Sissetulev kiriAvalik
Meediapäring
Andmekaitse Inspektsioon · 19. märts 2026
- Viit
- 1.2.-3/26/1113-1
- Registreeritud
- 19. märts 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Õhtuleht
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
- Toimik
- 1.2.-3/2026
- Vastutaja
- Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
- Lahendamise tähtaeg
- 20. märts 2026
Failid
Sisu (failidest)
Saatja: "Reti Jõerand" <[email protected]>
Saaja: "press - AKI" <[email protected]>
Teema: Õhtulehe artikkel: kurjategijate üles märkimise lehekülg
Kuupäev: 2026-03-19 07:52
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan Teile taas Õhtulehest ning uurin, kas saaksite veidi selgitada
andmekaitse seisukohalt, millised võivad olla ohukohad säärasel leheküljel
nagu: <https://ettevaatust.ee/> https://ettevaatust.ee/ (lehekülg loodi
eile).
Oleksin väga tänulik, kui saaksite lühidalt vastata mõnele mu küsimusele:
*
1. Kehtivate kohtulahenditega süüdimõistetud isikute (sealhulgas
pedofiilide ja vägivallatsejate) avalik esiletoomine võib esmapilgul
tunduda õigustatud hoiatusena ühiskonnale. Samas tekib küsimus, kas
selline praktika võib kaasa tuua õiguslikke riske või rikkumisi?
*
2. Millised on nende inimeste õigused, kelle foto on ekslikult avaldatud –
näiteks nimekaimu tõttu, kus õige nime juurde on lisatud vale isiku pilt?
Kui ulatuslik võib olla kahju olukorras, kus avalikkuse ette satub
inimene, kellel tegelikult puudub igasugune seos vastava kuriteoga?
3. Sarnane küsimus tekib ka olukorras, kus keegi – näiteks kättemaksu
ajendil endine partner – avaldab veebis teise inimese andmed ja pildi,
kuigi puudub igasugune kohtulahend või tegelik süütegu. Millised on
sellisel juhul kannatanu õigused ja õiguskaitsevõimalused?
Isegi kui ebaõige info hiljem eemaldatakse kannatanu palvel, on mainekahju
sageli juba tekkinud? Kui ulatuslikuks võib selline kahju kujuneda ning
milliseid samme on võimalik selle leevendamiseks või hüvitamiseks ette
võtta?
Lugupidamisega,
Reti Jõerand, Õhtulehe reporter