Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 17.11.2023 nr 2-1/2023/4819 Siseministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu, mille osas ootame tagasisidet 14 kalendripäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sihtasutus Kutsekoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  MTÜ Standardamis- ja akrediteerimiskeskus Eesti Elektroenergeetika Selts Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Elektritööstuse Liit Inspecta Estonia OÜ MHV Elektrikontroll OÜ Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Elering AS Elektrilevi OÜ VKG Elektrivõrgud OÜ Merike Ring 625 6472 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 14.11.2023 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 6 lõike 3, § 7 lõike 3, § 9 lõike 4 punktide 1−4, § 10 lõike 6 punktide 1 ja 2 ning § 12 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) avalik tänavavalgustuspaigaldis; 7) elektrituruseaduse alusel tegutseva võrguettevõtja ja loakohutusega tootja elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui lõikes 5 nimetatud järelkontroll toimub kolme kuu jooksul pärast elektripaigaldise auditi tulemuste vormistamist, võib järelkontroll piirduda üksnes auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.“; 3) paragrahvi 7 lõige 2 punktist 9 jäetakse välja sõnad „laiendus- ja“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Auditi protokoll vormistatakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud infosüsteemis (edaspidi andmekogu).“; 5) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kasutusele võtmisele eelnev audit tehakse ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldisele enne selle esmakordset kasutusele võtmist. Ettenähtud juhtudel peab kasutusele võtmisele 1 eelneva auditi toimumise alguseks olema määratud elektripaigaldise eest vastutav kompetentne isik (kasutamise järelevaataja).“; 6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kasutuses olev teise või kolmanda liigi elektripaigaldis muutub lisandunud ohu tõttu esimese liigi elektripaigaldiseks, tehakse sellele elektripaigaldisele erakorraline audit. Erakorralise auditi ulatus ja kontrollimise aluseks võetavad normdokumendid peavad hõlmama vähemalt lisandunud ohust tingitud elektriohutusnõudeid.“. § 2. Majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruses nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, katsetamine, mõõtmine, kontrollimine, remontimine ja hooldamine;“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „elektritöid juhtiv“ sõnadega „elektritööde eest vastutav“; 4) paragrahvi 4 punktis 4 asendatakse sõna „süüturid“ sõnadega „valgusallikate välised liiteseadised“. § 3. Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruses nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, katsetamine, mõõtmine, kontrollimine, remontimine ja hooldamine.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemisel.“; 3) paragrahvi 4 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemise kompetentsust, elektritöö ja elektripaigaldise käidu tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemise kompetentsust ning elektripaigaldise auditi 2 tegemise kompetentsust saab tõendada üksnes tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“; 4) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses: „(6) Isik, kellele on väljastatud elektriala 3. taseme kutsetunnistus, võib teha järelevalve all käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. (7) Isik, kellele on väljastatud elektriala 4. taseme kutsetunnistus, võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Kasutuses olevas nõuetekohases 3. ja 2. liigi madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, võib elektriala 4. taseme kutsetunnistust omav isik enda poolt tehtud elektritööde osas kinnitada kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. (8) Isik, kellele on väljastatud elektriala 5. taseme kutsetunnistus, võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid ning juhtida ühe töögrupi piires 3. liigi ning 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes või kõrgepingepaigaldistes tehtavaid käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. (9) Isik, kellele on väljastatud elektriala 6. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning 3. ja 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. (10) Isik, kellele on väljastatud elektriala 7. taseme või 8. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning projekteerida, sealhulgas teha elektriprojekti ekspertiisi, ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.“; 6) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahv 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.“. § 5. Määruse jõustumine (1) Määruse § 3 punktid 6 ja 8 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. 3 (2) Määruse § 2 punkt 2 ning § 3 punktid 2-4, 7 ja 9 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril. 4  14.11.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 86), majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määrust nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 74), majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrust nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 88) ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 5). Määruse nr 86 muudatustega täiendatakse õigusselguse huvides ja parema elektriohutuse tagamiseks teise liigi elektripaigaldiste nimekirja, täpsustatakse elektripaigaldise auditi järelkontrolli ning elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelneva ja erakorralise auditi nõudeid. Määruses nr 74 tunnistatakse alates 2031. a 1. jaanuarist kehtetuks üldised nõuded vahetult elektri- ja käidutöid tegelevatele isikutele ning nimetatud isikutele kehtestataks tõendatud kompetentsuse nõuded määruses nr 88. Määruses nr 88 kehtestatakse elektrivaldkonnas tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamise nõuded ning pädevustunnistustelt kutsetunnistustele üleminek. Määruses nr 5 muudetakse preambuli teksti ja jäetakse välja viide tarbijakaitseseaduse §-le 22, sest välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumisega 1. septembril 2023. aastal tunnistati tarbijakaitseseaduse § 22 kehtetuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (625 6472, [email protected]). Eelnõu kohta tegi õigusalaseid ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik. 1 Määruse koostamisel konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna elektriohutuse eksperdi Meelis Kärdiga ([email protected]) ning Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu ja Eesti Elektroenergeetika Seltsi esindajatega. Lisaks olid konsulteerimisse kaasatud võrguettevõtjad Elering AS ja Elektrilevi OÜ ning Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. 