Kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 11.10.2023 nr 1-5/23/4711 Kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" eelnõu. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Sama: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigikantselei, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sille Uusna-Rannap, 625 4443 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  03.10.2023 Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. Euroopa Liidu Nõukogu lisas 12.05.2023. a reformiga 8.1 seotud tegevused Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendusotsusesse2 (edaspidi rakendusotsus), mille kohaselt koosneb reform: - tuuleenergeetika projektide kiirendamiseks vajalikke lubasid ja keskkonnamõju hindamist puudutavate seadusemuudatuste jõustamisest; - tuuleenergeetika arendamise prioriteetsete alade määramisest, mis tugineb tehnilisele aruandele, milles on kindlaks määratud prioriteetsed arendusalad potentsiaalse kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW ja - kohalike omavalitsusüksuste (edaspidi KOV) toetamiseks tuuleenergia arendamisega seotud haldusmenetluste, sealhulgas lubade andmise kiirendamiseks. Eelnõuga reguleeritakse reformi tegevuste elluviimiseks toetuse saaja ning partnerite õigused, kohustused, tegevused, tulemused ja eelarve. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 6254443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], tel 6258998). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb toetuse andmise tingimustest (käskkirja lisa 1) ja toetatavate tegevuste, nende tulemuste täpsemast loetelust ja toetatavate tegevuste eelarvest (käskkirja lisa 2). Vabariigi Valitsus on 28.09.2023. a protokollilise otsusega määranud reformi 8.1 elluviimiseks vajaliku toetuse saajana vastutavaks Kliimaministeeriumi ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tegeles kuni 30.06.2023. a taastekava reformi 8.1 tulemuste saavutamiseks olulise tegevusena taastuvenergia projektide loamenetluse kiirendamisega ja ehitisregistris selleks vajalike arenduste kavandamisega. Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse tulemusena jätkuvad MKMi viidatud tegevused alates 01.07.2023. a Kliimaministeeriumis. Samuti panustas reformi elluviimisega seotult lubade 1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12532/21 INIT; ST 12532/21 ADD 1) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta, 2023/0161(NLE). 1 andmise menetluse ning keskkonnamõju hindamise protsessi kiirendamiseks vajalike seadusemuudatuste paketi väljatöötamisse Riigikantselei, kes muudatuste paketi väljatöötamist koordineeris. Vastav tegevus Riigikantseleis on lõppenud. Nii MKM kui Riigikantselei on reformi 8.1 elluviimiseks teinud kulusid suurusjärgus 30 000 eurot. Edasisi reformi elluviimiseks vajalikke tegevusi ei ole nendele kahele asutusele kavandatud. 1. Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks (käskkirja lisa 1) 1.1. Reguleerimisala Eelnõuga kehtestatakse toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 tegevuste jaoks, mis toetavad tuuleenergeetika projektide loamenetluste ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluste kiirendamist, tuuleenergeetika arendamise prioriteetsete alade määramist ning teatud tegevusi ka KOVide toetamiseks. Lisaks käesoleva eelnõuga hõlmatud tegevustele, mida koordineerib Kliimaministeerium, on regionaalminister 12.07.2023. a kehtestanud toetuse andmise tingimused kohalike omavalitsuste võimestamiseks roheliste investeeringute tegemisel3. Need tegevused panustavad taastekava reformiga 8.1 lisatud Euroopa Komisjoni kava „RePowerEU“4 eesmärkide täitmisesse. Lisaks teeb reformi 8.1 elluviimise toetamiseks tegevusi Justiitsministeerium, kes on kaardistanud ja analüüsinud võimalusi õigustoimingute optimeerimiseks. Justiitsministeerium on mh koostanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse, milles on analüüsitud erinevaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid võimalusi taastuvenergiat puudutavate halduskohtumenetluste kiirendamiseks5. Kava „RePowerEU“ kohaselt peaksid liikmesriigid taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud taristule loa andmise menetluste kiirendamiseks esmajärjekorras rakendama Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi lubade andmise kohta ning juba vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavasid. Käskkirjaga kavandatavad tegevused toetavad kavas „RePowerEU“ viidatud eesmärke suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. 1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka merel. Käskkirjas kirjeldatud toetuse andmise eesmärk lähtub taastekavas nimetatud reformi 8.1 põhitegevusest 1, milleks on tuuleparkide ehitamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest (sekkumiskategooria 028). 3 Regionaalministri 12.07.2023. a määrus nr 43 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ 4 KOMISJONI 18.5.2022 TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, Kava „REPowerEU“, COM(2022) 230 final. 5 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus, Justiitsministeerium, 30.06.2023, Eelnõude Infosüsteemis dokumendinumbriga 23- 1055/01. 2 1.3. Toetatavad tegevused Eelnõus nimetatud toetatavad tegevused lähtuvad taastekava reformi 8.1 põhitegevustest. Taastekava reformi 8.1 põhitegevused 1.3.1. Tegevused tuuleparkide ehitamise kiirendamise toetamiseks 1.3.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine Taastuvenergia eesmärgi ja maksimaalse tuuleenergia potentsiaali saavutamiseks on oluline, et riigil oleks olemas teave nii eraarendajate taastuvenergia projektide seisu kui selle kohta, millised täiendavad alad tuuleenergia kasutuselevõtuks võiksid sobida. Seni on sobivaid alasid tuvastanud arendajad ise. Samas on vajalik süsteemne tervikpilt, et hinnata, millised projektid kui suure tõenäosusega realiseeruvad või kus on täiendavad alad, mida veel piisavalt uuritud või kasutusele võetud ei ole ja mida saaks kasutada siis, kui kavandatud projektid täies mahus eri realiseeru. Täiendavate alade leidmiseks kaardistatakse ja määratakse valdavalt riigimaadel asuvad alad, millel tuuleenergia arendamiseks on võimalikult vähe kitsendusi. Tuuleenergia arendajate jagatud andmed ja riigipoolne, sh prioriteetsete arendusalade kaardistusest tulenev info koondatakse, et riigi tasandil tuuleenergia võimaluste planeerimist (sh eri liiki planeeringute algatamine, võrguühenduste planeerimine) tõhustada. Eeldatavalt 2023. a novembris jõustuvast taastuvenergia valdkonna direktiive muutvast direktiivist (nn RED III) tuleneb liikmesriigile kohustus 27 kuud pärast direktiivi jõustumist määrata taastuvenergia eelisarendusalad. Eelisarendusaladena saab käsitleda nii tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisel leitud täiendavalt kaardistatud alasid kui töös olevaid arendusi. Tuuleenergia projektide arengut jälgitakse perioodiliselt, kasutades selleks mh ka vastaks otstarbeks loodud kaardirakendust. 3 Tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistuse aluseks on Keskkonnaagentuuri tehtav eelanalüüs, milles 2431 km2 alade kohta tehakse eelvalik lähtuvalt looduskaitselistest ja majanduslikest kaalutlustest. Vastavalt taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditi6 juhtkomisjoni otsusele on uuringu alaks Eesti maismaa, st mereala ei käsitleta. Merealade puhul on Eesti riik kehtestanud merealade ruumilise planeeringu. Maismaal selgitatakse eelvaliku aladest välja need alad (u 1000 km2), millele on vaja teha täpsemad analüüsid ja/või läbi viia seire. Pärast seire läbiviimist selguvad alad, mida Vabariigi Valitsus kaalub tuuleenergia prioriteetsete arendusalade ja hiljem eelisarendusalade määramisel. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamise ja määramise järgselt nähakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ette lisaressurss kiirendatud korras riigi planeerimismenetluse läbiviimiseks, mis võimaldaks jõuda eelisarendusalade määramiseni (planeeringu kehtestamiseni). Kuivõrd planeerimistegevuse maht sõltub sellest, kas kaardistuses on alasid, mis täiendavaid planeeringuid vajavad, selgub kiirendatud planeerimismenetluste maht pärast kaardistuse valmimist. Täiendavate sobivate alade leidmisega on seotud ka raadamistasu kontseptsioon, mille kasutuselevõtuks on vajalik seaduste muutmine. Raadamisõiguse tasu on seotud tuuleparkide rajamisega eeskätt sobivate alade lisandumisega ja negatiivse keskkonnamõju leevendamisega. Tuuleparkide rajamisega kaasnev raadamiste hulk on hinnanguliselt kuni 500 ha.7 1.3.1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine Aeganõudvaid haldusmenetlusi on ühe tuuleenergia kasutuselevõtu takistusena välja toonud nii arendajad kui sellele on viidatud ka taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditis8. KMH ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse kiirendamiseks tehakse projekti tegevusena muudatusi KMH/KSH menetlust puudutavates õigusaktides (menetlusetappide ühendamine, täiendavate KMHde algatamise piiramine ja varasemate eelhinnangute kasutamine järgnevates menetlustes). Projektis nimetatud tegevusena toetatakse KMH ja KSH juhtiveksperdi täienduskoolitusmooduli loomist ja pakkumist, et KMH/KSH juhtekspertide kvalifikatsiooninõuded täidaks suurem arv eksperte. Menetluste kiirust on mõjutanud asjaolu, et KMH/KSH juhteksperte ei ole piisavalt. Õigusaktides leevendatakse KMH juhtekspertide pädevusnõudeid, samas ei paku juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetes olevat koolitust ükski täienduskoolitusasutus. Seega ei ole valdkondlikel ekspertidel praegu ka võimalust juhteksperdi kvalifikatsiooninõuete täitmiseni jõuda. Tegevustest rahastav täienduskoolitusmoodul on suunatud juhtekspertide arvu suurendamisele. Tegevustega suurendatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti võimekust KMH/KSH menetluste, aga ka Natura 2000 hindamiste ja kavandatavate seadusemuudatuste jõustumise järgselt tuulepargi hoonestusloa menetlustoimingute läbiviimisel. Selleks nähakse KMH/KSH menetlustoimingute tegemiseks ette tööjõu lisaressurss koos töötajate koolitusvõimalusega. 6 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi. 7 Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu. 8 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 4 Lisanduva tööjõuressursi ja suureneva menetluste arvuga kaasnevalt kogub Keskkonnaamet KMH/KSH menetluste või toimingute nö tellijate tagasisidet protsessi kohta ja kasutab seda protsessi arendamiseks. Projekti tegevusena toetatakse varasemate taastuvenergiat puudutavate KMH/KSH aruannete töödeldaval kujul kättesaadavaks tegemist, nii loodusväärtuste andmete kui ruumiandmete ajakohastamist ning andmete kvaliteeti ja täpsust parandavate tehniliste vahendite soetamist (Maa-ameti tegevus). KMH/KSH otsuste tegemisel tähendab keskkonnaseisundi andmete puudumine või kehv kvaliteet uusi aeganõudvaid keskkonnauuringuid. Seega kõik andmed, mis on juba kogutud, on oluline teha töödeldava ja ajakohasena kättesaadavaks. 1.3.1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine Tuuleparkide rajamist mõjutab lisaks KMH/KSH menetlusele loamenetluste tõhusus ja kiirus. Projektis nimetatud tegevusena tehakse loamenetluste optimeerimiseks õigusaktides muudatused meretuuleparkide rajamisega seonduvalt. Merealale tuulepargi rajamisel koondatakse muudatustega seni kolmes loamenetluses olevad nõuded mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse. Mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses antakse hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele. Mahukama meretuulepargi hoonestusloa menetluse jaoks toetatakse ühe menetlusvoo loomiseks arenduse tegemist ehitisregistris, mis suhtleb ka keskkonnaotsuste infosüsteemiga KOTKAS. Ühe haldusakti väljastamise oluline mõju on, et loamenetlustega seonduvalt saabub õigusrahu senise kolme eraldi kohtumenetluse asemel ühe kohtumenetluse tulemusena. Meretuuleparkide hoonestuslubade menetleja ja kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kellele nähakse tuuleenergia projektide prioriteetsena menetlemiseks ette tööjõu lisaressurss koos töötajate koolitamisvõimalusega. Projektis ettenähtud lisaressursiga tagab TTJA ka merealal juba esitatud hoonestusloa taotluste puhul kiirema menetluste algatamise otsusteni jõudmise. 1.3.1.4. Maatoimingute optimeerimine Maatoimingute optimeerimiseks analüüsiti senist maatoimingute protsessi ja jõuti järeldusele, et tuuleenergia kasutuselevõttu on võimalik kiirendada mitteregulatiivsete lahendustega ehk õigusaktide muutmist maatoimingute kiirendamiseks projekti tegevuste raames plaanis ei ole. Projekti tegevusena on ette nähtud taastuvenergia kasutuselevõttu puudutavate maatoimingute kiirendamine. Keskkonnaagentuuri tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamise järgselt ja osaliselt juba kaardistamise käigus selgub, millises mahus on vajalik tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (eeskätt alade terviklikkuse tagamiseks) omandada eramaid. Keskkonnaagentuuri kaardistus valmib 2024 aasta III kvartalis, seega maatoimingute kiirendamiseks nähakse projektist Maa-ametile ette lisaressurss alates 2024. aastast, samuti raha vajadusel eramaade omandamiseks. 1.3.1.5. Õigustoimingute optimeerimine Tuuleenergia kasutuselevõtu mõjutajana on nimetatud pikki ja keerulisi kohtumenetlusi. Kohtumenetlustega seonduvalt ei ole käskkirjas eraldi tegevusi ette nähtud. Mõju kohtumenetlustele kuluvale ressursile, sh ajale on meretuulepargi hoonestusloa kontseptsiooni 5 kasutuselevõtul. Ühendloa kasutuselevõtu tulemusel väheneb eraldiseisvate kohtus vaidlustatavate haldusotsuste arv mereala tuuleparkide loamenetluses, mis omakorda vähendab ka võimalikku kohtumenetluste arvu ja kiirendab tuulepargi rajamise protsessi tervikuna. Halduskohtumenetlust puudutava õiguspoliitika kujundaja on Justiitsministeerium, kes kavandab tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks muudatusi nii kohtute rahastamisel, kohtunike spetsialiseerumise toetamisel, töökoormusmetoodika ülevaatamisel, vaheotsuste tegemise võimaldamisel, kohtu rolli suurendamisel kompromissläbirääkimistes, esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmisel ja Riigikohtult menetluse käigus õigusliku arvamuse taotlemise võimaldamisel. Nii mitteregulatiivsete lahenduste kui regulatiivsete lahenduste analüüs on halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuses.9 1.3.2. KOVide võimestamine KOVide võimekus ruumiplaneerimisel ja loamenetlustes mõjutab olulisel määral tuuleparkide rajamist. 2022. aasta augustis valmis Tartu Ülikooli koostatud uuring KOV rollist rohepöörde elluviimisel, milles toodi välja, et KOVide teadmised ja võimekus rohepöördega seotud tegevusi ellu viia on ebaühtlaselt jaotunud Eestis. Selleks, et tagada parem suhtlus rohepöörde teemal riigi ja kohaliku taseme vahel luuakse projekti tegevusena KOV riiklik kontaktpunkt KOVide toetamiseks roheülemineku elluviimisel. Eesmärk on tagada ühtlane informeerituse tase erinevatest rohepöörde eesmärkidest, nende täitmise võimalustest, investeeringutest, parimatest praktikatest jne. Kontaktpunkt loob KOVide võrgustiku, mille kaudu jagada tuuleenergiaga projektidega seonduvalt KOVides toimivat praktikat, anda sisendit riigi tasandi otsustesse (vajadusel anda sisend õigusaktide muutmise algatamiseks) ning koondada vastused konkreetsetes arendusi puudutavates küsimustes (selgitused õigusaktide tõlgendamisel). KOVidele planeerimisalase nõustamise ja juhiste pakkumist toetatakse regionaalministri kehtestatud tingimuste alusel meetmest, millega toetatakse KOVi tegevusi tuuleenergeetika ala või tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriliini või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks, kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja kiiremal menetlemisel.10 1.3.3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel Ärisektori võimestamiseks roheinvesteeringute tegemisel toetatakse projekti tegevusena ärisektorite teekaartide koostamist. Teekaardid kirjeldavad võtmesektorite eesmärke, väljakutseid, lubadusi ja vajadusi. Kavandatud on kaheksa teekaardi koostamine. Ministeeriumi roll on luua teekaartidele raamistik ja soovituslik tööprotsess – millistele küsimustele peab teekaart vastama, kelle kaasamine on kohustuslik jne. Teekaartide koostamist rahaliselt ei toeta, kuid läbi teekaartide koordinaatori pakutakse sisulist ja kommunikatsioonialast tuge. Teekaartide koostamisel ei eelistata ühtegi konkreetset ettevõtjat vaid võetakse arvesse kogu sektori huve tervikuna. 9 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus, Justiitsministeerium, 30.06.2023, Eelnõude Infosüsteemis dokumendinumbriga 23-1055/01. 10 Regionaalministri 12.07.2023. a määrus nr 43 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ 6 1.3.4. Teavitustegevused Teavitustegevustena, mis taastuvenergia kasutuselevõttu toetavad, toetatakse projektist eelkõige selgitavate ja näitlikustavate infomaterjalide tootmist, kohalike kogukondade kaasamise- ja harimise ürituste korraldamisega ning infojagamisega rutiinidega. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85211 artikli 17 tähenduses, arvestades taastekava artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid. 1) Toetatavate tegevustega ei tekitata olulist kahju kliimamuutuste leevendamisele, kuna see toetab otseselt taastuvenergia arendamist ja kasutuselevõttu, võimaldades aastaks 2030 seatud eesmärkide kiiremat saavutamist. 2) Toetatavate tegevustega ei tekita olulist kahju kliimamuutustega kohanemisele, kuna kliimapüsivuse põhimõtted tuleks integreerida eelvalitud piirkondade määratlemise protsessi ning vältida kliimamuutuvuse negatiivset mõju inimestele, keskkonnale, taristule ja pärandile. 3) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja kaitsele, kuna tuulepargi eelvalitud alade määramise protsess keskendub maismaapiirkondadele. Lubade kiirendamise protsess hõlmab ka meretuuleparke, kuid keskkonnamõjude hindamisel järgitakse õiguslikke nõudeid. 4) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju ringmajandusele, kuna eelvalitud piirkondade määramisel tuleks arvestada olemasoleva infrastruktuuri ja vähem metsastunud aladega, et ressursse võimalikult palju ära kasutada. Ehitusjärgus tekkivad jäätmed tuleks võimalikult palju ringlusse võtta ning maastiku- ja teedeehituses tuleks kasutada ringlusse võetud materjale esmaste ressursside asemel. 5) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju saastatuse ennetamisele ja kontrollile, kuna tuuleenergia arendamiseks eelvalitud alade valikul ja hilisemas etapis modelleerimisel tuleb müra hoida seadusandlikus normis (sh infraheli) ja vibratsiooni ning varjutuse häiringud tuleb minimeerida. Planeerimisel ja ehitustöödel võetakse arvesse veekaitsetsoone, et vältida reostust. 6) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele, kuna keskkonnamõjusid tuleb hinnata ja jälgida eelvalitud alade valikul, võttes arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid lindudele, nahkhiirtele ja imetajatele ning samuti Natura 2000 ja teistele kaitsealadele. Leevendusmeetmed arendatakse välja liikidele ja elupaikadele tekkivate negatiivsete mõjude vältimiseks või minimeerimiseks, võttes arvesse hiljutisi uuringuid ja jälgimistulemusi. Asukoha valikul ja leevendusmeetmete kasutamisel välditakse olulist kahju bioloogilisele mitmekesisusele. Antav toetus ei ole riigiabi EL toimimise lepingu art 107 mõistes. Toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi reeglid ei kohaldu, kuna toetust ei anta majandustegevusele. Toetus suunatakse valitsusasutustele, mis täidavad avalikke ülesandeid (ministeeriumid ja nende allasutused ning kohalikud omavalitsused). Kui toetatav tegevus ei ole majandustegevus, siis ei ole vajalik analüüsida riigiabi ülejäänud kriteeriume ehk valikulisuse, eelise andmise ja konkurentsi moonutamise ning liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise kriteeriume, sest riigiabiga on tegemist vaid juhul, kui kõik 5 kriteeriumit on täidetud. Toetusest saab katta taastuvenergia kasutuselevõttu mõjutavate menetluste läbiviimise kiirendamiseks 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk. 13– 43. 7 valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatavate asutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke tööjõukulusid, IT-arenduse ja uuringute kulusid, hankida varustust, katta partnerite kaasamise kulusid jne. Sektorite teekaartide koostamisel on valitsusasutuse koordineerida suhtlemine sektori esindajate, analüütikute ja poliitikutega. Riik ei toeta teekaartide koostamist rahaliselt, vaid pakub sisulist ja kommunikatiivset tuge. Sektori esindusorganisatsioonid koostavad tegevuskavad ise koostöös oma liikmete ja teiste huvitatud osapooltega. Toetatavate tegevustega kaasneb mitme hanke korraldamise vajadus eeskätt taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vajalike andmetega seonduvalt. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust ja hea finantsjuhtimise põhimõtteid. Riigihanked viiakse läbi selliselt, et nendega ei teki riigiabi andmise võimalust. Maa-ameti tegevus tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks sobivatel aladel maade soetamisel arvestab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12 nõudeid, mille kohaselt lähtutakse kinnisasjade ja maa väärtuse hindamisel nende turuväärtusest. Seega ei anta maade soetamisel maade omanikele riigiabi. Toetatavad tegevused on kooskõlas valdkondliku arengukavaga. 2019. aastal vastu võetud Riiklik Energia- ja Kliimakava põhines 2017. aastal avaldatud Eesti Energia Arengukaval aastani 2030 (ENMAK-2030). 2021. aasta oktoobris kiideti heaks „ENMAK-2035“ eelnõu, uus dokument saab olema aluseks ajakohastatud Energia- ja Kliimakava versioonile. Kehtiva ENMAK 2030 on eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta. Toetatavad tegevused on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Eesti katusstrateegia "Eesti 2035" hõlmab peamisi arengueesmärke aastateks 2021- 2035. Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, mis tagab hea õhukvaliteedi, nõuab võimalike alternatiivide kaalumist ja valikute tegemist. Strateegia kohaselt tuleb tagada energiaturvalisuse ja varustuskindluse nii enne kui ka ajal, mil toimub üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks tuleb leida lahendusi, mis arvestavad turvalisuse, keskkonnakaitse ja elanikkonna huvidega. Eesti on avatud ja toetab uusi lahendusi, nagu näiteks meretuuleenergia. Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS). 1.4. Tulemused Tegevuste üldine tulemus on seotud rakendusotsuses seatud tulemuste ja sihtidega. Reformi rakendamiseks peab olema vastu võetud taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu hõlbustav seadusemuudatuste pakett ja määratud kindlaks tuuleenergia prioriteetsed arendusalad potentsiaalse kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW. Toetatavad tegevused koos oodatavate tulemustega on partnerite lõikes kirjeldatud käskkirja lisas 2. 1.5. Tegevuskava Kliimaministeerium koordineerib reformi elluviimist ja koondab jooksva info tehtud ja kavandatavate tegevuste, tulemuste ja kasutatud ning planeeritava eelarve kohta. Käskkirja kehtestamisele järgnevalt koostab Kliimaministeerium enda tegevuste ja partnerite tegevuste kohta iga-aastase koondtegevuskava. 8 Et tulemuste saavutamist oleks võimalik seirata, esitavad partnerid käskkirja kohaselt Kliimaministeeriumile iga aasta lõpus hinnangu enda tehtud tegevustele ja saavutatud eesmärkidele ja järgmise aasta tegevuskava. Eelnõu kohaselt esitatakse esimene tegevuskava 2023. aasta 15. detsembriks, sealt edasi 2024. aasta 15. detsembriks ja kuivõrd abikõlblikkuse periood lõpeb 2026. aastal, siis viimasena 2025. aasta 15. detsembriks. Partneri tegevuste kohta esitatav tegevuskava koosneb kahest osast: 1) Tagasivaade jooksva aasta tegevustele, seatud eesmärkidele ja saavutatud tulemustele, sh partneri hinnang sellele, kas ja mis nende tegevuste tulemusel taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks muutus, ning nendeks tegevusteks kasutatud eelarve. 2) Järgneva aasta tegevuskava kvartalite lõikes – mis tegevusi plaanitakse, oodatavad tulemus, millist mõju oodatakse tegevustest taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele ja kavandatud eelarve. Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle projektialased tegevused on juba 2023. aastaks lõppenud, ei pea nimetatud tegevuskava esitama. Tegevuskava esitamine võimaldab Kliimaministeeriumil toetuse saaja ja tegevuste eest vastutajana koondada teave kõikide käskkirja alusel toetatavate tegevuste kohta, sh nende tegevuste kohta, mida viib ellu partner, samuti võimaldab see vajaduse korral algatada käskkirja muutmise, et tagada eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine ja tõhus RePoweri eelarve kasutamine. On kavandatud, et Kliimaministeerium koostab 2023. aastal piisavalt enne 15. detsembrit ühtse koondtegevuskava vormi, millesse partnerid kannavad info enda tegevuste kohta. 1.6. Toetuse saaja ja partnerid Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.09.2023. a protokollilisele otsusele12 on toetuse saajaks Kliimaministeerium ning kaasatud partneriteks Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Partneritena on nimetatud ka MKM ja Riigikantselei, aga nende tegevused projektis on lõppenud ja seetõttu ei ole neid ka käskkirjas tegevuste elluviijatena määratletud. 1.7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse perioodi määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 2 lõikest 1, mille kohaselt on maksimaalne abikõlblikkuse periood 1. veebruarist 2020. a 31. maini 2026. a. Tulenevalt sellest, et kava „RePower“ võeti vastu 2022. aastal on abikõlblikkuse perioodi alguseks määratud 01.02.2022. Tegevuste tegemisel tuleb arvestada rakendusotsuse jaotises H.1. seatud rakendamise tähtaega. Rakendusotsuse kohaselt viiakse reformi 8.1 rakendamine lõpule 31. märtsiks 2026. 1.8. Tegevuste eelarve Käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste eelarve on 26 838 646 eurot (käibemaksuta). Kokku on taastekavas reformi 8.1 jaoks ette nähtud 31 838 646 eurot, millest 5 000 000 eraldatakse 12 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu regionaalministri kehtestatud määruse „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ tegevuste elluviimiseks. 1.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1. 1.10. Tegevuste elluviijate ja partnerite kohustused Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.09.2023. a protokollilisele otsusele13 vastutab Kliimaministeerium toetuse saajana VV taastekavas, sh rakendusotsuses kokku lepitud tulemuste saavutamise eest (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vajaliku seadusemuudatuste paketi jõustamine ja tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine ning määramine). Partnerid on kohustustatud saavutama tähtaegselt enda tegevustega seotud tulemused. Tegevuste elluviijad on kohustatud kasutama toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt ning tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud topelt mitmest rahastamisallikast, samuti järgima „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Toetusest rahastatakse ka riigihangetega hangitavaid asju ja teenuseid. Sisse ostetava teenuse puhul peab toetuse saaja ja partner järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda ning seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, omanike nimed ja registri- või isikukoodid ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja alltöövõtulepingu summa. Riigihanked peavad olema korraldatud nii, et välistatud on riigiabi andmine. Toetuse kasutamisel järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava. Samuti järgitakse teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagatakse Euroopa Liidu rahastamise nähtavus ning antakse meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet. Partnerid seiravad enda tegevuste tulemuste saavutamist ning Kliimaministeerium seirab partnerite tegevuskavadele tuginedes partnerite tegevuse tulemuslikkust ning lisaks enda elluviidavate tegevuste tulemuslikkust. Kohustus on ka järgida andmete ja dokumentide säilitamise nõudeid: vastavalt VV taastekava määruse § 13 lõikele 5 säilitatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 132. Andmetele ja dokumentidele tuleb tagada järelevalve ja kontrollifunktsioonide teostajatele ligipääs veel viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist. 13 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 10 1.11. Aruandlus Toetuse kasutamise aruandluses lähtutakse VV taastekava määruse §-st 14, mis reguleerib lõppearuande esitamise nõudeid ja korda, vahetulemuste saavutamise kinnituse esitamist ning iga-aastase aruandluse korda (kaks korda aastas aruanne ühiste näitajate saavutamise kohta). 2. Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved (käskkirja lisa 2) Käskkirja lisas 2 kirjeldatakse nii toetuse saaja kui partnerite täpsemad tegevused, tulemusnäitajad, nende saavutamise aeg ning selgitatakse lühidalt, mida täpsemalt tegema asutakse. III Käskkirja mõju Käskkirjas kirjeldatud tegevused on suunatud tuuleparkide rajamise kiirendamisele, eesmärgiga jõuda lisanduva 1000MW tuuleenergia tootmiseni nii maismaal kui merealal sobivaid võimalusi kasutades. Pikki haldusmenetlusi on hinnatud üheks oluliseks tuuleenergia kasutuselevõtu takistuseks. Eelnõuga hõlmatud tegevuste oluline mõju seisneb tuuleenergia projektide menetluste kiirendamises nii õigusaktide muutmise kui menetlusprotsesside läbiviijate lisaressursi näol. Toetatavatel tegevustel on maksimaalne mõju siis, kui toetust saavad asutused vaatavad lisaks üle oma sisemised protsessid ja leiavad ka sealt võimalusi menetluste optimeerimiseks ja ebavajalikest toimingutest loobumiseks. Eelnõuga toetatav tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistus annab ülevaate aladest, kus juba on eri menetluste käigus tuvastatud tuuleenergia arendamiseks sobivus või annavad tehtavad uuringud alust algatada kiirendatud planeerimismenetlus alade kasutuselevõtuks tuuleenergia tootmisel. Selline tervikpilt koos perioodiliste raportitega projektide edenemise kohta annavad võimaluse hinnata nii eesmärkide realistlikkust kui vajadust veel täiendavate muudatuste järele. Prioriteetsete alade kaardistuse raames läbiviidavad uuringud võimaldavad koos asutuste võimekuse kasvuga samuti tuuleenergia projektidega kiiremini edasi liikuda. Kuivõrd tuuleenergia kasutuselevõtt tähendab alati keskkonnamõjusid, on üheks aeganõudvamaks etapiks projektide menetluses KMH/KSH, mille toimingute läbiviimise kiirendamine on üks projekti oodatavast tulemusest. Eelnõu oodatav mõju on ka KOVide otsuste kiirendamises, pakkudes selleks riigi poolt rohkem tuge nii planeerimismenetluses kui läbi taastuvenergia teavitustegevuste ka muude kogukonda kaasavate ja puudutavate otsuste tegemisel. IV Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on ametlikule kooskõlastusringile eelnevalt mitteametlikult kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Euroopa Komisjoniga. 11 Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. 