Kiri

Draft ID: ae55f25d-bd19-4f0e-97e9-c4ce4bf64894 Date: 13/07/2023 16:38:23 Avalik konsultatsioon elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitleva ELi direktiivi hindamise kohta Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Euroopa Komisjon hindab praegu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (edaspidi „direktiiv“) ja kogub selleks teavet direktiivi toimimise kohta. Hindamise eesmärk on hinnata, kui tulemuslik on direktiiv võrreldes selle eesmärkide ja sellelt oodatuga. Hinnatakse ka direktiivi kooskõla ELi laiemate poliitiliste eesmärkidega, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava eesmärkidega. Samuti võetakse hindamisel arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi ELi keskkonna- ja jäätmepoliitikas (nt patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain , elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, jäätmesaadetised ja kriitilise tähtsusega toorained). Hindamine hõlmab direktiivi ja sellega seotud teiseste õigusaktide rakendamist ning kõiki seotud meetmeid ja häid tavasid, mida on rakendatud riiklikul tasandil kõigis liikmesriikides. Vastake küsimustikule vastavalt sellele, millised on teie teadmised ja kui palju te direktiivi rakendamises või selle valdkonna poliitikas osalete. Võite salvestada oma vastused mustandina ja lõpetada küsimustikule vastamise hiljem. Küsimustik on olemas kõigis ELi ametlikes keeltes ja vastused võib esitada ükskõik millises neist. Küsimuste korral võtke ühendust Euroopa Komisjoniga aadressil [email protected]. Teie andmed * 1 Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri 1  inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * 2 Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu Euroopa Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvus e huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud 2  tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist. * 4 Vastuse avaldamise privaatsussätted Euroopa Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas soovite oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Jään anonüümseks. Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka teie nimi. * 5 Eesnimi Eliise * 6 Perekonnanimi Merila * 7 E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * 8 Tegevuse ulatus rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik * 10 Valitsemistasand parlament asutus amet 3 * 11 Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki Kliimaministeerium * 13 Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) 14 Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kas teie organisatsioon on läbipaistvusregistris registreeritud? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * 15 Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad. Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe 4 Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Guyana Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja Maroko Serbia McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India Kaimanisaared Niue Tonga ookeani ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad 5 Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Demokraatlik Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared Dominikaani Kosovo Poola Ukraina Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse Uruguay Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik ed Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam 6  Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. Eesmärgid ja kohaldamisala Hindamisel tuleks uurida, kas direktiivi eesmärgid ja kohaldamisala on jätkuvalt rakendatavad ja piisavad ka arvestades praeguseid ja tulevasi vajadusi. Eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks: hoida ära elektroonikaromude tekke ja käitlemise kahjulik mõju või seda vähendada, vähendada ressursikasutuse üldist mõju, muuta ressursikasutus tõhusamaks. Nende eesmärkide saavutamiseks on direktiivis sätestatud muu hulgas meetmed, mille raames kogutakse elektroonikaromud sortimata olmejäätmetest eraldi, et need nõuetekohaselt töödelda (taaskasutus ja ringlussevõtt) ning edendada nende korduskasutust (korduskasutuseks ettevalmistamine). Direktiiviga on kehtestatud kõrged kogumise määrad, mis aja jooksul suurenevad, korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu ühised sihtarvud ning taaskasutamise sihtarvud. Direktiiv hõlmab laiendatud tootjavastutust, mille kohaselt peavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad rahastama elektroonikaromude kogumist ja töötlemist. 16 Mil määral on direktiiv teie arvates olnud tõhus järgmiste peamiste eesmärkide saavutamisel? Mingil Väga Ei määral Ebatõhus tõhus tea tõhus * Elektroonikaromude tekke vähendamine * Elektroonikaromude kogumisel ja töötlemisel keskkonnale ja inimeste tervisele avalduva kahjuliku mõju vähendamine * (Esmaste) ressursside tõhus kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmete tootmiseks * Elektroonikaromudest teisese toorme kogumine/ringlussevõtt * Parima võimaliku tehnika rakendamine elektroonikaromude kogumisel ja töötlemisel (heite ärahoidmine, nõuetekohane töötlemine) 7  * Elektroonikaromude ebaseadusliku EList väljaveo vältimine * Liikmesriikidele võrdsete võimaluste loomine 18 Palun märkige ja kirjeldage iga allpool loetletud eesmärgi puhul tegureid, mis soodustasid või takistasid eesmärgi saavutamist. Eesmärk Soodustav tegur Takistav tegur Waste prevention Elektroonikaromude tekke vähendamine due to ecodesign. Elektroonikaromude kogumisel ja töötlemisel keskkonnale Targets, obligation ja inimeste tervisele