1.09. 2023 EELNÕU Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Energiamajanduse korralduse seaduse s tehakse järgmised muu datused : 1) s eadust täiendatakse 8 3 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 8 3 . peatükk TAASTUVENERGIA KASUTUSELEVÕTU KIIRENDAMINE § 32 11 . Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenerg ia projektid (1 ) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklit 3 kohaldatakse järgmiste taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehi tiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimis- ja tegevuslubade menetlustes : 1) tuule- ja päikese energia tootmine maismaal; 2) tuuleenergia tootmine mere alal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses ; 3 ) ümbritseva st keskkonna st energia tootmi ne kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses ; 4 ) biometaani tootmi ne . (2) Tegevusloaks käesoleva peatüki mõistes loetakse hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatist, kasutusluba ja muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuseks vajalikku luba. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud ehitis ja sellega seotud salvestusseade peab asuma väljaspool : 1) Natura 2000 võrgustiku ala ning ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud ; 2 ) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse lii gi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringut saab kehtestada ning tegevusluba saab anda vaid tingimusel, et tegevuse mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist . § 32 12 . Keskkonnamõju hindamise erisus taastuvenergia projektidele (1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklit 6 kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 11 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud taastuvenergia tehnoloogia jaoks vajaliku ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses järgmistel tingimustel: 1) see asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastava taastuvenergialiigi tootmiseks ; 2) juhul, kui see asub alal, millele on koostatud eriplaneering, siis eri planeeri ngu menetluses on läbitud detailse lahenduse etapp ; 3) see asub alal, millel on kehtiv detailplaneering, k ui üldplaneeringus on see kohustus ette nähtud; 4 ) tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime - ja seene liikidele on välistatud; 5 ) mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist ; 6 ) kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tegevusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e alusel keskkonnamõju ei hinnata . § 32 13 Taastuvenergia projektides leevendu s meetmete rakendamine (1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklite 3 ja 6 kohaldamisega kaasneva võimaliku ebasood sa keskkonnamõju leevendamiseks võtab tegevusloa omaja asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel . (2) Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on tegevuse asukohas ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks võetavad meetmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leevendusmeetme d esitatakse koos tegevusloa taotlusega ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. ( 4 ) Keskkonnaamet hindab kavandatud leevendusmeetmete sobivust ja piisavust ning kooskõlastab need või määrab täiendavad meetmed või tagastab leevendusmeetmed täiendamiseks 10 tööpäeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta leevendusmeetmeid, mis ei taga kavandatava tegevuse mõju leevendamist , välja arvatud käesoleva seaduse § 32 14 lõikes 1 sätestatud juhul . Juhul, kui kavandatavad leevendusmeetmed ei taga kavandatava tegevuse mõju leevendamist, tagastab Keskkonnaamet leevendusmeetmed hüvitusmeetmete esitamiseks. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse andmisel määrab Keskkonnaamet leevendu smeetmete järelseire tingimused. ( 6 ) Tegevusloa omaja kontrollib leevendusmeetmete sobivust ja piisavust ning rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid . § 32 1 4 Taastuvenergia projektides hüvitusmeetmete rakendamine ( 1 ) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklite 3 ja 6 kohaldamisega kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnu liigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse mõju osas , mida ei ole võimalik leevendada, tegevusloas h üvitus meetmed vastavalt käesolevale paragrahvile. ( 2 ) Hüvitusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on liigile avalduva ebasoodsa mõju kompenseerimiseks võetavad meetmed . (3) T egevusloa andmisel seatakse kõrvaltingimus, et loakohase tegevusega võib alustada pärast seda, kui loas sätestatud hüvitusmeetmed on ellu viidud. Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevusloa omaja tegevusloa andjat . Kõrvaltingimus loetakse täidetuks, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastanud. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud h üvitus meetme d lisatakse tegevusloa taotlusele ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. ( 5 ) Keskkonnaamet kooskõlastab hüvitusmeetmed või määrab täiendavad meetmed või tagastab hüvitusmeetmed täiendamiseks 2 0 töö päeva jooksul. (6) Keskkonnaamet ei kooskõlasta hüvitusmeetmeid , mis ei taga kaitsealuse liigi või looduslikult esineva linnuliigi seisundi säilimist. ( 7 ) Keskkonnaamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmisel kavandatud hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust, läh tudes eelkõige järgmistest asjaoludest: 1) piirkond, kus hüvitusmeetmeid ellu viiakse; 2) mil määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele; 3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus; 4) aeg, mis kulub hüvitus meetmete elluviimiseks; 5) meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus . ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse andmisel määrab Keskkonnaamet hüvitusmeetmete järelseire ning aruandluse tingimused. ( 9 ) Juhul, kui pärast hüvitusmeetmete elluviimist selgub, et need ei ole olnud piisavad, võib Keskkonnaamet nõuda täiendavate hüvitusmeetmete võtmist ning tegevusloa muutmist. ( 10 ) Juhul, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmed kooskõlast anud, loetakse hüvitusmeetmetes kajastatud ulatuses looduskaitseseaduse § 55 lõi getes 5 , 6, 6 1 ja 7 ning § 58 lõigetes 2 ja 5 sätestatud l uba või nõusolek antuks. ( 1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul pikeneb tegevusloa menetlus 10 päeva võrra . “; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ n õukogu määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022 , lk 36–44 ) “ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …....... 2023. a. Algatab Vabariigi Valitsus `“…“ …… 2023. a.
