dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon · 16. märts 2026
Viit
2.2.-1/26/19-3
Registreeritud
16. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiits- ja Digiministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2026
Vastutaja
Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2026

Failid

  • 📎21-2261230-3 16.03.2026 Väljaminev kiri.asice1130 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Teie 09.03.2026 nr 2.2.-1/26/19-2 [email protected] Meie 16.03.2026 nr 21-2/26/1230-3 Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Statistikaameti poolt läbiviidav uuring, 2026. aasta Internetikasutuse ja Digioskuste uuring. Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik EI eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Andmekaitsespetsialisti rolli tema nimi ja kontaktandmed)? täidab Justiits- ja Digiministeeriumi julgeoleku ja teabe kaitse talitus (Liisi Seene, [email protected] või Sander Heinsoo [email protected]) Andmekaitse | Statistikaamet Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. - Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? JAH Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress Justiits- ja Digiministeerium ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Riikliku küberturvalisuse talitus analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, Suur-Ameerika 1, Tallinn telefon Telefon (372) 620 8100 Reg. kood 70000898 www.justdigi.ee Taavi Viilukas, 56156788, [email protected] Riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress Statistikaamet ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Majandus- ja keskkonnastatistika osakond Põllumajandus- ja Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku tehnoloogiastatistika teenustiim e-post ja telefoninumber Tatari 51, 10134 Tallinn Tel: +372 625 9300 Reg. kood: 70000332 https://www.stat.ee Tiina Pärson, 53840141, [email protected] Juhtivanalüütik 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse alus? kinnitamine–Riigi Teataja Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6- §142. Ministeeriumi pädevuses riikliku le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava küberturvalisuse korraldamise alal on: uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, nähtub, et asutus on selle valdkonna eest korraldamine, edendamine ja koordineerimine nii vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt; olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse 2) vastava poliitika ja arengukavade korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti väljatöötamine ning nende elluviimise ja avamise otsus, leping vms. tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine; 3) koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonidega. [RT I, 29.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] Statistikaamet viib läbi uuringuid riikliku statistika seaduse § 4 p 1 alusel. Antud uuring viiakse läbi lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700 (digioskuste ja internetikasutuse uuringu). 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. JDMi poolt lisatakse Statistikaameti 2026. aasta Internetikasutuse ja digioskuste uuringusse kuni 7 küsimust, mis puudutavad digiteenuste kasutamist, digiteenuste kasutamisest loobumise põhjuseid, teadlikkust küberohte kohta ja tegevusi enda turvalisuse tagamiseks internetis (vt Lisa 1). JDMi uuringu eesmärk: tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille viib läbi Justiits- ja Digiministeerium küberturvalisuse poliitika kujundamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Nimelt määratleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) artikkel 7 riikliku küberturvalisuse strateegia sisu, mille üheks osaks (vt selle artikli lõike 1 punkti h) on kava, sealhulgas meetmed elanike üldise küberturvalisusalase teadlikkuse parandamiseks. Lisaks