ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Igor Taro Teie 11.03.2026 nr 1-6/3426-1
Siseministeerium
[email protected] Meie 26.03.2026 nr 2.3-4/26/969-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruste
muutmise määruse eelnõu.
Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka
kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui ka
kehtiva põhimääruse osas.
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 19 lõiget 3 eesmärgiga kirjutada lahti
andmekogud, kust ILLEGAAL1 saab andmeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja
rahvusvahelistele lepingutele. Samas ei selgu muudatusest, millised erinevatest andmekogudest
saadud andmed on ILLEGAAL-i andmeteks ning millised andmed on päringuga saadud andmed,
mida andmekogusse ei salvestata. See puudutab ka sama paragrahvi lõikes 2 loetletud
andmekogusid. Näiteks saab ILLEGAAL andmeid infosüsteemist POLIS. Põhimääruse järgi on
saadavateks andmeteks süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse
andmestiku andmed, kuid põhimäärusest ei selgu, kas ja millised päringuga saadus andmed
salvestatakse ILLEGAAL-i ehk muutuvad ILLEGAAL-i andmekoosseisu osaks.
Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendi2 punktis 3.2 toonud loetelu andmekogu
pidamise olulistest küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Sealjuures on punktis 9
märgitud, et põhimääruses tuuakse välja andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle
käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult ka kindlaks,
millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 43³ lõige 2 asutada ühtede
ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid
kogutakse juba mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid
andmeid, mitte neid isikutelt uuesti koguda. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium oma juhises3
selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas ka sätestada andmete allikad ehk
andmeandjad koos nende antavate andmetega. Andmekogu põhimäärus annab seega õiguse neid
andmeid nõuda ning ideaalis peaks sellele vastama kohustav norm neid andmeid esitada. Antud
juhul jääb aga ebaselgeks § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud loetletu.
Samuti juhime tähelepanu § 19 lõikele 1, mille järgi on andmekogu vastutaval töötlejal lubatud
esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja sealt saada andmeid.
Märgime, et tegemist on mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt või isikutelt andmeid
1
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu
2
Andmekogude juhend
3
Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste
tegevusele kohalduvad. Soovitame sätte kui sisutühja põhimäärusest eemaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
[email protected]
627 4144
2 (2)