1.09. 2023. a. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Energiamajanduse korralduse seaduse muu tmise seaduse eelnõu on välja töötatud 22. detsembril 2022.a vastu võetud n õukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022 , lk 36–44 ) artiklite 3 ja 6 kohaldamiseks Eesti õigusruumis. Määruse 2022/2577 kehtestamise tingis Venemaa agressiooni tõttu tekkinud energiakriis ning selle eesmärk on võtta kiireloomulised ja ajutised meetmed maagaasitarnete asendamiseks taastuvatest allikatest t oodetud energiaga ja varustuskindluse tagamiseks. Määruse võttis vastu EL nõukogu EL toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 alusel ning see kehtib 18 kuud. Käimasolevad läbirääkimised lubavad eeldada, et pärast määruse kehtivusaja lõppu tuleb liikmesriikidel võtta üle sarnase sisu ja eesmärgiga, kuid detailsem ja mahukam EL direktiiv . Seetõttu vajab käesoleva eelnõuga kehtestatav regulatsioon 2024. aastal taas läbivaatamist ja muutmist. Kui tavapäraselt on EL määrus otsekohalduv, siis kõnealuses määruses on jäetud liikmesriikidele teatud artiklite osas otsustusruum: artikkel 3 küll kehtib, kuid liikmesriikidel on võimalik selle kohaldamist piirata teatud piirkondadele ja tehnoloogiatele , kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga (REKK) . Määruse artikkel 6 rakendamine on tervikuna liikmesriigi otsustada ning ilma vastava otsuseta see ei kohaldu. Seadusemuudatuse eesmärgiks on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt u , mis aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata kaasa võitlusele olukorraga, kus Venemaa kasutab energiat relvana, kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas koostöös Keskkonnaministeeriumiga seaduseelnõu väljatöötamist 2023. aasta kevadel . Alates 01.07.2023. a. jätkab antud eelnõu väljatöötamist Kliimaministeerium. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart (e-post:
[email protected] , tel: 6256450) ja nõunik Regina Hermandi (e-post:
[email protected] , tel: 625 6479) , elurikkuse kaitse osakonna nõunikud Merike Linnamägi (
[email protected] ) ja Kadri Alasi (
[email protected]) ning peaspetsialistid Mariliis Paal (
[email protected]) ja Maris Pärn (
[email protected]) ning õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (
[email protected]) ja Triin Nymann (
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigu sosakonna peaspetsialist Aili Sandre (
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ………………. (e-post: ..............@ kliimaministeerium .ee). Märkused Eelnõu on seotud n õukogu määruse (EL) 2022/2577 rakendamisega . Seaduse eesmärk Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 (edaspidi määrus) rakendamiseks kehtesta takse energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele ja kriteeriumid määruse artikkel 6 kohaldamiseks ning artiklite kohaldamisega kaasneva võimaliku taime- ja loomaliikidele kaasneva kahju leevendamise ja hüvitamise nõuded . Määruse artikkel 3 lõige 1 kohaselt tuleb üksikjuhtude puhul kaaluda direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks õiguslikke huve , eeldades, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. Liikmesriigid võivad kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada kohaldada nimetatud sätteid üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) a rtikkel 6 lõi kes 4 sätestatakse, et k ui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Direktiiv i 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta a rtikli 16 lg 1 punkt is sätestatakse, et k ui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi ning rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest. Määruse viide loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punktile c tähendab, et vaikimisi eeldatakse, et on täidetud üks eeldustest liike kahjustavaks tegevuseks loa andmiseks ning erand te hakse vaid juhul, kui alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levialal. Direktiiv i 2000/60, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv, VRD) a rtikkel 4 lõi k e s 7 sätestatakse, et l iikmesriigid ei riku siiski käesolevat direktiivi, kui põhjavee head seisundit, head ökoloogilist seisundit või vajaduse korral head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata või pinnaveekogu või põhjaveekogumi seisundi halvenemist ei suudeta ära hoida uute muudatuste tõttu pinnaveekogu füüsilistes omadustes või muudatuste tõttu põhjaveekogumite tasemes või esineb suutmatus ära hoida pinnaveekogu langemist väga heast seisundist heasse seisundisse tuleneb inimeste uuest püsivast arendustegevusest ning kui võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile. Direktiiv i 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) a rtikkel 9 lg 1 punkt is a sätestatakse, et l iikmesriigid võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest rahva tervise ja ohutuse huvides . Viide linnudirektiivi konkreetsele sättele annab aluse (eelduslikult on täidetud tingimus, et seda tehakse rahva tervise ja ohutuse huvides) loodusliku linnustiku (kõigi linnuliikide isendid, nende munad, pesad ja elupaigad) kahjustamise lubamiseks, tingimusel, et teised rahuldavad lahendused puuduvad. Eeltood ud direktiividest nähtub, et kõigi artikli 3 lõikes 1 nimetatud erandite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema tõenduspõhisel olemasoleval informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Artikli 3 teise lõigu kohaselt saab tegevust lubada vaid eeldusel, et looma- (sh linnu-) ja taime ning seeneliikidel e tekitatav kahju ei tohi kahjustada liigi seisundit tervikuna. Juhul, kui liigi seisundit ei halvendata, tuleb tegevuse lubamisel tagada, et liigi seisundi säilitamiseks või parandamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid. Määruse artikkel 6 on vabatahtlik ning selle kohaldamiseks s aab liikmesriik kehtestada, et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) direktiivi-kohast keskkonnamõju hindamist, kuid seda vaid tingimusel, et maa-ala, kus tegevust soovitakse ellu viia, on määratud taastuvenergeetika tootmiseks sobivaks alaks ning läbi on viidud KSH direktiivi-kohane keskkonna mõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ) . Eesti tingimustes on tegemist planeerimismenetlusega, mille koosseisus tehakse asjakohasel juhul ka KSH, seega on sellisel juhul planeeringu kehtestamise eelduseks nõuetekohase KSH aruande olemasolu. KSH aruande üheks osaks tegevusega kaasneva keskkonnamõju leevendusmeetmed (kui mõju ei ole võimalik leevendada, siis peavad ka hüvitusmeetmed sisalduma KSH aruandes) , kuid tulenevalt planeerimismenetluse üldistustasemest ei ole need tavapäraselt kuigi täpsed . Juhul kui ala asub üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kehtestatud indikatiivsel tuule/taastuvenergeetika alal ja ÜP-s on seatud detailplaneeringu kohustus, siis tuleb loataotlusele eelnevalt koostada projektile ka detailplaneering. 