peavad riigid sama artikli lõike 2 punkti f kohaselt määrama kindlaks sama strateegia osana poliitikameetmed, mille abil edendatakse ja arendatakse küberturvalisusalast haridust, koolitust ja teadlikkust, küberturvalisusalaseid oskusi ning teadus- ja arendusalgatusi ning 2 suuniseid heade küberhügieenitavade ja küberkontrolli tagavate meetmete kohta elanikele, sidusrühmadele ja üksustele. Eeltoodud nõuetest lähtuvalt on koostatud kehtiv riikliku küberturvalisuse strateegia,1 Strateegias on seatud laiapindse ennetuse puhul muuhulgas järgmised eesmärgid, milleni soovitakse strateegiaperioodil jõuda: 1) Laiapindse ennetuse tulemusena on Eesti ühiskond küberteadlik. Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikud teadmised ohtudega toimetulekuks ning intsidentide ennetamiseks; 2) Elanikkonna küberhügieeni tase on tõusnud ning vähenenud on nende elanike hulk, kes ei ole küberruumis oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks astunud mitte ühtegi sammu. Nende eesmärkide saavutamisega seonduvalt on ette nähtud mõõdikud, mis on otseselt seotud siinse taotlusega: 1) Turvariski tõttu e-teenustest hoidumine – alla 10%; 2) Üle 90% elanikkonnast on võtnud oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. JDMi uuringu tulemusteta ei ole võimalik kontrollida, kas oodatud eesmärgid on saavutatud. Samuti ei ole võimalik planeerida ega kavandada vajalikke poliitikameetmeid. Uuringus osalemiseks küsitakse inimeselt andmete töötlemise nõusolekut. Nõusolek küsitakse nii uuringu eraldiseisvas osas osalemiseks kui ka andmesubjekti isikuandmete töötlemiseks. Nõusolek võetakse aktiivse toiminguga. Teavitus uuringu kutses: Järgnevad kuni 7 küsimust puudutavad digiteenuste kasutamist, digiteenuste kasutamisest loobumise põhjuseid, teadlikkust küberohtude kohta ja tegevusi enda turvalisuse tagamiseks internetis. Tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille viib läbi Justiits- ja Digiministeerium küberturvalisuse poliitika kujundamiseks. Oma nõusoleku eraldiseisvas osas osalemiseks saate igal ajal tagasi võtta pöördudes Statistikaameti poole uuringu kutses toodud kontaktandmetel (telefonil 625 9300 või e-postimeili aadressil [email protected]). Täpsema info uuringu sisu ja nõusoleku tagasivõtmise kohta leiate siit: https://www.justidigi.ee/isikuandmete-tootlemine Nõusolek: Kas soovite selles osaleda ning olete nõus enda isikuandmete töötlemisega? ( ) Jah ( ) Ei Teavitusteksti lisame kodulehe alates uuringu läbiviimistest. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. JDM soovib täiendavate küsimuste lisamist Statistikaameti uuringusse. Isikukood, ees- ja perenimi ning kontaktandmed on vajalikud uuringus osalemiseks kutse saatmiseks. Eelmainitud isikuandmete koosseisud on seotud Statistikaameti poolt läbi viidava uuringuga ning nendega ei ole võimalik valimile saata kutset. Tegemist ei ole täiendavate isikuandmete koosseisudega, mis lisatakse JDMi tehtavale uuringule. Isiku sugu, rahvus, vanus, leibkonna sissetulek ja sotsiaalmajanduslik lõige on vajalikud poliitika kujundamise ja tulemuslikkuse hindamiseks erinevates rühmades. Tegemist on andmetega, mis lisatakse JDMi uuringu osale koos esitatavate küsimustega (taotluse lisa). Eelmainitud andmete kogumise vajadust on selgitatud taotluse punktis 7. Uuringu käigus JDM-i jaoks töödeldavad andmed kustutab Statistikaamet peale töö teostamise lõppu (vastav kohustus nähakse ette ka JDM ja Statistikaameti vahelises lepingus). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. 1 Küberturvalisuse strateegia 2024-2030. https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/riigi- kuberturvalisuse-tagamine. 3 Küberturvalisus on riigi ja ühiskonna toimimise seisukohalt kriitiline valdkond. Uuringu eesmärk on hinnata küberturvalisuse meetmete tulemuslikkust ning kujundada tõenduspõhist poliitikat, mis omakorda teenib laiemat avalikku huvi, mitte üksnes JDMi eesmärke. Tulemuste abil on võimalik ennetada riske, suurendada elanikkonna teadlikkust ja parandada riiklikke küberturvalisuse meetmeid. Vt ka taotluse punkti 4. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Küsimused on märgitud uuringu eraldiseisva osana ning küsimustele vastamiseks küsitakse isikult nõusolek. JDMi poolt eraldiseisva uuringu läbiviimine on isikule koormavam ning kasutame selleks Statistikaameti olemasolevat uuringut. Statistikaameti uuringu raames taustaandmete (nt vanus, rahvus) kogumine rikastab tulemit, et mõista, kuidas küberturvalisuse meetmed ja riskid erinevaid sihtrühmi mõjutavad. Ilma nende andmeteta ei oleks võimalik tuvastada, millistel elanikkonnagruppidel on suurem haavatavus või spetsiifilised vajadused, ega kujundada sihitud ja tõhusaid poliitikameetmeid. Isikuandmeid ei edastata JDMile üksikisiku tasandil, vaid agregeeritud tulemi kujul, mis välistab konkreetsete isikute tuvastamise. See vähendab oluliselt privaatsusriske ning näitab, et isikuandmete töötlemine on piiratud vajalikuga ja kooskõlas IKÜMi andmete minimaalsuse põhimõttega. Tulemi edastamine toimub Statistikaameti ja JDMi vahelise lepingu alusel ning Statistikaamet tegutseb seadusest tulenevate ülesannete piires. See tagab läbipaistvuse, vastutuse ja järelevalve võimaluse andmete töötlemise üle. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Tulemi edastamine toimub Statistikaameti ja JDMi vahelise lepingu alusel ning e-kirja vahendusel. Lepingus on kehtestatud tellijad ja täitja õigused ja kohustused, sh andmekaitsealased ja konfidentsiaalsuse kohustused, andmete turvalisust puudutavad nõuded. Lepingu sõlmimine on sõltuvuses käesoleva taotluse tulemusest. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Statistikaamet viib läbi uuringuid riikliku statistika seaduse alusel. Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu–Riigi Teataja Statistikaameti poolt läbiviidav uuring, 2026. aasta Internetikasutuse ja Digioskuste uuring. Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 16–74 (rahvastiku statistilise registri uuringuaasta seisuga), kes elavad tavaleibkondades. Institutsionaalsetes leibkondades elavad isikud ei kuulu üldkogumisse. Valimi suurus on 6500 isikut. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Statistikaameti poolt läbiviidav uuring, 2026. aasta Internetikasutuse ja Digioskuste uuring. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Uuringu käigus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: Kuna Statistikaameti valimid on isikupõhised ning uuringus osalejatele saadetakse nimeline kutse, siis kasutatakse riiklikust registrist järgmised saadaolevaid isikuandmed: isikukood, ees- ja perenimi 4 ning kontaktandmed. Tegemist ei ole täiendavate isikuandmete koosseisudega, mis lisatakse JDMi tehtavale uuringule. JDMi uuringu osale lisatakse andmetena: isiku sugu, rahvus, vanus, leibkonna sissetulek ja sotsiaalmajanduslik lõige. Sellele lisanduvad ka JDMi soovitud küsimused (taotluse lisa). JDM-ile edastatakse andmed isikustamata kujul ning küsimuste lõikes nagu vanus, rahvus, mis kajastuvad agregeeritud kujul tulemis, mida Statistikaamet JDMile pärast uuringu lõppu lepingu alusel edastab. Vastavalt tulemile on võimalik seirata küberturvalisuse tulemuslikkust ja kujundada suunatud poliitikat konkreetse vanusegrupi või rahvuse tegelikest vajadustest lähtuvalt. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Statistikaamet viib läbi uuringuid riikliku statistika seaduse alusel. Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu–Riigi Teataja JDM täiendavad andmed ja lisaküsimused (vt taotluse lisa) ei nõua täiendavate allikate lisamist uuringusse. Tegemist on andmete ja vastustega, mille annavad uuringu vastajad. Statistikaamet kasutab uuringu läbiviimiseks rahvastikuregistri andmeid. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Statistikaamet viib läbi uuringuid riikliku statistika seaduse alusel. Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu–Riigi Teataja JDM täiendavad andmed ja lisaküsimused (vt taotluse lisa) ei nõua täiendavate allikate lisamist uuringusse ning sellekohane konsulteerimine pole vajalik. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. JDMi jaoks töödeldavad algsed andmed (st antud isikustatud vastused) ei jõua JDMi. JDM-ile edastatakse andmed agregeeritud kujul. Uuringu käigus JDM-i jaoks töödeldavad andmed, sh nõusolekud andmete töötlemiseks, kustutab Statistikaamet peale töö teostamise lõppu (vastav kohustus nähakse ette ka JDM ja Statistikaameti vahelises lepingus), kuid mitte hiljem kui 2026. aasta IV kvartali lõpuks. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. JDM tellimuse puhul rikastatakse andmed järgmistes lõigetes:  Sugu  Rahvus  Vanus  Sotsiaalmajanduslik lõige (Hõivatud, Töötud, Mittetöötavad (üli)õpilased, Mittetöötavad pensionärid ja teised mitteaktiivsed, Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine töövõimetuspensionär, Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või sooduspensionil, Ajateenija, asendusteenistuja, Kodune, lapsehoolduspuhkusel, Muu) Netosissetuleku jaotus (Kuni 450 eurot, 451 kuni 800 eurot, 801 kuni 1150 eurot, 1151 kuni 1500 eurot, 1501 kuni 1900 eurot, 1901 kuni 2300 eurot, 2301 kuni 3000 eurot, 3001 kuni 4000 eurot , 4001 eurot või rohkem) 5  Leibkonna kuu netosissetuleku kvartiilide järgi  Leibkonna kuu netosissetuleku kvintiilide järgi JDM tellimusel puhul lisatakse küsimustikku ka lisaküsimused (taotluse lisa). Kui vastajate arv on alla 20 isiku, siis sel juhul andmeid ei saa avaldada (on ebausaldusväärsed). 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Vt p 10. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Vt p 10. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse JAH isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Küsimustikule vastamisel on lisatud andmete teavitatakse. kogumise eesmärk ja lisainfo isikuandmete töötlemise kohta. 11.3. Kust on leitavad Uuringus viidatuna. andmekaitsetingimused6? 12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse Ei riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Viilukas juhataja Taotluse lisad: Lisa 1. 20261103_2026_statistika_tellimus Raavo Palu [email protected] 6 LISA 1. 2026 statistika tellimus Statistikaameti poolt läbiviidav uuring, 2026. aasta Internetikasutuse ja Digioskuste uuring. Küsimuste esitamiseks kehtib eeldus, et vastaja on viimase 12. kuu jooksul internetti kasutanud. Järgnevad kuni 7 küsimust puudutavad digiteenuste kasutamist, digiteenuste kasutamisest loobumise põhjuseid, teadlikkust küberohtude kohta ja tegevusi enda turvalisuse tagamiseks internetis. Tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille viib läbi Justiits- ja Digiministeerium küberturvalisuse poliitika kujundamiseks. Oma nõusoleku eraldiseisvas osas osalemiseks saate igal ajal tagasi võtta, pöördudes Statistikaameti poole uuringu kutses toodud kontaktandmetel (telefonil 625 9300 või e- postimeili aadressil [email protected]). Täpsema info uuringu sisu ja nõusoleku tagasivõtmise kohta leiate siit: https://www.justdigi.ee/isikuandmete-tootlemine Kas soovite selles osaleda ning olete nõus enda isikuandmete töötlemisega?  Jah  Ei ZZ10 Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul teadlikult hoidunud digiteenuse kasutamisest?  Jah, olen teadlikult hoidunud digiteenuste kasutamisest.  Ei, ei ole hoidunud digiteenuste kasutamisest. Eeldusel, et ZZ10 vastuseks on „Jah, olen teadlikult hoidunud digiteenuste kasutamisest“, tuleb kaks lisaküsimust: ZZ11 Millistest riiklikest digiteenuste kasutamisest olete viimase 12 kuu jooksul hoidunud? (lubatud mitu valikut)  Tervishoiuga seotud e-teenused (nt digilugu.ee, digiretsept.ee, aja broneerimine arsti vastuvõtule jm)  Haridusega seotud e-teenused (nt eKool, Stuudium, Moodle jm)  Kohaliku omavalitsuse e-teenused (nt sotsiaalteenused ja toetused)  Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hallatavad e-teenused (nt äriregister, e-notar, kinnistuportaal jm)  Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused (nt isikut tõendava, relvaloa või muu dokumendi taotlemine)  Töötukassa e-teenused (nt töötuna arvelevõtmine, töötutoetuse taotlemine jm)  E-hääletamine valimistel  Rahvastikuregistri e-teenused (nt elukoha, sünni või abielu registreerimine jm)  Muu  Palun täpsustage:................ ZZ12 Mis oli peamiseks põhjuseks digiteenuste kasutamisest loobumisel? (lubatud ainult 1 valik)  Alternatiivide olemasolu (muu teenindusviis)  Puuduvad vajalikud teadmised / oskused  Puuduvad vajalikud õigused / ligipääsud  Turvakaalutlustel (näiteks: isikuandmete väärkasutus, turvarikked, ebausaldusväärne teenusepakkuja, andmelekke oht jne)  Puudulik kasutusmugavus  Muu  Palun täpsustage:…….. ZZ20 Millisest allikast olete viimase 12 kuu jooksul infot saanud küberohtude kohta? (lubatud mitu valikut)  Avalik meedia  Sotsiaalmeedia  Tootjapoolne teavitus / uuendus  Tööandja koolitus  Seminarilt / konverentsilt  Veebilehelt (nt itvaatlik.ee, targaltinternetis.ee, ria.ee jm)  Pereliikmelt, tuttavalt ZZ30 „Mida olete isiklikult internetis või mõnes rakenduses teinud enda turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?“  Paroolide tugevamaks tegemine või eri paroolide kasutamine (sh miinimumnõuetest pikemad ja keerulisemad paroolid, regulaarne muutmine vms)  Ootamatutes või tundmatult saatjalt saadud kirjades ja sõnumites linkide ja manuste üle kontrollimine enne nende avamist  Internetibrauseri / sotsiaalvõrgustiku / äppide turvasätete muutmine  Turvalisuse programmide või äppide kasutamine (nt viirusetõrje, nuhkvaratõrje, tulemüür)  Ettevõtte / teenusepakkuja tausta põhjalik uurimine internetis, enne nende uue seadme/äpi/teenuse kasutamist või tellimist (nt e-pood, taksoäpp)  Topelt autentimise (kaheastmelise autentimise) kasutamine sotsiaalvõrgustikes või meiliteenustes  Oma andmete (failide) varundamine eraldi keskkonda või välisele andmekandjale  Ei ole teinud ühtegi neist ZZ40 „Mõeldes käitumisele küberruumis, mida teevad täiskasvanud Teie leibkonnas selleks, et kaitsta alla 16-aastaseid lapsi võimalike ohtude eest?“  Jälgitakse aktiivselt käitumist sotsiaalvõrgustikes (nt veebilehtedel, nagu Facebook, Instagram, Vkontakte, lapse poolt postitatud postituste sisu, sõpruskonda)  Jälgitakse aktiivselt muud internetikasutust peale sotsiaalvõrgustike (nt Youtube’is vaadatud videod; mängitud mängud; külastatud foorumid ja uudisteportaalid, internetiajaloo jälgimine)  Lapse kasutataval seadmel on täiskasvanu poolt pandud sisulised piirangud (nt vanemliku kontrolli äpi kasutamine, turvaseadete muutmine, lubatud on vaid kindlad veebilehed või äpid, sätestatud on vanema käest täiendava kinnituse küsimine)  Lapse internetikasutuse aega piiratakse  Lapsega räägitakse ohtudest küberruumis ja jagatakse sellealaseid käitumisõpetusi  Soov on olemas, kuid ei osata midagi teha (nt puudulike teadmiste tõttu)  Ei tehta midagi  Lapsel ei lubata arvutit või nutiseadmeid kasutada  Ei kehti minu leibkonna kohta ZZ50 „Milliste küberohtudega olete viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud?“  Teenusepakkujat / ettevõtet imiteeriv võlts veebileht (õngitsusleht)  Sõnumi teel leviv SMS-õngitsus  E-posti teel leviv õngitsuskiri  Sotsiaalmeedia / e-posti kasutajakonto ülevõtmine  Seadme nakatumine pahavaraga (nt viirus, nuhkvara)  Paroolide / andmete lekkimine  Ostu-müügi keskkondades (nt Facebook Marketplace) leviv pettus  Petukõne telefonile  Investeerimispettus  Ei ole kokku puutunud ühegagi neist
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel