahel, hindamismetoodika väidetavalt puudulik projektikombinatsioonide käsitlus ning EMTAK-koodide kasutamine olid olemas juba 14.07.2026. Seda kinnitab ka vaidlustaja enda käitumine. Vaidlustaja esitas 17.08.2026 hankijale konkreetsed ettepanekud nii hindamiskriteeriumi nr 12 kui ka EMTAK-põhise piirangu muutmiseks. Seega oli vaidlustajale tema poolt praegu probleemseks peetava tingimuse sisu teada ja arusaadav juba enne 18.-19.08.2026. 2.11. Asjaolu, et vaidlustaja otsustas enne vaidlustuskomisjoni poole pöördumist proovida saavutada hankijaga vabatahtlikku lahendust, vaidlustamistähtaega ei peata ega pikenda. Riigihangete seaduse kommentaarides on vaidlustuskomisjoni praktikale tuginedes selgitatud, et tähtaja kulgemine ei sõltu sellest, kas ettevõtja püüab enne ametlikku vaidlustamist hankijat oma seisukohta muutma veenda või millal hankija sellisele pöördumisele vastab.5 Järelikult tuleb hindamiskriteeriumi nr 12 puudutav vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Tehnilise kirjelduse väidetavat puudulikkust puudutav vaidlustus on samuti hilinenud 2.12. Vaidlustaja etteheide seisneb selles, et tehnilise kirjelduse p-s 1.6 ega mujal tehnilises kirjelduses ei ole eraldi kirjeldatud Microsoft BC ja ArcGIS-i vahelist liidest. Tehnilist kirjeldust 18.- 19.08.2026 selles osas ei muudetud. Vaidlustaja ise lähtub vaidlustuses asjaolust, et tehniline kirjeldus jäi pärast nimetatud kuupäevadel tehtud muude RHAD muudatusi muutmata. 2.13. Veelgi enam, vaidlustaja teadis juba enne algse vaidlustamistähtaja möödumist, et Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides on loomisel. Vaidlustusest nähtuvalt sai vaidlustaja vastava info hankija 04.08.2026 vastusest. Hiljemalt 17.08.2026 esitas vaidlustaja juba konkreetse ettepaneku tehnilise kirjelduse täiendamiseks. 18.-19.08.2026 ei tehtud tehnilises kirjelduses sisulist muudatust, mis oleks avanud selle dokumendi suhtes uue vaidlustamistähtaja. 2.14. Samuti puudub alus kohaldada Euroopa Kohtu eVigilo lahendist tulenevat erandit. Riigihangete seaduse kommentaaride kohaselt eeldab see erand olukorda, kus vaidlustatav tingimus oli objektiivselt selliselt arusaamatu, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul ettevõtjal ei olnud võimalik väidetavat probleemi riigisiseses õiguses ettenähtud tähtaja jooksul mõista.6 Käesoleval juhul tõendab vaidlustaja enda 17.08.2026 pöördumine vastupidist: ta mõistis väidetava probleemi olemust ning suutis esitada selle kohta konkreetse muudatusettepaneku. 2.15. RHS ei näe ette riigihanke vaidlustamistähtaja ennistamist. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kui vaidlustus esitatakse seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, on RHS § 192 lg 3 5 RHS § 189 komm 17, VAKO 17.01.2022, 6-22/237687, p 5 6 RHS § 189 komm 23, EK C-538/13, eVigilo, p-d 55-57; VAKO 28.07.2023, 98-23/253943, p 14.3, VAKO 21.10.2023, 136-23/254499, p 21.3, VAKO 06.02.2025, 1-25/277106, p 10.1 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 4 p 1 imperatiivseks tagajärjeks vaidlustuse läbi vaatamata jätmine.7 Seetõttu tuleb ka tehnilise kirjelduse ArcGIS-i käsitlust puudutav vaidlustus jätta läbi vaatamata. 3. ALTERNATIIVSELT TULEB VAIDLUSTUS JÄTTA KA SISULISELT RAHULDAMATA Järgnevad seisukohad esitab hankija alternatiivselt juhuks, kui vaidlustuskomisjon ei nõustu eespool esitatud tähtaegsuse vastuväitega või peab vajalikuks hinnata asjaomaseid küsimusi ka sisuliselt. Hindamiskriteerium nr 9 ei ole pakkumuse vastavuse tingimus 3.1. Vaidlustaja argumentatsioon lähtub muu hulgas eeldusest, nagu oleks ArcGIS-arendaja kogemus olnud kuni 18.08.2026 pakkumuse vastavuse kohustuslik eeldus ning alles 18.08.2026 muudetud valikuliseks hindamiskriteeriumiks, kuid RHAD seda ei toeta. Kuigi ArcGIS-arendaja rolli kirjeldus paiknes ka vastavustingimuste dokumendis, oli juba 14.07.2026 redaktsioonis nelja kohustusliku põhimeeskonna liikme järel eraldi sätestatud: „Pakkuja esitab järgmised rollid juhul, kui need on vajalikud hindamiskriteeriumite täitmiseks“. Sellele järgnesid DevOps spetsialisti ja ArcGIS- arendaja rollid. 