avalduva kahjuliku mõju vähendamine for establishing collection networks (Esmaste) ressursside tõhus kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmete tootmiseks Elektroonikaromudest teisese toorme kogumine Targets (collection /ringlussevõtt and recycling and recovery) Parima võimaliku tehnika rakendamine elektroonikaromude kogumisel ja töötlemisel (heite Article 8 and Annex ärahoidmine, saastest puhastamine) VIII, targets Elektroonikaromude ebaseadusliku EList väljaveo ärahoidmine Liikmesriikidele võrdsete võimaluste loomine Üldaspektid 19 Mil määral on direktiiv olnud edukas laiendatud tootjavastutuse põhimõtte konkreetsete aspektide rakendamisel? Mingil Väga Ei määral Ebatõhus tõhus tea tõhus * Elektroonikaromude käitlemiskulude rahastamine vastutavate tootjate poolt (nõuete eiramise ärahoidmine) * Kodumajapidamistest pärit elektroonikaromude jaoks piisavate ja mugavate tagasivõtuvõimaluste tagamine * Elektroonikaromude jaoks sobivate ringlussevõtutehnoloogiate väljatöötamine 8  * Selle tagamine, et elektroonikaromude käitlemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat * Selle tagamine, et turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogused on teada 21 Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Seisukoht Ei Ei Direktiiv ... Nõustun puudub nõustu tea * on hästi kohandatud tekkivate elektroonikaromude koostise (seadmete tüübid, materjali koostis jne) muutumisega * on hästi kohandatud teaduse arenguga ohtlike ainete käitlemise alal * on hästi kohandatud elektroonikaromude töötlemise tehnoloogia arenguga * on aidanud parandada teadmisi elektroonikaromude voogude kohta (sealhulgas elektroonikaromude töötlemisel saadud materjalid) * on edendanud teadusuuringuid ja innovatsiooni * on aidanud luua ühtse teisese toorme turu, mis toimib hästi * on aidanud luua uusi töökohti * ei põhjusta ettevõtjatele, kodanikele ega ametiasutustele tarbetuid kulusid selle rakendamisel * ELi õigusaktide puudumisel ei oleks liikmesriigid saavutanud sama suurt edu * Liikmesriigid oleksid ELi õigusaktide puudumisel omaette tegutsedes kandnud suuremaid kulusid, et saavutada sama edu Elektroonikaromude kogumine 23 Kõrge kogumistaseme saavutamist takistavad järgmised põhjused. Mil määral nõustute sellega, et järgmised põhjused on takistuseks? Ei Suurel Teataval Üldse Täielikult oska määral määral mitte öelda 9  * Ebapiisavad kogumissüsteemid (nt katvus, laiendatud tootjavastutuse rahastamine, suutlikkus) * Ebamugavad kogumissüsteemid * Mitteametlik kogumine, sealhulgas väärtuslike osade väljanoppimine * Vähene teadlikkus/teave tagasivõtuvõimaluste kohta või selle kohta, miks on parem elektroonikaromusid mitte tagavaraks koguda * Puudused nõuete täitmise tagamisel * Muu Elektroonikaromude töötlemine * 25 Kas teie arvates on direktiivi artiklis 8 ja VIII lisas sätestatud elektroonikaromude nõuetekohase töötlemise eeskirjad asjakohased selleks, et vähendada saastet nii palju kui võimalik ja aidata kaasa ressursside tõhusale kasutamisele? Jah Ei Ei oska öelda * 27 Kas teie arvates on direktiivi artiklis 11 ja V lisas kindlaks määratud taaskasutamise sihtarvud asjakohased selleks, et tagada materjalide, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu kõrge tase ja minimeerida elektroonikaromudest pärit materjalide taaskasutuseta kõrvaldamist? Jah Ei Ei oska öelda 29 Komisjoni volituse alusel on välja töötatud elektroonikaromude töötlemise Euroopa standardid (EN 50625 seeria elektroonikaromude töötlemise kohta ja EN 50614 elektroonikaromude korduskasutuseks ettevalmistamise kohta). Millised on teie kogemused nende standardite rakendamisel? Direktiivi tõhusus 10 30 Mil määral on direktiivi rakendamine mõjutanud järgmisi otseseid kulusid? Teataval Teataval Ei oska Oluliselt Ei ole Oluliselt määral määral öelda / ei vähendanud muutnud suurendanud vähendanud suurendanud kohaldata * Kohandamiskulud (st investeeringud ja direktiivi või siseriiklike õigusaktide nõuetega kohandamise kulud, nt töötlemise standardite rakendamise kulud) * Halduskulud * Täitmise tagamise kulud (mis on seotud algatuse rakendamisega, nt järelevalve, inspekteerimine jne) * Asjaajamiskulud (nt õigusaktide haldusliku rakendamise puuduste tõttu) 11 31 Mil määral on direktiivi rakendamine mõjutanud järgmisi kaudseid kulusid? Teataval Teataval Ei oska Oluliselt Ei ole Oluliselt määral määral öelda / ei vähendanud muutnud suurendanud vähendanud suurendanud kohaldata * Tehingutega seotud kulud (nt lepingute uuesti läbirääkimise tõttu direktiivi nõuete tõttu) * Alternatiivkulud (nt nõuete täitmiseks muudest investeeringutest loobumise kulud) * Kaudsed nõuete täitmisega seotud kulud (nt kulud, mis tekivad seetõttu, et teised sidusrühmad peavad õigusakte järgima) * Kompenseerimis-/asenduskulud (nt seoses alternatiivsetele tarneallikatele tuginemisega) * Keskkonnakulud (nt seoses negatiivsete välismõjudega nagu elektroonikajäätmete ebaseaduslik eksport) * Kaudsed sotsiaalkulud (nt töökohtade kadumine nõuete täitmisega seotud kulude suurenemise tõttu) 12  32 Millised on muud direktiiviga seotud otsesed või kaudsed kulud (kui neid on)? Coworking with other Member States to have harmonized implementation of the EPR, e.g in EWEN network and Nordic-Estonian working group. Direktiivi artiklis 12 on sätestatud, et tootjad rahastavad vähemalt kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumist, töötlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist. * 33 Teie arvates: Mil määral kaetakse sellise tootjatele kehtestatud rahastamiskohustusega elektroonikaromude käitlemise kulud? Täielikult Suurel määral Teataval määral Vähesel määral Ei oska öelda Sidusus ja ELi lisaväärtus 35 Kas direktiivis on sätteid, mida peate aegunuks? Kui jah, siis millised need on ja miks peate neid aegunuks? 36 Kas teie arvates on puudujääke direktiivi kohandamisel teaduse ja tehnika arenguga? 37 Kas teate mõnd direktiivist tulenevat ootamatut või soovimatut mõju? Kui jah, siis millised need on? 38 Milliseid ELi ja rahvusvahelisi (ELi-väliseid) õigusakte peate ELi elektri- ja elektroonikaseadmete (ja nende romude) turu jaoks asjakohaseks? 39 Mida arvate direktiivi seostest ökodisaini direktiiviga? 13  40 Mida arvate direktiivi seostest direktiiviga, mis käsitleb teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes? 41 Kas olete märganud lünki, vastuolusid, kattumisi või puuduvaid seoseid direktiiv i ja muude ELi õigusaktide vahel? Kui jah, palun täpsustage 42 Kas olete märganud lünki, vastuolusid, kattumisi või puuduvaid seoseid direktiiv is endas? Kui jah, palun täpsustage 43 Kas olete täheldanud (võimalikke) vastuolusid mõnede ELi poliitikavaldkondade strateegilise suunaga? * 44 Kas teie arvates on direktiivis käsitletud probleemide lahendamiseks jätkuvalt vaja ELi tasandi meetmeid? Jah Ei 46 Kas teie arvates on direktiiv tõhus õigusakt? Palun selgitage põhjalikumalt. 47 Soovi korral saate siia üles laadida asjakohase dokumendi, nt lisamaterjalid oma vastuste või seisukoha toetamiseks. Faili suurim võimalik maht on 1 MB. Üleslaaditud dokument avaldatakse koos teie vastustega, mis on selle avaliku konsultatsiooni põhimaterjal. Dokumendi lisamine on vabatahtlik ja annab täiendavat taustteavet teie seisukohtade paremaks mõistmiseks. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 14 Contact [email protected] 15 SELETUSKIRI Avalik konsultatsioon elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi kohta . Ülevaade ja eesmärk Euroopa Komisjon algatas 16. juunil avaliku konsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja N õukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta . Elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike Euroopa Liidus (edaspidi EL) ja kogu maailmas ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud. Elektroonikaromud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille taaskasutamine on ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka ELi avatud strateegilise autonoomia jaoks määrava tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng / üleminek digitehnoloogiale muudavad olukorra lähiaastatel keerukaks. Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (edaspidi „elektroonikaromud“) kohta võeti esimest korda õigusakt vastu 2002. aastal eesmärgiga vältida ja vähendada elektroonikaromude kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ELis. Pärast seda on komisjon direktiivi hinnanud ning 2012. aastal seda täiendatud. Kuna viimasest täiendamisest on ligi 10 aastat möödunud, nähakse vajadust hinnata, kas elektroonikaromude direktiiv täidab endiselt oma eesmärki. Direktiiviga on kehtestatud üha rangemad sihtarvud, mis tuleb saavutada elektroonikaromude kogumisel, taaskasutamisel ja ringlussevõtul. Elektroonikaromude kogumine sortimata olmejäätmetest eraldi on nende nõuetekohase töötlemise eeltingimus. Elektroonikaromude liigiti kogumine on enamikus liikmesriikides siiski endiselt suur probleem. Komisjon viis ellu nõuetele vastavuse edendamise algatuse, et hinnata nii häid tavasid kui ka puudujääke direktiivi rakendamisel, sealhulgas elektroonikaromude liigiti kogumisel. Elektroonikaromude direktiivi hindamine peaks andma tõendeid selle kohta, kas direktiiv täidab endiselt oma eesmärki, võimaldama leida kasutamata võimalusi lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks ning aitama kindlaks teha, kas direktiiv tuleks läbi vaadata. Hinnangu tegemiseks vajaliku info kogumiseks on Komisjon ka käesoleva konsultatsiooni avanud. Direktiivi hinnatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava kontekstis ning nende eesmärkide põhjal. Samuti võetakse hindamisel arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi ELi keskkonna- ja jäätmepoliitikas (nt taastuvenergiapoliitika, patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain , elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, romusõidukid, jäätmesaadetised, kriitilise tähtsusega toorained) ning rahvusvahelisel tasandil (nt Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta ) konsultatsioon on kättesaadav leheküljelt Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed – ELi eeskirjade hindamine (europa.eu) (vastamise tähtaeg on 22.09.2023). Avalikus konsultatsioonis osalemiseks tuleb täita veebipõhine küsimustik. K onsultatsiooni eesmärk on koguda tõendeid ja tagasisidet mitmesugustelt sidusrühmadelt asjaomase algatuse edasiarendamisel ja täiustamisel. Koostajad Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Piret Otsason ([email protected]) ning välissuhete osakonna peaspetsialist Eliise Merila ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutab Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted on kooskõlas järgmise strateegilise dokumendiga: Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2022–2023 ja Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2023–2025. Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on muu hulgas lähtutud: 18.06.2020 Vabariigi Valitsuse istungil ja 16.07.2020 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse tegevuskava kohta; 18.06.2020 Vabariigi Valitsuse istungil ja 06.07.2020 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstusstrateegia kohta; 10.12.2020 Vabariigi Valitsuse istungil ja 14.12.2020 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad algatuse „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ kohta; 04.03.2021 Vabariigi Valitsuse istungil ja 15.03 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta. 14.10.2021 Vabariigi Valitsuse istungil ja 22.10.2021 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi 2000/53/EÜ teatavaid aspekte; 27.10.2022 Vabariigi Valitsuse istungil ja 18.11.2022 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduspaketi kohta, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ; Taust Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust probleemtoodetele, sh elektri- ja elektroonikaseadmetele. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse eesmärk on toetada säästvat tarbimist ning tootmist, elektroonikaromude korduskasutamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist ning vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ja väärtuslike teiseste toorainete saamist. Laiendatud tootjavastutus on meede tagamaks jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise. Laiendatud tootjavastutus kohustab t ootjat tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle edendamist, aruandlust ning tarbijate teavitamist probleemtoote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Laiendatud tootjavastutuse nõude eesmärk on soodustada probleemtoodete korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu. Lisaks toetab laiendatud tootjavastutuse süsteem vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlusse võetavate toodete turule laskmist. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogused, kogutud jäätmete kogused ning jäätmekäitluse andmed kantakse probleemtooteregistrisse. Eestis on suurenenud elektri- ja elektroonikaromude teke, perioodil 2014–2017 tekkis keskmiselt 7889 tonni elektroonikaromusid, perioodil 2018–2020 tekkis keskmiselt 10 979 tonni elektroonikaromusid. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid. Eestis toimub elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemine jäätmeseaduses kehtestatud nõuete kohaselt. Elektroonikajäätmete käitluseks on vaja keskkonnakaitseluba või registreeringut (sõltuvalt jäätmetest ja tegevusest). Elektroonikaromude osas teostatakse korduskasutuseks ettevalmistamist ning teisi taaskasutamiseks ettevalmistamise toiminguid (sorteerimist, lammutamine, purustamine). Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, teatud tüüpi klaasosade taaskasutamine. Teatud osa elektroonikajäätmeid eksporditakse Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu. IT-seadmete ja mobiiltelefon id e osas suudetakse Eestis edukalt korduskasutust ja korduskasutamiseks ettevalmistust teostada. Elektri- ja elektroonikaseadmete suurimad käitlejad on Nelitäht OÜ ja WeeRec AS. Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamist ja korduskasutamiseks ettevalmistamist teostab Foxway OÜ. Foxway OÜ kogub partneritelt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ning elektroonikajäätmeid. Elektri- ja elektroonikaseadmete osas teostatakse korduskasutust ning elektroonikajäätmete osas korduskasutuseks ettevalmistamist ning jäätmete taaskasutamisele eelnevat sorteerimist ja eraldamist. Foxway OÜ suudab korduskasutusse suunata ca 15% elektroonikajäätmetest, ehk tooted vastavad samadele nõuetele, mis kehtisid esialgsetele seadmele. 2020. aastal suunati 501 tonni elektroonikajäätmeid korduskasutusse. WeeRec AS teostab elektroonikajäätmete manuaalset demon t eerimist. Jäätmetelt eemaldatakse korpused, erinevad ohtlikud ja mitteohtlikud osad. Eraldatud osas taaskasutatakse ettevõttes (plastijäätmed ja klaas) ning ülejäänud jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele (eksport). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi elektroonikaromude kohta seab kogumise ning ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud elektroonikaromudele. Tootjal on kohustus saavutada elektroonikajäätmete kogumise sihtarvud ning kogumise sihtarvude täitmise saavutamise kohustus lasub ka riigil. Alates 2019. aastast on igal aastal saavutatav minimaalne kogumise määr 65 % asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist või 85 % kõnealuse liikmesriigi territooriumil tekkinud elektroonikaromude massist. 2020. aastal lasti Eestis turule 24 847, 853 tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid. 2020. aastal koguti kokku ca 11 979,93 tonni elektroonikaromusid, millest alla poole kogusid tootjavastutusorganisatsioonid läbi oma lepingupartnerite. Elektroonikaromude kogumise määr oli Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt Eestis 2020. aastal 53,4% Ükstootjate ühendus suutis 2020. aastal saavutada kogumise sihtarvuks 30,3% ning teine tootjate ühendus suutis saavutada kogumise sihtarvuks 37,8%. Selleks, et saavutada sätestatud kogumise sihtarvud on vaja täiendada kogumisvõrgustikku ning tõhustada teavituskampaaniaid. Alates 05.05.2022 on kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja peab läbi tootjate ühenduse tagama kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning on lõppkasutajale lähedal. Tootjate ühendused tagavad elektroonikaromu kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Tootjate ühendused korraldavad elektroonikajäätmete kogumist KOV jäätmejaamade kaudu. Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisvõrgustik hõlmab lisaks KOV jäätmejaamadele ka kõiki turustajate müügikohti. Turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu tagasi võtma elektroonikajäätmeid 1:1 põhimõttel ehk turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu elektri- ja elektroonikaseadme kasutajalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustaja müügipind on vähemalt 400 m 2 , siis tuleb tarbijalt võtta vastu elektroonikaromu, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm , sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid, elektroonikajäätmeid võetakse sellisel juhul vastu tasuta ja piiramatus koguses. Tarbijatele on loodud veebileht kuhuviia.ee , kus on leitavad jäätmete kogumiskohtade asukohad. Selleks, et tõhustada liigiti kogumist nähakse teistes EL tootjavastutusega seotud algatustes ette kogumisvõrgustiku laiendamist, mis hõlmab turustajaid , tegevusluba omavaid elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemiskodasid, kõiki jäätmejaamu ja muid vabatahtlikke osalejaid, näiteks ametiasutusi ja koole. Uutes algatustes nähakse ka ette kogumisvõrgustiku ja seonduvate teavituskampaaniate tulemuslikkuse kontrollimist segaolmejäätmete ning kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete romude koostise uuringute alusel. Pakendijäätmete puhul on kogumisvõrgustiku ning kogumiskorra nõue juba pikalt kehtiv. Lisaks nähakse pakendiseaduses ette, et teavituseks tehtavad kulutused peavad moodustama vähemalt kaks protsenti taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest. Elektri- ja elektroonikaseamete tootjatel ja tootjate ühendustel on hetkel kohustus teavitada avalikkust ja tarbijaid, kuid teavituseks tehtavad kulutusi määratud ei ole. Patareide ja akude puhul hakkab kogumisvõrgustiku nõue lähiajal kehtima. Patareide ja akude määruse mõjuhinnangus on toodud, et patarei kogumismäära tõstmise maksumus on hinnanguliselt 1,09 eurot elaniku kohta aastas 65% kogumismäära puhul ja 1,43 eurot elaniku kohta aastas 70% kogumismäära puhul. Kogumispunktide ja kogumiskorra loomine toob ajutiselt lisa halduskoormust ja kulu tootjatele ja tootjate ühendusele, kuid see peaks olema lühiajaline ning kogumiskorra abil on võimalik saavutada paremad kogumise sihtmäärad. Elektroonikajäätmete k ogumisvõrgustiku ja kogumiskorra nõue ühtlustaks kogu laiendatud tootjavastutuse süsteemi. Elektroonikaromude taaskasutamisele on sihtarvud kehtestatud kategooriate lõikes, elektroonikaseadmed jagunevad alates 2019. aastast kuude kategooriasse. Taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud on Eesti siiani igal aastal täitnud. Eesti elektroonikajäätmete ringlussevõtu määr 2018. aastal oli 53,7%, mis on 15,3% suurem EL riikide keskmisest ringlussevõtu määrast (38,4%). Komisjonile teemakohase tagasiside andmisel peame oluliseks vähendada osapoolte halduskoormust ning siseturu killustatust, mistõttu peaks kaaluma kehtiva direktiivi asemel määruse kehtestamist. Määrus võimaldaks lahendada tootjavastutuse nõuete täitmist sidusamalt ja tõhusamalt. Leiame, et elektri- ja elektroonikaseadmete osapoolte tootjavastuse kohustusi on vaja täpsustada, et tagada võrdsetel alustel konkurents. E-kaubanduse kaudu ELi imporditavate toodete osas peavad kehtima senisest veelgi selgemad nõuded. Tootjatel peaks olema võimalikult lihtne täita tootjavastuse nõudeid, seetõttu leiame, et liikmesriikide ülene veebilehekülg võimaldaks tootjal saada hõlpsasti infot liikmesriikide registrite, tootjate ühenduste ning seadusest tulenevate nõuete kohta. Selleks, et jäätmeteket vähendada ning tõhusamalt jäätmeid käidelda on vaja kehtestada digitaalse tootepassi kohustus. Digitaalne tootepass võimaldab paremini ka elektri- ja elektroonikaseadmeid korduskasutada . Eestis toimub edukas elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutus ning elektroonikajäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine. Selleks, et pikendada elektroonikaseadmete eluiga ning vähendada elektroonikajäätmete teket on vaja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Oluline on, et korduskasutuse ja korduskasutuseks ettevalmistamise läbinud seadmed on läbinud nõuetekohase töötluse kooskõlas ELi õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti leiab, et tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid. Selgitus: Eestis toimib laiendatud tootjavastutus pakenditel, patareidel ja akudel, elektri- ja elektroonikaseadmetel, rehvidel ja põllumajandusplastil. Elektroonikaromu direktiivi kohaselt on elektri- ja elektroonikaseadmete tootja ka isik, kes müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil otse kodumajapidamistele või muudele kasutajatele, kuid tema tegevuskoht on teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Direktiivi kohaselt kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse nõudeid toodetele ja tootjatele müügiviisist olenemata. E-kauplejad on elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad ning peavad tootjavastutuse kohustusi täitma, kuid paljud e-kauplejad tegutsevad tootjavastutuse nõudeid eirates, mis tekitab ebaõiglast koormust registreeritud tootjatele ning ebavõrdseid tingimusi turul. Paljudes liikmesriikides on probleeme e-kauplejate tootjavastutuse nõuete täitmisega, mistõttu peaks lähenema EL üleselt, kuna enamik e-kaubandust toimub kolmandatest riikidest. Eunomia ja OECD poolt 2019. aastal koostatud aruandest selgub, et Euroopas müüakse 20-30% elektri- ja elektroonikaseadmeid e-kaubanduse kaudu. Samast aruandest selgub, et ligikaudu 10% e-kauplejatest, kes müüvad hinnanguliselt 5-10% elektri- ja elektroonikaseadmeid internetiturust, ei täida tootjavastutuse nõudeid. Aruandes on hinnatud, et igal aastal jääb Euroopas 460 000 – 920 000 tonni turuleviidud kaupu tootjavastutuse alt katmata, mis toob kaasa kümneid kuni sadu miljoneid eurosid kahju. Kõik e-kauplejad peavad täitma tootjavastutuse nõudeid, mistõttu tuleb tõhustada olemasolevate süsteemide toimimist. Leiame, et tootjavastutuse meetmed peavad olema tõhusad ning osapoolte õigused ja kohustused peavad täpsed olema, laiendatud tootjavastutuse kohaldamine peab olema üheselt mõistetav. Sellele peaks lähenema EL üleselt, kuna enamik e- kaubandust toimub kolmandatest riikidest. Enne uute tingimuste seadmist tuleb analüüsida täiendavaid meetmeid ning meetmete mõju olemasolevatele tingimustele. Leiame, et ettevõtete halduskoormuse ja siseturu killustatuse vähendamiseks ning ühetaoliste reeglite kehtestamiseks võiks Komisjon hinnat a elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi määruseks muutmise otstarbekust. Oluline on tagada, et valmistajad, importijad ja ettevõtjad laiemalt järgiksid ühtlustatud nõudeid. Selgitus: Tootjatel, turustajatel ja tarbijatel on vaja stabiilset ja täielikult ühtlustatud õigusraamistiku, kus kohaldatavad nõuded ei jätaks erinevat tõlgendamisruumi. Tootjavastutuse nõuete ühtlane rakendamine loob võrdsed tingimused ning tagab ühiste eeskirjade rakendamise ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele ja aitab vältida konkurentsimoonutusi. Oluline on luua ühtsed raamtingimused, mis tõstaks korduskasutuse ja ringlussevõtuturgude toimimist. Korduskasutajatel ja ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi korduskasutusega ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Oluline on tagada, et valmistajad, importijad ja ettevõtjad laiemalt järgiksid ühtlustatud nõudeid, mida tuleb täita i) toote liidu turule laskmisel ning ii) kogu ühtsel turul tarbijatele teabe andmisel. Toote turulelaskmise või kasutuselevõtuga seotud kohustused tuleb panna ettevõtjatele, kelleks on valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja , ekspediitorteenuse osutaja või mis tahes muu juriidiline isik, kes võtab õigusliku vastutuse seoses toote tootmise, nende kättesaadavaks tegemise, turuleviimise või kasutuselevõtmisega. Importija ei tohiks lasta turule sellised tooted, mis ei vasta nõuetele ega võtta selliseid tooteid kasutusele, enne kui tooted on nõuetega vastavusse viidud. Turustaja ei tohiks teha tooteid turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. K estlikud tooted peavad muutuma Euroopa Liidus normiks: tuleb pikendada toodete eluiga (sh võimaldades toote parandamist), vähendada toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagada toodete parema vastavuse kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning vähendada jäätmete teket. Elektri- ja elektroonikaseadmed tuleks märgistada kogu vajaliku teabega. Peame oluliseks tootega seotud teabe avaldamist, eelkõige digitaalse tootepassi kaudu, mis peab samas vältima liigse halduskoormuse seadmist ettevõtetele ja liigse info esitamist tarbijale. Selgitus: Kestlikud tooted peavad muutuma Euroopa Liidus normiks. Kestlikku tootepoliitika eesmärk on pikendada toodete eluiga (sh võimaldades toote parandamist), vähendada toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagada toodete parema vastavuse kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning vähendada jäätmete teket. Kestliku tootepoliitika raames disainitakse tooted selliselt, et neid on võimalik parandada, eesmärgiga vähendada jäätmeteket. Süsinikujalajälje vähendamiseks hinnatakse ning seatakse piirid toote tootmise süsinikujalajäljele. Kestliku tootepoolitikaga on võimalik vähendada kõikide toodete ebaefektiivset ressursi kasutust ja olelusringi vältel tekkivat negatiivset keskkonnamõju. Tootega seotud teabe esitamine ühtsetel alustel on kestliku tootepoliitika arendamisel võtmetähtsusega. Ühtne märgistus ja kriteeriumid aitavad muuta selgemaks ja tõhustada jäätmete liigiti kogumist, mis siiani on olnud erinevate süsteemide tõttu tarbijatele segadust tekitav, ning seeläbi tagada kvaliteetsema materjali kogumise ja jäätmete ümbertöötluse suurema majandusliku tasuvuse. Erinevad märgised elektri- ja elektroonikaseadmel annavad teavet kasutusea, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta. Elektri- ja elektroonikaseadmed on väga mitmekesine tooterühm, mis sisaldavad ka mitmesuguseid ohtlikke aineid (nt plii, elavhõbe, kaadmium), mis võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel ja kasutamisel ning elektroonikaromude kogumisel, käitlemisel ja kõrvaldamisel. Antud märgistused võimaldavad lõppkasutajatel teha elektri- ja elektroonikaseadme ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid. Elektri- ja elektroonikaseadmele lisatav teave on oluline, kuna see tagab lõppkasutaja õigeaegse teavitamise ning annab võimaluse toodete keskkonnamõju võrdlemiseks enne nende ostmist. M ärgistuse nõue kestvuse kohta annab lõppkasutajale info elektri- ja elektroonikaseadme minimaalse keskmise kestvuse kohta, selline lahendus aitab tarbijal teha teadlikke otsuseid. Lisaks tarbijatele võidavad ka jäätmekäitlejad, kuna märgistus sisaldab teavet ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta ning võimaldab jäätmekäitlejatel elektroonikaromu nõuetekohaselt koguda ja töödelda. Digitaalne tootepass on Komisjoni poolt pakutud peamine digitaalne lahendus kestliku tootepoliitika arendamisel, kuna teave toote kohta peaks hõlbustama kõiki toote kestliku haldamisega seotud tegevusi nagu hooldamine, parandamine, taastootmine, ringlussevõtmine , nõuetele vastavuse kontroll jms. Ringmajanduse sidustamine kõigis valdkondades on täna kestlikkuse tõstmiseks vajalik, kuna toodete kvaliteet on ebaühtlane ning meid ähvardab ressursside nappus uute toodete tegemiseks. Kestliku tootepoliitika üheks eesmärkideks on võtta kasutusele toote tootmisel ringlussevõetud materjal, selline lähenemine vähendab esmase tooraine vajadust. Lisaks nähakse ette, et uue toote tootmisel kasutatakse selliseid materjale, mida on võimalik ringlusse võtta. Ringlussevõetava toote tootmine võimaldab vähendada jäätmete kõrvaldamist ja vähendada esmase tooraine nõudlust. Ringmajandus pakub mitmeid võimalusi, kuidas toodete keskkonnahoidlikkust suurendada ning kaasa aidata jätkusuutliku keskkonna loomisele. Eesmärkide saavutamiseks tuleb luua erinevate osapoolte võimalustega arvestav õiguslik ja majanduslik keskkond. Vähendada tuleb nii tootmise kui ka tarbimise jalajälge ja suurendada teisese toorme kasutamist uute toodete tootmisel. Eesti toetab suurema ringsuse saavutamiseks kõigis toote väärtusahela etappides . Leiame, et kuigi jäätmetekke vähendamise meetmed on vajalikud, peavad need olema mõõdetavad ja põhinema ühtsetel alustel. Toetame kriitilisi tooraineid, sisaldavate elektroonikaromude kogumist , maksimaalset ringlussevõtt u ning ümbertöötlemise võimekuse suurendamist ELis. Selgitus: Jäätmehierarhia põhimõtte järgi tuleb eelistada jäätmetekke vältimist. Kui jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Eesti jaoks on oluline, et luuakse selged reeglid korduskasutusele ja korduskasutuseks ettevalmistamisele, et oleks selgelt arusaadav, millal on tegemist jäätmetega ja millal on tegemist uue tootega. Toetame euroopaülest süsteemi, mis tagab ühisturu toimivuse, et ei tekiks liikmesriikides erinevaid tõlgendamise lahendusi. Elektroonikaromu direktiivis tuuakse välja, et esmatähtsaks tuleks pidada elektroonikaromude ja nende osade korduskasutamiseks ettevalmistamist . Euroopa Komisjoni 2015. aasta aruandest selgub, et 25% elektroonikaromudest on korduskasutatavad ning 40% suurtest elektroonikaromudest (nt suured köögiseadmed) on korduskasutatavad. K ehtivas elektroonikaromu direktiivis on kehtestatud ühine ringlussevõtu ja korduskasutuse sihtarv. Hetkel kehtiv sihtarv korduskasutust ja korduskasutuseks ettevalmistamist ei toeta, ehk sihtarvu saavutamiseks võib teostada ka ainult elektroonikaromude ringlussevõttu. Tootjate ühendused on keskendunud olnud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisele. Leiame, et korduskasutamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise täpsem reguleerimine toeta ks jäätmetekke vähendamist suurendades vastupidavate, parandatavate toodete turule laskmist ning aitab oluliselt kaasa ressursside mõistlikule kasutusele. Kestliku tootepoliitika eesmärki täitvad tootjad korraldavad iseseisvalt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumist ning nende suunamist korduskasutusse. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad elektroonikaseadmed, mille tarbija on tagastanud tootjatele. Tootjad on kasutanud rahalisi stiimuleid, et tõsta tarbijate motivatsiooni tagastada kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tootjale. Üheks rahaliseks stiimuliks on allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt. Eestis on suurimaid elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise teostajaid Foxway OÜ. Foxway OÜ kogub partneritelt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ning elektroonikajäätmeid. Elektri- ja elektroonikaseadmete osas teostatakse korduskasutust ning elektroonikajäätmete osas korduskasutuseks ettevalmistamist ning jäätmete taaskasutamisele eelnevat sorteerimist ja eraldamist. Foxway OÜ suudab korduskasutusse suunata ca 15% elektroonikajäätmetest, ehk tooted vastavad samadele nõuetele, mis kehtisid esialgsetele seadmele. 2020. aastal suunati 501 tonni elektroonikajäätmeid korduskasutusse. Näiteks Telia Eesti AS võttis 2020. aastal üheks eesmärgiks seadmeringluse ning lisas kaubavalikusse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed. Telia motiveerib tarbijat tagastama kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ettevõttele andes tarbijale uue seadme soetamiseks soodustuse (“vana uueks“ sooduskood). Kokku kogutud seadmed suunatakse Foxway OÜ-sse, kes teostab kasutatud seadmetele töökorra kontrolli ja vajadusel parandamise ning taastab esteetilise välimuse. Foxway OÜ tagab seadmete töökindluse ja nõutava garantii. Telia Eesti suunab kasutatud seadmed uuesti turule, mis võimaldab soetada kvaliteetseid seadmeid originaalhinnast soodsamalt. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete tagasiostu pakuvad lisaks Teliale ka teised tootjad (maaletoojad), näiteks Euronics Baltic OÜ, Klick Eesti OÜ, Valge Klaar OÜ jt. Kliimaneutraalse majanduse edendamiseks ja ELi majandusliku vastupidavuse tugevdamiseks tuleb suurendada ka kriitiliste toorainete ümbertöötlemist ELis. Oluline on suunata meetmeid kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekuse loomiseks ja sealt ressursside kättesaamiseks. See hõlmab tegevusi terves jäätmekäitluse ahelas, alates jäätmete kogumisest, sorteerimisest, osade eraldamisest ja ümbertöötlemisest kuni teisese toorme saamiseni. Täiendavalt tule ks tegeleda regulatsioonide kitsaskohtadega, et õigusruum toetaks enam tootmistehnoloogiate arendamisega seonduvaid tegevusi sh jäätmekäitlust. Lisaks investeeringutele tehnoloogiatesse on vaja panustada ka teadlik k use tõstmisesse ning jäätmete tõhusatesse kogumissüsteemidesse ning töötlusesse. Kõrgemad kogumistasemed võimaldavad tõsta jäätmekäitleja tegevuse kasumlikkust. Tootjate ühendused peavad küll looma tõhusa kogumisvõrgustiku ja viima läbi teavituskampaaniaid, kuid siinkohal oleks vajalik kaaluda, kas riik saaks samuti teha, näiteks teavituskampaaniaid /kogumiskampaaniaid, et eesmärgile kaasa aidata. Kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete eksport teistesse liikmesriikidesse peaks olema kontrollitud. Samuti peaks j äätmekäitleja suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab kehtestatud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise. Ringlussevõtuturgudel peavad investeeringud toetama ja tagama hästi toimiva teiseste toorainete turu/ringlussevõtuturu. Turuosalistel peab olema kindlus teha investeeringuid ringlussevõtu tehnoloogiatesse, et suuta kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega. Toetame lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad looma kogumisvõrgustiku ning kehtestama kogumiskorra, mis on kinnitatud sõltumatu eksperdi poolt ja ja esitatud pädeva le ametiasutuse le . Selgitus: Hetkel kehtiv direktiiv kohustab lõpptarbijalt koguma elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud jaemüügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m 2 , väga väikeseid elektroonikaromusid tasuta ilma kohustuseta osta sama tüüpi elektri- või elektroonikaseadet. Müügipinna suuruse piirang vähendab kogumise võimalusi. Mitmetest uuringutest on selgunud, et tarbija on motiveeritud viima elektroonikaromu kodu lähedal asuvasse müügikohta, kui selline koht puudub, siis elektroonikaromu hoiustatakse või visatakse olmejäätmete hulka. Eestis kogutakse juba elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid jaemüügikohtades, mille üldine müügipind on 400m 2 . Mistõttu selle nõude osas lisakulusid ei näha ei ole. Lisaks on osad jaemüüjad ise huvitatud panustama rohkem, näiteks Coopil on plaanis alustada väikeelektroonikaseadmete jäätmete kogumist Coop kauplustes. Oluline on luua kogumisvõrgustik, mis hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, on lõppkasutajale lähedal ja ei keskendu üksnes sellistele piirkondadele ning elektroonikaromudele, mille puhul kogumine on kasumlik. Tootjal on kohustus saavutada elektroonikajäätmete kogumise sihtarvud, kuid kui kogumine ei ole piisav on sihtarve keeruline saavutada. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peaksid kehtestama vajaliku praktilise korra elektroonikaromude kogumiseks ja transportimiseks kogumispunktidest. Kehtestatud kogumiskord saadetakse sõltumatule eksperdile eelkontrolliks, et tagada elektroonikaromude kogumise nõuete täitmine. Kogumiskorra kehtestamiseks on vaja pädeva asutuse luba, kes peab kontrollima, kas tootjad täidavad elektroonikaromude kogumisega seotud kohustusi, sealhulgas tagama eesmärkide saavutamise. Kogumisvõrgustiku ja kogumiskorra ettepanek ühtlustab kogu laiendatud tootjavastutuse süsteemi, kuid suurema ja tõhusama kogumisvõrgustiku loomisega kaasnevad ka täiendavad kulud. Kogumispunktide ja kogumiskorra loomine toob ajutiselt lisa halduskoormust tootjatele ja tootjate ühendusele, kuid see peaks olema lühiajaline ning kogumiskorra abil on võimalik saavutada paremad kogumise sihtmäärad. Patareide ja akude puhul hakkab kogumisvõrgustiku nõue lähiajal kehtima ning pakendijäätmete puhul on kogumisvõrgustiku ning kogumiskorra nõue juba pikalt kehtiv. Sõltumatu ekspert, nt audiitor, kes teostab kogumiskorra osas eelkontrolli, peab suutma hinnata koostööpartnereid. Jäätmeseaduse alusel võib alates 2021. aastast Keskkonnaamet nõuda tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli, kes annab hinnangu esitatud andmete õigsuse kohta, rahaliste vahendite olemasolu kohta ning jäätmekäitluse teenustasu arvutamise kohta. Pakendiettevõtjate tootjavastutusorganisatsioonid juba täidavad kogumiskorra nõudeid, tegevusloa saamiseks on vaja koostada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemikava , mille täitmist kontrollitakse igal aastal. Sõltumatu eksperdi eelkontrolli aruanne saab anda ülevaate kogumiskorra toimivusest. Eelkontrolli läbinud ja pädeval e asutusel e esitatud nõuetekohase kogumiskorraga on suurem võimalus saavutada suuremad kogumise sihtarvud . Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit lisas 1 toodud huvigruppidelt ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt ning Rahandusministeeriumilt. Avalikust konsultatsioonist teavitati tootjate ühendusi ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmekäitlejaid ning nendega toimus ka eraldi kohtumine konsultatsiooni küsimustiku aruteluks. Keskkonnaministeeriumile laekunud sisendid ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2. Jätkutegevuse plaan Kui komisjon avaldab direktiivi muutmise ettepanekud koostatakse selle kohta ka eraldi Eesti seisukohad. Selle protsessi raames on juba võimalik täpsemalt analüüsida, kas on vajadust jätkutegevusteks. Lisa 1. Kaasatavad huvigrupid elektri- ja elektroonikaromude direktiivi avalikule konsultatsioonile Weerec [email protected] EES-Ringlus, Kristy Valgma [email protected] [email protected] Elektroonikaromu, Kaur Kuurme [email protected] ja [email protected] Nelitäht [email protected] Eesti Elektritööstuse Liit [email protected] Elektroonika t ööstuse Liit [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Applia , Margus Vetsa [email protected] [email protected] Katrin Truve – Kaupmeesteliit ja K - rauta [email protected] [email protected] Epler ja Lorenz [email protected] Foxway OÜ [email protected] ja [email protected] Telia [email protected] [email protected] Tööandjate Keskliit [email protected] Kaubandus- ja Tööstuskoda [email protected] TTJA [email protected] Päikesepaneelide tootjad [email protected] ; Margo [email protected] ; Rait Huusmann [email protected] ; Maiko Kiis [email protected] ;