12  EELNÕU 03.10.2023 KÄSKKIRI Tallinn Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilise otsuse alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kinnitan taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja kaasatud partnerite toetatavad tegevused, toetatavate tegevuste eelarved ning eeldatavad tulemused (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet  [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimustega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige kiirendada tuuleparkide rajamist ja luua täiendav tootmispotentsiaal vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka merel. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks kiirendatakse tuuleparkide ehitamist, tagades selleks muu hulgas vajalikud seaduste muudatused, võimestatakse kohalikke omavalitsusüksusi (edaspidi KOV) ja ärisektorit roheliste investeeringute tegemisel ning tehakse seonduvaid teavitustegevusi. 3.2. Tuuleparkide ehitamise kiirendamiseks toetatakse: 3.2.1. tuuleenergia prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamist; 3.2.2. strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimist; 3.2.3. lubade väljastamise protsessi optimeerimist; 3.2.4. maatoimingute optimeerimist. 3.3. KOVide võimestamiseks roheliste investeeringute tegemisel toetatakse KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamist ja rohepöörde võrgustiku loomist. 3.4. Ärisektori võimestamiseks roheinvesteeringute tegemisel toetatakse sektorite teekaartide väljatöötamise raamistiku ja tööprotsessi loomist ning nõustamist teekaartide väljatöötamisel. 3.5. Teavitustegevustena toetatakse taastuvenergia arendamisega seotud kommunikatsioonitegevusi, sealhulgas seotud infomaterjalide tootmist ning kaasamis- ja teavitusürituste korraldamist. 3.6. Toetuse saaja ja tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerite toetatavad tegevused on täpsustatud käesoleva käskkirja lisas 2. 3.7. Antav toetus ei ole riigiabi. 4. Tulemused 4.1. Käesoleva lisa punktides 3.1. – 3.5. nimetatud tegevused panustavad järgmistesse Euroopa Liidu Nõukogu 12.05.2023. a rakendusotsusega, millega muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 2023/0161 (NLE) (edaspidi rakendusotsus) seatud tulemuste ja sihtide täitmisesse: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Kirjeldus Rakendusotsuse Nimetus Baas- Siht- Kvar meede Ühik Aasta tase tase tal Õigusaktide muudatused, Taastuvenergia Jõustuvad seadusemuudatused, mille abil lihtsustada tuuleenergeetika 8.1. Taastuvate millega ühtlustatakse ja kasutuselevõtu projektide lubade andmist, kavandamist ja keskkonnamõju hindamist. energiaallikate kiirendatakse lubade kiirendamiseks Selleks tuleb muuta vajalikul määral järgmisi seadusi: 0 1 II 2024 kasutuselevõtu andmist, planeerimist ja vastuvõetud ja ehitusseadustik, veeseadus, planeerimisseadus, keskkonnamõju hõlbustamine keskkonnamõju jõustunud hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, keskkonnatasude hindamist. seaduste arv seadus ja metsaseadus. 8.1. Taastuvate Valitsuse otsus, millega Valitsus võtab vastu otsuse, millega määratakse kindlaks tuuleenergia energiaallikate määratakse kindlaks Valitsuse otsus prioriteetsed arendusalad. Valitsuse otsus põhineb tehnilisel aruandel, 0 1 III 2024 kasutuselevõtu tuuleenergia prioriteetsed on vastu võetud milles on kindlaks määratud prioriteetsed arendusalad potentsiaalse hõlbustamine arendusalad kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW. 4.2. Toetuse saaja ja tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerite tegevuste oodatavad tulemused on esitatud käesoleva käskkirja lisas 2.  5. Tegevuskava 5.1. Toetuse saaja koostab perioodil 2024-2026 igaks aastaks vastava aasta tegevuste täpsema koondtegevuskava, milles on vastavaks aastaks kavandatud toetuse saaja ja partnerite tegevused kvartalite lõikes, oodatavad tulemused ning prognoositav eelarve. 5.2. Partner, välja arvatud käesoleva lisa punktis 6.3. nimetatud partner, esitab toetuse saajale perioodil 2023- 2025 igal aastal 15. detsembriks järgmise aasta tegevuskava, milles on käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud tegevuste lõikes esitatud: 5.2.1. jooksval aastal toetust kasutades tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja nende vastavus prognoosile, tehtud tegevuste mõju tuuleparkide rajamise kiirendamisele ja tootmispotentsiaali kasvule, tehtud kulud; 5.2.2. järgmisel aastal kavandatavad tegevused kvartalite lõikes, oodatavad tulemused, nende mõju tuuleparkide rajamise kiirendamisele ja tootmispotentsiaali kasvule ning tegevuste prognoositav eelarve. 6. Toetuse saaja ja partnerid 6.1. Toetuse saaja on Kliimaministeerium. 6.2. Tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerid on Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 6.3. Partnerid, kelle tegevused projektis on 2023. a seisuga lõppenud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on alates 01.02.2022. a kuni 31.03.2026. a. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetatavate tegevuste eelarve on 26 838 646 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU. 8.2. Taastekava raames ja kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul. 8.3. Toetuse saaja ja partnerite eelarve jaotus on esitatud käesoleva käskkirja lisas 2. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1. Maksed teostatakse toetuse saaja või partneri tekkinud ja tasutud kulude alusel, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse süsteemis SAP. 10. Tegevuste elluviijate ja partnerite kohustused 10.1. Tegevuste elluviijad kohustuvad: 10.1.1. kasutama toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt; 10.1.2. tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud topelt mitmest rahastamisallikast; 10.1.3. järgima „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses, arvestades taastekava artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid; 10.1.4. sisse ostetava teenuse puhul järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda; 10.1.5. seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, omanike nimed ja registri- või isikukoodid ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja alltöövõtulepingu summa; 10.1.6. järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava; 10.1.7. järgima teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet; 10.1.8. teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskavale; 10.1.9. säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente vastavalt VV taastekava määruse § 13 lõikele 5 ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist. 10.2. Toetuse saaja seirab enda ja käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskava alusel partneri tulemuste saavutamist. 10.3. Partner kohustub: 10.3.1. tagama tähtaegselt käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud tegevuste tulemuste saavutamise; 10.3.2. teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt esitatud tegevuskavale; 10.3.3. esitama enda tegevuste kohta tähtaegselt käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskava; 10.3.4. kasutama toetust üksnes käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste tegemiseks ja tulemuste saavutamiseks, lähtudes käesoleva lisa punktis 7 nimetatud abikõlblikkuse perioodist; 10.3.5. tagama toetuse saajale ligipääsu toetuse kasutamisega seotud dokumentidele ja andmetele. 10.4. Käesoleva lisa punktides 10.3.1.–10.3.3. nimetatud kohustusi ei kohaldata Riigikantseleile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kuivõrd nimetatud partnerite tegevused seoses projektiga on lõppenud. 11. Aruandlus Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava määruse §-le 14.  [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 2 Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved 1. Kliimaministeerium 1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on: 1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine. 1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine. 1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine. 1.1.4. Keskkonnamõju hindamise juhtekspertide järelkasvu toetamine. 1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine. 1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine. 1.1.7. Ehitisregistri arendamine meretuulepargi ühendloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluste jaoks. 1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused. 1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond Tegevus Baas- Siht- Kvarta Ühik Aasta tase tase l Toimiv Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on Energeetika 1.1.1. Reformi elluviimise koordinatsioonisüst 0 1 IV 2023 koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire koordineerimine. eem ja aruandluse põhimõtted. Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning Ehituse ja 1.1.2. Loastamise ja Vastuvõetud ja keskkonnamõju hindamise ja elukeskkonna, keskkonnamõju hindamise jõustunud keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused on energeetika protsesside arendamine ja 0 1 II 2024 seadusemuudatuste vastu võetud ja jõustunud. sellega seotud võimekuse pakettide arv tõstmine.  Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused Metsa Vastuvõetud ja on vastu võetud ja jõustunud. 1.1.3. Raadamisõiguse jõustunud tasu kontseptsiooni 0 1 II 2024 seadusemuudatuste juurutamine. pakettide arv Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate Keskkonnakorraldu juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse se ja kiirguse valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi 1.1.4. Keskkonnamõju kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise Täienduskoolitusm hindamise juhtekspertide 0 2 IV 2024 täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40 oodulid järelkasvu toetamine. valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi. 1.1.5. KOVidele Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui Rohereformi tuuleenergia Võrgustikku KOV-ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise konsultatsiooniteenuse kaasatud KOVide 0 50 II 2024 võrgustiku ja teenuse probleemide lahendamiseks. kujundamine ja rohepöörde arv Võrgustikku on koondatud vähemalt 50 KOVi. võrgustiku loomine. 1.1.6. Ärisektorite Koostatud ja avalikustatud on vähemalt 8 Rohereformi dekarboniseerimise Sektorite majandussektori dekarboniseerimise teekaarti, mis 0 8 I 2026 teekaartide koostamine ja teekaartide arv vastavad keskse projektijuhi koostatud kriteeriumitele. avalikustamine. 1.1.7. Ehitisregistri Ehitisregistri vastav versioon on lansseeritud. Ehituse ja arendamine meretuulepargi Ehitisregistri elukeskkonna 0 1 II 2024 ühendloa ja KMH arendus menetluste jaoks. 1.1.8. Taastuvenergia Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta Avalike suhete arendamise kiirendamise Kommunikatsiooni on tööd alustanud. 0 1 III 2023 kommunikatsioonitegevuse partner d. 1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 3 599 174 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste kulusid. 2. Keskkonnaagentuur 2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on: 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine. 2.1.2. Tuuleenergia kasutuselevõttu toetava kaardirakenduse arendamine. 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine. 2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja Tuuleenergia 2.1.1. Tuuleenergia uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige võimsus, mida on 1000 prioriteetsete arendusalade 0 III 2024 sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute võimalik arendada MW kaardistamine. või loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride kaardistatud aladel valikuks. Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte analüüsist. 2.1.2. Tuuleenergia Riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed on koondatud ühte Kaardirakendus on kasutuselevõttu toetava 0 1 II 2024 tuuleenergia arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. loodud kaardirakenduse arendamine. Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast Kvartaalsete raportite arendajate projektide arengu 0 11 I 2026 (planeeringu taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse arv ülevaate koostamine. hetkeseis ajakavas ja kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt ajakava. 2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 2 881 811 eurot. 3. Keskkonnaamet 3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on: 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. 3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine. 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine. 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside parendamine. 3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Ühik Siht-tase Kvartal Aasta tase 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate Taastuvenergia projektide prioriteedina menetlemist KMH, KSH, planeeringute, Natura Keskkonnaa rakendatakse kuni tuuleenergia tootmispotentsiaali 2000 hindamise, ehituslubade ja meti 2000MW saavutamiseni (kuni seda mahtu arvestavate meretuuleparkide hoonestuslubadega menetluse ehituslubade väljastamiseni). Senise keskmise 24 24 14 III 2023 seonduvate menetlusprotsesside keskmine tööpäeva asemel tehakse menetlusprotsessid keskmiselt kiirendamine, sh menetluse kestus kuni 14 tööpäevaga. kiirendamiseks spetsialistide tööpäevades koolitamine. EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest 3.1.2. EELISes taastuvenergiat EELISes lähtuva prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot puudutavate loodusväärtuste olev info on 0 1 IV 2025 sisaldavad liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega registriandmete ajakohastamine. ajakohane seonduvas osas ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo. KMH/KSH Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate aruanded on masinloetaval kujul digitaliseeritud. KMH ja KSH aruannete 0 1 II 2025 digitaliseerit digitaliseerimine. ud Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist, KMH, KSH, planeeringute, Natura Rahuolu ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid 2000 hindamise, ehituslubade ja menetlusprot 0 Kasvav II 2026 puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise meretuuleparkide hoonestuslubadega sessiga tulemusel arendatakse ja tõhustatakse protsessi. seonduvate menetlusprotsesside Menetluste kiirus ja kvaliteet on paranenud ning parendamine. suudetakse paremini panustada klientide nõustamisse. 3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 189 279 eurot. 4. Maa-amet 4.1. Maa-ameti toetatavad tegevused on: 4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine. 4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine. 4.1.3. Taastuvenergia tootmiseks vajalike kinnisasjade maatoimingute ettevalmistamine, sh maade soetamine ja kasutusõiguse seadmine ja sellega seotud võimekuse tõstmine1. 4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 4.1.1. Taastuvenergia 2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud projektide menetluses laserskänneri hange ning ESTPOS uuendamine on viidud lõpule aastaks Lõpetatud ajakohaste ruumiandmete 0 3 I 2026 2026. hangete arv tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine. 2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta, 2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks Taastuvenergia vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud 4.1.2. Taastuvenergiat kasutuselevõtu hoonete 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik puudutavate ruumiandmete kiirendamiseks 0 1 I 2026 energiakulu ja tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud ajakohastamine ja ajakohastatud andmekogumite täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja toimekindluse suurendamine. ruumiandmekog vajadustest tulenevate muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva um info (näiteks ehitisregister ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega. 1 Ülesande maht sõltub tegevuse 2.1.1. tulemusel kaardistatud tuuleenergia prioriteetsetest arendusaladest ja Valitsuse otsusest, millised maad taastuvenergia tootmiseks kasutusele võetakse.  4.1.3. Taastuvenergia Valitsuse otsusega määratud prioriteetsetel arendusaladel on tootmiseks vajalike taastuvenergia projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud ette kinnisasjade maatoimingute valmistatud. Maatoimingud ettevalmistamine, sh maade on ette 0 1 I 2026 soetamine ja kasutusõiguse valmistatud seadmine ja sellega seotud võimekuse tõstmine. 4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 8 949 389 eurot. 5. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 5.1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatav tegevus on tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel planeerimise ja maakorralduse võimekuse tõstmine ning taastuvenergia eelisarendusaladega seotud riigi planeeringute koostamine. 5.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas Siht- Kvarta Ühik Aasta -tase tase l 5.1. Tuuleenergia Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise otsusest tulenevalt prioriteetsetel arendusaladel on olemas võimekus 25 taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendava Kiirendatud planeerimise võimekuse planeeringu kiirendatud korras menetlemiseks. planeerimismenetl 0 25 I 2026 tõstmine ja taastuvenergia uste arv eelisarendusaladega seotud riigi planeeringute koostamine. 5.3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 6 122 306 eurot. 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on: 6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine. 6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetluse läbiviimise kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. 6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas Siht- Ühik Kvartal Aasta -tase tase 6.1.1. Merealal tuuleparkide Merealal algatatud 2023. a lõpuks on algatatud esimesele täiendavale merealale hoonestusloa hoonestuslubade menetluste uute hoonestusloa 0 8 II 2024 menetlus. Märtsiks 2024. a on hoonestusloa menetlus algatatud täiendavalt algatamise kiirendamine. menetluste arv kolmele merealale. Juuni lõpuks 2024. a on koondina 8 oksjonit lõpetatud. 6.1.2. Merealal tuuleparkide Taastuvenergia projektide prioriteedina menetlemist rakendatakse kuni hoonestusloa menetluse tuuleenergia tootmispotentsiaali 2000MW saavutamiseni (kuni seda mahtu TTJA menetluse läbiviimise kiirendamine, sh 0 14 III 2023 arvestavate ehituslubade väljastamiseni). Uue menetlusena lisanduva kestus tööpäevades menetluse kiirendamiseks meretuulepargi hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus spetsialistide koolitamine. keskmiselt kuni 14 tööpäeva. 6.3. TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 1 096 688 eurot.