1.3. Märkused Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrusele nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“1 ja peaministri 19. aprilli 2023. a korraldusele nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“2 muudeti ministri ametinimetust ja kuna tööstuse valdkond kuulub nüüdsest majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määruseid majandus- ja infotehnoloogiaminister. 2. Eelnõu eesmärk Kehtiva õiguse kohaselt võivad elektrivaldkonnas töötada nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega isikud. Praktikas on see aga palju probleeme tekitanud, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud. Elektrivaldkonna pädevustunnistuste (A, B, B1 ja C) saamiseks on 16 eeldust, lisaks 2 auditi pädevust, ühtne tasemete süsteem puudub. Lisaks on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusel kutsetunnistused, millest tulenevalt teeks pädevus- ja kutsetunnistuste süsteemilt üksnes kutsetunnistuste süsteemile üleminek elektrivaldkonna tööjõuturul liikumise Euroopa Liidu piires lihtsamaks, välja arvatud Põhjamaad, kus elektrivaldkonnas on kasutusel pädevustunnistuste süsteem. Naaberriikide, Soome ja Rootsi, pädevustunnistuste süsteem aga ei tähenda seda, et kehtiva riigisisese õiguse kohaselt Eestis pädevustunnistuse omandanud isik saab selle tunnistuse alusel probleemideta seal tööle asuda. Euroopa Liidu üleselt kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta3. Nii nagu Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tunnustab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse4 (VKTS) alusel teiste liikmesriikide väljastatud tunnistusi, nii teevad seda ka Soome ja Rootsi oma riigis kehtiva õiguse alusel, arvestades sealjuures EL-i üleseid nõudeid. Suuremad ja olulisemad muudatused puudutavadki määrust nr 88, kus määruse tasandil seatakse nõuded elektrivaldkonna elektriala tasemete kutsetunnistustele. Kahe aasta jooksul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös TTJA, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu, Eesti Elektroenergeetika Seltsi, võrguettevõtjate ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega korraldanud arutelusid ja kohtumisi. Selle tulemusena lepiti kokku, et elektrivaldkonnas minnakse üle ühele tunnistuste süsteemile. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/320042023001?leiaKehtiv 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32005L0036 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020061 2 et kutsesüsteemis on olemas kõik elektrivaldkonna kutsetasemed ning välja on töötatud vastavad kutsestandardid, otsustati üle minna kutsetunnistustele. Piisava üleminekuaja saavad kõik isikud, kellel on olemas pädevustunnistus või kes teevad elektritöid ilma vastava tunnistuseta, et saada tööde tegemiseks ja juhtimiseks vajalik kutsetunnistus. Määruse nr 86 muudatustega täiendatakse teise liigi elektripaigaldiste nimekirja, täpsustatakse elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelneva ja erakorralise auditi ning elektripaigaldise auditi järelkontrolli nõudeid. Määruses nr 74 tunnistatakse kehtetuks üldised nõuded vahetult elektri- ja käidutöid tegevatele isikutele. Eelnõu peamine eesmärk on minna elektrivaldkonnas üle kutsetunnistuste süsteemile, et aastaks 2031 saaks elektrivaldkonnas tegutseda üksnes kutsetunnistuste alusel. Eelnõu muudatused mõjutavad otseselt suurusjärgus 4000 elektrivaldkonnas töötavat füüsilist isikut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 kohaselt tehakse määruses nr 86 järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 3 lg-t 3 teise liigi elektripaigaldiste, mis algavad võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist, nimekirja ning lisatakse avalikud tänavavalgustuspaigaldised ning elektrituruseaduse alusel tegutseva võrguettevõtja ja loakohutusega tootja elektripaigaldised, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldised (edaspidi ka võrgupaigaldised). Muudatusega ei soovita hõlmata ettevõttesiseseid võrke ja tootmispaigaldisi ning sellest ka kitsendus võrgupaigaldiste osas. Teise liigi elektripaigaldiste nimekirja täiendamine on vajalik, kuna uute elektripaigaldiste lisandumisel elektrivõrku tekib olukord, kus osaliselt on elektrivõrk 2. või 3. liigis. Probleem on selles, et nii võrgupaigaldise osasid kui ka tänavavalgustuse osasid saab auditeerida eraldi neist suurematest elektrivõrkudest või elektripaigaldistest, kuhu neid lisatakse. Selle põhjuseks on nende osade väiksem peakaitse (alla 35 A) ja neid saab käsitleda 3. liigi elektripaigaldistena, kuid elektrivõrk, kuhu neid lisatakse, on üldjuhul 2. liigi elektripaigaldis. See aga tekitab olukorra, kus elektripaigaldise käidule ja auditeerimisele kehtivad erinevad nõuded ning lõpuks ei saa ettevõtjad ega auditeerijad aru, mis liiki elektripaigaldisega on tegu ja milliseid nõudeid tuleks kohaldada. Nii võrgupaigaldiste osade kui ka tänavavalgustuse osade puhul on tegu osadega ühest suuremast võrgust. Seetõttu ei ole otstarbekas ja mõistlik neid sellest suuremast süsteemist või paigaldisest eraldi käsitleda. Lisatav osa peab vastama selle elektrivõrgu või elektripaigaldise tehnilistele parameetritele ja omadustele, kuhu see lisatakse. Seega tuleb neid käsitleda ühtsena koos ülejäänud elektrivõrgu või elektripaigaldisega, kuhu need lisatakse, st lisada need 2. liigi elektripaigaldiste hulka, et neil oleks ühtne kontrolli välp. „Elektrituruseaduse alusel tegutseva võrguettevõtja ja loakohustusega tootja elektripaigaldised, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldised“ sõnastuse puhul võeti aluseks määruse nr 86 § 11 lg-s 2 kasutusel olev sõnastus. 3 Punktiga 2 täiendatakse § 4 auditi nõuete osa lg-ga 6, et ühtlustada elektripaigaldiste auditite järelkontrolle teiste seadme ohutuse seaduse5 (edaspidi SeOS) kohaldamisalas olevate seadmete järelaudititega (st auditiks uuesti esitamine), et puudused saaks kõrvaldatud. Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95) § 7 lg-st 4 tuleneb, et kui seade (nt gaasipaigaldis, lift) ei läbinud auditit, tuleb see esitada uuesti auditiks. Kui uus audit toimub kahe kuu jooksul, piirdub audit puuduste kõrvaldamise kontrollimisega. Lisaks on muudatuse eesmärgiks ühtlustada erinevate auditi tegijate praktikat järelkontrolli tegemisel. Erinevad auditi tegijad on siiani erinevalt käsitlenud, mis mahus ja millise aja jooksul järelkontrolli tehakse. Selline praktika aga tekitab ebaselgust nii auditi tellijatele kui ka auditi tegijatele. Samuti tekitab praktilisi probleeme see, kui konkreetset järelauditi tegemise ajapiiri määratud ei ole, sest siis võib auditi tegemisest möödunud aeg minna liiga pikaks ja tekkida olukord, kus on lisandunud uued puudused, aga neid ei tuvastata, sest keskendutakse juba läbiviidud auditis välja toodud puudustele. Seetõttu on vaja seada auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise järelkontrolli tegemise ajaline piir ja selleks on elektripaigaldiste järelauditite puhul kolm kuud, mitte kaks kuud, nagu see on sätestatud määruse nr 95 § 7 lg-s 4, sest elektripaigaldiste puhul on üldjuhul tegu suuremate ja keerukamate paigaldistega, kus vajalike paranduste tegemine võib võtta rohkem aega. Seega kui elektripaigaldise auditi järelkontroll toimub kolme kuu jooksul pärast auditi tulemuste vormistamist, võib see piirduda üksnes eelmise auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega. Punktiga 3 jäetakse välja § 7 lg 2 p-st 9 sõnad „laiendus- ja“, et ühtlustada määruses kasutatavaid termineid. Elektripaigaldise laiendustööd on hõlmatud elektripaigaldise ümberehitustööde. Punktiga 4 muudetakse § 8 lg-t 1, sest kehtivas sõnastuses on vana TTJA andmekogu nimetus tehnilise järelevalve infosüsteem ja lisaks on loetelust välja jäänud erakorralise auditi vormistamise nõue. Pärast muutmist on määruse nr 86 § 8 lg 1 sõnastus ühtlustatud teiste seadmete auditi protokolli esitamise nõudega (määruse nr 95 § 9 lg 1). Tulenevalt eeltoodust asendatakse andmekogu nimetus kehtiva andmekogu nimetusega ja laiendatakse auditi vormistamise nõuet kõikidele auditiliikidele (nimekirjas olemas kasutusele võtmisele eelnev audit ja korraline audit, lisandub erakorraline audit). Edaspidi vormistatakse auditi protokoll seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Punktiga 5 muudetakse õigusselguse huvides § 9 lg-t 1 ja seatakse kasutusele võtmisele eelneva auditi kohustus ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldistele enne nende kasutusele võtmist. Kehtiva õiguse kohaselt seda määruses nr 86 sätestatud ei ole, kuigi SeOS § 5 lg 1 p 3 kohaselt võib seadme kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Nii nagu on kehtivas õiguses, nii peab ka edaspidi kasutusele võtmisele eelnev auditi toimumise alguseks olema määratud elektripaigaldise eest kasutamise järelevaataja. Punktiga 6 täiendatakse § 13 lg-ga 3, kus sätestatakse olukorrad, millal ja kuidas tuleb teha elektripaigaldise erakorraline audit. Praegune elektripaigaldise auditi regulatsioon ei käsitle olukordi, kus kasutuses oleva elektripaigaldise liik muutub tulenevalt ohutasemest seoses kasutusele võetava tehnoloogia või seadmega, st elektripaigaldise liik muutub teisest või 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019153?leiaKehtiv 4 kolmandast liigist esimeseks liigiks. Elektripaigaldise liigi muutumisel kolmandast liigist teise liigi elektripaigaldiseks ei lisandu ohtusid, mis nõuaksid täiendava auditikohustuse seadmist, sellest tulenevalt ei seata sellele ka erakorralise auditi kohustust. Elektripaigaldises võib olla tehtud positiivse tulemiga audit ja see on kehtiv, kuid selle auditi käigus ei ole kontrollitud paigaldise vastavust täiendavast ohust (plahvatusoht, suurõnnetusoht, oht patsiendile) tingitud nõuetele. Selline olukord aga võib tähendada ohtu inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Seetõttu kehtestatakse täiendava lõikega 3, et elektripaigaldise suhtes tuleb teha erakorraline audit, kui elektripaigaldis muutub lisanduvate ohtude tõttu esimese liigi elektripaigaldiseks. Erakorralise auditi raames peab kontrollima lisandunud ohust tingitud elektripaigaldise vastavust täiendavatele elektriohutusnõuetele. Määruse § 2 kohaselt tehakse määruses nr 74 järgmised muudatused: Punktiga 1 muudetakse õigusselguse huvides § 2 p-s 3 toodud elektritöö mõistet ja kirjutatakse lahti seadmetöö. Kehtiva õiguse kohaselt on elektritöö elektriseadmel ja -paigaldisel tehtav seadmetöö. SeOS § 3 lg 7 kohaselt on seadmetöö seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Elektritöö on elektriseadmega ja elektripaigaldisel tehtav seadmetöö, sh elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, katsetamine, mõõtmine, kontrollimine, remontimine ja hooldamine. Seeläbi ühtlustatakse määrustes nr 74 ja 88 kasutusel oleva mõiste „elektritöö“ tähendus. Termin „elektritöö“ ei hõlma elektriseadme ehitamist, sest elektriseadme ehitamine on elektriseadme tootmine. Punktidega 2 ja 3 muudetakse § 3 lg-t 2 selliselt, et esimene lause tunnistatakse kehtetuks ja teises lauses asendatakse tekstiosa „elektritöid juhtiv“ tekstiosaga „elektritööde eest vastutav“. Viimase muudatuse eesmärk on ühtlustada terminoloogiat. Esimese muudatuse, ehk § 3 lg 2 esimese lause kehtetuks tunnistamise eesmärk on kõrvaldada regulatsioon, mis senini on võimaldanud sedavõrd palju tõlgendusruumi, et on praktikas tekitanud olukorra, kus elektrivaldkonna turul võivad justkui tegutseda ja teenust pakkuda isikud, kellel ei ole elektrialaseid teadmisi ega ka piisavalt kogemust. Lisaks, puudub vajadus, ja tegelikult ka määruse nr 74 aluseks olevates volitusnormides volitus, kõnesolevas määruses reguleerida seadmetööd tegeva isiku kompetentsust. Seadmetööd tegeva isiku kompetentsusnõuded on esitatud määruses nr 88. Punktiga 4 asendatakse õigusselguse huvides ja tehnoloogia muutustest tingituna § 4 p-s 4 tavaisikule lubatavate elektritööde nimistus süüturid valgusallikate väliste liiteseadistega. Ka uutes õigusaktides (ökodisaini nõuetega seotud õigusaktid) kasutatakse nimetatud terminit. Esiteks saab süüturit kasutada ka gaasilahenduste puhul ning teiseks tänapäeval elektrivaldkonnas pigem sellist terminit enam ei kasutata. Seega tavaisik kasutajana saab kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt vahetada nimiandmetega tarvikuid, nagu valgusallikate väliseid liiteseadiseid ning kaitsmeid. Määruse § 3 kohaselt tehakse määruses nr 88 järgmised muudatused: Punktiga 1 muudetakse § 2 lg 3 sarnaselt seletuskirja § 2 punktis 1 toodule. Täpsustatakse mõiste „elektritöö“, avatakse termin „seadmetöö“ ning seeläbi ühtlustatakse määrustes nr 74 ja 88 kasutusel oleva mõiste „elektritöö“ tähendus. 5 Punktiga 2 täiendatakse § 4 lg-t 2 nõude seadmisega, et isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektritöö- ja elektripaigaldise käidutööde tegemisel. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea kompetentsus tõendatud olema SeOS § 7 lg 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt tavaisikule lubatud elektritöö (määruse nr 74 § 4) puhul ning selles osas nõudeid ei muudeta. Küll aga puudutab lisatav muudatus neid elektri- ja käidutöid tegevaid isikuid, kes siiani võisid elektri- ja käidutöid teha ilma pädevus- või kutsetunnistuseta, kui neil oli selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Punktiga 3 muudetakse § 4 lg-t 4 osas, mis puudutab isiku kompetentsuse tõendamist kutsetunnistusega. Kehtiva õiguse kohaselt tõendab isiku kompetentsus kutsetunnistus, kui see põhineb haridusel ja töökogemusel. See ei ole eraldi oluline määruses nr 88 välja tuua, sest KutS § 21 lg 1 kohaselt on kutsetunnistus elektrooniline kanne kutseregistris ja selle alusel väljastatud dokument, mis tõendab isiku kompetentsust. Kompetentsus KutS § 3 p 1 kohaselt on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, Oluline on muudatusega hõlmata ka kehtiva määruse elektritöö ja elektripaigaldise käidu tegevusalal vastutavad isikud (§ 4 lg 1 p-d 1 ja 2) ja auditi tegijad. Paragrahvi 4 lg 4 teine lause asendatakse ja täiendatakse, et elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemise kompetentsust ning elektritöö ja elektripaigaldise käidu tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemise ning elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsust saab tõendada üksnes tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega KutS tähenduses alates 2031.a 1. jaanuarist. Paragrahv 4 lg 4 esimest lauset ei muudeta, kuna teistes seadmete valdkondades võib kompetentsust tõendada lisaks kutsetunnistusele KutS tähenduses ka sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 4 lg 5, mille kohaselt elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsus on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või määruse nr 88 kohase vastava ulatusega pädevustunnistusega, kuna eelnõuga tehakse kogu elektrivaldkonnas kompetentsete isikute tunnistuste süsteem ümber ning minnakse kahelt tunnistuste süsteemilt üle ühele (kutsetunnistustele). Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 4 lõigetega 6–10, kuna elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistuste süsteemile ning määruse tasandil on vaja seada üldine raamistik elektrivaldkonnas töötavatele kutsetunnistusega isikutele. Edaspidi (st alates 1. jaanuar 2031. a) jäävad elektrivaldkonda alles üksnes kutsetunnistused ja pädevustunnistused kaotatakse. Seetõttu on oluline seada määruse tasandil üldised nõuded elektrivaldkonnas tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamisele. Kompetentsusnõuded, mis igale kutsetasemele vastavad, on kirjeldatud kutsestandardites, milles avatakse vajalike oskuste ja teadmiste sisu. Lõikega 6 sätestatakse nõue elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isikule, kes võib teha käidu- ja elektritöid järelevalve all vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Kokkuvõttes tohib elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isik teha elektri- ja käidutöid järelevalve all ning juhtimise ega vastutuse õigust tal elektripaigaldisega tehtavates töödes ei ole. Elektriala 3. taseme kutsetunnistuse taotleja saab valida ehitiste elektriku ja võrguelektriku kutse vahel. Lõikega 7 sätestatakse nõue isikule, kellele väljastatakse elektriala 4. taseme kutsetunnistus. Elektriala 4. taseme kutsetunnistusega isik võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Täpsemad kutsetasemete nõuded kirjutatakse kutsestandarditesse ning seal avatakse ka vajalike oskuste ja teadmiste sisu. Elektriala 4. taseme 6 kutsetunnistusega isikul ei ole lubatud juhtida elektripaigaldises tehtavaid töid. Küll on antud elektriala 4. taseme kutsetunnistust omavale isikule õigus kinnitada kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldises enda tehtud elektritööde nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust kasutuses olevas nõuetekohases 3. ja 2. liigi madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit. See säte on seotud juba kehtiva määruse nr 86 § 11 lg-s 4 oleva sättega, mille kohaselt ei ole vaja teha kasutuses olevale nõuetekohasele madalpingepaigaldisele, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, elektritööde järel kasutusele võtmisele eelnevat auditit, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Elektriala 4. taseme kutsetunnistuse taotleja saab valida ehitiste elektriku ja võrguelektriku kutse vahel. Elektripaigaldiste liigitusel ja auditikohustusega hõlmatud elektripaigaldiste puhul lähtutakse määruses nr 86 toodud liigitusest. Määruse nr 86 § 3 lg 1 kohaselt jaotatakse elektripaigaldised määruse nr 86 tähenduses korralise auditi sageduse määratlemiseks elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist, kui elektripaigaldis asub plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas ehitises, suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul objektil, haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis, või raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Teise liiki kuuluvad enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised, ravihoones asuvad elektripaigaldised, mis ei ole esimese liigi paigaldised ja mida toidetakse eraldi kaabliga hoone liitumispunktist või peajaotuskeskusest, elektripaigaldised alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist. Lisaks kuuluvad teise liiki madalpingepaigaldised, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; kõrgepingepaigaldised, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis, ning elektripaigaldised, mis asuvad hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus, külalistemajas või muus majutushoones, elektripaigaldised alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist. Kolmandasse liiki kuuluvad elektripaigaldised (nt elamud, sh korterid korterelamutes, muud väikesed hooned ja rajatised) alates võrguga liitumise punktist või elektripaigaldise toitepunktist, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Lõikega 8 kehtestatakse nõue isikule, kellele väljastatakse elektriala 5. taseme kutsetunnistus. Elektriala 5. taseme kutsetunnistusega isik võib iseseisvalt teha käidu- ja elektritöid ning juhtida ühe töögrupi piires 3. liigi ning 2. liigi kuni 250 A (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes või kõrgepingepaigaldistes tehtavaid käidu- ja elektritöid vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Küll aga ei tohi elektriala 5. taseme kutsetunnistusega isik elektripaigaldisi projekteerida ega auditeerida. Sarnaselt elektriala 3. tasemele ja 4. tasemele saab elektriala 5. taseme kutset taotledes isik valida ehitiste elektriku ja võrguelektriku kutsetunnistuse vahel. Madalpinge- ja kõrgepingepaigaldiste määratlustes võetakse aluseks määruses nr 86 toodud terminid. Määruse nr 86 § 2 p 11 kohaselt on kõrgepingepaigaldis üle 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või üle 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis ja p 12 kohaselt on madalpingepaigaldis kuni 1000- 7 voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis. Lõikega 9 kehtestatakse nõue isikule, kellele väljastatakse elektriala 6. taseme kutsetunnistus. Elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik võib ise teha ja juhtida kõikides elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid. Lisaks võib elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik 3. ja 2. liigi kuni 250-amprise (k.a) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Nimetatud 2. liigi elektripaigaldise 250 A peakaitsme nimivoolu piir on seotud majandus- ja taristuministri 8. juuni 2015. a määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“6 § 3 lg-s 5 sätestatud kohustusega teha üle 250 A nimivooluga peakaitsmega elektripaigaldise projektile ekspertiis. See tähendab, et selliste 1. liigi või üle 250 A elektripaigaldiste näol on tegu ohtlikemate ja keerulisimate elektripaigaldistega, kus tegutsemine eeldab paremate teadmiste ja oskuste olemasolu, st kõrgema tasemega kutse olemasolu. Üldjuhul on elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isiku puhul tegu elektrivaldkonnas töid juhtiva isikuga. Täpsem elektrivaldkonna spetsialiseerumine tehakse kutset taotledes, kui valikus on ehitiste elektripaigaldised ning elektrivõrgud ja -süsteemid. Lõikega 10 kehtestatakse nõue isikule, kellele väljastatakse elektriala 7. või 8. taseme kutsetunnistus. Elektriala 7. või 8. taseme kutsetunnistusega isik võib ise teha ja juhtida kõikides elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning projekteerida, sh teha elektriprojekti ekspertiisi, ja auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile. Ka siin tehakse täpsem elektrivaldkonna spetsialiseerumine kutset taotledes, kui valikus on ehitiste elektripaigaldised ning elektrivõrgud ja -süsteemid. Punktiga 6 tunnistatakse alates 2026. a 1. jaanuarist kehtetuks § 6 lg 4 p 1, millega on sätestatud nõue isiku elektripaigaldise ja elektritöö pädevustunnistuse resertifitseerimiseks vajaliku täienduskoolituse läbimise mahule, mida aga tulevikus vaja ei ole, sest elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistustele. Punktiga 7 tunnistatakse alates 2031. a 1. jaanuarist kehtetuks § 8, kus on selgitatud elektrivaldkonna pädevustunnistuse klasside (A, B, B1 ja C) õigusi, sest alates 2031. a 1.jaanuarist tohib elektrivaldkonnas töid teha vaid vastava taseme kutsetunnistuse alusel. Punktiga 8 tunnistatakse alates 2026. a 1. jaanuarist kehtetuks § 9, mis käsitleb elektrivaldkonnas pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C töötavate isikute haridust ja töökogemust. Neid nõudeid ei ole tulevikus samuti vaja, sest minnakse üle kutsetunnistustele. Punktiga 9 tunnistatakse alates 2031. a 1. jaanuarist kehtetuks § 10 lg 3, kus on kehtestatud nõue elektripaigaldise auditi tegijale elektrivaldkonna pädevusklassi ja elektrialase kõrghariduse kohta ning erand, mille kohaselt sertifitseerimisasutus võib anda pädevusklassi piires auditi tegemise õiguse töökogemuse ja oskuste alusel, kuna elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistustele. Määruse § 4 kohaselt tehakse määruses nr 5 järgmine muudatus: Muudetakse määruse nr 5 preambuli teksti ja kustutatakse viide tarbijakaitseseaduse § 22 lg-le 5, kuna välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse7 jõustumisega 1. septembril 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023003 8 2023. aastal tunnistati kehtetuks tarbijakaitseseaduse § 22. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi regulatsiooni dubleerimine nii tarbijakaitseseaduses kui ka seadme ohutuse seaduses lõpetatakse ja kogu infosüsteemi regulatsioon sätestatakse SeOS §-s 12. Tulenevalt eeltoodust jääb määrusesse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ viide üksnes seadme ohutuse seaduse § 12 lg-le 2. Määruse §-s 5 kehtestatakse jõustumissätted, et üleminek kahelt tunnistuste süsteemilt kutsetunnistustele oleks sujuv ja piisava ajavaruga isikute jaoks, kes võibolla peavad end täiendama, nt minema tagasi ülikooli või läbima koolitusi, et tulevikus saada kutsetase, mis on neil praegu pädevustunnistusel. Isikul, kellele sertifitseerimisasutus on väljastanud elektrivaldkonna pädevustunnistuse ning kes soovib pärast 2031. a 1. jaanuari elektrivaldkonnas tegevust jätkata, peab olema vastava taseme kutsetunnistus hiljemalt 2030. a 31. detsembriks. Täpsemad nõuded, kuidas arvestatakse seniste pädevustunnistuste omanike hariduse ja töökogemuse nõudeid, kehtestatakse vastavates kutsestandardites ja kutse andmise kordades. Punktiga 1 tunnistatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist kehtetuks määruse § 3 punktid 6 ja 8, ehk määruse nr 88 § 6 lg 4 p 1 ja § 9, mille kohaselt isiku elektripaigaldise ja elektritöö pädevustunnistuse resertifitseerimiseks vajaliku täienduskoolituse läbimise mahu ega ka elektrivaldkonnas pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C töötavate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid vaja ei ole, sest elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistustele. See tähendab, et alates 2026. a 1. jaanuarist saab elektrivaldkonnas taotleda üksnes kutsetunnistusi. Punktiga 2 tunnistatakse alates 2031. a 1. jaanuarist kehtetuks määruse § 2 punkt 2 ning määruse § 3 punktid 2-4, 7 ja 9, sest elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistuste süsteemile. Määruses 74 tunnistatakse kehtetuks § 3 lg 2 esimene lause, sest alates 2031. a 1. jaanuarist tohib elektrivaldkonnas käidu- ja elektritöid teha üksnes kutsetunnistusega isik. Määruses nr 88 tunnistatakse alates 2031. a 1. jaanuarist kehtetuks § 4 lg 5, § 8 ja § 10 lg 3, kuna elektrivaldkonnas minnakse kahelt tunnistuste süsteemilt üle ühele, kutsetunnistustele. Määruse nr 88 § 4 lg-te 2 ja 4 muudatused jõustuvad samuti 2031. a 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida varem õigusaktides kasutatud ei ole. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud 6.1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: - mõjutatud sihtrühma suurus; - mõju ulatus; - mõju avaldumise sagedus; - ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 6.1.1. Kavandatav muudatus I: elektrivaldkonnas kahelt tunnistuste süsteemilt üleminek ühele, kutsetunnistustele. 9 Mõju sihtrühm Sihtrühm I: füüsilised isikud, kellel on pädevustunnistus, kuid kes peavad tulevikus taotlema kutsetunnistuse Sihtrühma suurus: sihtrühma moodustavad kõik elektrivaldkonna pädevustunnistuse omanikud, keda 2023. a septembri seisuga on kokku 3021, kellest A-klassi pädevustunnistus on 1418-l isikul, B-klassi pädevustunnistus 1535-l isikul, B1-klassi pädevustunnistus 62-l isikul ja C-klassi pädevustunnistus kuuel isikul. Hinnanguliselt 7%-l (211 isikut) pädevustunnistuse omanikest on olemas ka kutsetunnistus, st neid isikud, kes peavad tulevikuks kutsetunnistuse taotlema, kui soovivad elektrivaldkonnas edasi töötada, on 2810. Sihtrühm II – isikud, kes siiani võisid käidu- ja elektritöid teha ilma vastava pädevus- või kutsetunnistuseta, kui neil oli selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi, ja kes tulevikus peavad taotlema kutsetunnistuse, kui soovivad elektrivaldkonnas tegutseda. Sihtrühma suurus: suurusjärgus 1200 isikut, kellel ei ole pädevus- ega kutsetunnistust, kuid kes praegu teevad käidu- ja elektritöid. Sihtrühm III – kutse andjad Sihtrühma suurus: elektrivaldkonnas on kaks kutse andjat. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit väljastab elektriala tasemete 3–5 kutseid ja Eesti Elektroenergeetika Selts elektriala tasemete 6–8 kutseid. Sihtrühm IV – personali sertifitseerijad ehk pädevustunnistuse väljastajad Sihtrühma suurus: elektrivaldkonnas on kaks personali sertifitseerijat: MHV Elektrikontroll OÜ ja Inspecta Estonia AS. Sihtrühm V – välisriigi elektrialase kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega tegelevad asutused Sihtrühma suurus: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaasnevad mõjud: majanduslikud. Mõju kirjeldus: Elektrivaldkonnas minnakse kahelt tunnistuste süsteemilt üle ühele, kutsetunnistustele. Valdkonnas tegutsevate osapoolte jaoks muutuvad nõuded selgemaks ja ühtsemaks. Ettevõtjad, tellijad ja riigihangete läbiviijad saavad edaspidi töötada samas inforuumis. Tunnistuste väljastamisel lähtutakse samadest alustest ja kokku lepitud põhimõtetest. Seeläbi peaks kasvama ka sektoris töötavate isikute erialane kompetentsus, sest kutsesüsteemis väärtustatakse nii haridust kui ka omandatud töökogemust. Kompetentsuse nõuete kasvamise ja kasvatamisega võivad paljudele taotlejatele kaasneda täiendavad kulud. Teisalt pädevustunnistuste väljastajate tulud vähenevad ning neile toob muudatus kaasa negatiivse majandusmõju. Mõju olulisus sihtrühmale I Mõju ulatus: mõju ulatus elektrivaldkonnas pädevustunnistust omavatele isikutele on suur, sest ca 93% pädevustunnistuste omanikest ei oma kutsetunnistust, see tähendab, et nad peavad edasiseks tegutsemiseks elektrivaldkonnas taotlema vastava taseme kutsetunnistuse. Paljudel juhtudel peavad taotlejad minema tagasi ülikooli või võtma juurde täienduskoolitusi, millega kaasnevad otsesed kulud õppetasuna või kaudsed kulud väiksema töötasuna, kuna tööajast tuleb käia koolis või koolitustel. 10 Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus lähiaastatel on suur, kuna praegused pädevustunnistusega isikud, kes soovivad tulevikus elektrivaldkonnas töötada ja kellel ei ole kutsetunnistust, peavad seda omama hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks. See tähendab, et lähiaastatel näeme elektrivaldkonnas töötavate isikut suurt erialast täiendamise ja tagasi kooli suundumise tendentsi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõju kaasnemise risk on suur, kuna isikutele kaasnevad enesetäiendamise ja kooli suundumisega kulud, mille suurust on keeruline prognoosida, sest see sõltub konkreetse taotleja omandatud haridusest ja olemasolevast töökogemusest ning sellest, mis kutsetaset ta taotleda soovib. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I: tegemist on olulise mõjuga sihtrühmale I, kuna mõjutab vähemal või suuremal määral 93% (see on 2810 isikut) elektrivaldkonna pädevustunnistuse omanikest. Vähem mõjutab muudatus neid isikuid, kellel on pikaajaline töökogemus või taotletavale kutsetasemele vastav haridus, rohkem aga neid isikuid, kellel on lühem töökogemus ja haridustee on lõpetamata. Mõju olulisus sihtrühmale II Mõju ulatus: sihtrühmale II puudub mõju ulatus, kuna neil ei ole pädevus- ega kutsetunnistust, nende mõjusid käsitletakse mõjude hindamise punktis 6.1.2. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedust sihtrühmale II puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmadele II puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II: pädevustunnistuselt kutsetunnistusele üleminek ei avalda mõju tähtajatute kutsetunnistusega ja ilma kutsetunnistuseta isikutele, mistõttu mõju sihtrühmale II puudub. Mõju olulisus sihtrühmale III Mõju ulatus: eelduslikult lähevad pädevustunnistusega isikud, kellel praegu ei ole paralleelselt ka kutsetunnistust, taotlema kutsetunnistust, kui soovivad elektrivaldkonnas tegevust jätkata. See tähendab, et kutse andjatele on mõju ulatus suur, sest nendeni peaks jõudma 2810 (pädevustunnistusega isikud) isiku kutsetunnistuse taotlemise taotlus. Täpsemat mõju ulatuse jaotust kutse andjate vahel on keeruline prognoosida, sest teadmata on pädevustunnistusega isikute hariduslik ja tööalane taust, millest sõltub, millise kutsetaseme isik taotleda saab. Kutsetunnistuse taotlemise hind sõltub sellest, kas tegemist on esmase kutse taotlemise või taastõendamisega ning mis kutsetaset taotletakse, ja jääb vahemikku 100–260 eurot. See teeb 2810 isiku kohta 281 000 – 730 000 eurot. Mõju avaldumise sagedus: sihtrühmale III on mõju avaldumise sagedus suur, sest ajavahemikul 2024–2030 peavad pädevustunnistusega isikud taotlema kutsetunnistuse, kui soovivad edaspidi elektrivaldkonnas tegutseda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kutsetunnistuse taotlustega kaasneb märgatav töökoormuse kasv kutse andjatele, samas kaasneb ka täiendav tulu vahemikus 281 000 – 730 000 eurot, mis jaguneb kahe kutse andja peale. Seega ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk töökoormuse kasvuna on suur. 11 Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale III: mõju sihtrühmale III on oluline, kuna saadakse otsest majandusliku kasu kutsetunnistuse taotluste arvu kasvult. Mõju olulisus sihtrühmale IV Mõju ulatus: pädevustunnistuselt kutsetunnistusele üleminekuga kaasneb suur mõju pädevustunnistuste väljastajatele, sest edaspidi MHV Elektrikontroll OÜ ja Inspecta Estonia OÜ 3021 pädevustunnistust ei resertifitseeri ehk ei taastõenda (pädevustunnistuste puhul kasutatakse terminit resertifitseerima ja kutsetunnistuste puhul taastõendama). Inspecta Estonia OÜ väljastab pädevustunnistustest 2/3 ja MHV Elektrikontroll OÜ 1/3. Pädevustunnistused väljastatakse viieks aastaks. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sihtrühmale IV on aastatel 2024–2025 keskmine, sest pädevustunnistusega isikutel on veel võimalus ühe korra pädevustunnistus taastõendada, kui peaks selguma, et olemasolevast haridusest ja töökogemusest vastavale kutsetasemele üleminekuks jääb puudu. Alates 2026. aasta algusest on mõju avaldumise sagedus suur, sest siis isikud enam pädevustunnistusi taotleda ei saa ning pädevustunnistused kehtivad kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale V on suur, sest ühe isiku sertifitseerimise või resertifitseerimise tasu on vahemikus 100–180 eurot sõltuvalt sellest, kas tegemist on esmase sertifitseerimise, resertifitseerimise või korduseksami korraldamisega. Hinnatase kahe sertifitseerija vahel veidi erineb. Võime rääkida taotlejatest, kes on potentsiaalsed pädevustunnistuse resertifitseerijad, mitte esmataotlejad, ning sellest tulenevalt võib ühe taotluse retsertfitseerimise tasuks arvestada hinnanguliselt 120 eurot. Elektrivaldkonna sertifitseerijatel jääb tulevikus saamata hinnanguliselt 362 520 eurot, sellest Inspecta Estonia OÜ-l 239 263 eurot ja MHV Elektrikontroll OÜ-l 123 257 eurot. Samas jaguneksid need summad viie aasta peale, sest pädevustunnistus väljastatakse kehtivusega viis aastat. Positiivne on, et täienduskoolituse teenust saavad sertifitseerijad turul siiski edasi pakkuda. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale IV: mõju sihtrühmale IV on suur, kuna mõlemad sertifitseerijad kaotavad olulisel määral tulusid, Inspecta Estonia OÜ hinnanguliselt 239 263 eurot ja MHV Elektrikontroll OÜ 123 257 eurot. Seda mõju ei kaalu üles ka asjaolu, et sertifitseerijad ei pea enam iga aastast sertifitseerimise hindamise aastatasu maksma, mis on suurusjärgus 1500 eurot. Mõju olulisus sihtrühmale V Mõju ulatus: mõju ulatus sihtrühmale V on väike, tehniline ja pigem kaudne, sest puudutab sihtrühma IV poolt pädevustunnistuste kannete tegemist TTJA andmekogusse. Aastatel 2024- 2025 võivad sertifitseerijad veel TTJA andmekogusse kandeid teha, kui keegi taotleb pädevustunnistust, edaspidi enam mitte. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sihtrühmale V on väike ja kaudne, sest eeldada võib, et isikud, kellele on väljastatud pädevustunnistus, aga kes peavad taotlema tulevikuks kutsetunnistuse, lähevad esimesel võimalusel taotlema kutsetunnistust, kui neil on täidetud kutsetunnistuse taotlemise eeldused. See aga tähendab, et sertifitseerijatele esitatakse vähem pädevustunnistuse taotlusi ning selle võrra tehakse TTJA andmekogusse ka vähem kandeid. 12 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub, kuna TTJA andmekogusse tehtavate kannete arv ei mõjuta otseselt TTJA tegevusi. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale V: mõju olulisus sihtrühmale V on väike, sest elektrivaldkonnas pädevustunnistuselt kutsetunnistusele üleminek on kaudse mõjuga. 6.1.2. Kavandatav muudatus II: isikud, kes siiani võisid käidu- ja elektritöid teha ilma vastava pädevus- või kutsetunnistuseta, kui neil oli selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi, ja kes tulevikus peavad taotlema kutsetunnistuse, kui soovivad elektrivaldkonnas tegutseda. Kaasnevad mõjud: majanduslikud. Mõju kirjeldus: isikud, kes omasid elektrivaldkonnas töötamiseks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi, võisid teha käidu- ja elektritöid ilma vastava pädevus- või kutsetunnistuseta. Kui tuua võrdlus kutsesüsteemist, siis eelkõige puudutab see madalama kutsetasemega, potentsiaalselt kutsetasemega 3–5 isikuid. Hinnanguliselt on isikuid, kellel ei ole pädevus- ega kutsetunnistust, umbes 1200. Muudatusega kaasneb laiem mõju, kuna suureneb ka nende isikute hulk, kes tulevad Eestisse elektritöid tegema mõnest välisriigist, ja nende kutseid tuleb tunnustada kooskõlas VKTS-ga. Mõju olulisus sihtrühmadele II ja III Mõju ulatus: sihtrühmadele II ja III on muudatusega kaasneva mõju ulatus suur, kuna sihtrühma II hulka kuuluvad isikud peavad taotlema kutsetunnistuse ning sihtrühm III peab korraldama eksameid ja hindama sihtrühma II esitatud kutsetunnistuste taotlusi. Peamine ja suurem koormus peaks sihtrühma III puhul langema kutse andjale – Eesti Elektriettevõtjate Liidule, sest nemad väljastavad elektrivaldkonnas madalama taseme kutseid. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele II ja III on ajavahemikul 2024–2030 suur, sest kutsetunnistustele tuleb üle minna hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: sihtrühmale II kaasneb kutsetunnistuse taotlemisega negatiivse mõjuna rahaline väljaminek vahemikus 100–260 eurot. Sihtrühmale III esitatakse rohkem kutsetunnistuse taotlusi ja kaasneb märgatav töökoormuse kasv, mida kompenseerib tulude kasv tasu näol, mida makstakse kutsetunnistuse taotlemisel. Hinnanguliselt on tulude kasv 1200 isiku kutsetunnistuse taotlemise korral vahemikus 120 000–312 000 eurot. Samuti võib teatud sihtrühma II kuuluvatele isikutele kaasneda vajadus end elektrialaselt täiendada, sest võib juhtuda, et nende teadmised ja oskused ei ole siiski piisavad, ning sellega võib kaasneda nii aja- kui ka rahakulu. Seega sihtrühmadele II ja III kaasnevad ebasoovitavad mõjud. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmadele II ja III: tegemist on olulise mõjuga, sest mõlemale sihtrühmale kaasnevad täiendavad tegevused ja kulud, mille täpsemaid suurusi on raske prognoosida, sest see sõltub paljudest faktoritest, nagu sihtrühma III kuuluva isiku oskustest, kogemustest jne. Mõju olulisus sihtrühmadele I ja IV Mõju ulatus: sihtrühmadele I ja IV puudub mõju ulatus, kuna neid muudatus ei puuduta. Sihtrühmal I on pädevustunnistused, kuid muudatus käsitleb neid elektrivaldkonnas töötavaid isikuid, kellel ei ole ei pädevus- ega kutsetunnistust, kuid on vajalikus mahus kogemusi ja teadmisi. Sihtrühm IV kutsetunnistuse väljastamise protsessis ei osale. 13 Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele I ning IV puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmadele I ja IV puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmadele I ja IV: puudub oluline mõju sihtrühmadele I ja IV. Mõju olulisus sihtrühmale V Mõju ulatus: sihtrühmale V on mõju ulatus suur ja avaldub alates aastast 2024, kui jõustub muudatus isikute suhtes, kellel praegu on üksnes teadmised ja oskused, aga ei ole pädevus- ega kutsetunnistust, kuid kes tulevikus peavad taotlema kutsetunnistuse. Sihtrühm V on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotleja ning tulevikus esitatakse muudatuse tulemusena rohkem välisriigi kutsetunnistuste taotlusi. Tulevikus on kehtiva õiguse kohaselt see osa, mis praegu on elektrivaldkonnas tunnistustega reguleerimata ning mille puhul piisab üksnes teadmistest ja oskustest, reguleeritud kutsetunnistuse nõudega. Mõju avaldumise sagedus: muudatus jõustub alates 2024. aastast, sellest tulenevalt võib prognoosida, et mõju avaldumise sagedus alates aastast 2024 on suur ja suureneb aastast 2031, kui kutse omamine on elektritööde tegemiseks kohustuslik. Kui praegu tunnustab TTJA aastas u 30 välisriigi kutset, siis muudatuse jõustudes võib tõusta taotlejate arv 100-ni. See on kolmekordne tõus ja sellisel juhul jõuab TTJA-ni ühes kuus 8-9 taotlust. Tulenevalt eeltoodust on mõju avaldumise sagedus alates aastast 2024 suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: TTJA-le kaasneb ebasoovitava mõjuna märkimisväärne töökoormuse kasv välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluste kasvuga. Samas tasutakse välisriigi kutse tunnustamise eest riigilõivu, mille suurus 2023. aastal on 32 eurot, kuid mida plaanitakse lähiajal tõsta 128 euroni. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale V: alates 2031. aastast on tegemist olulise mõjuga sihtrühmale V, kuna töökoormus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel kasvab märkimisväärselt. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule. 7. Määruse rakendamisega seotud vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Küll aga peaks alates 2031. aastast riigieelarvesse 960 euro asemel hakkama laekuma hinnanguliselt 13 000 eurot riigilõivu ning see on tingitud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluste arvu kasvust. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud järgmised sätted: 14 - määruse nr 88 § 6 lg 4 p-s 1 on kehtestatud nõue pädevustunnistuse resertifitseerimise täienduskoolitusele ja § 9 käsitleb elektrivaldkonna pädevustunnistuste klasside infot – kuna elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistuste süsteemile, siis need sätted jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. - määruse nr 74 § 3 lg-s 2 on kehtestatud nõue käidu- ja elektritöid teostavale isikule. Määruse nr 88 § 4 lg 2 kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemisel. Määruse nr 88 § 4 lg 4 sätestab nõude, mille kohaselt elektritöö ja elektripaigaldise käidutöö tegemise kompetentsust ning elektritöö ja elektripaigaldise käidu tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemise ning elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsust saab tõendada üksnes tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruse nr 88 § 4 lg-s 5 on nõue elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsusele, mis on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või määruse nr 88 kohase vastava ulatusega pädevustunnistusega. Määruse nr 88 §-s 8 on selgitatud elektrivaldkonna pädevustunnistuse klasside õigusi ja § 10 lg-s 3 on kehtestatud nõue elektripaigaldise auditi tegijale elektrivaldkonna pädevusklassi ja elektrialase kõrghariduse kohta ning erand, mille kohaselt sertifitseerimisasutus võib anda pädevusklassi piires auditi tegemise õiguse töökogemuse ja oskuste alusel. Need muudatused jõustuvad 2031. a 1. jaanuaril, sest elektrivaldkonnas minnakse üle kutsetunnistuste süsteemile. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriu- mile ning Siseministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, SA-le Kutsekoda, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ-le Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ-le Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ-le Eesti Elektritööstuse Liit, Inspecta Estonia OÜ-le, MHV Elektrikontroll OÜ-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Elering AS-ile, Elektrilevi OÜ-le ja VKG Elektrivõrgud OÜ-le. 15 Saatja: [email protected] Saaja: "TTJA" <[email protected]> Teema: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/23-1506 - "Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. ... Kuupäev: 2023-11-17 14:14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-1506 - Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.12.2023 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3481a0fb-bfd5-4f92-8de3-7035b11ee92b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3481a0fb-bfd5-4f92-8de3-7035b11ee92b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main