Protokoll

Rail Balticu juhtrühma protokoll Tallinn 27.11.2023 Algus kell 15.05 lõpp kell 15.40 Juhatas: Andres Lindemann Protokollis: Pärja Bärg Võtsid osa: Lauri Luur, Ave Henberg, Kaarel Kose, Erik Kosenkranius, Merli Vahar, Anvar Salomets, Andres Sepp, Eleri Kautlenbach, Merje Krinal, Ene-Liis Bachmann, Mari Lahtmets, Merje Krinal, Heddy Klasen, Priit Sauk, Markus Väin, Tambet Tiits, Andres Sepp, Kaarel Kose, Markus Väin, Rašid Pulatov, Toomas Alle, Kaia Sarnet PÄEVAKORD 1. Rail Baltica ehituse ja hangete ülevaade – RBE 2. Hanke strateegia muudatus ja 2024 tegevused - RBE 3. Lõuna-Pärnumaa planeeringu seis – Eleri Kautlenbach 1. Rail Baltica ehituse ja hangete ülevaade – RBE Rašid Pulatov annab ülevaate Rail Baltica ehitusest ja hangetest. Valminud on kümme rajatist, üks õhuliini ristumine ja Pärnu reisiterminali I ehitusetapp. Hankes või ettevalmistuses on kümme rajatist, kaks Ülemiste ühisterminali ehitusetappi, üks õhuliini ristumine ja kaheksa põhitrassilõiku. Ehituses ja lepingus on 12 rajatist, kolm gaasi- ja õhuliini ristumist, kaks Ülemiste terminali etappi ja Soodevahe infra hoolduskeskuse I ehitusetapp. Harju maakond on plaanitud valdavas mahus ehituses järgmise 2024. a teises pooles ja samuti Rapla maakond peaaegu täies ulatuses. Küsimused ja kommentaarid: H. Klasen küsib, kas kohalikud peatused ehitatakse välja kogu Eesti ulatuses aastaks 2029? R. Pulatov vastab, et praeguste teadmiste ja plaanide kohaselt ehitatakse kõik kohalikud peatused välja aastaks 2029. 2. Hanke strateegia muudatus ja 2024 tegevused – RBE Põhitrassi projekteerimiseks on kulunud mõnevõrra kauem aega, sellest lähtuvalt minnakse üle allianss hankemudelile. Alianss mudeli puhul on võimalik ehitamist erinevate lõikude valmiduse korral korraldada koheselt, ilma täiendavaid hankemenetlusi teostamata. Samuti võimaldab see kinnitada projekti küpsust järgnevate kaasrahastusvoorude algamisel. Alianns hanked on paindlik hanke- ja lepingumudel, mis võimaldab projektides paindlikke lahendusi, kiiremat reageerimist ja rohkem panustamist projektile seatud eesmärkide täitmisel kõigi osapoolte poolt. Küsimused ja kommentaarid: M. Lahtmets küsib millised on allianss meetodi riskid? R. Pulatov vastab, et antud meetodil kitsaskohti väga palju ei ole kuid Eesti turul on praktika tagasihoidlik. Transpordiamet on sõlminud esimese allianss lepingu. Miinuseks võib lugeda selle, et lepingusse jõudmise aeg võtab mõne võrra kauem aega kui tavapärase ehitushanke puhul. Kuid allianss meetodi puhul ei ole vajadust hilisemalt järgenvaid etappe uuesti hankida. A Lindemann juhib tähelepanu maade omandamise protsessile, et ka see oleks hangete ajakavadega tasakaalus. R. Pulatov lisab, et see paidlikus on olemas ja on ka antud meetodi plussiks, et töid saab tellida vastavalt projekti küpsusele ja asukohale, kus maad on juba omandatud. M. Lahtmets küsib kuivõrd on võimalik maandada riski et ettevõtted ei moodustaks konsortsiumit? A. Salomets lisab, et selline geopoliitiline risk on olemas ka teiste mudelite korral. Maandamise meede on see, et pakkujatega peab suhtlema ja neid pakkuma kutsuda. P. Sauk kommenteerib Transpordiameti kogemust. Allianss hanke puhul on olnud keeruline lepingu juriidiline pool ning lisab, et Transpordiamet on valmis oma kogemusi jagama. M. Lahtmets palub täpsustada milline on transpordiameti allianss lepingu ajakava ja kas Lätis või Leedus on ka midagi sellist tehtud. P. Sauk leping on kahe aastane- aasta projekteerimiseks ja aasta ehituseks. Lätis või Leedus allianss hankeid teadaolevalt läbiviidud ei ole. 3. Lõuna-Pärnumaa planeeringu seis – Eleri Kautlenbach Eleri Kautlenbach annab ülevaate Lõuna-Pärnumaa planeeringu seisust. KSH programmi muudatused on valmis. Aktiivselt on koostamisel planeeringulahendus ja natura hüvitusmeetmete kava. Natura hüvitusmeetmete kava näeb 24le metsisekukele müra ja ebasoodsa mõju kompenseerimist barjääri efekti tõttu. Üheks hüvitusmeetmeks on metsiste ümberasustamine. Moodusta tuleb selleks üle 10 uue püsielupaiga ja viia läbi taastamistöid samuti rohkem kui 10 alal (peamiselt kraavide sulgemine ja paari metsatee likvideerimine). Kõik meetmed tuleb ellu viia enne Rail Baltica ehitamise alustamist. Oluline on teha paralleelselt ka teisi tegevusi selleks, et nimetatud meetmed oleksid tõhusad. Hüvitismeetmete kava näeb ette, et loodavates püsielupaikades tuleb raadamisel ja raie tegemisel igakordselt hinnata mõju metsistele, sama nõue kehtib näiteks tuuleparkide või elekriõhuliinide rajamisel. Lisaks on töös maakonnaplaneeringu materjalide uuendamine. Eeldatavasti jõutakse kooskõlastamiseni lähikuudel. Küsimused ja kommentaarid: A. Lindemann lisas, et kaks nädalat varem toimus kohtumine Pärnus kohalike omavalitsuste esindajatega. Lisaks toimus rahvakoosolek Surjus, kus tutvustasime planeeringu põhimõtteid. Huvi oli suur ja koosolek tulemuslik. H. Klasen lisab, et Pärnu jõe teemaplaneeringu kooskõlastamine võttis kohalikus omavalitsuses aega 4 kuud. Sellega tasub arvestada. Lisaks tõi välja, et Rail Baltica kohalikud peatused ja risted on regionaalse arengu mõttes väga olulised. E. Kosenkranius küsib, kas kootöö käigus tuli tagasisidena ka midagi sellist millele täna veel lahendusi otsite? E. Kautlenbach kinnitab, et ei tulnud, kõik kokkulepped on saavutatud ja olemas, sh ka RMK-ga. A.Sepp kinnitab, et kokkulepe on olemas. Ta listab, et RMK metsise eksperdid oleksid huvitatud Natura hüvitusmeetmete kava koostamisel kasutatud algmaterjalidest. (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Andres Lindemann Pärja Bärg koosoleku juhataja protokollija