ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Yulia Khoreva Teie 17.02.2026
Narva Sotsiaaltöökeskus
[email protected] Meie 04.03.2026 nr 2.3-8/26/658-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimusega, mis puudutab koduteenuse
pakkumist ja videovalvet. Selgitustaotlusele vastates ei saa AKI anda konkreetsele juhtumile
siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu saan hetkel
anda üldisi selgitusi, mis puudutavad isikuandmete töötlemist ja kaameraid.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks
olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5
sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega2. Isikuandmete hulka kuuluvad inimese nimi,
isikukood, kontaktandmed jms, kuid ka näiteks inimese hääl ja välimus. Isikuandmete töötlemine
on igasugune isikuandmetega tehtav toiming, mis võib hõlmata andmete kogumist, salvestamist,
korrastamist, säilitamist, muutmist. See tähendab, et ka videovalve kasutamine võib olla
isikuandmete töötlemine, kui kaamera vaatevälja jäävad inimesed äratuntavalt.
Kui kaamera vaatevälja jääb avalik ala või ala kuhu inimestel on vabalt juurdepääs, näiteks tänav
või kaubanduskeskus, peab olema selleks õiguslik alus. Mõistan, et koduteenust pakkuva töötaja
jaoks võib olla kaamera olemasolu ebamugav. Siiski on oluline selgitada, et isikuandmete kaitse
nõudeid ei kohaldata, kui seda tehakse üksnes isiklikul või kodusel eesmärgil ning väljaspool
ametialast või majanduslikku tegevust.3 Näiteks oma kodu või ainult enda kinnistu filmimine on
kuulub isikliku kasutuse erandi alla. Sellisel juhul IKÜM ei kohaldu, sest kaamera kasutamise
eesmärk on puhtalt isiklik, näiteks oma tegevuste jäädvustamine. Kui aga isikliku kasutuse käigus
salvestatakse ka teiste inimeste isikuandmeid (pilte või videoid, kus nad on äratuntavad) ja
hakatakse neid hiljem jagama kolmandatele isikutele, näiteks avalikult internetis, siis ei ole
tegemist enam isikliku kasutuse erandiga ning kohalduvad IKÜM-is sätestatud nõuded.
Mis puudutab kaamera olemasolust teavitamist, siis oluline on eristada õiguslikku ja eetilist poolt.
Nimelt, kui filmimine toimub üksnes isiklikul otstarbel, puudub õiguslikult kohustus teavitada, et
filmimine toimub. Samas võib teavitamata jätmine olla koduteenuse pakkuja jaoks ebameeldiv või
sobimatu, isegi kui filmimine jääb isikliku otstarbe erandi alla. Seetõttu on viisakas
teenusepakkujat siiski kaamera olemasolust teavitada ning selgitada, mis on selle eesmärk.
Olukorras, kus filmimine ei ole hõlmatud isikliku otstarbe erandiga, peab andmetöötlus vastama
isikuandmete kaitse nõuetele. See tähendab muu hulgas ka kohustust teavitada, et filmimine
toimub ning tagada kõik muud nõutavad andmekaitsemeetmed ning õigusliku aluse olemasolu.
1
Isikuandmete kaitse üldmäärus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679
2
Andmekaitse Inspektsiooni veebileht. Andmetöötluse põhimõtted:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted
3
Erandi kohta on võimalik lugeda ka korduma kippuvate küsimuste rubriigist: Mõisted | Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Kui tegemist pole isikliku otstarbe erandi olukorraga, siis on kaamerate paigaldamise õiguslikuks
aluseks tavapäraselt õigustatud huvi. Õigustatud huvile tuginemiseks peab kaamera eest vastutaval
isikul olema tehtud kirjalik õigustatud huvi analüüs ning olema valmisolek selgitamiseks, mis
eesmärgil kaamera on paigaldatud, kui kaua andmeid säilitatakse, kes salvestistele ligi pääseb jne.4
Nõusolek ei pruugi olla statsionaarsete kaamerate puhul sobivaim, sest nõusolekut peab saama igal
hetkel tagasi võtta. Kui nõusolek on tagasi võetud, peab lõppema ka kaameraga isikuandmete
töötlemine. See tähendaks, et kui töötaja võtab nõusoleku tagasi, peaks kaamera paigaldanud isik
olema suuteline koheselt edasise filmimise või salvestamiste avaldamise lõpetama.
Pöördumises kirjeldatud kaamera puhul võib tõusetuda küsimus, mis on kaamerate kasutamise
eesmärk ning kas seda võidakse kasutada tegelikkuses ka algsest erinevatel eesmärkidel. Oluline
on arvestada, et eesmärgipärasuse põhimõte keelab isikuandmete töötlemise muul eesmärgil kui
see, milleks andmed algselt koguti. Iga töötlemistoiming peab olema seotud kindla eesmärgiga
ning eesmärgi muutumisel peab andmetöötleja tagama uue eesmärgi jaoks asjakohase õigusliku
aluse olemasolu.
Eelnevast tulenevalt, kui Teil on kahtlus paigaldatud kaamera õiguspärasuses, sh kas kaamera
peaks filmima delikaatsete toimingute teostamist, mis on kaamera eesmärk ning kus võidakse neid
avalikustada, tuleks esmalt ühendust võtta kaamera paigaldanud inimesega, kes saab selgitusi
jagada.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
4
Videovalve kohta oleme pikemalt kirjutanud Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel:
https://www.aki.ee/isikuandmed/abimaterjalid/videovalve-korraldajale
2 (2)