3.2. Seega ei olnud ArcGIS-kogemuse olemasolu ka hanke algses redaktsioonis pakkumuse vastavaks tunnistamise eeltingimus. Vastava kogemuseta pakkujal oli võimalik esitada nõuetekohane pakkumus ehk ta ei saanud üksnes selle kvaliteedikriteeriumi eest lisapunkte. 3.3. Hankija selgitas sama vaidlustajale ka riigihanke registri teabevahetuses, vastates vaidlustaja küsimusele nr 6, et pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ei pea pakkuja meeskonnas oleval arendajal olema Microsoft BC ja ArcGIS-i vahelise liidese loomise kogemust ning selle kogemuse olemasolu eest antakse lisapunkte. Seejärel, 18.08.2026, leevendas hankija kriteeriumit, eemaldades vähemalt 100 tunni töömahu ja vähemalt kuue kuu kestuse nõuded. 3.4. 19.08.2026 kehtiva hindamiskriteeriumi järgi saab pakkumus 6 punkti, kui meeskonnas olev arendaja on osalenud viimase 36 kuu jooksul vähemalt ühes projektis, mille raames on teostatud Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides. Kogemuse puudumisel saab pakkumus selle kriteeriumi eest 0 punkti. 3.5. Seega ei takista hindamiskriteerium nr 9 vaidlustajal ega ühelgi teisel ettevõtjal hankes osalemist. Kriteeriumi osakaal on 6 punkti 100 võimalikust ning see ei otsusta iseseisvalt pakkumuse edukaks tunnistamist. Lisaks ilmestab tegelikku huvi hanke vastu asjaolu, et hankes on registreerunud 8 huvilist ning neist vähemalt 4 on hankija andmetel alustanud pakkumuse koostamist. ArcGIS-arendaja kogemuse hindamine on seotud hankelepingu esemega 3.6. RHS § 85 lg 1 järgi peavad pakkumuste hindamise kriteeriumid olema seotud hankelepingu esemega ja tagama reaalse konkurentsi. RHS § 85 lg 8 p 2 võimaldab hindamisel arvestada hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiiﬁlist kvaliﬁkatsiooni või kogemust, kui sellest sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet. Riigihangete seaduse kommentaarides on selgitatud, et hindamiskriteerium ei pea viimse detailini kattuma konkreetse hankelepingu tööülesandega; nõutav on asjakohane seos hankelepingu esemega.8 3.7. Konkreetsete spetsialistide kogemuse hindamine on lubatud eelkõige juhul, kui nende isiklikul kompetentsil on lepingu täitmise kvaliteedile oluline mõju. RHS § 85 lg 8 p 2 kommentaarides on rõhutatud, et tehniline meeskond võib olla olemuslikult seotud hankelepingu eseme ja kvaliteediga ning keerukate, intellektuaalset laadi teenuste puhul võib töötajate kogemus olla pakkumuse kvaliteedi näitaja. IT-arendustöid on kommentaarides sõnaselgelt nimetatud valdkonnana, kus spetsialisti roll lepingu täitmise kvaliteedile võib olla eriti olulise tähtsusega.9 3.8. Käesoleva hanke ese on Microsoft Dynamics 365 Business Centrali arendus- ja hooldusteenus. Business Central on hankija kõige olulisem ärikriitiline majandustarkvara, mille kaudu toetatakse 7 RHS § 189 komm 6, TlnRKm 17.08.2018, 3-18-1008, p 15, TrtHKm 06.02.2019, 3-19-196, p-d 17 ja 19, VAKO 20.11.2018, 238-18/202047, p 6 8 RHS § 85 komm 16, TlnHKo 3-19-1602, p 12 9 RHS § 85 komm 70, 72 ja 79, EK C-601/13, p-d 31-35, TlnHKo 3-14-50704, p 19, VAKO 27.02.2014, 26- 14/148526, p 9 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 5 muu hulgas ﬁnantsarvestuse, vara- ja tööde halduse protsesse. Tehnilise kirjelduse p 1.8 järgi hõlmab hanke ese muu hulgas arendustööde tegemist, juurutamist ja seadistamist ning andmevahetuse tagamist ja BC liidestamist hankija muude süsteemidega. Microsoft BC ja ArcGIS-i integratsioon ei ole hankija jaoks hüpoteetiline ega hankelepingu esemega seosetu tehnoloogia: hankijal on Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides loomisel ning pärast selle valmimist võib uue raamlepingu täitjal tekkida vajadus selle liidese hoolduseks, veaotsinguks, muutmiseks ja edasiarendamiseks. Seega puudutab hindamiskriteerium vahetult sellist IT- integratsiooni kogemust, mida võib olla vaja käesoleva raamlepingu täitmisel. 3.9. Varasem praktiline kogemus just Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheliste integratsioonide loomisel võimaldab arendajal kasutada juba omandatud teadmisi süsteemide arhitektuurist, andmemudelite omavahelisest seostamisest ja teisendamisest, andmevahetuse loogikast, liidestamisvõimalustest ning selliste integratsioonide puhul tüüpiliselt tekkivatest tehnilistest väljakutsetest. Selline kogemus vähendab vajadust ulatuslikuks sisseelamiseks ja tehniliste lahendusvariantide läbitöötamiseks, võimaldab kiiremini tuvastada sobivaid lahenduskäike ja võimalikke probleemkohti ning parandab veaotsingu ja muudatuste tegemise kvaliteeti. Seetõttu vähendab varasem asjakohane kogemus tehnoloogilist ja täitmisriski ning aitab vältida häireid ärikriitilises andmevahetuses. Tegemist on seega RHS § 85 lg 8 p-s 2 silmas peetud olukorraga, kus lepingu täitmisse vahetult kaasatava spetsialisti kogemus mõjutab hangitava teenuse kvaliteeti.10 Hindamiskriteerium ei nõua varasemat teenuse osutamist hankijale ega anna iseenesest senisele teenuseosutajale õigusvastast eelist 3.10. Vaidlustaja väidab sisuliselt, et nõutavat ArcGIS-kogemust saab tõendada ainult hankija senise teenuseosutajaga seotud arendaja, sest hankija enda Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides on alles loomisel. Selline järeldus ei tulene hindamiskriteeriumi sõnastusest, sest kriteerium ei nõua varasemat teenuse osutamist hankijale ega avalikule sektorile, osalemist hankija praeguses ArcGIS-i projektis ega kogemust hankija konkreetse liidesega. Kriteerium on teadlikult sõnastatud viisil, mis võimaldab arvesse võtta mujal omandatud samasisulist projektikogemust. 3.11. Kriteerium nõuab kogemust projektis, milles on teostatud Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides. Asjaolust, et hankija konkreetne liides on loomisel, ei järeldu, et Microsoft Business Centrali platvormi ega selle integratsioone ei kasutata mujal. Avalikult kättesaadav teave kinnitab vastupidist. Näiteks korraldas Elering AS riigihanke nr 290335 „Microsoft Dynamics 365 Business Central hooldus- ja arendusteenuse osutamine“. Utilitas on avalikult kirjeldanud, et tema keskseks majandustarkvaraks on Dynamics NAV/Business Central ning Business Centrali lahendus on integreeritud muu hulgas GIS- ja SCADA-lahendustega (Utilitas, „Innovatsioon ja tehnoloogia muutsid kaugkütte Eesti edulooks“). Business Central on laialt kasutusel ka erasektoris, näiteks Premia Tallinna Külmhoone AS-is ja Tech Group AS-is ning Multivaci Eesti tegevuses (DIGMATIX/BCS Itera avalikud kliendilood). Need näited ei tõenda iseenesest konkreetse ArcGIS-kogemusega spetsialistide arvu turul, kuid kinnitavad, et Business Centrali arendus- ja liidestamiskompetents ei ole seotud üksnes hankija ega tema senise teenuseosutajaga. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendit ega turu-uuringut, millest nähtuks, et hindamiskriteeriumis nõutavat kogemust saab tegelikult omada ainult hankija senise teenuseosutaja spetsialist. 3.12. Ka reaalset konkurentsi puudutav nõue ei tähenda, et igale kvaliteedikriteeriumile peaks vastama mitu turuosalist või et igal pakkujal peab olema võimalik saada iga kriteeriumi eest maksimaalne punktisumma. Õiguskirjanduse ja kohtupraktika kohaselt võib hindamiskriteeriumile vastata vähe või isegi üks turuosaline ja määrav on see, et hankija ei piiraks konkurentsi meelevaldselt ega kunstlikult ning kriteeriumil oleks hankelepingu eset arvestades mõistlik põhjendus.11 10 Vt ka RHS § 85 komm 72 ja 79 11 RHS § 85 komm 21-22, EK C-513/99, p 85-86, TlnHKo 15.08.2024, 3-24-1978, p 85, TlnRKo 16.10.2024, 3- 24-1978, p 11, TlnRKo 21.06.2018, 3-18-752, p 10 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 6 3.13. Käesoleval juhul tuleb proportsionaalsuse hindamisel arvestada, et ArcGIS-kogemus ei ole pakkumuse vastavuse tingimus, kogemuse puudumine ei välista ettevõtjat hankest, kriteeriumi osakaal on üksnes 6 punkti 100 võimalikust ning hankija on menetluse käigus kriteeriumi leevendanud, eemaldades vähemalt 100 tunni töömahu ja kuue kuu projekti kestuse nõuded. Ka senise teenuseosutaja võimalik faktiline eelis ei tähenda iseenesest pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hankija peab võimaluste piires senise teenuseosutaja teabeeelist neutraliseerima, kuid ei pea tagama pakkujate faktilist võrdsust oma objektiivselt põhjendatud vajaduste arvel.12 Siin on hankija kriteeriumi just konkurentsi avardamise eesmärgil leevendanud ning kriteerium ei nõua hankija juures omandatud kogemust. Seetõttu ei ole alust järeldada, et hindamiskriteerium nr 9 piiraks konkurentsi õigusvastaselt. 3.14. Konkurentsi tegeliku ulatuse hindamisel ei ole seejuures põhjendatud piirduda üksnes Eesti turul tegutsevate ettevõtjate või Eestis omandatud projektikogemusega. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt isikuid, kelle asukoht on Eestis, teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Seega tuleb ka selle hindamisel, kas asjaomane Microsoft BC ja ArcGIS-i integratsioonikogemus või taristuvaldkonnas omandatud Business Centrali kogemus on turul kättesaadav, arvestada vähemalt nimetatud riikide ettevõtjate ja spetsialistide oluliselt laiema ringiga, mitte üksnes Eesti turuga. Seda rahvusvahelist konkurentsivälja toetab ka RHAD üldine samaväärsuse klausel, mis võimaldab välisriigi referentsorganisatsiooni tegevusvaldkonna samaväärsust tõendada muu hulgas NACE koodi, välisriigi samaväärse klassiﬁkaatori või muu objektiivse tõendiga. Seetõttu ei saa konkurentsi väidetavat piiratust põhjendada pelgalt sellega, kui Eestis tegutsevate ettevõtjate või Eestis omandatud referentside hulgas on asjaomase kogemuse kandjaid vähe. 3.15. Lisaks ei anna hindamiskriteerium punkte hankija konkreetse poolelioleva liidese tehnilise lahenduse tundmise eest, vaid mujalgi omandatava Microsoft BC ja ArcGIS-i integratsioonikogemuse eest. Poolelioleva hankija projekti detailne tundmine ei ole hindamiskriteeriumi täitmise eelduseks ega mõjuta pakkumuses esitatava töötunni hinna kujundamist. ArcGIS-i puudumine tehnilise kirjelduse p-st 1.6 ei muuda tehnilist kirjeldust puudulikuks 3.16. Vaidlustaja leiab, et kuna hankija on kinnitanud Microsoft BC ja ArcGIS-i vahelise liidese loomist, pidanuks ArcGIS olema nimetatud tehnilise kirjelduse p-s 1.6. See argument ei arvesta tehnilise kirjelduse p 1.6 sõnastust ega funktsiooni. Punktis 1.6 on sätestatud: „BC on liidestatud järgnevate teiste süsteemidega“. Seejärel loetletakse hanke väljakuulutamise hetkel olemasolevad integratsioonid. 3.17. Kui Microsoft BC ja ArcGIS-i vaheline liides on hanke väljakuulutamise ajal alles loomisel, ei olnud tegemist p-s 1.6 kirjeldatud olemasoleva liidesega. Selle nimetamine olemasolevate liideste loetelus oleks olnud faktiliselt ebatäpne. Samas ei tähenda ArcGIS-i puudumine p 1.6 loetelust seda, et tulevased BC liidestamistööd ei kuuluks hankelepingu esemesse. 3.18. Tehnilise kirjelduse p 1.8 järgi hõlmab hanke ese muu hulgas arendustööde tegemist, juurutamist ja seadistamist, andmevahetuse tagamist, BC liidestamist hankija muude süsteemidega, hooldus- ja tugiteenuseid. Seega käsitlevad tehnilise kirjelduse p-d 1.6 ja 1.8 erinevaid küsimusi, kusjuures p 1.6 kirjeldab olemasolevat olukorda ja p 1.8 aga raamlepingu alusel tellitavate teenuste ulatust. Tegemist on tellimuspõhise arendus- ja hooldusteenusega, mitte ühe ﬁkseeritud ulatusega ArcGIS- arendusprojektiga 3.19. Vaidlustaja seostab ArcGIS-i detailse kirjelduse puudumise ka võimatusega kujundada pakkumuse hinda, kuid ka see argument ei arvesta riigihanke lepingumudelit. Tehnilise kirjelduse järgi kulub väikearendustele ning hooldus- ja tugiteenustele orienteeruvalt kuni 120 tundi kuus. Hankija jätab endale õiguse tellida arendus- ja hooldustöid vastavalt reaalsele vajadusele. Üle 60 tunni kestvad suuremad arendused tellitakse eraldi hankelepingutena. 12 RHS § 3 komm 43, VAKO 12.03.2020, 24-20/215643, p 9.3.2, VAKO 10.04.2023, 31-23/253526, p 8.2.5, TlnRKo 3-19-1443, p 13 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 7 3.20. Tehnilise kirjelduse p-de 2.3 ja 2.4 järgi koostatakse konkreetse arendustöö jaoks lähteülesanne. Suuremate arendustööde puhul esitab töövõtja selle alusel pakkumuse tööks vajalike töötundide ja eelarve kohta ning tarkvara arendatakse vastavalt konkreetsele lähteülesandele. Riigihanke eesmärk ei ole seega tellida ﬁkseeritud mahus ühte ette kindlaks määratud ArcGIS-arendust. Tegemist on pikema perioodi BC arendus- ja hooldusteenusega, mille raames konkreetsed arendusülesanded tekivad ja täpsustatakse lepingu täitmise ajal. 3.21. Lisaks ei eelda RHAD-s kirjeldatud meeskonnamudel, et pakkujal peaks juba pakkumuse esitamise hetkel olema põhimeeskonnas olemas kõik kompetentsid, mida raamlepingu jooksul tekkivate üksikute tellimuste täitmisel võib vaja minna. Vastavustingimuste jaotises „Pakkuja meeskond“ on sõnaselgelt ette nähtud, et „Pakkuja kaasab vajadusel ka teisi rolle ja kompetentse, mis on vajalikud töö teostamiseks.“ Seega ka juhul, kui pakkujal ei ole pakkumuse esitamise hetkel meeskonnas Microsoft BC ja ArcGIS-i integratsiooni kogemusega arendajat ning ta ei saa seetõttu hindamiskriteeriumi nr 9 eest lisapunkte, ei välista see tema osalemist hankes ega raamlepingu nõuetekohast täitmist. Kui raamlepingu täitmise käigus tekib konkreetne ArcGIS- iga seotud tellimus, saab töövõtja kaasata selle täitmiseks vajaliku täiendava rolli või kompetentsi, sealhulgas vajaduse korral teise isiku või alltöövõtja kaudu, eeldusel et täidetud on RHAD-s alltöövõtjate kasutamisele sätestatud tingimused. See kinnitab omakorda, et ArcGIS-kogemus ei ole hankes osalemise ega hankelepingu täitmise eeltingimus, vaid kvaliteedinäitaja, mille olemasolu hankija pakkumuste hindamisel täiendavalt väärtustab. 3.22. Sellise lepingumudeli puhul ei saa tehnilise kirjelduse piisavuse nõuet sisustada nii, et hankija peaks juba raamlepingu sõlmimise hankes ammendavalt kirjeldama kõik tulevased arendusülesanded, nende funktsionaalsed detailid ja töötundide mahu. Õiguskirjanduse kohaselt peab tehniline kirjeldus olema koostatud hankelepingu eseme valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele arusaadavalt ja võimalikult täpselt.13 Käesolevas tellimuspõhises raamlepingus on määratletud teenuse tehnoloogiline keskkond, tellitavate tööde liigid, hinnastamise alus ning konkreetsete arenduste lähteülesannete koostamise kord. Pakkumuses kujundatakse arendus- ja hooldusteenuse töötunni hind ning konkreetse hiljem tellitava arenduse ulatus määratakse vastava lähteülesande alusel. 3.23. Seetõttu ei tõenda vaidlustaja, kuidas poolelioleva ArcGIS-liidese detailse funktsionaalse kirjelduse puudumine takistaks võrreldava pakkumuse või töötunni hinna esitamist. 3.24. Vaidlustaja poolt eraldi nimetatud ArcGIS-liidese funktsionaalse eesmärgi, andmevahetuse detailse sisu, praeguse valmidusastme ja konkreetse töömahu avaldamata jätmine ei takista pakkumuse koostamist. Käesoleva riigihanke esemeks ei ole poolelioleva ArcGIS-liidese ﬁkseeritud ulatuses lõpuleviimine, vaid raamlepingu perioodil vastavalt tegelikule vajadusele tellitav BC arendus- ja hooldusteenus. Pakkumuses esitatakse arendus- ja hooldustöö töötunni hind ning konkreetse arenduse funktsionaalne sisu, andmevahetuse nõuded ja maht määratakse vastava töö tellimisel lähteülesandes. Hindamiskriteeriumi nr 12 kirjelduses kasutatud sõna „või“ ei tähenda, et ühe võtmeisiku kogemus annaks automaatselt maksimaalse punktisumma 3.25. Hankija peab kriteeriumi nr 12 puudutavat vaidlustust esmajoones hilinenuks. Alternatiivselt ei nõustu hankija vaidlustaja tõlgendusega, mille kohaselt tuleneks kriteeriumi kirjelduses kasutatud sõnastusest „arendajal või ﬁnantstarkvara konsultandil“, et maksimaalse punktisumma saamiseks peaks piisama ühe võtmeisiku kogemusest. 3.26. Tingimuse kõnealune osa on: "Pakkuja meeskonnas toodud arendajal või ﬁnantstarkvara konsultant on ... osalenud projektides, kus ... " Seega kriteeriumi kirjeldus määratleb kaks meeskonnaliiget, kelle referentsprojekte hindamisel arvesse võetakse: arendaja ja ﬁnantstarkvara konsultandi. Hindamismetoodika määrab omakorda projektikogemuse eest antava punktisumma. 3.27. Juba 14.07.2026 avaldatud metoodikast nähtub, et ühe võtmeisiku nõuetele vastav projekt annab osalise punktisumma, samal ajal kui kõrgemad punktisummad sõltuvad nõuetele vastavate projektide olemasolust mõlemal võtmeisikul. 13 RHS § 88 komm 4 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 8 3.28. Seega tuleb kriteeriumi kirjeldust ja hindamismetoodikat lugeda koos. Sõna „või“ ei saa eraldiseisvalt tõlgendada nii, et ühe võtmeisiku kogemus muudaks teise võtmeisiku kogemuse punktiarvestuses tähenduseta. Vaidlustaja toodud näide, mille kohaselt on ühel võtmeisikul kolm nõuetele vastavat projekti ja teisel mitte ühtegi, puudutab eelkõige seda, kas hindamismetoodika oleks saanud olla veel detailsemalt sõnastatud. See ei anna aga alust järeldada, et kogu kriteeriumi nr 12 eesmärk või ülesehitus oleks õigusvastane. 3.29. Igal juhul oli sama hindamismetoodika olemas juba 14.07.2026 ning vaidlustaja ei saa selle väidetavale ebaselgusele tugineda pärast asjaomase vaidlustamistähtaja möödumist. EMTAK-koodide kasutamise eesmärk on objektiivselt määratleda referentsorganisatsiooni tegevusvaldkond 3.30. Vaidlustaja väidab, et EMTAK-kood ei mõõda võtmeisiku tegelikku kogemust, projekti tehnoloogilist keerukust ega taristuettevõtte äriprotsesside tundmist. Hankija ei ole aga EMTAK- koodi sellisel eesmärgil kasutanud. EMTAK-koodide ülesanne hindamiskriteeriumis nr 12 on objektiivselt piiritleda referentsorganisatsiooni tegevusvaldkond ning teha kontrollitavaks see, kas arvesse esitatud projekt on tehtud hankija tegevuskeskkonnaga võrreldavas taristuvaldkonnas. 3.31. Kriteeriumi alusel ei anta punkte üksnes referentsorganisatsiooni EMTAK-koodi põhjal. Referentsprojekt peab vastama kumulatiivselt mitmele täiendavale tingimusele. Muu hulgas peab tegemist olema tarkvara arendus- või hoolduslepinguga, lepingu maksumus peab olema vähemalt 50 000 eurot, referentsorganisatsioon peab kasutama Microsoft Dynamics 365 Business Centrali, vastava võtmeisiku töömaht peab olema vähemalt 200 tundi projekti kohta ja projekti kestus peab olema vähemalt kuus kuud. 3.32. EMTAK ei ole seega võtmeisiku individuaalse kompetentsi mõõdik, vaid üks objektiivne tunnus, mille abil määratletakse projekti tellija tegevuskeskkond. Sellise kogemuse väärtustamiseks on hankijal objektiivne põhjus. Hankija kasutab BC-s muu hulgas põhivara ja tööde halduse funktsionaalsusi ning tehnilise kirjelduse järgi on BC liidestatud muu hulgas Trimble NIS-iga, mida kasutatakse maa-aluste varade ja nende geograaﬁlise informatsiooni haldamiseks. 3.33. Hankija tegevuskeskkonda iseloomustavad seega taristuettevõttele omased vara-, töö- ja võrguobjektide haldamise protsessid. Sellises tegevuskeskkonnas omandatud BC arendus- või hoolduskogemuse väärtustamine ei ole hankelepingu esemest lahutatud ega meelevaldne. Riigihangete seaduse kommentaarides on selgitatud, et konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte ei nõua hankijalt konkurentsi tekitamist tema objektiivselt põhjendatud vajaduste arvel ning hankijal on õigus määratleda teenus ja kvaliteet, mida ta vajab eeldusel, et tingimus ei ole asjakohatu ega meelevaldne.14 3.34. Vaidlustaja etteheide, et EMTAK ei kirjelda üksinda tarkvaraprojekti tehnoloogilist keerukust, ei lükka seetõttu ümber kriteeriumi eesmärki. EMTAK-viide ei ole seatud projekti tehnoloogilise keerukuse ainsaks ega otseseks mõõdupuuks. Välisriigi referentside välistamine ei ole olnud hindamiskriteeriumi eesmärk 3.35. Vaidlustaja leiab täiendavalt, et kuna EMTAK on Eesti klassiﬁkaator, välistab kriteerium välisriigi ettevõtjate juures omandatud samaväärse kogemuse. See järeldus ei arvesta RHAD tervikut. Vastavustingimustes sisaldub juba 14.07.2026 redaktsioonist alates eraldi üldise sõnastusega jaotis „Samaväärsus“, mille kohaselt kinnitab pakkuja, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ning vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Tegemist on kõigile pakkujatele ühetaoliselt kohalduva võimalusega, millele saab tugineda ka välisriigi referentsorganisatsiooni tegevusala samaväärsuse tõendamisel (vastavustingimused 14.07.2026 ja 18.08.2026, jaotis „Samaväärsus“). 3.36. Seega ei nõua RHAD mõistlik tõlgendus, et välisriigi referentsorganisatsioonil peaks olema Eesti äriregistris EMTAK-kood. Pakkuja saab samaväärsuse klauslile tuginedes tõendada, et välisriigi referentsorganisatsioon tegutseb kriteeriumis nimetatud tegevusalaga samaväärses valdkonnas, näiteks vastava NACE koodi, välisriigi samaväärse tegevusalade klassiﬁkaatori või muu objektiivse tõendiga. Seda toetab ka klassiﬁkaatorite olemus: Registrite ja Infosüsteemide 14 RHS § 3 komm 56 ja 59, TrtRKo 3-22-1145, p 13.3, VAKO 08.12.2017, 187-17/192426, p 21, VAKO 28.05.2022, 58-22/247611, p-d 6.3.2-6.3.3 Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 9 Keskuse ametliku selgituse järgi on EMTAK NACE Eesti rahvuslik versioon ning EMTAK-i neli esimest taset vastavad NACE-le, mis tagab tegevusalade rahvusvahelise võrreldavuse.15 3.37. Seetõttu ei tõenda vaidlustaja pelk viide EMTAK-i Eesti päritolule, et hankija oleks seadnud sisuliseks tingimuseks referentsorganisatsiooni asumise Eestis või soovinud välistada samaväärseid välisriigi projekte. Vastupidi, RHAD sisaldab üldist samaväärsuse tõendamise võimalust, mida kohaldatakse kõigile pakkujatele võrdselt. Lisaks on vastav kriteerium olnud muutmata kujul olemas juba vähemalt 14.07.2026 ning seda puudutav vaidlustus on esitatud pärast vaidlustamistähtaja möödumist. KOKKUVÕTE 3.38. Vaidlustuse lahendamisel tuleb esmalt eristada tingimusi, mida hankija 18.-19.08.2026 tegelikult sisuliselt muutis, tingimustest, mille sisu oli sama juba riigihanke varasemates redaktsioonides. Riigihanke alusdokumentide versiooniajalugu näitab, et: 3.38.1. hindamiskriteeriumi nr 12 0,5-, 1,5- ja 2,5-punktiline metoodika oli olemas juba 14.07.2026; 3.38.2. kriteeriumi nr 12 sõnastus „arendajal või ﬁnantstarkvara konsultandil“ oli olemas juba 14.07.2026; 3.38.3. kriteeriumis nr 12 nimetatud EMTAK-koodid olid olemas juba 14.07.2026; 3.38.4. tehnilist kirjeldust 18.-19.08.2026 ArcGIS-i osas ei muudetud. 3.39. Seetõttu ei saanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine ega teiste RHAD-de hilisem muutmine avada nende tingimuste suhtes uut vaidlustamistähtaega. Vaidlustaja 17.08.2026 pöördumine kinnitab lisaks, et kriteeriumi nr 12, EMTAK-i ja tehnilise kirjeldusega seotud väidetavad probleemid olid talle selleks hetkeks arusaadavad. Hankijaga vabatahtliku lahenduse otsimine vaidlustamistähtaega ei peata. 3.40. Hankija palub seetõttu jätta vaidlustus hindamiskriteeriumi nr 12 ning tehnilise kirjelduse ArcGIS-i käsitluse osas RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. 3.41. Alternatiivselt ei ole vaidlustus ka sisuliselt põhjendatud. Hindamiskriteerium nr 9: 3.41.1. ei ole pakkumuse vastavuse tingimus; 3.41.2. ei takista vastava kogemuseta ettevõtjal hankes osaleda; 3.41.3. puudutab hankelepingu täitmises osaleva IT-spetsialisti kogemust; 3.41.4. on seotud hanke esemeks oleva BC arendus- ja integratsiooniteenusega; 3.41.5. on seotud hanke esemeks oleva BC arendus- ja integratsiooniteenusega ning pärast loomisel oleva BC-ArcGIS liidese valmimist võib raamlepingu täitjal tekkida selle liidese hooldus-, veaotsingu-, muutmis- ja edasiarendustöid; 3.41.6. annab 6 punkti 100 võimalikust; 3.41.7. on menetluse käigus leevendatud, eemaldades varasemad 100 tunni ja kuue kuu nõuded. 3.42. Tehnilise kirjelduse p 1.6 kirjeldab olemasolevaid liideseid, mistõttu alles loomisel oleva ArcGIS-liidese puudumine sellest loetelust ei muuda tehnilist kirjeldust puudulikuks. Tulevased arendus- ja liidestamistööd on hanke esemega hõlmatud ning konkreetsete tööde sisu ja maht määratakse tellimuste ja lähteülesannete alusel. 3.43. Hindamiskriteeriumi nr 12 eesmärk on väärtustada arendaja ja ﬁnantstarkvara konsultandi varasemat kogemust hankija tegevuskeskkonnaga võrreldavates projektides. EMTAK- koodid on selles kriteeriumis referentsorganisatsiooni tegevusvaldkonna objektiivse määratlemise vahend, mitte võtmeisiku pädevuse ainus mõõdik. Välisriigi referentside samaväärsuse tõendamise võimalus tuleneb lisaks vastavustingimustes sisalduvast üldisest ja kõigile pakkujatele kohalduvast samaväärsuse klauslist. 3.44. Vaidlustatud hindamiskriteeriumide mõju tuleb hinnata ka hindamissüsteemi kui terviku kontekstis. Hindamiskriteerium nr 9 annab maksimaalselt 6 punkti ning hindamiskriteerium nr 12 maksimaalselt 3 punkti 100 võimalikust. Seega isegi juhul, kui pakkuja ei saaks kummagi kriteeriumi eest ühtegi punkti, oleks tema maksimaalne võimalik punktikaotus nende kahe kriteeriumi koosmõjus 9 punkti 100-st. Seejuures moodustab ainuüksi pakkumuse maksumuse hindamine 31 punkti. Vaidlustatud kvaliteedikriteeriumide suhteliselt piiratud osakaal kinnitab, et 15 Registrite ja Infosüsteemide Keskus, „EMTAK“, 07.05.2025, RIK-i abiinfo. Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200 10 nende täitmata jätmine ei välista pakkuja võimalust konkureerida edukalt teiste hindamiskriteeriumide ja pakkumuse maksumuse kaudu ega määra iseseisvalt pakkumuse edukaks tunnistamist. Ka sellest nähtub, et kõnealuste kriteeriumide mõju konkurentsile ei ole ebaproportsionaalne. 3.45. Samuti ei ole ArcGIS-kogemuse puudumine pakkumuse esitamise hetkel takistuseks raamlepingu täitmisele, sest RHAD võimaldab töö täitmiseks vajaduse korral kaasata täiendavaid rolle ja kompetentse. Konkurentsi ulatust hinnates tuleb seejuures arvestada mitte üksnes Eesti, vaid vähemalt EL-i, EMP ja WTO riigihankelepinguga hõlmatud riikide ettevõtjate ja spetsialistidega. 3.46. Eeltoodust lähtudes palub hankija vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus taotluste punktis 1 nimetatud osades läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Austusega /digitaalselt allkirjastatud/ Merily Tamm Vandeadvokaadi abi AKTSIASELTS TALLINNA VESI volitatud esindaja Tallinna Vesi | Ädala 10, Tallinn | [email protected] | 626 2200

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →