Vastus pöördumisele

Maire Iro - AKI Teema: FW: Küsimus "ZERKALO" telesaade toimetusest (ETV+) From: Maire Iro - AKI Sent: Friday, February 27, 2026 4:33 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: Katrin Haug - AKI <[email protected]> Subject: RE: Küsimus "ZERKALO" telesaade toimetusest (ETV+) Tere taas Aitäh täpsustavate küsimuste eest! Püüame järgnevas kommentaaris selgitada: Kui inimene pöördub Andmekaitse Inspektsiooni poole, ei tähenda see alati kohe ametliku kaebuse esitamist. Sageli küsitakse meilt esmalt nõu. Sel juhul selgitame kõigepealt, millised on isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt inimese õigused ja millised on ettevõtte kohustused ning kuidas oleks mõistlik edasi tegutseda. Kui ta otsustab esitada meile kaebuse, siis hindame esmalt, kas asjaolud viitavad võimalikule isikuandmete kaitse nõuete rikkumisele. Samuti vaatame, kas ta on ettevõtjalt selgitusi küsinud ning kas talle on nõuetekohaselt ja ettenähtud tähtaja jooksul vastatud. Selle pinnalt saame otsustada, kas on alust järelevalvemenetluse alustamiseks. Järelevalve käigus saame kõiki asjaolusid kontrollida. Kui selgub, et tegemist on isikuandmete kaitse nõuete rikkumisega, on inspektsioonil õigus teha ettevõttele ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või andmetöötluse isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlla viimiseks. Näiteks võime kohustada ettevõtet andma inimesele selgitusi, parandama ebaõigeid andmeid, kustutama õigusliku aluseta töödeldud andmed või muutma oma praktikaid, et sarnaseid olukordi edaspidi vältida. Vajaduse korral on võimalik rakendada ka sunniraha või alustada väärteomenetlust. Oluline on rõhutada, et Andmekaitse Inspektsioon ei lahenda tsiviilvaidlusi ega mõista välja kahjuhüvitisi – selleks tuleb pöörduda kohtusse. Samuti ei asenda me politseid olukordades, kus võib olla toime pandud kelmus, identiteedivargus või muu kuritegu. Küll aga hindame juhtumit andmekaitse vaatest ehk kas isikuandmete töötlemine toimus kooskõlas isikuandmete kaitse määrusest tulenevate nõuetega, andmekaitse põhimõtteid järgides seaduslikult ning läbipaistvalt. Seega on inspektsiooni roll kontrollida, kas andmete kasutamine vastab õigusaktidele, ning vajaduse korral kohustada ettevõtet oma tegevust muutma. Inimese jaoks tähendab see, et tal on võimalus saada sõltumatu järelevalveasutuse hinnang ja vajadusel ka konkreetne sekkumine, kui tema andmeid töödeldakse õigusvastaselt. Loodetavasti on selle pinnalt selgem, kuidas inspektsioon inimest sarnastes olukordades aidata saab. Heade soovidega Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, February 27, 2026 3:49 PM To: Maire Iro - AKI <[email protected]> Cc: Katrin Haug - AKI <[email protected]> Subject: Re: Küsimus "ZERKALO" telesaade toimetusest (ETV+) Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Paraku ma ei saanud aru, mida AKI võib teha sarnases olukorras? Ilmselge, et inimene võib teie poole pöörduda, aga mis edasi saab? Inimene võib ka politseisee pöörduda, aga me näeme, et sealt abi ei tuli. Kuidas AKI käitub ja mida teeb kui sarnane päring teieni jõuab? Tänan Maire Iro - AKI Teema: FW: Küsimus "ZERKALO" telesaade toimetusest (ETV+) From: Maire Iro - AKI <[email protected]> Sent: Friday, February 27, 2026 3:29 PM To: [email protected] Cc: Katrin Haug - AKI <[email protected]> Subject: RE: Küsimus "ZERKALO" telesaade toimetusest (ETV+) Tere, Aleksandr! Saadan Andmekaitse Inspektsiooni kommentaari teema kohta lähtuvalt teie esimeses kirjas saadetud küsimustest. Rõhutan aga, et konkreetset juhtumit me teleekraanil lahendada ei saa, tegemist on üldiste selgitustega. Andmekaitse Inspektsiooni kommentaar: Isikuandmete töötlemisel peab alati järgima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid andmekaitse põhimõtteid. Üks olulisemaid neist on läbipaistvuse põhimõte. See tähendab ettevõte peab olema valmis inimesele selgelt ja arusaadavalt selgitama, milliseid andmeid ta tema kohta kogub, mis eesmärgil, millisel õiguslikul alusel ja kui kaua neid andmeid säilitatakse. See teave peab olema kirjas andmekaitsetingimustes, mis on lihtsas keeles koostatud ning kergesti leitavad. Kui inimene avastab, et tema isikuandmeid on kasutatud ilma tema teadmise või nõusolekuta, võib see viidata võimalikule rikkumisele. Sellises olukorras on inimesel õigus pöörduda esmalt ettevõtte poole ja küsida selgitusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on inimesel õigus saada teavet selle kohta, kas ja milliseid tema isikuandmeid töödeldakse, kuidas need on saadud, mis on töötlemise õiguslik alus ja eesmärk ning kui kaua andmeid säilitatakse. Samuti on tal õigus saada koopia enda isikuandmetest. See õigus puudutab üksnes tema enda andmeid. Ettevõte peab sellisele taotlusele vastama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Vajaduse korral võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, kuid sellest tuleb inimest teavitada ja pikendamist põhjendada. Kui ettevõte ei vasta selle tähtaja jooksul või ei anna piisavaid selgitusi, on inimesel õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Samuti on tal õigus esitada inspektsioonile kaebus, kui ta ei ole ettevõtte vastusega rahul ning ta tunneb, et tema õigusi isikuandmete kaitse osas on rikutud. Inspektsioon saab seejärel hinnata, kas on alust menetluse algatamiseks. Kokkuvõttes soovitame inimestel sellises olukorras tegutseda samm-sammult: esmalt küsida ettevõttelt selgitusi ja kasutada oma õigust saada teavet enda andmete töötlemise kohta. Kui vastus jääb saamata või tekib põhjendatud kahtlus rikkumises, on võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Loodan, et sellest kommentaarist on teema käsitlemisel abi. Lisaküsimuste tekkimisel võib alati uuesti ühendust võtta. Heade soovidega Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube