Kiri

Justiitsministeerium /*Teie 08.08.2023*/ /*nr 8-3/5387-1*/ [email protected] Tõnismägi 5a Meie 08.09.2023 nr 2-2/23/0062/0863 15191, Tallinn Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus Austatud justiitsminister Täname võimaluse eest esitada arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (VTK) seoses kohtumenetluse tõhustamisega! Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hinnangul on plaan kohtumenetlust tõhustada tänuväärne ning vajalik. TTJA-l on kõnealuse VTK osas järgmised seisukohad ja tähelepanekud. Üldist 1. Tulevikus merealade kohtuvaidluste (hoonestuslubadega seoses jne) arv kindlasti tõuseb, sest hakatakse tegema rohkem menetlusi ja andma haldusakte. Seetõttu on tervitatav iga meede, mis muudab halduskohtumenetlust tõhusamaks ja kiiremaks. Et kohtumenetlust kiiremaks saada, tuleks ka kohtule määrata seadusega tähtajad, mille jooksul tuleb mingid toimingud ära teha. Viimasel ajal on märgata, et on hakanud venima menetlusse võtmise üle otsustamine (eriti apellatsiooniastmes). Võib isegi esineda vajadus teha menetluse kiirendamise taotlusi (HKMS § 100 lg 1). 2. VTK-st kumab läbi, et taastuvenergiat puudutavad vaidlused on paraku keerukamad ja ajamahukamad. Ehk aitaks menetluste kiirendamisele kaasa praktikas HKMS § 11 lg 1 teise lause rakendamine, s.o kolmeliikmelise kohtukoosseisu kasutamine. See aitaks kaasa juba olemasolevate kohtunike koolitamisele ja enesetäiendamisele konkreetses valdkonnas, kui kolmeliikmeline koosseis hõlmaks vähemalt ühte juba spetsialiseerunud kohtunikku. Tundub, et selliselt oleks võimalik menetlust ka kiiremini läbi viia, võrreldes menetlusega kus kohtunik ei ole niivõrd laialdaste teadmistega taastuvenergiast. Lisaks Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  näib, et HKMS § 11 lg 1 rakendamine taastuvenergiat puudutavate vaidluste puhul võiks olla ühildatav kohtute töökoormusarvestusega. 3. Maksimaalsed tähtajad mis tahes toimingute osas peaksid võimalikult suures ulatuses olema seaduses reguleeritud. Tõenäoliselt jääb kohtutele võimalusel siiski tähtaegu pikendada. Tähtaegade konkreetne reguleerimine aitab kaasa kõikide osapoolte ühtsele arusaamisele ja ootustele. Ilmselt avaldab see suuremat mõju kohtute töökoormusele, kui kohtud on seotud seadusest tulenevate tähtaegadega, võrreldes n-ö abstraktsete normidega selles kontekstis („mõistliku aja jooksul“). Iseenesest muidugi mõistame, et HKMS muutmisel tuleb tagada täiendavad ressursid kohtutele. 4. Kui pooleliolev vaidlus puudutab näiteks keskkonnamõjude hindamisi, ei tohiks olla vaidlustatavad need hinnangud, kus kaebajalt on haldusmenetluse raames küsitud arvamust keskkonnamõjude kohta, kuid kus kaebaja ei ole tähtaegselt oma arvamust esitanud. Kaebeõigus peaks säilima ainult, siis kui on rikutud menetlusosalise kaasamisega seonduvaid menetlustoiminguid, tähtaegu jms. TTJA-s on käsitlemisel kaebusi, kus kaebaja põhjendab ka 3 aastat vanade ja jõustunud haldustoimingute kaebeõigust asjaoluga, et ta sai neist alles nüüd ja vahetult teada. Pikk haldustoimingu vaidlustamise määramatus võib tuua kaasa taastuvenergia projektide arendamise ajakulu suurenemist. Vaheotsuse tegemine haldusotsuse puuduste kõrvaldamiseks kohtumenetluse ajal 5. Haldusotsuse puuduste kõrvaldamise instrumendina tuleks eelistada alternatiivi 2. Sellisel juhul teeb kohus kohtumenetluse peatamise määruse, millega esialgselt tuvastab haldusotsuse õigusvastasuse selles esineva puuduse tõttu ja toob välja, milline on tuvastatud puudus, kuidas saab seda kõrvaldada, selleks antud tähtajad jms. See instrument on kasutatav peamiselt juhul, kui on ilmne, et haldusorgan on jätnud olulise menetlustoimingu tegemata ja selle tegemine on vajalik, et haldusotsuse sisulist õiguspärasust hinnata. Kindlasti tuleks kohtule seadusega määrata tähtaeg, mille jooksul tuleb sellise vahemääruseni jõuda. Mõistlik aeg võiks olla nt 90 päeva kaebuse menetlusse võtmisest arvates. Lisaks peaks olema tähtaeg kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamiseks. Mõistlik aeg võiks olla nt 30 päeva nõuetekohase (puudusteta) kaebuse esitamisest. Eraldiseisvalt võiks olla kohtul ajaline piir haldusorgani menetlustoimingute vaidluse lahendamiseks. Mõistlik aeg võiks siinkohal olla nt 180 päeva. 6. Väga selgelt peab olema arusaadav, mida täpselt võib kohus vaheotsuse raames otsustada. Vaheotsuse tegemise eelduseks on, et kohus on kujundanud seisukoha asjaolusid arvestades, mis tähendab (nagu ka n-ö tavalises kohtumenetluses) materjalide läbitöötamist, vajadusel asjaolude väljaselgitamist ja nende hindamist, s.o ehk ajakulu. Seega jääb ebaselgeks, milles täpsemalt ajaline võit väljendub, kui vaheotsuse või määrusega tuvastatakse haldusotsuse õigusvastasus puuduste tõttu. 7. Kui kohus teeb vaheotsuse ja leiab, et on rikutud üksnes näiteks õigust olla ära kuulatud ning annab vastavasisulised suunised puuduste kõrvaldamiseks, tekib olukord, kus haldusorgani poolt uus (suuniste alusel) parandatud otsus ei ole enam õigusvastane. 2 (5)  Kohtumenetlus jätkub aga sama koha pealt, kus see enne vaheotsuse tegemist peatus. Seega näiteks asjas esitatud tühistamisnõue laieneb parandatud otsusele. Selliselt tekib küsimus, et kui vaheotsuse alusel kõrvaldatakse puudused haldusotsuses, kas kaebaja jaoks saab näite alusel realiseeruda olukord, kus tema nõue rahuldatakse? Kohus ei saaks tühistada haldusotsust, mis on pärast vaheotsust nn „korda tehtud“ ning mille tühistamiseks formaalõiguslik alus puudub. 8. Siit tekib aga uus küsimus menetluskuludega seonduvalt. „Seoses menetluskulude jaotamisega tuleb vaheotsuse mehhanismi kohaldamise korral ette näha, et kaebaja ei peaks kandma kulusid, mis olid seotud algse haldusotsuse vaidlustamisega.“ Kas see tähendab, et riik (läbi haldusorgani) peab hakkama kaebaja jaoks soodsa vaheotsuse korral igal juhul katma kaebaja menetluskulusid? Tänane kohtupraktika on, et kui hoolimata teatud menetluslikest minetustest tuleks haldusorganil ikkagi samasugune haldusotsus välja anda, siis jäetakse üldjuhul kaebaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud seega poolte endi kanda. Hetkel tundub, et vaheotsusest lähtuvalt võib tekkida haldusorganile kohustus anda samasisuline haldusotsus uuesti välja ning sellega omakorda kaasneb kohustus kanda teise poole menetluskulud. Kui sellise vaheotsusega kaldutakse kõrvale täna välja kujunenud kohtupraktikast, siis suurenevad õigusabikuludeks makstavad kulud, s.o suureneb koormus riigieelarvele. Samuti, kuidas toimub menetluskulude jaotamine olukorras, kus lõppotsusega jäetakse kaebaja nõue rahuldatama, aga samas vaheotsus oli kaebaja jaoks soodne? Kuni vaheotsuseni katab kulud haldusorgan ja sellest edasi kumbki pool ise? Haldusorganile ju üldjuhul ei nähta ette tema menetluskulude hüvitamist. 9. Kui kohus teeb vaheotsuse, tekib haldusorganil võimalus a) vaheotsus või määrus edasi kaevata; b) vaheotsus täita ja kõrvaldada puudused, c) vaheotsus täitmata jätta. Kui haldusorgan ei nõustu vaheotsuse täitmisega (sest ei nõustu kohtu põhjendustega), aga samas ei ole seda vaidlustanud, kas siis kohus teeb eraldi veel lõppotsuse või samastatakse vaheotsus lõppotsusega? Eeldatavasti kui haldusorgan ei nõustu kohtu põhjendustega, võib haldusorgan selle otsuse/määruse peale ka ise kaevata. Ka see ei mõju menetluslikult kiiremini, kui vaidlus jätkub kõrgemas kohtuastmes. Kiirema kohtumenetluse huvides tuleks sätestada, mis saab, kui pool ei asu jõustunud vaheotsust täitma ega ole seda vaidlustanud. 10. Kui vaheotsus siiski meetmena tuleb, peaks järgima sama praktikat nagu Hollandis, s.o puuduse kõrvaldamise võimaldamist ei ole lubatud rakendada, kui huvitatud isikud võivad seeläbi sattuda ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda. Mõistlik oleks määrata kindlad tunnused, mille ilmnemisel kindlasti ei või meedet kohaldada. Vastasel juhul peaksid kõik menetlusosalised ja huvitatud isikud saama aru, kust jookseb piir „ebaproportsionaalselt ebasoodsa“ olukorra puhul. Ehk on võimalik analüüsida, kui sagedasti saaks kohus praktikas meedet kasutada, selgitamaks välja selle reaalne kasutegur. 11. Samas, kuniks võib olla spetsialiseerunud kohtunike puudus ja jätkuv vähene kohtupraktika, pole välistatud, et vaheotsuse meede jäetakse rakendamata ka näiteks põhjusel, et tegemist on niivõrd keerulise olukorraga või puudub selgus, mis pärast 3 (5)  vaheotsuse tegemist saab. Ka see ei omaks positiivset mõju kohtumenetluse kiirendamisele. 12. VTK lk 9: „Alternatiivselt on võimalik näha seaduses ette, et edasikaebe korras esitatud apellatsiooni või määruskaebuse lahendab ringkonnakohus eelisjärjekorras. Ootame VTK-le selles küsimuses arvamusi.“ Kindlasti peaks avaldama toetust, et seadusega reguleeritakse selliste vaheotsuste kohta edasikaebe korras esitatud kaebuste lahendamine eelisjärjekorras. Vastasel juhul ei pruugi saada täidetud meetme eesmärk, milleks on kohtumenetluste kiirendamine taastuvenergiat puudutavates küsimustes. Õigusliku arvamuse küsimine Riigikohtult 13. Üldiselt on tegemist tervitatava lahendusega ja nagu VTK-s märgitud, peaks siinkohal olema lühikesed tähtajad nii taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks kui ka arvamuse esitamiseks. Samas on oht, et Riigikohtuni viiakse küsimused, mis sisuliselt paluvadki põhivaidluse ette otsustamist. Kui tegemist ei ole siduva arvamusega, siis kuidas edasine kaebeõigus ja järgneva kohtuastme menetlus hakkab välja nägema? Pooled käivad kõik kohtuastmed läbi kuni Riigikohtuni, kus Riigikohus teeb otsuse, avaldab sama arvamust siduvalt ning saadab asja tagasi I astme kohtule otsustamiseks? Peab ka arvestama, et ka Riigikohus võib oma arvamust muuta. Kas Riigikohtul tekib endal õigus küsida osapooltelt täiendavaid selgitusi või seisukohti, mis võivad olla olulise kaaluga arvamuse koostamisel? 14. Riigikohtult õigusliku arvamuse küsimine omaks positiivset mõju menetluse kiirusele, kui selline taotlus võetakse menetlusse nt 5 tööpäeva jooksul ja Riigikohus annab arvamuse nt 90 päeva jooksul. Kuna tegemist saab olema erandliku võimalusega, siis ei tohiks lühikesed tähtajad Riigikohtu töörütmi väga mõjutada. Kompromissid 15. Kompromissi kujundamise jaoks võiks olla mõistlikult lühike tähtaeg, ehk isegi lühem, kui ettepanekuna esitatud kolm kuud. Toome näite pooleliolevatest vaidlustest, kus on vaja tõlgendada näiteks planeeringuid, mis on ebaselged ja kus kompromissi pakkumine haldusorgani poolt on keeruline. Valitsusasutusena ei saa TTJA luua uut seadusandlust, vaid on võimalik tõlgendada üksnes olemasolevat raamistikku. Juhul, kui näiteks valitsusasutusel ei ole võimalik pakkuda välja olemasolevasse õigusraamistikku sobivat kompromissi, pooldame sellise lahenduse väljapakkumist kohtu enda poolt. 16. Kompromissläbirääkimiste tõhustamiseks võiks luua erapooletu nn lepituskomisjoni, mis koosneb vastavatest ekspertidest. Selline komisjon hoiaks oluliselt kokku kohturessurssi. Komisjoni kaasamine võiks välja näha järgmiselt: 1) kohus annab menetlusosalistele tähtaja (nt 30 päeva) omapoolsete kompromissitingimuste esitamiseks; 2) kohus vaatab kompromisstingimused üle ja kui näeb, et mingi kokkuleppe võimalus võib olla, siis saadab need edasi komisjonile; 4 (5)  3) komisjon paneb 30 päeva jooksul kokku kompromissilepingu teksti ja saadab menetlusosalistele; 4) menetlusosalised tutvuvad sellega ja saavad omavahel detaile täpsustada ning vajadusel annab komisjon selgitusi ja vormistab lõpliku kompromissilepingu. Mõistlik aeg selleks võiks olla 60 päeva ja põhjendatud juhul pikendamise võimalus 30 päeva võrra (nt kui kompromissi sõlmimine eeldab kollegiaalse haldusorgani otsust ja seda haldusorganit ei ole võimalik varem kokku kutsuda vms); 5) komisjon saadab menetlusosaliste allkirjadega kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks; 6) kohus kinnitab kompromissi või jätab kinnitamata (nt 14 päeva jooksul). Alternatiiv lepituskomisjonile võiks olla ainuisikuline lepitaja. Mõte tulevikuks: kompromissi võiks vahendada vastav tehisintellekt. EÕK määruse peale esitatud määruskaebuse lahendanud ringkonnakohtu õigus lubada erandkorras määruskaebuse esitamist Riigikohtule 17. Esialgse õiguskatise (edaspidi EÕK) määruse vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamise võimalus peaks jääma üksnes EÕK kohaldamise määrusele, kuna ainult EÕK kohaldamine võib haldusmenetlust viivitada või venitada haldusotsusele järgnevate toimingute tegemist. Sellisel juhul on oluline Riigikohtu hinnang, kas kaebaja õiguste kaitse ja/või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vaidluse sisulise lahendamise aega see ilmselt ei lühenda, v.a juhul, kui Riigikohus tuvastab kaebuse ilmselge perspektiivituse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Kangur õigusosakonna juhataja 5 (5)