Kiri

Regionaalministri xx.xx.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus” Lisa 3 KAHJUSTATUD METSA UUENDAMISE HINDAMISE KRITEERIUMID Hindamiskriteerium Hindepunkt Selle kahjustatud metsamaa pindala1 osakaal, mille kohta toetust taotletakse Kahjustatud metsamaa pindala osakaal protsentides (täpsusega 0,00%) selle metsamaa kogupindalas, millel kahjustus paikneb2 % = punkt3 1 Kui taotleja on metsaühistu, loetakse kahjustatud metsamaa pindala suuruseks metsaühistule ja tema nendele liikmetele, kelle metsamaa kohta metsaühistu toetust taotleb, kuuluva kahjustatud metsamaa keskmine pindala, mis leitakse järgmiselt: kahjustatud metsamaade pindalad liidetakse ning saadud summa jagatakse metsaühistu nende liikmete arvuga, kelle metsamaa kohta metsaühistu kahjustatud metsa uuendamiseks toetust taotleb. 2 Kahjustatud metsamaa pindala osakaal protsentides leitakse järgmiselt: kahjustatud metsamaa pindala korrutatakse sajaga ja saadud korrutis jagatakse selle metsamaa kogupindalaga, millel kahjustus paikneb. 3 Kahjustatud metsamaa pindala osakaal protsentides ümardatakse sajandiku täpsusega hindepunktiks.  Regionaalministri xx.xx.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ Lisa 2 METSAKAHJUSTUSTE ENNETAMISE HINDAMISE KRITEERIUMID Hindamiskriteerium Hindepunkt Selle metsakahjustuste ennetamisel hõlmatud metsamaa pindala suurus1, mille kohta toetust taotletakse Männikärsaka tõrjumiseks vajaliku taimekaitsevahendi või 1 ha = 10 punkti2 ulukikahjustuse ennetamiseks vajaliku repellendi, tüvekaitsme või ladvakaitsme kasutamisel hõlmatud metsamaa pindala 1 Kui taotleja on metsaühistu, loetakse metsakahjustuste ennetamisel hõlmatud metsamaa pindala suuruseks metsaühistule ja tema nendele liikmetele, kelle metsamaa kohta metsaühistu toetust taotleb, kuuluva metsakahjustuste ennetamisel hõlmatud metsamaa keskmine pindala, mis leitakse järgmiselt: metsakahjustuste ennetamisega hõlmatud metsamaade pindalad liidetakse ning saadud summa jagatakse metsaühistu nende liikmete arvuga, kelle metsamaa kohta metsaühistu metsakahjustuste ennetamiseks toetust taotleb. 2 Metsakahjustuste ennetamisel hõlmatud metsamaa iga ühe hektari kohta antakse kümme hindepunkti ja saadud punktid liidetakse. Null hindepunkti antakse, kui metsakahjustuste ennetamisega hõlmatud metsamaa pindala on alla ühe hektari või kui toetust taotletakse juurepessu tõrjumiseks vajaliku taimekaitsevahendi kasutamiseks või ulukikahjustuse ennetamiseks vajaliku aia ostmiseks ja paigaldamiseks.  Regionaalministri xx.xx.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ Lisa 1 HOOLDUSRAIE HINDAMISE KRITEERIUMID Hindamiskriteerium Hindepunkt Selle hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala suurus1, mille kohta toetust taotletakse Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 1–5 hektarit 16 Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 6–10 hektarit 12 Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 11–15 hektarit 8 Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 16–20 hektarit 4 Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on alla ühe hektari või üle 0 20 hektari 1 Kui taotleja on metsaühistu, loetakse hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala suuruseks metsaühistule ja tema nendele liikmetele, kelle metsamaa kohta metsaühistu toetust taotleb, kuuluva hooldusraiega hõlmatud metsamaa keskmine pindala, mis leitakse järgmiselt: hooldusraiega hõlmatud metsamaade pindalad liidetakse ning saadud summa jagatakse metsaühistu nende liikmete arvuga, kelle metsamaa kohta metsaühistu hooldusraieks toetust taotleb.  EELNÕU 08.09.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ tegevuse „Hooldusraie kuni 30- aastases puistus“ ja sekkumise KK2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ raames antava erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise, metsapuude kahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise kaudu. § 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Toetus on mikroettevõtjale või metsaühistu mikroettevõtjast liikmele antav riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81) (edaspidi grupierandi määrus), artiklite 43 ja 44 tähenduses. (2) Toetus on mikroettevõtjale või metsaühistu mikroettevõtjast liikmele taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamiseks vajaliku taimekaitsevahendi ostmiseks ja kasutamiseks ning ulukikahjustuse ennetamiseks vajaliku repellendi ostmiseks, paigaldamiseks ja kasutamiseks antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) kuni 30-aastase puistu hooldusraie (edaspidi hooldusraie); 2) metsapuude taimehaiguste ja -kahjustuste ning ulukikahjustuste ennetamine ja nende leviku tõkestamine (edaspidi koos metsakahjustuste ennetamine); 3) loodusõnnetuses või tulekahjus kahjustada saanud metsa kahjustuste kõrvaldamine ja kahjustatud metsa uuendamine (edaspidi koos kahjustatud metsa uuendamine). (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud loodusõnnetus on metsamaal tormi või trombi põhjustatud tuuleheide või -murd, vaalimine või põud. (3) Hooldusraieks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) valgustusraie; 2) harvendusraie. (4) Metsakahjustuste ennetamiseks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamiseks ja nende leviku tõkestamiseks männikärsaka (Hylobius abietis) või juurepessu (Heterobasidion spp.) tõrjumiseks vajaliku taimekaitsevahendi ning männikärsaka tõrjumiseks vajaliku vahatatud taime ostmine ja kasutamine; 2) ulukikahjustuse ennetamiseks vajaliku repellendi või tüvekaitsme ja ladvakaitsme ostmine, paigaldamine ning kasutamine; 3) kuni kümne aasta vanuse männi, lehise, pärna või kõvalehtpuude peapuuliigiga puistus ulukikahjustuste ennetamiseks aia ostmine ja paigaldamine (edaspidi koos aia ostmine ja paigaldamine). (5) Kahjustatud metsa uuendamiseks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) hukkunud metsapuude kõrvaldamine (edaspidi kahjustuste kõrvaldamine); 2) metsakultuuri rajamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamine ning metsapuutaimede ostmine ja istutamine (edaspidi koos metsakultuuri rajamine); 3) looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamine (edaspidi maapinna mineraliseerimine); 4) metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise aastal ja sellele vahetult järgneval kolmel aastal metsakultuuri ning metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsapuutaimede hooldamine (edaspidi koos metsauuenduse hooldamine). (6) Toetust antakse metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa (edaspidi metsamaa) kohta, mis paikneb asustusüksuse, milleks on küla, alev või alevik või kuni 4000 elanikuga linn, territooriumil, ning mille inventeerimisandmed on kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister). (7) Toetust antakse sama metsamaa osa kohta sama toetatava tegevuse elluviimiseks üks kord strateegiakava perioodil. Nimetatud nõuet ei kohaldata lõike 4 punktis 1 nimetatud taimekaitsevahendi ostmise ja kasutamise, sama lõike punktis 2 nimetatud repellendi ostmise, paigaldamise ja kasutamise ning metsauuenduse hooldamise korral. 2 (8) Metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse, on taotleja või metsaühistust taotleja puhul tema liikme omandis või kasutusvalduses vähemalt viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest. (9) Toetatava tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Nimetatud nõuet ei kohaldata lõike 5 punktides 1–3 sätestatud kahjustatud metsa uuendamise tegevustele, mille puhul ei või toetatava tegevuse elluviimist alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal. (10) Toetust ei anta sellise toetatava tegevuse elluviimiseks, mida tehakse metsamaal, mis on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas tehtud maakonnaplaneeringu kohaselt määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rail Balticu põhiprojektist lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele metsamaale Rail Balticu projektiga seotud ehitisi ei ehitata ja see maa jääb projekti lõppedes metsamaaks. § 5. Nõuded toetatavale tegevusele (1) Toetust antakse hooldusraieks, kui: 1) hooldusraiet tehakse valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 2) erametsavaldaja või metsaühistu teeb hooldusraiet vähemalt ühe hektari ja kõige rohkem 30 hektari ulatuses kalendriaastas; 3) metsaühistu liige teeb hooldusraiet kõige rohkem 30 hektari ulatuses kalendriaastas; 4) hooldusraiet tehakse metsamaa osal, millel ei asu looduskaitseseaduse §-s 4 nimetatud kaitstavat loodusobjekti; 5) taotluse esitamisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul ei ole sama metsamaa osa kohta makstud toetust hooldusraieks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ tegevuse liigi 8.6 „Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine“ raames. (2) Toetust antakse metsakahjustuste ennetamiseks, kui: 1) ostetakse ja kasutatakse bioloogilisi või mehaanilisi taimekaitsevahendeid; 2) männikärsaka kahjustuse ennetamiseks ostetakse ja istutatakse vahatatud taimi või vahatatakse taimed kohapeal; 3) ulukikahjustuse ennetamiseks paigaldatakse vähemalt kahe meetri kõrgune aed, mis ümbritseb § 4 lõike 4 punktis 3 nimetatud puistut. (3) Toetust antakse kahjustatud metsa uuendamiseks, kui: 1) kahjustatud metsamaa osa on vähemalt 0,5 hektari suurune; 2) kahjustuste kõrvaldamise, metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise korral on mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsamaal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi metsa majandamise eeskiri) §-s 22 sätestatud nõuete kohaselt metsakaitseekspertiis; 3) kahjustuste kõrvaldamisega koos taotletakse toetust samale metsamaa osale metsakultuuri rajamiseks või samal metsamaa osal maapinna mineraliseerimiseks. 3 § 6. Toetuse vorm, määr ja suurus (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt ühikuhinna alusel. (2) Aia ostmise ja paigaldamise korral antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena ja toetuse määr on 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (3) Hooldusraie korral on toetuse ühikuhind 356 eurot hektari kohta, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ja 297 eurot hektari kohta, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal. (4) Metsakahjustuste ennetamise korral on: 1) taimekaitsevahendi ostmise ja kasutamise korral 286 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 239 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 2) tüvekaitsme ja ladvakaitsme ostmise ning paigaldamise korral 146 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 122 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 3) repellendi ostmise, paigaldamise ja kasutamise korral 146 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 122 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 4) männikärsaka tõrjumiseks vajaliku vahatatud taime ostmise ja kasutamise korral 286 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 239 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; (5) Kahjustatud metsa uuendamise korral on toetuse ühikuhind hektari kohta: 1) kahjustuste kõrvaldamise korral 1719 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 1433 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 2) metsakultuuri rajamise korral 815 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 680 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 3) maapinna mineraliseerimise korral 245 eurot kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 204 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal; 4) metsauuenduse hooldamise korral 232 eurot kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning 194 eurot, kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal. (6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 4 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Riigiabi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on hooldusraieks, metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 3) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 4) tegevus- ja üldkulu, sealhulgas remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu; 5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 6) teostatavusuuringu kulu; 7) riigilõiv, notaritasu, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu; 9) kasutatud seadme või masina soetamise kulu; 10) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal elluviidud tegevuse kulu; 11) hooldusraie korral looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstaval loodusobjektil elluviidud tegevuse kulu; 12) elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse kulu; 13) enne taotluse esitamist tehtud kulu, välja arvatud § 4 lõike 9 teises lauses sätestatud juhul; 14) kuivendamata metsamaale, mille boniteediklass on 4–5A, metsakultuuri rajamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamise ja maapinna mineraliseerimise kulu; 15) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. § 8. Ostumenetlus (1) Taotleja korraldab enne taotluse esitamist aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse, arvestades § 4 lõikes 9 sätestatud nõuet. (2) Kui aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav 5 käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. (6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks aia ostmise ja paigaldamise raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud. § 9. Taotleja (1) Toetust antakse järgmistele isikutele, kelle omandis või kasutusvalduses või kelle liikme omandis või kasutusvalduses on metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse: 1) füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing, kes vastab grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud mikroettevõtja määratlusele (edaspidi koos mikroettevõtja), või füüsiline isik (edaspidi kõik koos erametsavaldaja); 2) metsaühistu. (2) Metsaühistu ettevõtjast liige majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses, kelle omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal toetatavat tegevust ellu viiakse, peab vastama grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud mikroettevõtja määratlusele. § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. (2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust. (3) Taotleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi. (4) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. (5) Tähtajaliselt asutatud taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 6 (6) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 354, 355, 356, 357, 358, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. (7) Taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 59 tähenduses. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal KIK-ile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel ja erametsaportaalis. (3) Taotleja esitab taotlusvoorus ühe taotluse, mis võib sisaldada kõiki toetatavaid tegevusi. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus ning selle metsamaa suurus, katastritunnus ja metsaeraldise number, mille kohta toetust taotletakse; 3) teave toetuse saamise nõuetekohasuse kohta, sealhulgas selle kohta, et taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja; 4) taotletav toetuse suurus, lähtudes §-s 6 sätestatud toetuse määrast ja ühikuhindadest, ning toetatava tegevuse kogumaksumus; 5) mikroettevõtja puhul teave olemasolevate töökohtade ja töötajate arvu kohta, teave selle kohta, kas ta on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. (2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) kasutusvalduse korral metsamaa omaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks, kui vastav kokkulepe ei tulene kasutusvalduslepingust; 2) metsaühistu puhul mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga tema nende liikmete nimekiri, kelle metsamaa kohta toetust taotletakse, koos nende isiku- või registrikoodidega; 3) metsaühistu puhul mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal vastu võetud üldkoosoleku otsus, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel; 4) mikroettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav; 5) aia ostmise ja paigaldamise korral kulude mõistlikkust tõendavad §-st 8 tulenevad dokumendid. § 13. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib KIK. (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab KIK Maksu- ja Tolliametile mikroettevõtja 7 määratlusele vastavuse selgitamiseks toetust taotlenud FIE-de nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks nende FIE-de kohta, kes ei ole käibemaksukohustuslased. (3) Metsauuenduse hooldamise korral lähtub KIK metsakultuuri kultiveerimise aasta ja kuni 30-aastase puistu vanuse kontrollimisel metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratud puistu jooksvast vanusest ning kuni kümneaastase puistu vanuse kontrollimisel, muudest asjaomastest andmetest ja tõenditest, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. § 14. Taotluse hindamine (1) KIK hindab: 1) hooldusraieks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 1 „Hooldusraie hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel; 2) metsakahjustuste ennetamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 2 „Metsakahjustuste ennetamise hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel; 3) kahjustatud metsa uuendamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 3 „Kahjustatud metsa uuendamise hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) KIK moodustab hindamistulemuste alusel hooldusraie, metsakahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise toetatavate tegevuste kaupa nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestused, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused. (3) Hooldusraie korral moodustab KIK nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestused lisa 1 alusel puistu vanuseliste gruppide kaupa järgmiselt: 1) kuni kümneaastane puistu; 2) 11–20-aastane puistu; 3) 21–30-aastane puistu. (4) Hooldusraie korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul füüsilise isiku esitatud taotlust ning seejärel taotlust, mis on esitatud ajaliselt varem. (5) Metsakahjustuste ennetamise korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul: 1) metsaühistu esitatud taotlust; 2) punktis 1 nimetatud metsaühistu puhul seda metsaühistut, kelle selle metsamaa kogupindala, kus kavandatakse metsakahjustuste ennetamise tegevusi, on suurem ning kes on taotluse esitanud ajaliselt varem; 3) erametsavaldaja puhul füüsilise isiku ja FIE esitatud taotlust; 4) punktis 3 nimetatud juhul seda füüsilist isikut või FIE-t, kes on taotluse esitanud ajaliselt varem. (6) Kahjustatud metsa uuendamise korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul seda taotlust, mille puhul kahjustatud metsamaa osa pindala moodustab suurema osakaalu selle metsamaa kogupindalast, millel kahjustus paikneb. Metsaühistu puhul eelistatakse seda taotlust, mille puhul metsaühistu liikmete kahjustatud metsamaa osade pindala kokku moodustab suurema osakaalu nende metsamaade kogupindalast, millel kahjustused paiknevad. § 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab KIK kõik nõuetele vastavad taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires 8 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab KIK hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. (3) Hooldusraie korral teeb KIK taotluste rahuldamise otsused § 14 lõikes 3 nimetatud puistu vanuseliste gruppide kaupa järgmiselt: 1) esmalt rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud kuni kümneaastase puistu kohta; 2) kui punktis 1 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa hooldusraieks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 11–20-aastase puistu kohta; 3) kui punktis 2 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa hooldusraieks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 21–30-aastase puistu kohta. (4) Taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning strateegiakavas esitatud nõuetele. (5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib KIK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (6) Kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib KIK toetuse summat, sealhulgas ühikuhinda, vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse, sealhulgas ühikuhinna vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. (8) KIK teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 4. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine § 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded (1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab toetuse abil ehitatud või ostetud vara sihipäraselt kasutusse, seejuures viib tegevuse ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates KIK-i poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui toetuse saaja on erametsavaldaja; 9 2) kuni neljas osas ühe taotluse kohta 18 kuu jooksul arvates KIK-i poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui toetuse saaja on metsaühistu. (2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab sihipäraselt uue metsakultuuri rajamisel istutatud metsapuutaimi ja kasutab ulukikahjustuse ennetamiseks paigaldatud aeda, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). (3) Toetuse saaja järgib hooldusraie korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid: 1) hooldusraie tehakse metsa majandamise eeskirja §-des 6, 16, 19 ja 13 lõikes 4, sätestatud nõuete kohaselt; 2) harvendusraiega ei alustata enne, kui metsaseaduse §-s 41 sätestatud nõuete kohaselt koostatud metsateatisele on Keskkonnaamet teinud märke „lubatud“; 3) metsamaal säilitatakse need säilikpuud, mis on metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatud säilikpuudena. (4) Toetuse saaja järgib metsakahjustuste ennetamise korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid: 1) taimekaitsevahendi või repellendi kasutamise korral pritsitakse või määritakse üle metsapuutaimed või selle osad; 2) toetuse saaja teavitab KIK-i elektrooniliselt vähemalt üks tööpäev enne taimekaitsevahendi või repellendi kasutamist, märkides tegevuse alustamise kuupäeva, asukoha ja kasutatava taimekaitsevahendi või repellendi nimetuse, välja arvatud juhul, kui nende kasutamist on võimalik tuvastada pärast tegevuste elluviimist kohapeal. (5) Toetuse saaja järgib kahjustatud metsa uuendamise korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid: 1) metsamaale istutatakse keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ (edaspidi kultiveerimismaterjali määrus) lisas 1 „Eestis sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu“ nimetatud puuliikide taimi või keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ §-s 1 nimetatud võõrpuuliikide taimi; 2) hariliku männi või hariliku kuuse kultiveerimismaterjali puhul arvestatakse kultiveerimismaterjali määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid; 3) metsapuutaimed vastavad kultiveerimismaterjali määruse lisas 2 „Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetele ja metsapuutaimede kohta on väljastatud kultiveerimismaterjali põhitunnistus või kultiveerimismaterjali sertifitseerimist tõendav dokument; 4) istutatavad metsapuutaimed on ostetud kultiveerimismaterjali määruse § 2 punktis 4 nimetatud tarnijalt, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul; 5) metsapuutaimed istutatakse mitte väiksema kui metsa majandamise eeskirja § 14 lõikes 3 sätestatud algtihedusega; 6) metsauuenduse hooldamise korral eemaldatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede kasvu segavad rohttaimed ja kiirekasvulised väheväärtuslikud puuliigid. (6) Kui toetuse saaja või metsaühistust toetuse saaja puhul tema liige on kantud taimetervise registrisse või majandustegevuse registrisse kultiveerimismaterjali tarnijana, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi. § 17. Toetuse saaja kohustused 10 (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) teavitab viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 5) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja vastab § 10 lõigetes 1, 3, 6 ja 7 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (3) Toetuse saaja vastab § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (4) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on toetuse seirenäitajad, hooldusraie korral selle metsamaa puistu liigiline koosseis ja puistu vanuseline jaotus, mille kohta on toetust saadud, surnud puud, vääriselupaiku iseloomustavate aukudega ja õõnsustega puud, põlispuud, tolmeldajatele väärtuslikud puud ning põõsaste ja raiest puutumata jäetud erinevas vanuses puid sisaldavate puude grupid, samuti metsamaterjali müügist saadud tulu, sealhulgas müüdud metsamaterjali kogus. (5) Toetuse saaja võimaldab metsamaal, mille kohta on toetust saadud, mõõta kasvuhoonegaaside heitkogust. (6) Toetuse saaja säilitab seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. § 18. Maksetaotluse ja dokumentide esitamine (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast hooldusraiet, metsakahjustuste ennetamist või kahjustatud metsa uuendamist KIK-ile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud; 3) töö, teenuse või vara eest on täielikult või osaliselt tasutud. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja isiku- või registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta. (3) Aia ostmise ja paigaldamise korral esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 11 1) selle isiku väljastatud arve või arve-saateleht, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara; 2) punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö. (4) Metsakultuuri rajamise korral esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega istutatud metsapuutaimede kultiveerimismaterjali põhitunnistuse või kultiveerimismaterjali sertifitseerimist tõendava dokumendi, välja arvatud juhul, kui ta on istutatud metsapuutaimed ise kasvatanud § 16 lõike 6 kohaselt. § 19. Maksetaotluse kontrollimine KIK kontrollib §-s 18 nimetatud vastuvõetud maksetaotluses ja muudes vajalikes dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele või taotluses nimetatud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 20. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (2) KIK teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta ning PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (4) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (6) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib KIK tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 21. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab KIK vähemalt 31. detsembrini 2039. § 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa 12 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 5. peatükk Rakendussäte § 23. Rakendussäte Toetuse saaja, kes esitab taotluse 2023. aastal, peab §-s 18 nimetatud maksetaotluse ja muud vajalikud dokumendid esitama KIK-ile elektrooniliselt e-posti teel. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1 Hooldusraie hindamise kriteeriumid Lisa 2 Metsakahjustuste ennetamise hindamise kriteeriumid Lisa 3 Kahjustatud metsa uuendamise hindamise kriteeriumid 13  SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 (edaspidi ÜPP-strateegiakavade määrus), artikliga 73. 1. jaanuaril 2023 algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 ÜPP-strateegiakavade määrus. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punkti c ja lõike 2 kohaselt tuleb liikmesriikidel EAFRD-st toetuse saamiseks koostada strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava), mis kiideti heaks Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) otsusega. Määrus on vajalik strateegiakava sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ alategevuse KK2.1.1 „Hooldusraie kuni 30-aastases puistus“ (edaspidi sekkumine KK2.1.1) ning sekkumise KK2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ (edaspidi sekkumine KK2.2) raames antava erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) rakendamiseks, mille õiguslik alus on ÜPP-strateegiakavade määruse artikkel 73. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise, metsapuude kahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise kaudu, täpsemalt kujundada puistu koosseisu ning parandada puistu kasvutingimusi noores metsas hooldusraie kaudu, ennetada metsapuude ulukikahjustusi, taimehaigusi ja -kahjustusi ning tõkestada nende levikut ning uuendada kahjustatud mets loodusõnnetusest või tulekahjust, samuti parandada ühtlasi metsa majanduslikku väärtust. Sekkumine K2.1.1 ja sekkumine KK2.2 on kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“2 milles rõhutatakse vajadust elurikkust soodustavate tavade, nt loodussõbralikuma metsanduse rakendamisele ja arendamisele. Toetatavad tegevused peavad panustama elurikkusesse. Metsade ökosüsteemide ja liikide suurem mitmekesisus ning hästi kohanenud geneetiliste ressursside ja ökosüsteemipõhiste meetodite kasutamine metsade majandamisel parandab metsade pikaajalist kohanemisvõimet ning metsade suutlikkust häiringutest taastuda. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0380. 1 Sekkumine K2.1.1 ja sekkumine KK2.2 on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi resolutsiooniga „ELi uus metsastrateegia aastani 2030 – Euroopa metsade säästev majandamine“3 milles on sihiks võetud metsade taastamise ja tõhustatud säästva metsamajandamise tagamine, et kohaneda kliimamuutustega ja tugevdada metsade vastupanuvõimet. Selles kontekstis tuleb järgida elurikkust ja vastupanuvõimet toetavaid majandamistavasid, näiteks tuleb luua või säilitada puistu ja maastiku tasandil monokultuursete istanduste asemel võimalusel geneetiliselt ja funktsionaalselt mitmekesiseid segametsi, milles on eelkõige arvukamalt laialehiseid puid ning erineva biootilise ja abiootilise tundlikkusega ja häiringute järgsete taastumismehhanismidega liike. Ühtlasi aitavad metsade pikaajalist keskkondlikku ja sotsiaal- majanduslikku elujõulisust tagada sellised majandamistavad nagu piisavas koguses lagupuidu tagamine ning kaitsealuste elupaikade või eraldatud alade rajamine majandusmetsades. Eestis moodustab 2,3 miljonist hektarist metsamaast 1,2 miljonit hektarit ehk 52% on muude erametsavaldajate kui Riigimetsa Majandamise Keskuse kasutuses olev metsamaa ehk siis peamiselt on tegu erametsamaaga. Erametsavaldusest parema ülevaate saamiseks tellis Kliimaministeerium 2019. aastal uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal“ 4, millest selgus, et Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Erametsaomanikele kuulus kokku 1 114 695 hektarit metsamaad, sellest füüsilistele isikutele 649 270 hektarit (58,2% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 465 426 hektarit (41,8% erametsamaa kogupindalast). Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,7 hektarit, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 hektarit ja juriidilistel isikutel 78,6 hektarit. Seega on juriidilisest isikust erametsaomanike metsamaa enamasti tunduvalt suurem kui füüsiliste isikute metsamaa, samas moodustasid erametsaomanike koguarvust enamiku füüsilised isikud. Selle toetuse puhul menetleb taotlusi Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) alates taotluse vastuvõtmisest kuni taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseni ELÜPS § 10 lõike 5 alusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõike 2 alusel. Võrreldes eelmise perioodi 2014–2020 maaeluministri 11. mai 2015. a määrusega nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määrus) on käesolev eelnõu suuresti selle sarnane, välja arvatud näiteks toetatavad tegevused nagu kasvavate puude laasimine, mida sel perioodil enam ei toetata, samas edaspidi loetakse eelnõus loodusõnnetuseks ka põuda, mis tähendab, et edaspidi saab põuast põhjustatud kahjustuste osas metsa uuendamiseks toetust taotleda, mis aitab erametsadel paremini kliimamuutusest tulenevate häiringutega kohaneda. Toetust rahastatakse EAFRD-st ja Eesti riigieelarvest kokku seitsme miljoni euroga, millest 4 400 000 miljonit eurot on EAFRD osalus ja 2 600 000 on Eesti riigieelarve osalus. Eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määruse rakendamise andmete kohaselt on selle toetuse taotlejaid aastas u 400. Toetuse esimene taotlusvoor on kavandatud 2023ning selle eelarve on 1 400 000 eurot, millest sekkumise KK.2.1.1 (hooldusraie) eelarve on 1 200 000 eurot ja sekkumise KK2.2 eelarve on 200 000 eurot, mis jaguneb omakorda kahe tegevuse vahel: 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOC_2023_125_R_0003&from=EN. 4 Kättesaadav https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/metsandus/uuringud-ja-lisamaterjalid. 2 kahjustatud metsa uuendamine – 160 000 eurot ning metsakahjustuste ennetamine – 40 000 eurot. Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaalministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Kooskõlas eelnevaga kehtestatakse strateegiakava sekkumise KK2.1.1 ja sekkumise KK2.2 raames antava toetuse andmise, maksmise ja kasutamise tingimused ning kord, sealhulgas toetatavad tegevused ning nende nõuded, toetuse vorm, määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded taotlejale, taotlusele ja selle menetlemisele, taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmine ning toetuse saaja kohustused. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise, metsapuude kahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise kaudu, täpsemalt kujundada puistu koosseisu ning parandada puistu kasvutingimusi noores metsas hooldusraie kaudu, ennetada metsapuude ulukikahjustusi, taimehaigusi ja -kahjustusi ning tõkestada nende levikut ja uuendada kahjustatud mets loodusõnnetusest või tulekahjust, samuti parandada ühtlasi metsa majanduslikku väärtust. Strateegiakava kohaselt on selle toetuse eesmärk muu hulgas ka erametsade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja süsiniku sidumise võimendamine ja kiirendamine, kestliku energia edendamine, sealhulgas säästev metsamajandus, erametsade juurdekasv ja vastupidavus. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise õiguslikud alused. Lõige 1 sätestab riigiabi andmise aluse. Toetus on mikroettevõtjale või metsaühistu mikroettevõtjast liikmele, välja arvatud toetus taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamiseks vajaliku taimekaitsevahendi ostmiseks ning ulukikahjustuse ennetamiseks repellendi ostmiseks ja paigaldamiseks, riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/24725 (edaspidi grupierandi määrus), artiklite 43 ja 44 tähenduses. Grupierandi määrusega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokku sobivaks. Kuna seni rakendatud metsanduse abimeetmed ei ole komisjoni kogemuse kohaselt põhjustanud ELi siseturul märkimisväärseid konkurentsimoonutusi, siis vabastatakse seda kogemust arvesse võttes ning lihtsustamise huvides metsandussektorile suunatud abimeetmed teatamiskohustusest. 5 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81). 3 Mikroettevõtja määratlus on sätestatud grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 3. Selle määratluse kohaselt on mikroettevõtjaks ettevõtja, kes annab tööd vähem kui kümnele inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa kahte miljonit eurot. Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv ehk kogu asjaomase aasta jooksul selles ettevõttes täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikud olenemata töö kestusest, ja hooajatööd tegevad isikud, võetakse arvesse ATÜ murdosadena. Töötajate hulka loetakse nii töölepingu alusel töötajad kui ka muul õiguslikul alusel töötavad isikud. Grupierandi määruse artikli 43 kohaselt loetakse väikesemahulised metsakahjustuste ennetusmeetmed metsapõlengute ja muude loodusohtude vastu, välja arvatud repellendi ning taimekaitsevahendi ostmine, ELi siseturuga kokku sobivaks. See on kooskõlas ka grupierandi määruse artikliga 6, mille lõike 5 punkti l kohaselt ei nõuta ergutava mõju olemasolu muu hulgas, kui tegu on abiga metsapõlengute, loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, muude ebasoodsate ilmastikutingimuste, taimekahjustajate, katastroofide ja kliimamuutusega seotud sündmuste tõttu kahjustatud metsanduspotentsiaali taastamisega. Grupierandi määruse artikkel 44 on kohane juhul, kui investeeringute eesmärk on kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise potentsiaali tõhustamine. Selleks hõlmab abi istutuskulusid ja istutamisega otseselt seotud kulusid nagu näiteks aia ostmine ja paigaldamine ning hooldusraie. Lõige 2 sätestab vähese tähtsusega abi andmise aluse. Toetus on mikroettevõtjale või metsaühistu mikroettevõtjast liikmele taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamiseks vajaliku taimekaitsevahendi ostmiseks ning ulukikahjustuse ennetamiseks repellendi ostmiseks ja paigaldamiseks vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/20136 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses. Vähese tähtsusega abiks loetakse abi, mis oma väikese mahu tõttu ei moonuta ELi sisest konkurentsi. Nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt on vähese tähtsusega abi andmise piirmäär 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetatavateks tegevusteks on kuni 30-aastase puistu hooldusraie (edaspidi hooldusraie), metsapuude ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamine ja nende leviku tõkestamine (edaspidi metsakahjustuste ennetamine) ning loodusõnnetuses või tulekahjust kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamine ja kahjustatud metsa uuendamine (edaspidi koos kahjustatud metsa uuendamine). Toetatavad tegevused peavad aitama saavutada §-s 2 sätestatud eesmärke kaasa aidata erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele. Lõike 2 kohaselt loetakse loodusõnnetuseks põuda või tormi või trombi põhjustatud tuuleheidet või –murdu või vaalimist. Võrreldes eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määrusega on sel perioodil eelnõu loetellu lisatud põud, mis tähendab, et edaspidi loetakse loodusõnnetuseks ka põuda ning seega saab edaspidi põuast põhjustatud kahjustuste osas metsa uuendamiseks toetust taotleda, aidates erametsadel paremini kliimamuutustest tulenevate häiringutega kohaneda. 6 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4 Kui erametsavaldaja hooldab oma metsa nõuetekohaselt, võttes kasutusele meetmeid kahjustuste ennetamiseks ja rakendades tekkinud kahjustuse puhul viivitamatult võtteid metsa kiiremaks taastumiseks ehk uuendamiseks, annab see kindluse, et erametsad saavad tugevamaks ja kohanevad kliimamuutustega paremini. Ühtlasi võimaldavad sellised metsamajanduslikud võtted kaugemas tulevikus erametsavaldajatele suuremat tulu ja aitavad kaasa maapiirkonna kogukonna sotsiaalsele ja regionaalsele arengule. Lõike 3 kohaselt antakse hooldusraieks toetust valgustusraie või harvendusraie tegemiseks. Hooldusraiet tehakse metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Oluline on puude valgus- ja toitetingimusi parandada puistu kasvu esimese kümne aasta jooksul. Nii saab kasvatada parema kvaliteediga puitu lõppraieks. Noores metsas hooldusraiet tehes saab tõhusalt kasutada ära raie käigus välja raiutud puitu. Hooldusraiega muudetakse mets kliimamuutustele vastupidavamaks, eriti segametsade kujundamise korral, kui antud metsa kasvukohatüüp seda vähegi võimaldab. Elurikkuse soodustamiseks võiks hooldusraie käigus metsa jätta erinevaid struktuurielemente nagu mitmekesise koosseisu ja erineva vanusega puistud, looduslik järelkasv, alusmets jms. Tüüpilised elurikkust tagavad metsa struktuurielemendid on erineva vanusega ja liigilise koosseisuga puude grupid, surnud ja õõnsustega puud, põlispuud, mikropinnavormid nagu näiteks tee või kraavi rohttaimestikuga perved või ääred, mitmekesise rohttaimestikuga allikalised metsaosad, veekogude äärsed alad, häilud ning nektari või õietolmu tolmeldajatele väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu, pärn, tamm, vaher, vaarikas). Lõikes 4 sätestatakse toetavad tegevused metsakahjustuste ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks. Punkti 1 kohaselt antakse toetust männikärsaka (Hylobius abietis) ja juurepessu (Heterobasidion spp.) kahjustuse ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks vajalike taimekaitsevahendite ning männikärsaka tõrjeks vahatatud taime ostmiseks ja kasutamiseks. Metsakahjustuste ennetamiseks on mitmeid meetmeid: näiteks pritsitakse metsapuutaimi bioloogilise taimekaitsevahendiga männikärsaka tõrjeks istutatakse ka vahatatud taimi, raiel töödeldakse kände puitu lagundava seene –hiidkoorikul põhineva preparaadiga. Taimekaitsevahendit kasutatakse vastavalt selle kasutusjuhendile. Punktide 2 ja 3 kohaselt toetatakse tegevusi ulukikahjustuste ennetamiseks. Ulukikahjustuste ennetamiseks on sobiv võte repellendi kasutamine, aga ka tüve- ja ladvakaitsmete ostmine, paigaldamine ja kasutamine ning aia ostmine ja paigaldamine. Repellent oma ebameeldiva lõhna või maitse tõttu peletab ulukeid eemale metsapuutaimedest, taimede latvade ja tüvekahjustuste vältimiseks kasutatakse tüvekaitsmeid, mistõttu kaetakse tipuvõrsed ladvakaitsmetega. Ulukite tõrjeks töödeldakse männi- või kuuseistikuid, kas istutamiseelselt või -järgselt liimi-liiva seguga. Lisaks toetatakse tegevusi noorte, kasvueas metsapuude ulukikahjustuste vältimiseks, täpsemalt kuni kümne aasta vanuse männi, lehise, pärna või kõvalehtpuude peapuuliigiga puistus aia ostmiseks ja paigaldamiseks. Kõvalehtpuud Eesti kliimatingimustes on metsaseaduse § 29 lõike 7 kohaselt tamm, saar, vaher, jalakas ja künnapuu. Lõike 5 kohaselt toetatakse loodusõnnetuse või tulekahju tõttu kahjustatud metsa uuendamiseks hukkunud metsapuude kõrvaldamist (edaspidi kahjustuste kõrvaldamine), uue metsakultuuri rajamiseks metsapuutaimedele hea kasvueelduse saamiseks maapinna 5 ettevalmistamist, metsapuutaimede ostmist ja istutamist (edaspidi metsakultuuri rajamine). Looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks toetatakse maapinna ettevalmistamist (edaspidi maapinna mineraliseerimine). Lisaks toetatakse nii maapinna mineraliseerimise kui ka metsakultuuri rajamise aastal ning sellele vahetult järgneval kolmel aastal (istutamise aasta + kolm järgnevat aastat) istutatud metsakultuuri ja metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsataimede hooldamist (edaspidi koos metsauuenduse hooldamine). Metsauuenduse hooldamist tehakse peapuuliigi puudele soodsate kasvutingimuste säilitamiseks, mille käigus eemaldatakse kasvu segav rohurinne ja kiirekasvulised puuliigid. Oluline on aidata toetusega kaasa kahjustatud metsas puistu kiiremale taastumisele kasvukohale sobivate puuliikidega. Lõike 6 kohaselt antakse toetust üksnes metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa (edaspidi metsamaa) kohta. Metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Toetust saab selle metsamaa kohta, mille inventeerimisandmed on kehtivad ja kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister). Metsaregistri leiab aadressilt https://register.metsad.ee/#/. Inventeerimisandmed on näiteks metsa pindala, baaskõrgus, boniteet, kuivendusaste, kasvukoht, tuleohuklass, enamuspuuliigid ja nende vanus, metsas vajalikud tööd nagu raied, kultuuride hooldamine, haigused ja kahjustused ning nende kõrvaldamiseks vajalikud tööd, kahjustuste ennetamise tegevused jms. Toetust antakse metsamaa kohta, mis paikneb asustusüksuse, milleks on küla, alev või alevik või kuni 4000 elanikuga linn, territooriumil. 4000 ja enama elanike arvuga linnades on maatulundusmaa sihtotstarbega inventeeritud erametsamaid kokku 260 ha, sh Tallinnas ca 78 hektarit. Välistades 4000 elanikuga linnad aitab toetust suunata regionaalsetest tõmbekeskustest väljaspoole. Toetus ei rakendu erametsamaale alates Põltsamaa, Kiviõli ja Türi linnast kuni Tallinnani. Asustusüksuste kaardi leiab aadressilt: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/haldus_asustus/Eesti_halduskaart_2022_digikaart.pdf?t=2 0230116161419 ning elanike arvu leiab aadressilt: www.stat.ee tabelist nr RV0291U: rahvaarv, pindala ja asustustihedus. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja asustusüksuse territooriumide piirid ei pruugi täpselt kattuda. Näiteks Pärnu linna territooriumile jääb terve rida muid asustusüksusi, kuid toetust antakse vaid sellise metsamaa kohta, mis paikneb väljaspool Pärnu linna kui asustusüksust: tabel RV0291U: rahvaarv, pindala ja asustustihedus Selgitus: roheline ja kollane ala moodustavad Pärnu linna 6 kollane ala on Pärnu linn kui asustusüksus roheline ala see osa Pärnu linnast, mis jääb väljapoole Pärnu linna kui asustusüksust. Lõike 7 kohaselt antakse toetust sama metsamaa osa kohta sama toetatava tegevuse eluviimiseks ainult üks kord strateegiakava perioodil, välja arvatud taimekaitsevahendi ostmine ja kasutamine, repellendi ostmine ja paigaldamine ning metsauuenduse hooldamine. Näiteks antakse hooldusraie tegemiseks toetust ainult üks kord strateegiakava perioodil. Hooldusraie tegemise vajadus sõltub puistu liigist, metsamaa boniteediklassist ja sellest, kui tihti ja millal on eelnevalt hooldusraiet tehtud. Keskmiselt tuleks noore metsa hooldusraiet teha iga seitsme aasta tagant, mistõttu on strateegiakava perioodil, mis kestab viis aastat, hooldusraie ühekordne toetamine piisav. Taimekaitsevahendit ja repellenti saab kasutada vastavalt vajadusele. See sõltub repellendi või taimekaitsevahendi kasutusjuhendis ettenähtust ja puistu iseloomust. Metsauuenduse hooldamise korral antakse rajatud metsakultuuri hooldamiseks sama metsamaa osa kohta toetust metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise aastal ja sellele vahetult järgneval kolmel aastal (maksimaalselt neli aastat). Lõike 8 kohaselt peab metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse, olema taotleja (erametsavaldaja või metsaühistu, sh tema liikme) omandis või kasutusvalduses vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Kasutusvaldus peab olema seatud asjaõiguslepinguga, mis on notariaalselt tõestatud ning vähemalt viieks aastaks. Näiteks kui viimane toetusosa makstakse 03.01.2025, peab kasutusvaldusleping olema seatud vähemalt kuni 03.01.2030. Reeglina lepitakse kasutusvalduslepingus kokku kasutusvaldaja õigused ja kohustused, sh õigus saada toetust, samuti milliseid tegevusi peab kasutusvaldaja metsamaal tegema või milliseid tegevusi kasutusvaldaja tohib metsamaal teha. Kui kasutusvalduslepingus ei ole metsamaal toetatava tegevuse elluviimise kohta kokku lepitud, peab taotleja esitama taotlemisel metsamaa omaniku vastava kirjaliku nõusoleku (eelnõu § 12 lõige 2 punkt 1). Lõike 9 kohaselt ei või toetatava tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui KIK-ile taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Nimetatud nõuet ei kohaldata lõike 5 punktides 1–3 nimetatud kahjustatud metsa uuendamise tegevustele nagu kahjustuste kõrvaldamine, metsakultuuri rajamine ja maapinna mineraliseerimine, sest kahjustused võivad olla tekkinud enne taotlusvooru või näiteks kahe taotlusvooru vahelisel ajal. Metsakahjustuse puhul on äärmiselt oluline, et kahjustus saaks kõrvaldatud ja mets kiiresti taastatud pärast kahjustuse tekkimist. Seetõttu on metsas kahjustuste kõrvaldamise ja metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise tegevused toetatavad ka siis, kui need on tehtud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal, täpsemalt mille puhul ei või toetatava tegevuse elluviimist alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal. Sellega tagatakse kooskõla grupierandi määruse artikliga 6, mille lõike 5 punkti l kohaselt ei nõuta ergutava mõju olemasolu muu hulgas, kui tegu on abiga metsapõlengute, loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, muude ebasoodsate ilmastikutingimuste, taimekahjustajate, katastroofide ja kliimamuutusega seotud sündmuste tõttu kahjustatud metsanduspotentsiaali taastamisega. Ühtlasi on see kooskõlas ÜPP- strateegiakavade määruse artikli 86 lõikega 3, milles on sätestatud erand, et loodusõnnetuste puhul võib näha ette, et kulud on rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil asjaomane sündmus toimus. 7 Lõike 10 kohaselt ei anta toetust sellise toetatava tegevuse elluviimiseks, mida tehakse metsamaal, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas tehtud maakonnaplaneeringu kohaselt on määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Rail Balticu põhiprojektist lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele metsamaale Rail Balticu projektiga seotud ehitisi ei ehitata ehk see maa jääb ka projekti lõppedes metsamaaks. Maakonnaplaneeringutes kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seotud infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja käigud, ökoduktid jne), mida raudtee võib läbida ehk määrati võimalik maksimaalne ala, mis sisaldas nii raudteemaad, kaitsevööndit kui ka nihutusruumi. Tegelik raudtee maavajadus on ehitusprojekti järgselt raudteetrassil laiusega alates 66 meetrist. Kui TTJA on väljastanud ehitusloa, millest nähtub, et metsamaa ala, kus toetatavat tegevust ellu viiakse ei jää konkreetselt Rail Balticu raudteemaa tegelikku asukohta, on see toetuse seisukohalt abikõlblik. Oluline on, et toetuse saajal oleks võimalik täita toetusega võetud eelnõus sätestatud kõik nõuded ja kohustused, sealhulgas tagada toetatava tegevuse kestus ning säilitada toetuse abil ehitatud või ostetud vara ja kasutada seda sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Lisaks peab toetuse saaja arvestama ehitusseadustiku §-s 73 sätestatud raudtee kaitsevööndi kohta seatud nõuetega. Kuna Rail Balticu alla jääva raudteemaa omanikuks saab riik, siis raudteemaa ei ole toetusõiguslik. Raudtee kaitsevööndit aga riik täies ulatuses ei omanda. Riik omandab kaitsevööndi alast ainult nii palju, kui on tarvis raudtee ja seda teenindavate rajatiste (nt raudteega paralleelselt kulgeva hooldustee) ehitamiseks. See tähendab, et osa kaitsevööndi maast võib kuuluda eraomanike omandisse. Kaitsevööndisse jääval eraomandis olevale metsamaale saab taotleda toetust juhul, kui toetuse saaja järgib lisaks toetuse saamise tingimustele, sh toetuse sihipärasele kasutamisele, ka ehitusseadustiku §-s 73 raudtee kaitsevööndi kohta sätestatud nõudeid. Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse nõuded toetatavatele tegevustele. Lõikes 1 on sätestatud nõuded hooldusraie tegemisele. Punkti 1 kohaselt tuleb hooldusraiet teha valgustus- või harvendusraiena (valgustusraie kuni 8- sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus ning harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus) metsaseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Metsaseaduse § 28 lõike 7 punktide 1 ja 2 kohaselt tehakse valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks ning harvendusraiet metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Metsaseaduse § 31 lõigete 1 ja 4 kohaselt tuleb hooldusraie tegemisel järgida metsaseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrust nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi metsa majandamise eeskiri). Toetusega suunatakse erametsavaldajat tegema hooldusraiet noores ehk kuni 30-aasta vanuses metsas. Eriti oluline on õigeaegselt ära teha valgustusraie kuni kümneaastases puistus7. Punktide 2 ja 3 kohaselt peab erametsavaldaja või metsaühistu tegema hooldusraiet mitte vähem kui ühe hektari ja mitte rohkem kui 30 hektari ulatuses kalendriaastas (taotleja kohta) ning metsaühistu liige tegema hooldusraiet mitte rohkem kui 30 hektari ulatuses metsamaa kohta kalendriaastas. Seega kui metsaühistu taotleb toetust hooldusraie tegemiseks enda omandis või kasutusvalduses oleva metsamaa kohta, siis on vähim hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala suurus, mille kohta toetust antakse, üks hektar ning maksimaalne suurus 30 hektarit 7 Metsamajanduse alused E.Laas, V. Uri, M.Valgepea 8 kalendriaastas. Kui aga metsaühistu taotleb toetust hooldusraieks tema liikme omandis või kasutusvalduses oleva metsamaa kohta, siis hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala miinimumsuurust eelnõu ei sätesta, kuid maksimaalselt saab metsaühistu taotleda sel juhul toetust tema ühe liikme omandis või kasutusvalduses oleva kuni 30 hektari suuruse metsamaa kohta kalendriaastas. Teisisõnu tähendab see seda, et toetuskõlblikku metsamaad ei tohi nö „üle kanda“ ühelt metsaühistu liikmelt teisele. Näiteks kui metsaühistu taotleb toetust hooldusraie tegemiseks ühe oma liikme kümne hektari metsamaa kohta, siis ei saa sama metsaühistu taotleda toetust oma teise liikme 50 hektari metsamaa kohta. Sellisel juhul saab metsaühistu toetust esimese liikme kümne hektari metsamaa kohta ja teise liikme 30 hektari metsamaa kohta. Punkti 4 kohaselt ei tohi hooldusraiet teha metsamaa osal, millel paikneb looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstav loodusobjekt, milleks on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid nagu näiteks maastik või väärtuslik põllumaa. Kaitsekord määratakse täpsemalt kaitse-eeskirjaga, mida erametsavaldaja peab järgima, mistõttu toetuse raames ei hüvitata hooldusraie tegemist sellisel metsmaa osal, kus asub kaitstav loodusobjekt. Punkti 5 kohaselt antakse toetust metsamaa kohta hooldusraieks ainult tingimusel, kui sama metsamaa osa kohta ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul saadud hooldusraieks toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ tegevuse liigi 8.6 „Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine“ raames. Nõudele vastamist vaadatakse metsamaa osade kaupa taotlusvoorude lõikes. Näiteks kui taotletakse toetust aastal 2023, siis toetuse saamiseks ei tohi sama metsamaa osa kohta olla saadud (makstud) nimetatud eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määruse alusel toetust hooldusraieks viimase viie aasta jooksul. Lõikes 2 kehtestatakse nõuded metsakahjustuste ennetamise tegevustele. Punkti 1 kohaselt tuleb taimekaitsevahenditena osta ja kasutada üksnes bioloogilisi või mehaanilisi taimekaitsevahendeid ja kasutada töövõtteid, mis ei avalda või avaldavad vähimat kõrvalmõju loodusele ja muudele organismidele. Taimekaitsevahendite registri leiab lehelt https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et. Kui avada taimekaitsevahendite registris avalik vaade, sealt omakorda laiendatud otsing ja menüüst taimekaitsevahendi liik bioloogiline või mehaaniline, siis kuvatakse registreeritud ja turule lubatud tooted. Kahjustajaid (taimehaigused, männikärsakas, juurepess jt) tuleb tõrjuda taimekaitsevahenditega vastavalt toote kasutusjuhendis olevatele juhistele arvestades ilmastikutingimusi. Nõue kasutada bioloogilisi vahendeid on täidetud, kui taimi pritsitakse bioloogilise taimekaitsevahendiga, raiel töödeldakse kände puitu lagundaval seenel – hiidkoorikul põhineva preparaadiga, et vältida juurepessu levikut. Punkti 2 kohaselt toetatakse männikärsaka tõrje puhul vahatatud taimede ostmist või vahatatud taimede kohapealset istutamist. Punktis 3 sätestatakse nõuded ulukikahjustuse ennetamise korral aia paigaldamisele. Selleks, et aed oleks vastupidav ning ei seaks lisaks metsapuu taimedele ohtu ka metsloomadele, peab see olema rajatud vähemalt kahe meetri kõrgusena. Sellise kõrgusega aed peaks vastu pidama ka võimaliku lumerohkuse korral, samuti piirama ka suuremate ja jõulisemalt käituvate metsloomade nagu näiteks põdra või metssea liikumist. 9 Lõikes 3 sätestatakse nõuded kahjustatud metsa uuendamise tegevuste kohta. Punkti 1 kohaselt antakse kahjustatud metsa uuendamiseks toetust, kui kahjustuse saanud metsamaa osa, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,5 hektari suurune. Punkti 2 kohaselt saab toetust kahjustuste kõrvaldamise, metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise korral, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsamaal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta on tehtud metsa majandamise eeskirja §-s 22 sätestatud nõuete kohaselt metsakaitseekspertiis. Grupierandi määruse artikli 43 lõike 5 punkti a kohaselt saab toetust anda tingimusel, et pädev asutus on ametlikult tunnistanud metsapõlengu, loodusõnnetuse, taimekahjustaja leviku või muu sündmuse toimumist või esinemist. Pädevaks asutuseks vastavalt metsa majandamise eeskirjale on Keskkonnaamet. Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustuse kohta. See on vajalik, sest KIK-il kui taotluse menetlejal on taotluse rahuldamise otsuse tegemisel vajalik saada kindlus, et kavandatud kahjustatud metsa uuendamise tegevused on lubatud. Punkti 3 kohaselt on seatud nõue, et kui toetust taotletakse kahjustatud metsamaal kahjustuste kõrvaldamiseks, siis tuleb samaaegselt taotleda toetust ka sama metsamaa osale metsakultuuri rajamiseks või sama metsamaa maapinna mineraliseerimiseks. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus. Strateegiakava kohaselt võib antud toetust anda ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a alapunkti i alusel kasutades ühikuhindasid. See tähendab, et tuleb välja selgitada töö või teenuse õiglane hind. Seejuures peab olema tagatud, et toetavate tegevuste ühikuhinnad põhinevad ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvutusmeetodil, mis põhineb statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdihinnangul. Kavandatavad ühikuhinnad peavad olema õiglased, mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega, et vältida võimalikke turumoonutusi. Seetõttu selgitasid ühikuhinnad välja Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli teadlased uuringuga „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK 2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) ja KK 2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)“, mis on eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkel veel analüüsimisel ning seetõttu on ühikuhinnad eelnõus sätestamata. Vastavalt uuringuga leitud ühikuhindadele võetakse arvesse strateegiakava sekkumislehes kehtestatud toetuse määra ning leitakse ühikuhind metsamaa hektari või kuupmeetri kohta. Sellise kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tegevuse tegelikku maksumust ja selle tasumist ei tõendata ega kontrollita, mistõttu lihtsustab see toetuse rakendamist. Juhul, kui ühikuhinda ei ole võimalik välja selgitada, saab toetust tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisega ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 83 lõike 1 punkti a alusel. Strateegiakava sekkumislehe kohaselt on hooldusraie tegemise korral toetuse määr 75%, kahjustuste kõrvaldamise korral 30%, uue metsakultuuri rajamise, maapinna mineraliseerimise, metsakultuuri hooldamise ning taimekahjustuse ennetamiseks vajaliku tõrjevahendi ning korral 90% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Ladvakaitsme ja tüvekaitsme, repellendi ostmise 10 ja kasutamise ning aia ostmise ja paigalduse puhul on toetuse määr 50%. Toetuse ühikuhinna arvutamisel on arvesse võetud maksimaalne toetuse määr ning vastavalt sellele sõltumatu eksperdi poolt välja selgitatud teenuse keskmist hinda vähendatud. Lõike 1 kohaselt on enamiku tegevuste korral – uue metsakultuuri rajamine, maapinna mineraliseerimine, metsakultuuri hooldamine, hooldusraie, repellendi ning tüve- ja ladvakaitsme ostmine ja paigaldamine ning taimekaitsevahendi ostmine ja kasutamine – abikõlbliku kulu maksumuse määramisel võetudki aluseks sõltumatu eksperdi poolt välja töötatud teenuse ühikuhind ja sellest arvutatud toetava tegevuse ühikuhind. Lõike 2 kohaselt antakse aga aia ostmise ja paigaldamise korral toetust tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena ehk kuludokumentide alusel. Aia ostmise ja paigaldamise maksumus sõltub konkreetsest aiast, mille kohta toetust makstakse sõltuvalt aia ostmise ja paigaldamise maksumusest, millest arvestatakse toetuseks 50%. Lõiked 3‒5 sätestavad toetuse ühikuhinnad. Toetuse ühikuhind sõltub sellest, kelle omandis või kasutusvalduses on metsamaa, millel tegevus ellu viiakse. Kõrgem toetuse ühikumäär rakendub füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal ning madalam siis kui tegevus viiakse ellu juriidilise isiku omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal. Lõike 3 kohaselt on toetuse ühikuhind 356 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleva metsamaa ning 297 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta. Lõige 4 sätestab toetuse ühikuhinnad metsakahjustuste ennetamise korral. Punkti 1 kohaselt on toetuse ühikuhind taimekaitsevahendi ostmise ja kasutamise korral 286 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleva metsamaa ning 239 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta. Punkti 2 kohaselt on toetuse ühikuhind tüvekaitsme ja ladvakaitsme ostmise ja paigaldamise korral 146 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleva metsamaa ning 122 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta. Punkti 3 kohaselt on toetuse ühikuhind repellendi ostmise, paigaldamise või kasutamise korral 146 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleva metsamaa ja 122 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta. Punkti 4 kohaselt on toetuse ühikuhind männikärsaka tõrjumiseks vajaliku vahatatud taime ostmise ja istutamise korral 286 eurot hektari füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleval metsamaal ning 239 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta Lõige 5 sätestab toetuse ühikuhinnad kahjustatud metsa uuendamise korral. Punkti 1 kohaselt on toetuse ühikuhind kahjustuste kõrvaldamise korral 1719 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleval metsamaa ning 1433 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta; Punkti 2 kohaselt on toetuse ühikuhind metsakultuuri rajamise korral 815 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleval metsamaal ning 680 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta; 11 Punkti 3 kohaselt on toetuse ühikuhind maapinna mineraliseerimise korral 245 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleval metsamaal ning 204 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta; Punkti 4 kohaselt on toetuse ühikuhind metsauuenduse hooldamise korral 286 eurot hektari kohta füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kasutuses oleva metsamaa ning 239 eurot hektari kohta juriidilise isiku kasutuses oleva metsamaa kohta. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad vähese tähtsusega abi andmise eeskirjade kohaldamist. Toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse tähenduses, ning sellele kohaldatakse eelnimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisel tuleb lisaks kontrollida toetuse saajate vähese tähtsusega abi vaba jääki. Seda on võimalik kontrollida konkurentsiseaduse alusel asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist jaotises: vähese tähtsusega abi vaba jääk aadressil https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi. Lõike 6 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi andmisel vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. See tähendab, et vähese tähtsusega abi korral (repellendi ning taimehaiguste ja kahjustuste ennetamiseks vajaliku taimekaitsevahendi ostmise, paigaldamise või kasutamise korral) tuleb arvestada, et projektitoetuse suurus ei tohi ühe ettevõtja kohta koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud piirmäärasid, milleks on 200 000 eurot. Lõike 7 kohaselt sätestab vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõige 2, keda loetakse üheks ettevõtjaks. Ühe ettevõtja mõiste alla koonduvad kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on nimetatud punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Lõike 8 kohaselt võetakse riigiabi andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid. Näiteks ei tohi abi ülemmäär ületada 100% rahastamiskõlblikest kuludest. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikud hooldusraieks, metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Toetuse raames on abikõlblik kulu ka toetatava tegevuse nõuetekohase tähistamise kulu. 12 Lõikes 2 on loetletud mitteabikõlblikud kulud. Punkti 1 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 73 lõikes 3 toodud kulutused. Nende hulka kuuluvad näiteks põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine, toetusõiguste ostmine, investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes. Punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblik kulu käibemaks, kui taotlejal on võimalik vastavalt käibemaksuseadusele taotleda selle tagastamist. Käibemaks on seega abikõlblik kulu, kui toetuse taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust käibemaksuseaduse alusel. Punkti 3 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud tehingute kulud, mis on sõlmitud selliste isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikud. Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Punkti 4 kohaselt ei ole abikõlblik kulu tavapärane tegevus- ja üldkulu, sealhulgas remondi-, rendi-, üüri-, side, reklaami- ja koolituskulu; Punkti 5 kohaselt ei ole abikõlblik kulu sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu. Punkti 6 kohaselt ei ole abikõlblik kulu teostatavusuuringu kulu. Punkti 7 kohaselt ei ole abikõlblik kulu riigilõiv, notaritasu, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulu ja muu rahaline karistus. Punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblik kulu maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulud, samuti rentimise kulud. Punkti 9 kohaselt ei ole abikõlblik kulu kasutatud kauba ostmiseks tehtud kulu. See tähendab, et antud toetuse raames ei tohi osta kasutatud tüve- ega ladvakaitsmeid ja aiaga seotud kasutatud materjale. 13 Punkti 10 kohaselt, kuna toetatakse üksnes erametsamaale tehtavaid investeeringuid, siis riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal ellu viidud tegevuste kulu ei ole abikõlblik. Punkti 11 kohaselt ei ole abikõlblik kulu hooldusraie korral looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstaval loodusobjektil ellu viidud tegevuse kulu. Punkti 12 kohaselt ei ole abikõlblik kulu ka elektripaigaldise kaitsevööndis ellu viidud tegevuse kulu. Punkti 13 kohaselt ei ole üldjuhul abikõlblik kulu ka enne taotluse esitamist tehtud kulu. Erandina siinkohal on abikõblikud enne taotlusvooru toimunud metsakahjustuse uuendamise tegevuse kulud, täpsemalt metsas kahjustuste kõrvaldamise ja metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise tegevused. See tähendab, et neid tegevusi võib ellu viia enne taotlemist, kuid arvestada tuleb, et toetatava tegevuse elluviimist alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal. Punkti 14 kohaselt ei ole abikõlblik kulu maapinna mineraliseerimise kulu (metsakultuuri rajamise korral maapinna ettevalmistamiseks), kui tegemist on kuivendamata erametsamaaga, mille boniteediklass on 4–5A. Sellise boniteediga on enamasti tegemist turvasmuldadel kasvava metsaga. Strateegiakava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes anti soovitus, et maapinna mineraliseerimisele turvasmuldadel võiks seada piiranguid, kuna see tegevus ei lähe kokku kliimaeesmärkidega – turvasmullad ladustavad süsinikku ning mineraliseerimisel toimub süsiniku emissioon. Punkti 15 kohaselt ei ole abikõlblik tegevuse elluviimiseks põhjendamatu ja ebaoluline kulu, nt toreduslik kulu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses. Ühikuhindade moodustamisel on järgitud põhimõtet, et ühikuhinnas ei kajastuks kulud, mis ei ole abikõlblikud. Eelnõu §-s 8 sätestatakse ostumenetluse nõuded. Ostumenetluse nõudeid peab järgima üksnes aia ostmise ja paigaldamise puhul, sest seda toetatakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena, mistõttu peab ostumenetluse käigus välja selgitama aia mõistliku maksumuse. Seega lõike 1 kohaselt korraldab taotleja enne taotluse esitamist aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse, arvestades § 4 lõikes 9 sätestatud nõuet. Kuna ostumenetlus tuleb korraldada enne taotluse esitamist, siis peab taotleja järgima, et ta ei või veel tegevuse elluviimisega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Lõike 2 kohaselt, kui aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö, teenuse või ostetava aia eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, siis tuleb enne taotluse esitamist võtta vähemalt kolm erinevat, kuid omavahel võrreldavat hinnapakkumust, välja arvatud olukorras, kui lõike 3 kohaselt kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks aia ostmise ja paigaldamise raames 14 tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud (lõige 6). Lõike 4 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga ja käibemaksuta maksumust. Lõike 5 kohaselt on oluline siinkohal teada, et taotleja ei või küsida hinnapakkumust tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses endaga ega omavahel seotud isikutelt. See tähendab, et need isikud, kellel on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise isiku üle valitsev mõju, on omavahel seotud. Sellisteks omavahel seotud isikuteks on näiteks abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased või ühte kontserni kuuluvad äriühingud. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse isikud, kellele võib toetust anda. Lõike 1 kohaselt antakse toetust isikule, kelle omandis või kasutusvalduses või kelle (metsaühistu) liikme omandis või kasutusvalduses on metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse. Praktikas on metsanduses kasutusel ka kasutusvaldus. Kasutusvaldust seatakse nüüd pigem pikaajaliseks metsa majandamiseks, mis võimaldab nii seadmeid osta, metsataimi istutada ja metsa majandada ühe äriühingu alt ning erinevalt eraisikuna metsa majandamisest on äriühingul metsa majandamisega seotud kulusid paremini tuludest maha arvestada. Punkti 1 kohaselt on taotlejateks füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing, kes vastab grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud mikroettevõtja määratlusele (edaspidi koos mikroettevõtja), samuti füüsiline isik (edaspidi kõik koos erametsavaldaja), ning punkti 2 kohaselt metsaühistu. Mikroettevõtja määratlus on avatud seletuskirjas § 3 osas. Lõike 2 kohaselt peab, sarnaselt punktis 1 toodule mikroettevõtja määratlusele vastama ka metsaühistu ettevõtjast liige, kelle omandis või kelle kasutusvalduses oleval metsamaal tegevust ellu viiakse. Ettevõtjaks on majandustegevust teostav füüsiline või juriidiline isik. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riikliku maksu võlgnevust, mis on suurem kui 100 eurot. Juhul kui maksuvõlg on suurem, kui 100 eurot, siis makstakse toetust vaid juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning toetuse saaja on maksuvõla tasunud ajakava kohaselt. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid sellised isikud, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. Metsaühistul ja mikroettevõtjal ei tohi olla äriregistri pidaja poolt kehtivat kustutamishoiatust. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada toetuse andmine jätkusuutlikele taotlejatele ning nende tegevuse jätkumise eeldused ka edaspidi. Lõike 3 kohaselt ei tohi taotleja olla saanud ega tohi taotleda toetust samal metsamaa osal tehtud samale kulule. See annab kindluse, et ühe ja sama kulu kohta ei makstaks toetust korduvalt ehk antud nõudega välditakse topeltrahastamist. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama toetatava tegevuse kulu topeltrahastamist näiteks erinevate arengukavade alusel antavate 15 toetuste või struktuurifondide vahenditest saadud abi või toetuste kaudu. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21168 artiklist 36, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Lõike 4 kohaselt ei anta toetust taotlejale, kes on jätnud talle antud tähtajaks tagasi maksmata nii riigieelarvelistest, ELi kui ka välisabi vahenditest tagasimaksmisele kuulunud summa. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Lõike 5 kohaselt ei tohi tähtajaliselt asutatud taotleja olla asutatud lühemaks ajaks, kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kuna ka toetuse sihipärase kasutamise periood kestab veel viis aastat peale viimase makse saamist, mistõttu on oluline tagada taotleja pikaajaline jätkusuutlikkus. Lõike 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla kehtivat karistust karistusseadustikus sätestatud järgmiste süütegude toimepanemise eest: § 491 – ettevõtluskeeld; § 209 – kelmus; § 2091 – hankekelmus; § 210 – soodustuskelmus; § 296 – altkäemaksu vahendus; § 298 – altkäemaksu andmine; § 2981– mõjuvõimuga kauplemine; §-d 354–358 – puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine, sealhulgas ettevaatamatusest, puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine, sealhulgas ettevaatamatusest; § 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; § 373 – ärikeelu rikkumine; § 384 – maksejõuetuse põhjustamine. Strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse muu hulgas sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult. Kehtivad karistused on karistusregistris avalik info ja nõudele vastamist kontrollitakse registrist. Lõike 7 kohaselt ei anta toetust taotlejale, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 59 tähenduses. Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse piiratud vastutusega äriühingut, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist või äriühingut, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Eeltoodud tingimused ei puuduta alla kolme aasta eksisteerinud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse ka neid ettevõtjaid, kelle suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele; kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava ning ettevõtja puhul, kelle viimase kahe aasta arvestuslik võla ja omakapitali suhe on olnud suurem kui 7,5 ja enne intresse, makse ja kulumit arvestatud kasumi (EBITDA) suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 16 Ettevõtja vastavust raskustes oleva ettevõtja kriteeriumitele hindab KIK, kes kontrollib mikroettevõtjaid taotluses esitatud andmete järgi enne taotluse rahuldamist. Kontrolli tehakse äriregistris majandusaasta aruannete alusel, mikroettevõtjate kohta teistesse registrisse kantud andmete järgi või kontrollides mikroettevõtja raamatupidamist. Grupierandi määrust kohaldatakse raskustes olevale ettevõtjale sellistes olukordades, kus ettevõtja raskustesse sattumise põhjuseks on kahju, mis on tingitud ettevõtja kontrolli alt väljas olevatest sündmustest, näiteks loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomataudidest või taimekahjustajatest, metsapõlengutest, metsades toimunud katastroofidest ja metsades kliimamuutustega seoses toimunud sündmustest. Sellisel juhul hüvitatakse taimekahjustajate ennetamise, tõrje ja likvideerimisega seotud kulud. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. PRIA kuulutab ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ning PRIA veebilehel ja erametsaportaalis välja taotlusvooru tähtaja ning taotleja esitab hiljemalt selleks tähtajaks taotluse KIK-ile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA) kaudu. Taotleja saab esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada kõiki §-s 4 loetletud toetatavaid tegevusi. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Määruses sätestatakse nõuded taotluse kohta, sealhulgas dokumendid, mida koos avaldusega tuleb esitada. Lõike 1 kohaselt esitatakse e-PRIA kaudu esitatavas taotluses rida andmeid: Punkti 1 kohaselt taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed. Punkti 2 kohaselt taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas andmed toetatava tegevuse kohta nagu toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus ning selle metsamaa suurus, katastritunnus ja metsaeraldise number, mille kohta toetust taotletakse. Punkti 3 kohaselt teave toetuse saamise nõuetekohasuse kohta, sealhulgas selle kohta, et taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja. Punkti 4 kohaselt taotletav toetuse suurus, lähtudes §-s 6 sätestatud toetuse määrast või ühikuhindadest, ning toetatava tegevuse kogumaksumus. Punkti 5 kohaselt mikroettevõtja puhul teave olemasolevate töökohtade ja töötajate arvu kohta, kas ta on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. Lõikes 2 loetletakse need dokumendid, mis taotleja esitab koos taotlusega. Punkti 1 kohaselt esitab taotleja kasutusvalduse korral metsamaa omaniku kirjaliku nõusoleku toetatava tegevuse elluviimiseks, kui vastav kokkulepe ei tulene kasutusvalduse lepingust. Sel juhul on tagatud kindlus, et taotleja võib metsamaal toetatavaid tegevusi ellu viia. Punkti 2 kohaselt esitab metsaühistu oma liikmete nimekirja koos nende isiku- või registrikoodidega taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga. 17 Nimekiri on vajalik selleks, et veenduda taotluses esitatud isiku kuulumist metsaühistu liikmeskonda, kuna metsaühistu saab toetust taotleda oma liikmete omandis või kasutusvalduses oleva metsamaa kohta. Mitte-liikmed saavad taotleda toetust tavapärase erametsavaldajana, täpsemalt füüsilise isikuna või mikroettevõtjana. Punkti 3 kohaselt peab metsaühistul taotlejana olema liikmete nõusolek nende nimel taotlus esitada, kui see ei tulene metsaühistu põhikirjast. See aitab vältida hilisemaid arusaamatusi, mis taotlemise või toetuse saamisega võivad kaasneda. Metsaühistu liikmete toetusega seotud nõusoleku andmine peab kajastuma metsaühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuses. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse. Muu hulgas võib üldkoosolek otsustada võtta toetust liikmete nimel. Üldkoosoleku otsus peab olema vastu võetud mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal, mis on kehtestatud seetõttu, et nõusolek oleks mõistliku kestusega. Punkti 4 kohaselt tuleb mikroettevõtja puhul taotlejal esitada taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejal või liikmel ei ole aruanne taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav. Punkti 5 kohaselt esitab taotleja aia ostmisel ja paigaldamisel ostumenetluse korral väljavalitud hinnapakkumuse. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise alused. Lõike 1 kohaselt kontrollib nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muudes dokumentides esitatud andmete õigsust KIK. Lähtuvalt ELÜPS § 8 lõikest 4 võib nõuete täitmist kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Lõike 2 kohaselt selgitab KIK välja FIE-de mikroettevõtja määratlusele vastavuse esitades selleks Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud FIE-de nimekirja, et saada nende FIE-de tuludeklaratsiooni vormi E andmed, kes ei ole käibemaksukohustuslased. Lõikega 3 on kehtestatud õigusnorm metsakultuuri rajamise aasta ja puistu vanuse kontrollimiseks. Metsakultuuri hooldamise korral metsakultuuri rajamise aasta ning hooldusraiete puhul kuni 30-aasta vanuse puistu vanuse kontrollimisel lähtub KIK metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratletud puistu jooksvast vanusest (metsaregistris andmete tabeli veerus “Jooksev vanus”) ning kuni kümneaastase puistu puhul, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele, muudest asjakohastest andmetest ja tõenditest. Puistu jooksva vanuse moodustab metsa inventeerimise ajal määratletud puistu vanus, millele lisandub metsakorraldusest möödunud aeg. Näiteks kui puistu inventeerimisel on määratletud puistu vanuseks 28 aastat ning toetuse taotlemise aastal on metsakorraldusest möödunud kuus aastat, on puistu jooksev vanus 34 aastat ning sellise puistu hooldusraieks toetust taotleda ei saa. Seetõttu on asjakohane, et kuni kümneaastase puistu hooldusraieks ja rajatud metsakultuuri hooldamiseks, kui metsaregistris olevad inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele, lähtub KIK taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel muudest olemasolevatest andmetest ja tõenditest (metsateatis, lageraiet tõendav dokument, KIK kontrolliüksuse piirkondliku kontrolliüksuse spetsialisti vaatlus kohapeal jms). 18 Eelnõu §-ga 14 sätestatakse taotluste hindamise põhimõtted. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis on 10,7 hektarit, füüsiliste isikute puhul on see 6,6 hektarit ja juriidilistel isikutel 78,6 hektarit. Seega on juriidilisest isikust erametsaomanike metsamaa enamasti tunduvalt suurem kui füüsiliste isikute metsamaa, samas moodustavad erametsaomanikest enamiku füüsilised isikud.9 Toetusega soovitakse jõuda eelkõige väiksemate metsavaldajateni. Seetõttu eelistatakse näiteks hooldusraie korral neid taotlusi, milles taotletakse toetust väiksemale metsamaa osale. Lõike 1 kohaselt hindab KIK nõuetele vastavaid taotlusi § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste (hooldusraie, metsakahjustuste ennetamine, kahjustatud metsa uuendamine) kohta eelnõu lisades 1–3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Lisa 1 „Hooldusraie hindamise kriteeriumid“ sätestab hooldusraie taotluste hindamiskriteeriumid, lisa 2 „Metsakahjustuste ennetamise hindamise kriteeriumid“ sätestab metsakahjustuste ennetamise taotluste hindamiskriteeriumid ja lisa 3 „Kahjustatud metsa uuendamise hindamise kriteeriumid“ sätestab kahjustatud metsa uuendamise taotluste hindamiskriteeriumid. Lõike 2 kohaselt moodustab KIK hindamiskriteeriumite alusel paremusjärjestused eraldi hooldusraie, metsakahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise tegevuste lõikes. Paremaks loetakse suurema hindepunktide summa saanud taotlused. Hindamine hooldusraie korral Eelnõu lõike 3 kohaselt tuleb hooldusraie korral silmas pidada, et kõigepealt hinnatakse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel kuni kümneaastased puistud. Seejärel, kui hooldusraiele määratud vahendeid jääb üle, siis teine paremusjärjestus moodustatakse 11–20 aastase puistu kohta ning kui ka siis jääb kavandatud vahendeid üle, hinnatakse 21–30 aastased puistud. Taotlejal on võimalik saada 0, 4, 8, 12 või 16 hindepunkti sõltuvalt metsamaa pindala suurusest, mille kohta ta hooldusraieks toetust taotleb – mida väiksem on hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala suuruse vahemik, seda rohkem hindepunkte antakse. Nagu eespool mainitud, siis toetusega soovitakse jõuda eelkõige väiksemate metsavaldajateni, mistõttu eelistatakse hooldusraie korral just neid taotlusi, milles taotletakse toetust väiksemale metsamaa osale. Samas, kui hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on väga väike, alla ühe hektari või väga suur, üle 20 hektari, siis see hindepunkte ei anna. Sarnaselt arvestatakse hindamisel punkte ka metsaühistu puhul, kes taotlevad toetust oma liikmete metsamaale, kuid metsaühistu puhul võetakse aluseks hooldusraiega hõlmatud metsamaa keskmine pindala liikme kohta, kelle eest metsaühistu toetust taotleb. Lõikega 4 sätestatakse kord, mida tuleb hindamisel järgida, kui hooldusraieks esitatud taotluste hindamisel kaks või enam taotlust saavad võrdse arvu hindepunkte. Sel juhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud füüsilisest isikust erametsavaldaja. Kui ka siis on võrdsed punktid, eelistatakse taotlust, mis on esitatud varem. Hindamine metsakahjustuste ennetamise korral Eelnõu lisa 2 sätestab metsakahjustuste ennetamise hindamiskriteeriumid. Toetust taotlevaid erametsavaldajaid ja metsaühistuid hinnatakse sarnasel põhimõttel. See tähendab, et 9 Kättesaadav https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/metsandus/uuringud-ja-lisamaterjalid. 19 erametsavaldajast taotlejale arvestatakse hindepunkte lähtuvalt selle metsamaa pindala suurusest, kus männikärsaka tõrjumiseks vajalikke taimekaitsevahendeid (v.a juurepessu tõrjevahend) või ulukikahjustuste ennetamiseks repellenti või tüve- ja ladvakaitsmeid kavatsetakse osta ja kasutada. Täpsemalt, metsakahjustuste ennetamisel hõlmatud metsamaa iga ühe hektari kohta antakse kümme hindepunkti ning saadud punktid liidetakse. Metsaühistu puhul arvestatakse hindepunkte lähtuvalt metsaühistu liikmete, kelle metsamaal nimetatud vahendeid kavatsetakse kasutada, keskmisest metsakahjustuste ennetamisega hõlmatud metsamaa pindalast. Üksnes ulukikahjustuse ennetamiseks aia ostmine ja paigaldamine või juurepessu tõrjevahendi ostmine ja kasutamine hindepunkte ei anna. Lõikes 5 sätestatakse kord, mida tuleb järgida, kui metsakahjustuse ennetamiseks esitatud taotluste hindamise tulemusel saab kaks või enam taotlejat võrdse arvu hindepunkte. Kui erametsavaldajal ja metsaühistul on võrdsed hindepunktid, siis eelistatakse metsaühistut, metsaühistu ühendab enam metsaomanikke ning toetus on seega mõjusam ja metsakahjustuse ennetustegevusega kaetakse suuremat osa metsamaast. Kui metsaühistutel on võrdne arv punkte, siis eelistatakse seda metsaühistut, kes taotleb toetust suuremale metsamaa alale ja kui ka siis on näitajad võrdsed, eelistatakse seda metsaühistut, kes esitas taotluse varem. Kui erametsavaldajatel on võrdsed hindepunktid, eelistatakse füüsilist isikut ja FIE-t. Kui ka nende näitajad on võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mis on esitatud varem. Hindamine kahjustatud metsa uuendamise korral Eelnõu lisa 3 sätestab kahjustatud metsa uuendamise taotluste hindamiskriteeriumid. Hindepunktide määramisel võetakse aluseks kahjustatud metsamaa pindala suuruse osakaal protsentides selle metsamaa kogupindalast, millel kahjustus paikneb ehk teisisõnu, mida suurem on metsamaal metsakahjustuse ulatus metsamaa kogupindalast, seda rohkem antakse ka hindepunkte (kahjustatud metsamaa pindala osakaal protsentides teisendatakse hindepunktiks), et uuendataks rohkem metsamaad. Kui taotletakse toetust üksnes metsauuenduse hooldamiseks, siis selle tegevuse eest hindepunkte ei anta. Lõikega 6 sätestatakse, et võrdsete punktide korral eelistakse taotlust, kus kahjustatud metsamaa osa pindala moodustab suurema osakaalu metsamaa kogupindalast, millel kahjustus paikneb. Metsaühistu puhul eelistatakse seda taotlust, milles metsaühistu liikmete kahjustatud metsamaa osade pindala kokku moodustab suurema osakaalu metsamaade kogupindalast, millel kahjustused paiknevad (metsaühistu liikmete kahjustatud metsamaa osade pindalad liidetakse kokku ja leitakse osakaal metsamaade kogupindalast, millel kahjustused paiknevad). Eelnõu §-ga 15 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. ELÜPS § 11 lõike 1 alusel kehtestab regionaalminister eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning lõike 3 alusel kehtestab käskkirjaga toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse. Regionaalminister kehtestab toetuse eelarve eraldi hooldusraie tegevuse, kahjustatud metsa uuendamise ning metsakahjustuste ennetamise tegevuste toetamiseks. Lõike 1 kohaselt on võimalik KIK-il rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused, kui nende summa ei ületa antud tegevusele ettenähtud vahendeid. 20 Lõike 2 kohaselt rahuldab KIK hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid. Lõike 3 kohaselt teeb KIK hooldusraie puhul taotluste rahuldamise otsused § 14 lõikes 3 puistu vanuseliste gruppide kaupa sama sätte punktides esitatud järjestuses. Lõike 4 kohaselt on taotlus nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad ELi õigusaktides, ELÜPSis ja määruses sätestatud ning strateegiakavas esitatud nõuetele. Lõike 5 kohaselt saab taotlust rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine pole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. KIK teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse ELÜPS § 28 lõike 5 alusel vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra. Lähtuvalt eelnimetatud seaduse § 28 lõikest 5 võib taotletud toetuse summat vähendada ja taotlust muuta taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi. Lõike 6 kohaselt võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta, kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid. Seda saab teha tingimusel, et saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. ELÜPS § 28 lg 7 järgi kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames toetatava tegevuse või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, taotlus on paremusjärjestuses jäänud tahapoole ning tahapoole jäänud taotluste rahastamiseks ei jätku vahendeid (ning taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega). Lõike 8 kohaselt teeb KIK 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise viimasest päevastet kontrollida taotleja, taotluse või tegevuse nõuetele vastavust, hinnata taotlused ning panna taotlused paremusjärjestusse, ning sellest tulenevalt teha otsus, kas taotlejale toetust makstakse. Otsus või muu menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-PRIAs. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on erametsavaldajal tegevuste elluviimiseks ja tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamiseks aega üks aasta alates KIK-i poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Dokumendid esitatakse kuni kahes osas. 21 Lõike 1 punkti 2 kohaselt on metsaühistul tegevuste elluviimiseks ja tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamiseks aega poolteist aastat. Metsaühistul on toetatavate tegevuste elluviimise ja dokumentide esitamise aeg pikem, sest metsaühistu halduskoormus on suurema liikmete arvu tõttu ajamahukam. Samal põhjusel võib metsaühistu dokumendid esitada kuni neljas osas. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide KIK-ile esitamise hajutamine võimaldab KIK-il vältida menetlus- ja kontrollitoimingute kuhjumist lühikesele ajale ning võimaldab üldjuhul kontrollitoimingud läbi viia ka ilmastikule vastavalt ja sobival ajal. Kuna toetust antakse perioodil 2023–2027 ning arvestades ka kahte üleminekuaastat, siis on sätestatud tegevuste elluviimise ja seda tõendavate dokumentide esitamise viimane kuupäev nii erametsavaldajate kui metsaühistute puhul – selleks kuupäevaks on 30. juuni 2029. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või ostetud vara ja kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). Lõikes 3 sätestatakse nõuded hooldusraie kohta. Punkti 1 kohaselt tehakse hooldusraie metsa majandamise eeskirja §-des 6, 13, 16 ja 19 sätestatud nõuete kohaselt. Hooldusraiet tehakse metsas, mis on raiejärgselt uuenenud. Metsa majandamise eeskirja §-s 6 on sätestatud tingimused, millises puistus ja kuidas tehakse valgustusraiet ja harvendusraiet. Harvendusraie tegemisel peab järgima ka metsa majandamise eeskirja lisa 1, kus on sätestatud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet – näiteks 13 meetri kõrguse männiku esimese rinde rinnaspindala minimaalne suurus harvendusraie korral on 16,8 m2/ha kohta. Samuti peab hooldusraie tegemisel järgima metsa majandamise eeskirja §-st 13 tulenevaid nõudeid säilikpuudele ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavate puude ja nende säilitamise kohta. Lisaks peab järgima nimetatud eeskirja §-s 16 sätestatud tingimusi, kus on sätestatud, millal loetakse metsamaa uuenenuks (nõutav puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus) ning § 19, mis reguleerib metsakaitsega seotut. Näiteks on keelatud hooldusraiet tehes ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, teatud eranditega. Punkti 2 kohaselt ei tohi harvendusraiega alustada enne, kui metsateatisele on tehtud märge „lubatud“. Nimelt sätestab metsaseaduse § 41, et raie tegemisel, välja arvatud valgustusraie tegemisel, tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis. Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning kui mingeid takistusi ei esine, siis registreerib selle metsaregistris. KIK kontrollib „lubatud“ märkega metsateatise olemasolu pärast maksetaotluse saamist, mis tähendab, et taotluse esitamisel ei pea taotlejal veel olema „lubatud“ märkega metsateatist. Punkti 3 kohaselt on eraldi nõue sätestatud säilikpuudele viitega metsaseadusele, mis tähendab, et hooldusraiet tehes tuleb säilitada metsamaal need säilikpuud, mis metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt on lageraiejärgselt jäetud alles säilikpuudena. Säilikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid või nende säilinud püstiseisvaid osasid tuleb alles jätta tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Metsade elurikkuse hoidmiseks on vajalik, et peale raiet jääks alles nii surnud puitu kui ka elusaid tüvesid. Lõikes 4 sätestatakse nõuded metsakahjustuste ennetamise elluviimiseks. 22 Punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb repellendi ning puude taimekaitsevahendi kasutamise korral pritsida või määrida repellendiga või taimekaitsevahendiga üle kõik metsapuutaimede pinnad või selle osad. Repellendi või taimekaitsevahendi kasutamise korral peab taotleja teatama vähemalt üks tööpäev enne tööde tegemise alustamist töö tegemise alguskuupäeva, asukoha (katastriüksus ja metsaeraldise number) ja kasutatava repellendi või tõrjevahendi nimetuse KIK-i e-posti aadressil [email protected]. Samas, kui nimetatud vahendite kasutamist on võimalik hilisemalt tuvastada, näiteks vahendite Cervacol või Trico kasutamist, siis ei ole vaja KIK-i eelnevalt teavitada, sest seda on võimalik hilisema kontrolli või kohapealse vaatluse käigus tuvastada. Lõikes 5 sätestatakse nõuded kahjustatud metsa uuendamise tegevuse elluviimiseks. Punkti 1 kohaselt istutatakse metsamaale keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ (edaspidi kultiveerimismaterjali määrus) lisas 1 nimetatud puuliikide, sh hübriidide taimi. Antud juhul on tegemist Eestis kasvatatud metsapuutaimedega. Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada kasvukohale sobivat määruse lisas 1 loetletud puuliikide ja hübriidide kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Eestis. Lisaks on lubatud istutada ka teatavaid võõrpuuliike, mis on loetletud keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ §-s 1. Näiteks võib istutada serbia kuuske või siberi lehist. Punkti 2 kohaselt peab hariliku männi või hariliku kuuse kultiveerimismaterjali puhul arvestama kultiveerimismaterjali määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid. See tähendab, et hariliku männi või hariliku kuuse kultiveerimismaterjali puhul võib algmaterjal pärineda Läti Vabariigist. Hariliku männi kultiveerimismaterjali algmaterjal võib pärineda ka Valgevene Vabariigist, ja hariliku kuuse kultiveerimismaterjali algmaterjal Valgevene Vabariigist või Venemaa Föderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist, kuid seda vaid eeldusel, et vastavast piirkonnast pärineva algmaterjali kohta on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17–40) alusel tehtud komisjoni otsus kultiveerimismaterjalile antavate tagatiste kohta. Punkti 3 kohaselt tuleb metsapuutaimede istutamisel arvestada kultiveerimismaterjali määruses sätestatud nõudeid. Need nõuded on täpsemalt loetletud kultiveerimismaterjali määruse lisas 2 ning hõlmavad metsapuu seemnete kvaliteedinõudeid puuliikide kaupa, täpsemalt seemnete minimaalse puhtuse, idanevuse ning eluvõime näitajaid. Istutatavad metsapuutaimed peavad olema varustatud vastava põhitunnistusega või sertifitseerimist tõendava dokumendiga. Eestis sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu on toodud kultiveerimismaterjali määruse lisas 1. Punkti 4 kohaselt peavad metsapuutaimed olema ostetud isikult, kes on kultiveerimismaterjali tarnija. Kultiveerimismaterjali määruse § 2 punkti 4 kohaselt loetakse kultiveerimismaterjali tarnijaks isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, pakendamise, säilitamise, töötlemise, turustamise, eksportimise või importimisega ning on registreeritud taimetervise registris või majandustegevuse registris. See tähendab, et tarnija peab olema esitanud majandustegevusteate ning kantud majandustegevuse registrisse tegevusalal nimetusega „Metsapuude kultiveerimismaterjali tarnimine“ või ta on kantud taimetervise registrisse taimetervise tegevusalal nimetusega „Turustamine (metsataimede kultiveerimismaterjal)“. Enda kasvatatud metsapuutaimi võib istutada ainult juhul, kui erametsavaldaja või metsaühistu puhul tema liige on kultiveerimismaterjali tarnija, kes vastab nimetatud nõuetele. 23 Punkti 5 kohaselt tuleb metsapuutaimed istutada mitte väiksema kui metsa majandamise eeskirja § 14 lõikes 3 sätestatud algtihedusega. Näiteks hariliku männi külvil on külvi- ja istutuskohtade algtihedus vähemalt 3500 külvikohta hektaril, istutamisel aga 2600 taime hektaril. Sellest väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Punkti 6 kohaselt metsauuenduse hooldamise korral (istutamise või mineraliseerimise aasta järgselt kuni kolme aasta jooksul) eemaldatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede kasvu segavad rohttaimed ja kiirekasvulised väheväärtuslikud puuliigid. Elurikkuse säilitamise koha pealt on oluline alles jätta nektari ja õietolmutaimi (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu, pärn, tamm, vaher, põdrakanep, vaarikas). Toetuse saajale ei kohaldata karistust kohustuste mittetäitmisel vääramatu jõu korral (nagu looduskatastroof, toetuse saaja haigus, tulekahju vms). Toetuse saaja on kohustatud vääramatu jõu esinemise korral selleks KIK-le esitama ja teatavaks tegema talle teada tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning KIK kujundab seisukoha, kas see olukord kvalifitseerub vääramatuks jõuks. Eelnõu §- ga 17 sätestatakse toetuse saaja muud kohustused. Lõige 1 sätestab toetuse saaja kohustused sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama teha auditit, teostada toetusega seotud järelevalvet ja kontrolle, viibida kinnisasjal, läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal. Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama auditi tegemiseks ja järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks määratud tähtaja jooksul vajalikud andmed. Punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal eristada oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Nõue tuleb ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt toetuse saajad on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad, kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks. Punktides 1–3 sätestatud nõudeid järgides on kontrollijal võimalik järelevalvet teha ladusamalt ja toetuse saajat vähem koormavalt. Punkti 4 kohaselt teavitab toetuse saaja KIK-i viivitamata taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust või kinnisasja üleandmisest teisele isikule. KIK-i teavitatakse elektrooniliselt e-PRIA kaudu või aadressil [email protected] või kirjalikult paberil. Soovitatav on muudatusest teada anda e- PRIA kaudu. Punkti 5 kohaselt tuleb saadud toetusest avalikkust teavitada, kuna toetuse näol on tegemist avalike vahenditega. Nõue toetuse saamisest teavitada ja tegevus tähistada tuleneb komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/12910. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja 10 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise 24 ametlikul veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile ELilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile ELilt saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas. Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja andma kindluse, et ta on jätkusuutlik metsamajandaja ning et ta jätkab metsandusliku tegevusega. Seetõttu ei tohi tal kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni olla maksuvõlga või kehtivat karistust ning välditud on toetusega seotud tegevuste topeltrahastamine, s.t, et ta ei tohi taotleda ega olla saanud sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest ELi või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja vastama § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele – tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust – sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja seiret tegevale isikule või asutusele vastava nõude korral teavet toetuse seirenäitajate kohta. Toetus peab olema kooskõlas „Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030“11, kus rõhutatakse vajadust rakendada ja arendada elurikkust soodustavaid tavasid nagu näiteks loodussõbralikum metsandus. Metsade ökosüsteemide ja liikide suurem mitmekesisus metsade majandamisel võib parandada metsa pikaajalist kohanemisvõimet ning metsade suutlikkust taastuda ja ise korrastuda. Seetõttu on hea, kui hooldusraiet tehes võetakse arvesse elurikkuse säilitamise aspekti. Selleks peab toetuse saaja valdama teavet hooldusraie korral toetusalusel metsamaal puistu liigilise koosseisu ja vanuselise jaotuse, surnud puude ja õõnsustega puude, põliste puude, tolmeldajatele väärtuslike puude ja põõsaste (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu, pärn, tamm, vaher, vaarikas) ning raiest puutumata jäetud puude gruppide kohta, tee või kraavi rohttaimestikuga pervede või äärte, rikkaliku rohttaimestikuga allikaliste metsaosade, veekogude äärsete alade, häilude kohta. Eelpool toodud struktuurielemendid on kohaspetsiifilised ning sõltuvad metsa kasvukohatüübist. Lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja lisaks elurikkuse seiramise aspektidele võimaldama metsamaal kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmist. Lõikes 6 kohaselt peab toetuse saaja säilitama seda metsamaad, mille kohta ta on toetust saanud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetuse osa väljamaksmist. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030“12 on kehtestatud üldeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkus, mille saavutamiseks tuleb töötada selle nimel, et metsamaa pindala säilib vähemalt ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205). 11 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0380. 12 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/38d26b69-0425-44c9-b787- bd7732d9f80b/Riigikogu+otsuse+%E2%80%9EMetsanduse+arengukava+aastani+2030+kinnitamine%E2%80% 9C+eeln%C3%B5u+%28774+OE+I%29. 25 senisel tasemel suuruses 2 325 000 ha13. Erametsavaldajad saavad sellele omalt poolt kaasa aidata jätkates kestliku metsa majandamisega. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse nõuded maksetaotluse esitamise ja maksetaotluse ning muude vajalike dokumentide kohta. Maksetaotlusega seotud dokumentide esitamine oleneb sellest, kas toetust makstakse ühikuhinna alusel või tegelikult tehtud kulude alusel. Juhul, kui toetus makstakse ühikuhinna alusel, siis ei pea maksetaotlusele lisama ühtegi muud dokumenti, v.a lõige 4. Tegelikult tehtud abikõlblike kulude puhul tuleb esitada kulusid tõendavad dokumendid (lõige 3). Maksetaotluse vormi koostab KIK ning avaldab selle PRIA kodulehel ja erametsaportaalis. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotluse alles siis, kui toetatav tegevus on ellu viidud, nt pärast hooldusraie tegemist, kahjustuste kõrvaldamist, maapinna mineraliseerimist, metsauuenduse hooldamist, repellendi ostmist ja kasutamist, taimekahjustuse ennetamise tõrjevahendi ostmist ja kasutamist, ladva- ja tüvekaitsmete ostmist ning paigaldamist. Säte kehtib nii ühikuhinna alusel toetuse maksmisel kui ka tegelikult tehtud kulude hüvitamisel, mis tähendab, et mõlematel juhtudel peab tegevused olema ellu viidud. Toetuse saaja esitab toetuse maksmiseks pärast tegevuse elluviimist maksetaotluse e-PRIA kaudu. Arvestades aga e-PRIAs maksetaotluse IT-arendustegevust peab eelnõu § 23 rakendussäte kohaselt selline toetuse saaja, kes esitab oma taotluse 2023, maksetaotluse koos dokumentidega esitama KIK-ile e-posti aadressile [email protected]. Punktides 1–3 sätestatud tingimused peavad olema täidetud sõltuvalt konkreetse tegevuse iseloomust, näiteks võib toetuse saaja tegevuse ellu viia ka ise ning sel juhul ei ole asjakohased teenusega seotud tingimused. Lõige 2 loetleb need andmed, mis tuleb maksetaotluses esitada. Lõige 3 reguleerib olukorda, kus toetust makstakse tegelikult tehtud abikõlblike kulude alusel, kui tegemist on aia ostmise ja paigaldamisega. Sel juhul esitab toetuse saaja nii maksetaotluse, kui ka kulusid tõendavad dokumendid, milleks on arve või arve-saateleht; maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte rahalise kohustuse tasumise tõendamiseks ning teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument. Lõike 4 kohaselt tuleb metsakultuuri rajamise korral esitada lisaks maksetaotlusele istutatud metsapuutaimede nõuetekohasuse kohta põhitunnistus või sertifitseerimist tõendav dokument, kui toetuse saaja ei ole taimi eelnõu § 16 lõike 5 punkti 4 kohaselt ise kasvatanud. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimise kohta. Maksetaotlusi ja muid vajalikke kulusid tõendavaid dokumente kontrollib KIK, ning seda, kas toetatav tegevus viidi ellu arvestades taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või taotluses toodud kavatsust, samuti ELi asjakohasid õigusakte, ELÜPSi ja selle alusel kehtestatud õigusakte. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse nõuded toetuse maksmise kohta. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ainult abikõlblikud kulud ja tingimusel, et toetuse saaja on toetatavad tegevused ellu viinud ning toetuse elluviimisel on järgitud kõiki nõudeid. 13 SMI 2020. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Mets2020.pdf 26 Lõike 2 kohaselt, kui eelmises lõikes toodud tingimused on täidetud, siis teeb KIK PRIA-le ettepaneku maksta toetuse saajale toetust ning seejärel teeb PRIA toetuse maksmise otsuse nii, et toetuse saaja saaks toetuse kätte kolme kuu jooksul peale §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist. Juhul kui toetuse saaja ei ole tegevusi nõuete kohaselt ellu viinud, teeb KIK PRIA-le ettepaneku toetust mitte maksta. Lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused, näiteks kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele või taotleja ei esita menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, esitatud on valeandmeid ning kui paremusjärjestuses on projekt jäänud kohale, millele vahendeid ei jätku. Lõike 4 kohaselt võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, kui taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Sel juhul võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust ELÜPS § 13 lõike 3 alusel. Lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Lõike 6 kohaselt võib KIK tunnistada toetuse maksmisest keeldumise korral täielikult või osaliselt kehtetuks ka taotluse rahuldamise otsuse. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse, et dokumente säilitab KIK kuni 31. detsembrini 2039. Nõue tuleneb grupierandi määruse artiklist 13, mille kohaselt tuleb riigabi andmisega seotud andmeid säilitada kümme aastat alates abikava kohaselt viimase üksikabi andmisest. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse nõuded toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. Eelnõu §-ga 23 lisatakse rakendussäte 2023 taotlusvooruks, mille kohaselt toetuse saaja, kes esitab taotluse 2023. aastal, peab §-s 18 nimetatud maksetaotluse ja muud vajalikud dokumendid esitama KIK-ile elektrooniliselt e-posti teel aadressil [email protected]. Rakendussäte on vajalik seoses e-PRIA maksetaotluse IT-arendustegevusega. Rakendussäte tagab sujuva ülemineku uuele strateegiakava perioodile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika 27 strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34); 3) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81); 4) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Määrus avaldab positiivset mõju erametsavaldajatele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Toetus on suunatud erametsavaldajatele. Iga-aastaselt toetatakse umbes 350–400 erametsavaldajat, kes majandavad enda omandis või pikaajalises kasutusvalduses olevat metsamaad. Võrreldes eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määrusega on käesolev eelnõu suuresti selle sarnane, välja arvatud näiteks toetatavad tegevused nagu kasvavate puude laasimine, mida sel perioodil enam ei toetata, samas edaspidi loetakse eelnõus loodusõnnetuseks ka põuda, toetus aitab erametsadel paremini kliimamuutustest tulenevate häiringutega kohaneda. Sellest tulenevalt ei muutu toetuse nõuded ning toetuse menetlemine erametsavaldajate jaoks võrreldes eelmise perioodiga, seega erametsavaldajate halduskoormus ei suurene. Määrus avaldab positiivset mõju majandusele. Hooldusraie tegevuse kaudu saab erametsavaldaja kujundada puistu koosseisu, andes parematele puudele rohkem kasvuruumi, mis võimendab nende kasvu. Kui puit on parema kvaliteediga, siis saab erametsavaldaja rohkem tulu puidu müügist. Kui puistus on tehtud valgustusraie õigeaegselt, siis on ka hilisemad harvendusraied erametsavaldajale vähem kulukad. Määrus avaldab mõju elu- ja looduskeskkonnale. Eestis on metsamajanduslikud tegevused reguleeritud metsaseaduse ja selle alusel antud rakendusaktidega, sealhulgas metsa majandamise eeskirjaga. Nimetatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisega ei teki ohtu, et hooldusraiet tehakse noorendikus liiga tihti või liiga suures ulatuses. Erametsavaldajale on kättesaadavad ka nõuandeteenused ning piirkondlike metsaühistute tugi, mille osutamise käigus antud soovituste tulemusena jäetakse kasvama vastupidavam, mitmeliigiline puistu, mistõttu on hooldusraiete mõju looduskeskkonnale pigem positiivne. Samuti ei tohi hooldusraiet teha metsamaa osal, millel asub looduskaitseseaduse §-s 4 nimetatud kaitstav loodusobjekt. 28 Strateegiakava, mille alusel käesolevat toetust antakse, hindas keskkonnamõju strateegilise hindamise (2022) raames Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Hindamise käigus leiti, et kliimamuutustega kohanemise seisukohast on tegemist ühe kõige täpsemini sihitud sekkumisega. Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa uuendamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). KSH ekspert esitas kahjustatud metsa uuendamise tegevuse korral soovituse, et maapinna mineraliseerimisele turvasmuldadel võiks seada teatud piiranguid, millega on kahjustatud metsa uuendamise tegevuse puhul arvestatud ning lisatud on nõue, et kuivendamata metsamaal, mille boniteediklass on 4-5A, maapinna mineraliseerimist ei toetata. Määrusel on positiivne mõju regionaalarengule, eelkõige maa- ja rannapiirkondadele. 2019. aastal valminud uuringus „Erametsaomanike küsitlusuuring“14 leiti, et võrreldes kogu elanikkonnaga on metsaomanike seas maaelanike osakaal kõrgem. Enam kui pooled (63%) metsaomanikest elavad maa-asulas (külas või alevikus), sealjuures eriti kõrge on antud näitaja FIE-dest metsaomanike seas (92%). Sama uuring küsitles eraldi eraisikuid ja FIE-sid ning selgitas välja, et enam kui pooled (52%) vastajatest elavad oma metsamaa vahetus läheduses. Seetõttu saab öelda, et läbi toetavate tegevuste saavad maapiirkondade elanikud oma elujärge parandada kasumlike metsanduslike tegevuste kaudu, sest kvaliteetne metsaressurss suurendab erametsavaldajate puidu müügist saadud sissetulekuid ning kliimamuutustega kohandunud eramets annab sissetulekut ka kaugemas tulevikus. Määrus ei oma mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökoormusele, sest eelnõu on sarnane eelmise perioodi erametsa investeeringutoetuse määrusele, mistõttu ei suurene KIK-i ega PRIA töökoormus võrreldes varasemaga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse EAFRD-st ja riigieelarvest kokku seitsme miljoni euroga, millest 4 400 000 eurot on EAFRD osalus ja 2 600 000 on Eesti riigieelarve osalus. Eelarve jaguneb kaheks järgmiselt: hooldusraiete eelarve on kuus miljonit eurot (EAFRD osalus 3 600 000 eurot) ning metsakahjude ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamise eelarve on üks miljon eurot (EAFRD osalus 800 000 eurot). Toetuse sihtala on 53 000 hektarit erametsamaad ja taotlejaid on hinnanguliselt ca 450–500. Toetuse esimene taotlusvoor on kavandatud 2023. aastal ning selle eelarve on 1 400 000 eurot, millest hooldusraie eelarve on 1 200 000 eurot ja metsakahjude ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamise eelarve on kokku 200 000 eurot, millest kahjustatud metsa uuendamine – 160 000 eurot ning metsakahjustuste ennetamine – 40 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 14 Kättesaadav https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019- aruanne.pdf. 29 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks KIK-ile, PRIA-le ja MTÜ-le Eesti Erametsaliit, Keskkonnaametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning informatsiooniks seirekomisjonile. 30  Kliimaministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 11.09.2023 nr 1.4-3/889 Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. EN_metsainvesteering; 2. SK_metsainvesteering; 3. Lisa1_hooldusraie_hindamiskriteeriumid; 4. Lisa2_metsakahju_ennetamine_hindamiskriteeriumid; 5. Lisa3_metsa_uuendamine_hindamiskriteeriumid. Kristine Hindriks +372 625 6187 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.09.2023 10:10 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Regionaalministri määruse eelnõu arvamuse saamiseks esitamine Viida nr: 1.4-3/900 Reg. kuupäev: 12.09.2023 Sisu: Regionaalministri määruse eelnõu arvamuse saamiseks esitamine Regionaal-ja Põllumajandusministeerium esitab Teile arvamuse saamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus” eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad EISis. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis järgmisel lingil: Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5484b107-521b- 405b-b0ec-addb919a4a47 Kui Teil on eelnõu kohta arvamusi, siis ootame Teie seisukohta 25. septembriks. Ilusat sügist soovides Kristine Hindriks Maaparanduse ja maakasutuse valdkond Maakasutuspoliitika osakond Regionaal-ja Põllumajandusministeerium Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.09.2023 17:26 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : REM/23-1191 - "Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ eelnõu" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1191 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023– 2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2023 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5484b107-521b-405b-b0ec- addb919a4a47 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5484b107-521b-405b-b0ec- addb919a4a47?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main