17.03.2023 . a jõustunud planeerimisseaduse muudatuse kohaselt on võimalik planeerimismenetluses ära jätta eriplaneeringute korral detailse lahenduse etapp. Kuivõrd pelgalt eriplaneeringu asukoha eelvaliku alusel ei ole võimalik piisavalt detailselt hinnata kavandatavate tegevuste mõju ega välja töötada asjakohaseid mõju leevendamise ega hüvitamise meetmeid , on juhul, kui KMH - d ei tehta, hädavajalik vähemalt planeeringu käigus läbida siiski ka detailse lahenduse etapp. Määruse a rtikkel 6 erineb oma ulatuselt siiski artiklist 3: kui viimane võimaldab ülekaaluka avaliku huvi eeldust kohaldada k õigi kaitsealuste looma- (sh linnu-), taime- ja seeneliikide puhul, siis artikkel 6 ei kohaldu juhul, kui mõjutatakse Natura 2000 võrgustiku ala või kaitsealuseid taime- ja seeneliike. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist ning sisaldab energiamajanduse korralduse seaduses (En K S) tehtavaid muudatusi. En K S-i täiendatakse uue peatükiga 8 3 , millega kehtestatakse regulatsioon määruse rakendamiseks . Peatükk koosneb neljast paragrahvist. Lisaks täiendatakse eelnõu punktiga 2 En K S-i normitehnilist märkust, kuhu lisatakse eelnõu aluseks olev nõukogu määrus 2022/2577 . Eelnõu väljatöötamisel analüüsiti määrust rakendavate sätete lisamist lisaks En K Sile ka looduskaits eseadusesse (LKS) , keskkonnavastutuse seadusesse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadusesse , kuid analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et arvestades määruse eesmärgi spetsiifilisust ning vajadust tagada regulatsiooni selgus ja kompaktsus, on otstarbekas koondada kogu määruse rakendamiseks vajalik regulatsioon En K S i. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust uue peatükiga 8 3 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“. Paragrahviga 32 11 „Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergeetika projektid“ kehtestatakse kriteeriumid määruse artikli s 3 sätestatud eeldusliku ülekaaluka avaliku huvi kohalda miseks , mis kehtivad nii planeerimis- kui loamenetluses . Art ikli 3 kohaselt peavad liikmesriigi tehtavad erandid artikliga hõlmatud tehnoloogiate ja alade osas olema kooskõlas REKK -iga . E elnõuga nähakse ette vastavad tehnoloogiaalased ja territoriaalsed kriteeriumid kitsenduste näol , millele ülekaalukat avalikku huvi (ÜAH) ei kohalda ta . Määruse artikkel 3 käsitleb loodus- ja linnudirektiivi ning veepoliitika raamdirektiivi kohastes rangest kaitsest erandite (millest antakse aru Euroopa Komisjonile) tegemise protsessides ühe kohustusliku elemendi (ülekaalukas avalik huvi , mis on direktiivides küll sõnastatud erinevatel viisidel ) eelduslikku olemasolu. Küll aga ei tee artikkel 3 erandit direktiivides ette nähtud nõudest jõuda mõjuhindamise käigus eelnevalt järeldusele, et sellisele tegevusele puuduvad alternatiivid. Alternatiivide kaalumise kohta vastavate direktiivide rakendamiseks on Euroopa Komisjon koostanud juhendmaterjalid, mille kohaselt tuleb alternatiive kaaluda laialt ning sellise kaalumise vajalikkust on käsitlenud ka Euroopa Kohus oma lahendites. Ülekaaluka avaliku huvi näol ei ole määruse artikli 3 mõttes tegemist absoluutse kriteeriumiga. Ülekaaluka avaliku huvi eeldus on ümberlükatav : kui kehtiva õiguse korral peab kahjustava tegevuse ülekaalukat avalikku huvi tõendama tegevusest huvitatud arendaja, siis artikli 3 alusel on see tingimus eelduslikult täidetud. Küll aga peab pädev asutus selle eelduse paikapidavust igal üksikjuhul kontrollima . Seega peab Keskkonnaamet ( KeA ) kui pädev asutus loodusväärtuste kahjustamise lubamiseks hakkama ülekaaluka avaliku huvi olemasolus planeerimis- ja tegevusloa menetlustes igakordselt veenduma ning seda vajadusel argumenteeritult ümber lükkama. Artikli 3 kohaldamise piiramiseks kriteeriumide sätestamise eesmärk on välistada olukorrad, kus ülekaaluka avaliku huvi olemasolu kontrollimisel või sellele eelnevas alternatiivide võrdluses jõutakse suure tõenäosusega järeldusele, et loodusväärtuste kahjustamist direktiivide mõttes ei saa lubada (leiduvad vähemkahjustavad alternatiivid (erandite tegemine Natura 2000 alade või kaitsealuste liikide kahjustamise lubamiseks eeldab alternatiivide kaalumist, sellest artikkel 3 ei vabasta), saavutatav kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes kaasneva ebasoodsa mõjuga loodusressurssidele, liigi seisund halveneb). Kr iteeriumide sätestamise eesmärgiks on hoida kokku menetlusressurssi (nii riigi kui arendajate) ning ka arendajatel ei teki (valet) ootust taastuvenergiarajatiste ehitamise võimalikkusest kohtades, kus see on loodusväärtuste tõttu võimatu. Paragrahviga hõlma mata tehnoloogiate ja alade suhtes ( millele artiklis 3 sätestatud ülekaaluka avaliku huvi eeldus ei kohaldu ) kehtiv õiguslik regulatsioon ei muutu: loodus-, li nnu- ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevate tingimuste täitmisel on ka nende puhul võimalik taastuvenergeetika-alaseid tegevus i erandkorras planeerida ja lubada. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse määruse a rtiklit 3 (st eeldatakse ülekaaluka avaliku huvi olemasolu) järgmiste taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimis- ja tegevuslubade menetlustes: 1) tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal; 2) tuuleenergia tootmine mere alal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses ; 3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses; 4) biometaani tootmine. R EKKi kohaselt on kõige suurema potentsiaaliga elektritootmises tuule - ja päikeseenergia. Ümbritseva keskkonna energia projektideks loetakse kaugkütteseaduse § 2 punkt 13 kohaselt loodusliku soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees , projekte, milleks on peaasjalikult soojuspumbad. Soojuspumbad on soojusmajanduses kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia projektid. Biometaanis nähakse REKKi kohaselt kõige suuremat potentsiaali transpordisektoris. Lõikes 2 nimetatakse õigusselguse huvides ära peamised tegevusload, mille menetluses artiklit 1 kohaldatakse , kuid jäetakse loetelu avatuks, kuna määruse kohaldatavust ei saa välistada ka mingite s muude s tegevus e lubamist reguleerivates menetlustes (näiteks veeluba, metsateatis), kuivõrd Eesti õiguses ei ole kõigi tegevuseks vajalike lubade taotlemise järjekord sätestatud. Lõikega 3 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud tehnoloogiate kasutamiseks vajalik ehitis ja sellega seotud salvestusseade peab artikli 3 kohaldumiseks asuma väljaspool : 1) Natura 2000 võrgustiku alasid ning ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud (kuivõrd Natura 2000 alal tegevuse lubamise eelduseks on alternatiivide puudumine, mis aga ei saa olla Eesti tingimustes reaalne – alternatiivsed kohad taastuvenergia ehitisteks on võimalik leida mujalt, Natura 2000 alad ei ole ainuvõimalik lahendus ) ; 2) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika . Määruse a rtikli 3 lõike 2 teise lause kohaselt peab olema võimalik liikide kaitsestaatust säilitada või taastada. I kaitsekategooria (LKS § 48 kohaselt kaitse all kõik elu- ja kasvukohad) liikide puhul liigi staatus suure tõenäosusega halveneb iga isendi häirimise või hävitamisega. II kaitsekategooria liikide puhul on liigi soodsa seisundi säilitamiseks vajalik kaitsta LKS kohaselt vähemalt pooli esinduslikke elupaikasid, seega on püsielupaikade säilimine võtmetähtsusega liigi seisundile. III kaitsekategooria liikide elupaikadest on kaitse alla võetud vähemalt 10%, et tagada liigi soodsa seisundi säilimine. Lisaks püsielupaikadele on oluline kaitsta liike olemasolevatel kaitsealadel, kus on lisaks tagatud kaitse ka III kaitsekateg o oriasse jäävate liikide elupaikades. Üldjuhul tuleb kaaluda arenduse mõju kaitsealustele liikidele, kaaluda tuleb alternatiive ehk valida tuleb vähem kahjustav alternatiiv. Kuivõrd püsielupaigad ning hoiu- ja kaitsealad moodustatakse liikide soodsa seisundi säilimise tagamiseks, ei ole tõenäoline, et KeA saaks üksikjuhul õiguslike huvide kaalumisel jõuda veendumuseni antud alal kavandatava tegevuse korral ülekaaluka avaliku huvi olemasolus. Lõige 3 kohaldub vaid taastuvenergia tootmise ehitistele ja nendega seotud salvestusseadmetele – ehitistega seotud võrguühendustele lõikes sätestatud piirangud ei kehti, kuna alternatiivsete lahenduste puudumisel võib piisavate leevendusmeetmete korral lubada võrguühenduste rajamist läbi kaitstavate alade (võrguühendused , näiteks maa - alune kaabel, ei too eeldatavalt kaasa ka olulist kasutusaegset mõju). Lõige 4 sätestab selgesõnaliselt määruse artikli 3 teises t lõigus t koosmõjus artiklis viidatud direktiivide sätetega tuleneva nõude, et tegevust saab lubada (ja selle aluseks olevat planeeringut kehtestada) vaid juhul, kui tegevuse mõjul kaitstava liigi (looma-, sh linnu-, taime- ja seeneliigi) seisund ei halvene ning tegevus ei takista liigi soodsa seisundi saavutamist . See asjaolu omab tähtsust KeA kaalutluso tsuse tegemisel tegevuse lubatavuse kohta. Paragrahviga 32 12 sätestatakse tingimused määruse artikli 6 kohaldamiseks. Lõike 1 punktides 1–3 sätestatakse, et määruse artiklit 6 kohaldatakse § 32 11 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud projektidele tingimustel , et nimetatud projekt asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt vastava taastuvenergeetika liigi jaoks sobiv ala ning eriplaneeringu planeerimismenetluses on läbitud detailse lahenduse etapp (kui on koostatud eriplaneering) või on kehtestatud detailplaneering, kui üldplaneeringus (ÜP) on see kohustus ette nähtud . Sätete aluseks on artikli 6 kohaldamise eel tingimus, et kavandatava tegevuse piirkond peab asuma sihtotstarbelises taastuvenergia piirkonnas ning läbitud peab olema keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ. Eesti määratakse maakas utus planeerimismenetluses, mille käigus viiakse paralleelselt läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. Taastuvenergeetika tootmiseks sobiva ala saab Eestis määrata üldplaneeringuga või erip laneeringuga. Üldplaneeringutes (kui need ei ole piisavalt täpsed) nähakse tavapäraselt ette, et konkreetse tegevuse elluviimiseks on vajalik ka detailplaneering. Eriplaneeringu puhul on vastavalt PlanS § 27 1 lõike 1 ja § 95 1 lõike 1 alusel võimalik loobuda deta ilse lahenduse etapist ning kehtestada planeering asukoha eelvaliku lõppedes. Eelnõu punktide 2 ja 3 eesmärgiks on tagada, et kui planeerimismenetlusele ei järgne enam tegevusloa etapis keskkonnamõju hindamise menetlust, oleks planeerimismenetlus ise võimalikult täpne, et tegevusloa menetluses, kui loa andja ja KeA peavad hindama tegevusega kaasnevat mõju ning määrama selle leevendamise ja hüvitamise meetmed, oleks tegevuse mõju siiski teataval määral juba hinnatud. See on ka tegevusloa taotleja ehk arendaja enda huvides, kuivõrd kavandatava regulatsiooni kohaselt esitab just tema koos tegevusloa taotlusega ka leevendus- ja hüvitusmeetmete ettepaneku. Lisaks peab punkti 4 kohaselt olema t egevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime - ja seene liikidele välistatud (kuivõrd artikkel 6 ei võimalda loobuda Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest ning ei tee range kaitse korrast erandit kaitsealustele taime- ja seeneliikidele (erinevalt artiklist 3)). Punkti 5 kohaselt mõju linnuliikidele ja kaitsealustele loomaliikidele ei tohi halvendada liigi seisundit ( ega takistada liigi soodsa seisundi saavutamist; nõue tuleneb artiklis 6 toodud viidetest loodus- ja linnudirektiivide sätetele ). Ning punkti 6 kohaselt on artikli 6 kohaldamise aluseks see, et kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju , kuivõrd keskkonnamõju hindamiseks piiriülese keskkonnamõju korral ning naaberriikide kaasamiseks menetlusse kohustab Espoo konventsioon ning KMH ärajätmine ei ole seega rahvusvahelise õiguse kohaselt võimalik . Artikli 6 kohaldamisalast on väljas merealal asuvad tuuleenergia tootmise ehitised ning nendega seotud võrguühendused ja salvestusseadmed, kuna merealal on KMH kohustuslik tulenevalt kehtivast Eesti mereala planeeringust . Kehtiva õiguse järgi on KMH kohustusega meretuuleparkide rajamine ning eelhinnangu kohustusega rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale. 2022. a kevadel kehtestatud merealaplaneeringus on tuuleenergeetika arendamise tingimusena toodud täiendavate mõjude hindamise vajadus hoonestusloa menetluse tasandil, kuna mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei anna piisavalt detailset infot meretuuleparkide võimalike mõjude kohta (st tuulikute täpsete asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamiseks). Kuivõrd kehtestatud planeering on kohustusliku iseloomuga ning selles sätestatut saab muuta vaid uues planeerimismenetluses, ei ole võimalik meretuuleparkide rajamisel KMH - st loobuda. Samuti on meretuuleparkide näol tegemist olulise piiriülese keskkonnamõjuga tegevustega, kus KMH kohustus on vältimatu. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e alusel keskkonnamõju ei hinnata . Taastuvenergiaehitise rajamiseks võib olla vaja nii ehitusluba kui ka muid lube (metsateatis nt raadamiseks, veeluba (nt kui avaldub mõju põhjaveele), hoonestusluba (avalikku veekogusse ehitamiseks) ) . Kriteeriumitele vastavate projektide puhul tegevusloa menetluses art 6 kohaselt KMH - d tegema ei pea (ega selle vajalikkust kaaluma). Art 6 kohaselt on tegevust võimalik lubada ilma KMH-ta muuhulgas juhul, kui tekitatakse kahju loomaliikide isenditele. Antud olukord saab ilmselt tekkida nt siis, kui planeerimisprotsessis on KSH käigus tuvastatud ebasoodne mõju loomaliikidele ja planeeringu (mille osa on KSH aruanne) kehtestamisel on kasutatud määruse artikli 3 kohast ülekaalukat avalikku huvi. Paragrahvi 32 13 lõikega 1 sätestatakse nii määruse artiklile 3 kui 6 kohalduv leevendusmeetmete võtmise kohustus kogu tegevusloa kehtivuse vältel . Leevendusmeetmete olemusest lähtuvalt tuleb arvestada looduse kohanemisvõimet ning juhul, k ui meetmetel enam ei ole mõju (leevendamise eesmärk on saavutatud) ning tegevus enam loodusväärtusi negatiivselt ei mõjuta, lõpetatakse leevendusmeetmete rakendamine , k uivõrd lõike 6 kohaselt peab tegevusloa omaja pidevalt oma tegevuse mõju jälgima ning leevendusmeetmeid vastavalt vajadusele korrigeerima . Lõikega 2 defineeritakse leevendusmeetme te mõiste . Leevendusmeetmed on tegevuse asukohas ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks võetavad meetmed ehk sellised meetmed, ilma milleta kaasneks tegevusega negatiivne mõju keskkonna le . N äiteks võivad leevendusmeetmed olla lindude pesitsusajal metsaraie peatamine , lindude või nahkhiirte rände ajal teatud aastaajal või tuulekiirusel meretuulepargis tuulikute labade töö seiskamine , tuulikulabade kontrastne värvimine jms. Lõige 3 näeb ette, et leevendusmeetmed töötab välja tegevusloa taotleja (kasutades vastavate ekspertide abi) ning esitab need tege vusloa taotluse lisana tegevusloa andjale (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kohaliku omavalitsuse üksus (KOV)) . Viimane korraldab esitatud meetmete kooskõlastamise Keskkonnaametiga. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse kavandatava tegevuse mõju leevendamiseks meetmed keskkonnamõju hindamise aruandes tegevusloa menetluses. Artikli 6 puhul jäetakse KMH ära ning keskkonnamõju hinnatakse vaid planeerimismenetluses. Viimane on tavapäraselt üldisem ega võimalda konkreetse tegevuse mõju konkreetselt ette näha. Artikkel 3 rakendamisel KMH ära ei jäeta, kuid teatud tegevuste puhul ei pruugi olla piisavat alust KMH algatamiseks (praegune praktika) või jäetakse KMH ära artikli 3 koosmõjus artikliga 6. Kuivõrd mõju leevendamise kohustusest artiklid 3 ja 6 ei vabasta, tuleb leevendusmeetmed välja töötada (hiljemalt) tegevusloa menetluse käigus. Keskkonnaõiguse ühe põhiprintsiibi “saastaja maksab” kohaselt peab kõik keskkonda kahjustava tegevusega kaasnevad kulud kandma ja ka kahju hüvitama saastaja ehk arendaja. Lõike 4 kohaselt on Keskkonnaametil leevendusmeetmete läbivaatamiseks 10 tööpäeva ning selle aja jooksul hindab amet väljapakutud meetmete sobivust ja piisavust tegevusega kaasneva mõju leevendamiseks. Kui väljapakutud meetmed ei ole antud tegevusloaga k avandatava tegevuse mõju leevendamiseks sobivad või piisavad, võib KeA meetmeid iseseisvalt täiendada või saata need taotlejale tagasi täiendamiseks koos vastavate selgituste ja põhjendustega. Keskkonnaameti kooskõlastus on tegevusloa andjale siduv, st viimane ei või meetmeid enam ise seisvalt muuta, ning kooskõlastatud leevendusmeetmed saavad tegevusloa osaks. Paragrahvi lõi g e te 5 ja 6 kohaselt määrab KeA kooskõlastuse andmisel ka leevendusmeetmete järelseire tingimused, kuid leevendusmeetmete toimivuse ja piisavuse tagamise kohustus jääb arendajal e , st et arendaja peab teostama oma tegevuse käigus pidevalt järelevalvet enda tegevuse mõjude üle ning tagama, et tegevuse mõju on piisaval määral leevendatud. Lähtealuseks piisavuse kriteeriumile on nõue, et tegevusega ei tohi kaasneda oluline keskkonnamõju. Kuigi KeA-l on pädevus ja kohustus teostada kontrolli keskkonna-alaste nõuete täitmise üle, toimuvad looduses protsessid kiiresti ja ettearvamatult, mistõttu peab olema selge, et tegevusloa omanik peab lisaks tegevusloas märgitud tingimuste täitmisele võtma vajadusel ka täiendavaid meetmeid enda tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju leevendamiseks. Paragrahviga 32 1 4 sätestatakse tingimused määruse kohaseks h üvitus meetmete rakendamiseks. Lõige 1 näe b hüvitusmeetmete rakendamise ette juhul, kui kaitsealustele loomaliikidele, looduslikult esinevatele linnuliikidele ning artikkel 3 puhul ka kaitsealustele taime- ja seeneliikidele tekkivat kahju ei ole võimalik täielikult leevendada. Lõikes 2 on avatud hüvitusmeetmete mõiste. Hüvitusmeetmeteks käesoleva seaduse tähenduses on liigile avalduva ebasoodsa mõju kompenseerimiseks võetavad meetmed. Hüvitusmeetmed on näiteks asendamine, ümberasustamine ja taastamine. Hüvitusmeetmed peaksid olema tekitatava kahjuga enam-vähem samas ulatuses ja mõjuga, et tagada tervikpildis sama liigi säilimine samas seisundis. Kui leevendusmeetmed on seotud kavandatava tegevuse endaga, selle mõju vältimise või minimeerimisega, siis hüvitusmeetmed võidakse võtta mujal . Näiteks istutatakse maharaiutava metsa asemele uus mets, mis häiritavale liigile võiks elupaigana sobida. Või k ui kavandatava tegevuse alal kasvab kaitsealune taim, mille kasvukoht taastuvenergia ehitise rajamisega hävib, siis sellist mõju (hävitamist) ei ole võimalik leevendada. Antud juhul võiks olla võimalikuks hüvitusmeetmeks taime ümberistutamine mujale, sarnastele tingimustele vastavale alale (vastavalt LKS § 58 lg 6 alusel kehtestatud korrale ) . Nii nagu l eevendus meetmed töötatakse ka hüvitusmeetmed (praktikas siiani väga harv a , kuivõrd loodusväärtusi kahjustav tegevus on reeglina keelatud) tavapäraselt välja KSH/KMH käigus ning need kajastuvad vastavates aruannetes. Kui neid KSH aruandes ei ole ( nt on planeerimisprotsess juba läbitud ) või kui loamenetluses määruse artikli 6 alusel KMH - d ei tehta, nähakse eelnõus ette, et analoogselt leevendusmeetmetele töötab ka vajalikud hüvitusmeetmed välja arendaja ning esitab need koos tegevusloa taotlusega (lõige 4) . Kehtivas õiguses on hüvitusmeetmed ette nähtud LKS §-s 70 1 Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hüvitamiseks. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti võimalust kohaldada sama regulatsiooni viiteliselt ka määruse artiklite 3 ja 6 rakendamisega kaasneva mõju hüvitamiseks, kuid analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et asjaolude erinevuse tõttu (kehtiv regulatsioon vajaks oluliselt täiendamist, kuid ilma täienduste mõju analüüsi ta Natura mõjuhindamise menetlusele ei saa seda muuta) on praeguses etapis otstarbekas reguleerida määruse rakendamisega seonduvad hüvitusmeetmed En K S-is koos ülejäänud määruse rakendamise sätetega. Lõike 3 kohaselt seatakse tegevusloa andmisel juhul, kui selles sisalduvad hüvitusmeetmed, kõrvaltingimusena, et loakohase tegevusega võib alustada alles pärast seda, kui hüvitusmeetmete elluviimi ne on lõppenud . Analoogselt Natura 2000 aladele avalduva mõju hüvitusmeetmetega nähakse ka eelnõus ette, et tegevusega tekkiv kahju tuleb hüvitada enne tegevusega alustamist. Looduskeskkond ja -väärtused on avalik hüve ning põhiseaduse kaitse all, mistõttu tuleb välistada olukord, kus seda kahjustava tegevuse tagajärgede heastamine ja likvideerimine ning sellega seonduvad kulud jäävad lõpuks maksumaksja kanda. Hüvitusmeetmed on kehtivas õiguses seni ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustiku alale avalduva ebasoodsa mõju hüvitamiseks (LKS § 70 1 ) , kui tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning sellise erandi kohaldamisel tuleb hüvitusmeetmed rakendada enne tegevusega alustamist. Analoogselt lahendatakse hüvitusmeetmete võtmise kohustus ka selles eelnõus , kuivõ rd olemuslikult on tegemist samasisuliste meetmetega. Meetmete elluviimise lõpust teavitab arendaja tegevusloa andjat , kes edastab sellekohase info Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Pärast kooskõlastuse saamist loetakse kõrvaltingimus täidetuks ja loakohase t egevusega võib alustada. Lõige 4 on lahendatud s arnaselt leevendusmeetmetega ehk ka hüvitusmeetmed töötab välja arendaja ning esitab need koos tegevusloa taotlusega. Tegevusloa andja esita b h üvitusmeetmed Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 tuleb esmajoones mõju leevendada, hüvitusmeetmed saab määrata vaid siis, kui leevendamine täies mahus võimalik ei ole ja sellises ulatuses, mida leevendada ei saa. Ülekaalukat avalikku huvi ei saa artikli 3 lõike 2 kohaselt rakendada (st ülekaalukas avalik huvi puudub), kui liigi seisund kavandatava tegevuse tõttu halveneks. Ka artikli 6 puhul on selle kohaldamise ehk KMH ärajätmise eelduseks, et liigi seisund ei halvene, seega ei saa vastavalt lõikele 6 KeA ka hüvitusmeetmeid kooskõlastada, kui liigi seisundi säilimine ei ole tagatud. Lõige 5 näeb KeA-le ette meetmete läbivaatamiseks aega 20 tööpäeva. H üvitusmeetmete näol on tegemist väga erinevate asendusmeetmetega tekkiva kahju kompenseerimiseks, mille sobivuse hindamiseks võib KeAl osutuda vajalikuks ka täiendava ekspertiisi tellimine (võimalik, et sarnast kahju seni Eestis hüvitatud ei ole, seega on tegemist täiesti uue praktikaga) . Asjaolud, mida KeA hüvitusmeetmete läbivaatamisel kaaluma peab, on loetletud lõikes 7 . Juhul, kui KeA leiab hüvitusmeetmete kontrolli käigus, et need ei ole sobivad või piisavad, on KeA - l õigus määrata ise täiendavaid meetmeid või tagas tada hüvitusmeetmed täiendamiseks või meetmeid mitte kooskõlastada. Viimane võib muuhulgas tulla kõne alla juhul, kui ülekaaluka avaliku huvi eelduse kontrolli tulemusena jõutakse veendumuseni, et seda ei ole (loodusväärtuse säilitamise huvi on suurem kui taastuven ergia tootmine antud asukohas ). Lõige 7 sätestab loetelu asjaoludest, mida KeA hüvitusmeetmete sobivuse ja piisavuse hindamisel eelkõige arvestama peab. Esimene prioriteet on tekitatava kahju vältimine ja minimeerimine, seejärel maksimaalsel võimalikul määral leevendamine ning alles seejärel kahju hüvitamine ulatuses, mida leevendada ei saa, nii lähedal , kiirelt ja efektiivselt kui võimalik. Kindlasti on üheks kaalumisaluseks ka senine meetmete toimivuse ja edukuse alane kogemus ning kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus. Hüvitusmeetmete kavandamisel ja nende sobivuse ja piisavuse hindamisel saab tuua paralleeli keskkonnavastutuse seaduse alusel toimuva keskkonnakahju heastamise menetlusega, kus samuti kahju tekitaja koostab heastamismeetmete plaani, mille kiidab heaks KeA. Hüvitusmeetmete kooskõlastamisel määrab KeA vastavalt lõikele 8 ka meetmete järelseire ja aruandluse tingimused. L oodus- ja linnudirektiivi range kaitse üldreeglist (kaitsealuste liikide häirimise ja surmamise keeld) erandite tegemi sest peavad liikmesriigid komisjonile igal aastal esitama aruande . Seetõttu on oluline, et kavandatava tegevuse käigus tekkivat mõju tegevusloa kehtivuse jooksul arendaja järjepidevalt seirab ning teavitab kahjust kaitstavate liikide isenditele KeA - d . Nii hüvitusmeetmed kui järelseire ja aruandluse tingimused seatakse tegevusloa andmisel loa tingimusteks. Määruse artiklitest 3 ja 6 tuleneb nõue, et kavandatava tegevuse mõjul ei tohi halveneda liigi seisund . S eetõttu peab juhul, kui selgub, et määratud hüvitusmeetmed nende elluviimise ajal või ka pärast seda, nt ehitus- või kasutusperioodil ei ole piisavad , KeA määrama täiendavad meetmed (või muutma olemasolevaid), mis tagaksid vastavuse määruses sätestatule. Sellisel juhul peab tegevusloa andja luba vastavalt muutma (lõige 9 ) . Lõige 10 näeb ette erandi kehtivast õigusest: r angest kaitsest erandi tegemine on riigisiseses õiguses reguleeritud LKS §-s 55 , mille kohaselt KeA kas annab vastava loa või mis kohustab ilma loata tegevuse puhul (nt elu ja tervise kaitseks kaitsealuse looma surmamine) sellest tagantjärele KeA -d teavitama . Senine õigusruum sellise isendikahju puhul hüvitusmeetmete rakendamist ette ei näe, kuid kuna hüvitusmeetmete heakskiitmisega kaasneb KeA - s sisuliselt LKS §-s 55 sätestatud lubade ja nõusoleku andmine, on eelnõu kohaselt ette nähtud, et eraldi isendite kahjustamiseks (LKS § 55) või hüvitusmeetmena ümberasustamiseks (LKS § 58) luba taotlema ega andma ei pea ning hüvitusmeetmete kooskõlastamisega loetakse vajalik luba või nõusolek antuks. Lõike 1 1 kohaselt pikeneb tegevusloa menetlus 10 päeva võrra, kui selle käigus on vajalik saada KeA kooskõlastus hüvitusmeetmete le. Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusseadustikus ehitusloa menetlemise tähtajaks 30 päeva ning KeA - l asjakohasel juhul kooskõlastuse andmiseks 10 päeva. Kuivõrd hüvitusmeetmete kooskõlastamine on keerulisem ja aeganõudvam , antakse KeA - le kooskõlastamiseks aega 20 tööpäeva. See jätaks aga tegevusloa andjale liiga vähe aega tegevusloa andmise asjaolude kaalumiseks ja loa eelnõu väljatöötamiseks ning otsuse tegemiseks . Eelnõu punktiga 2 täiendatakse En K S-i normitehnilist märkust viitega määrusele 2022/2577. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses n õukogu määrusega (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. 6 . Eelnõu mõjud Eelnõuga plaanitakse kaks peamist muudatus t : Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust selliselt, et kehtestatakse määruse artikli 3 kohaldamise tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele ja määratakse kriteeriumid määruse artikkel 6 kohaldamiseks (keskkonnamõju hindamise ärajätmiseks) . 6 .1. Kavandatav muudatus - tingimuste kehtestamine ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele Sihtrühmad : ettevõtjad , kes arendavad maismaa tuule- ja päikesepark e ning nendega seotud võrguühendus i, meretuuleparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekt e ja biometaani tootmise projektide ning loa menetlemisega seotud asjaomased asutused. Sihtrühma suurus: Sihtrühma suurust ettevõtjate osas ei ole eelnõu väljatöötamise raames võimalik hinnata, sest taastuvenergia tootmise arendused on kiired ja ning uusi arendajaid lisandub turule pidevalt. Samuti on raske hinnata ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektide arendajate arvu. Loamenetlemisega seotud asjaomased asutused on KOV - id, kelle territooriumile projektid ehitatakse ja TTJA, kui tegemist on meretuulepargi ning sellega seotud võrguühenduse arendusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta : Eesmärk on kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks. Vaja on kehtestada energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele. Raamistik kohalda takse taastuvenergia projektide eeldades, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. N imetatud sätteid seaduses kohaldatakse üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Eelnõu kohaselt tuleb hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia . Kasutusele tuleb võtta kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. E randite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema olemasoleval tõenduspõhisel informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Mõju tegevusluba andvatele asutustele on vähene , sõltuvalt uute, eelnõus ettenähtud menetluse-kohaste loamenetluste arvust suureneb KeA koormus tegevuse leevendus- ja hüvitamismeetmete hindamisel, kooskõlastamisel ja toimivuse seirel . Artikkel 122 alusel kehtestatud määruse rakendamise eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu ja vastavate menetluste kiirendamine. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on kava „RePower“ raames mh Keskkonnaametile, kes mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi teeb, arvestatud lisavahendid menetluste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti võimekus vajadusel eelnõus sätestatavaid toiminguid teha. 6. 1 . 1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eesmärk on kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks. E nergiamajanduse korralduse seaduses sätestatud tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele on motivatsiooniks sektoripõhiste investeeringute tegemis ele ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks on ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektid. Ümbritseva keskkonna energia projektideks loetakse kaugkütteseaduse § 2 punkt 13 kohaselt loodusliku soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees projekte, milleks on peaasjalikult soojuspumbad. Soojuspumbad on soojusmajanduses kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia projektid. Biometaanis nähakse kõige suuremat potentsiaali transpordisektoris. Kokkuvõtvalt võib märkida, et mõju on positiivne. 6. 1 . 2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivset mõju, kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. Seoses riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmetega on jõutud arusaamisele, et riik peab tegema investeeringuid riigi julgeoleku püsivaks tagamiseks. Seni on julgeoleku kaalutlustel olnud takistatud nt tuuleparkide ehitamine, mille osas otsustas Vabariigi Valitsus investeerida uutesse õhuseireradaritesse, et see probleem lahendada. Edaspidised riigipoolsed investeeringud ja tegevused sõltuvad konkreetsetest meetmetest, mille kasutuselevõtmisega soovitakse edendada taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist ning mis oma olemuselt võivad omada ilma täiendavate riigipoolsete investeeringuteta negatiivset mõju riigi julgeolekule. Ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektid ei avalda otsest mõju riigi julgeolekule ega ka välissuhetele , kuivõrd nende mõju taastuvenergia tootmisel on lokaalne . Mõju on seega kaudne tänu üldisele panustamisele riiklikusse energiaga varustamisse. 6 . 1 . 3 Mõju majandusele Eesmärk kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks omab majandusele pigem positiivset mõju. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad liikmesriigid EL direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Tingimuste loomine ülekaaluks avaliku huviga taastuvenergia projektidele, mille eesmärk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile direktiivist tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks . 6. 1 . 4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eesmärgi, kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks ja kehtestada energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele, täitmisel tuleb silmas pidada, et m ääruse artikkel 3 lõige 1 kohaselt tuleb üksikjuhtude puhul kaaluda direktiivi 92/43/EMÜ (5) artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (6) artikli 4 lõike 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks õiguslikke huve eeldades, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust (pikem selgitus eelnõu punktis 2 „Seaduse eesmärk“) . Liikmesriigid võivad kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada kohaldada nimetatud sätteid üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Eeltoodust direktiividest nähtub, et kõigi artikli 3 lõikes 1 nimetatud erandite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema tõenduspõhisel informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Kuivõrd määruse artikli te 3 ja 6 rakendamise eel dus on , et liig i seisund peab püsima samal tasemel või paranema, siis negatiiv ne mõju liigikaitsel e on isendite tasandil . Kuivõrd määruse eesmärk on tervikuna võimaldada taastuvenergia projektide teostamist aladel, kus loodus- ja veekaitseliste piirangute tõttu see seni võimalik ei olnud, tuleb eeldada, et määruse rakendamine toob looduskeskkonnale kaasa teatava mõju. Samas näeb määrus ette igakordse keskkonnakaitseliste ja energiajulgeoleku huvide kaalumise kohustuse tegevuste lubamisel ning tegevuse lubamisel tuleb võtta tegevuse mõju leevendavaid meetmeid, erandkorras ka hüvitavaid meetmeid, siis eelduslikult mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluliselt negatiivne. 6. 1 . 5 Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamise le võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. 6. 1 . 6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigi taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine vajab tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Mõju avaldub peaasjalikult Keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuste tegevustele, kes peavad olema valmis menetlema ehitusloa taotlusi uuendatu d viisil. Keskkonnaameti kanda jääb kohustus veenduda ülekaaluka avaliku huvi olemasolus ning liigi seisundi püsimist samal või paremal tasemel , samuti hinnata ja seirata pakutavate leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust . Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest. Energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad sätestatakse Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes. 6.2 . Kavandatav muudatus - taastuvenergia projektidele KMH ärajätmine Sihtrühmad : ettevõtjad , kes arendavad maismaa tuule- ja päikesepark e ning nendega seotud võrguühendus i, ümbritseva keskkonna energia projekt e ja biometaani tootmise projektide ning loa menetlemisega seotud asjaomased asutused. Sihtrühma suurus: Sihtrühma suurust ettevõtjate osas ei ole eelnõu väljatöötamise raames võimalik hinnata, sest taastuvenergia tootmise arendused on kiired ja ning uusi arendajaid lisandub turule pidevalt. Samuti on raske hinnata ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektide arendajate arvu. Loamenetlemisega seotud asjaomased asutused on KOV - id, kelle territooriumile projektid ehitatakse ja K e A, kes peab hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitus meetme te sobivust ja piisavust . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta : Artikkel 6 kohaldamiseks saab liikmesriik kehtestada, et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiivi-kohast keskkonnamõju hindamist. Eesmärki saab täita vaid tingimusel, et maa-ala, kus tegevust soovitakse ellu viia, on määratud taastuvenergeetika tootmiseks sobivaks alaks ning läbi on viidud keskkonna strateegiline hindamine (edaspidi KSH ) . Eesti tingimustes on tegemist planeerimismenetlusega, mille koosseisus tehakse asjakohasel juhul ka KSH, seega on sellisel juhul planeeringu kehtestamise eelduseks nõuetekohase KSH aruande olemasolu. Juhul kui ala asub üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kehtestatud indikatiivsel tuule/taastuvenergeetika alal ja ÜP-s on seatud detailplaneeringu kohustus, siis tuleb loataotlusele eelnevalt koostada projektile ka detailplaneering. 17.03.2023 jõustunud planeerimisseaduse muudatuse kohaselt on võimalik planeerimismenetluses ära jätta eriplaneeringute detailse lahenduse etapp. Kuivõrd pelgalt eriplaneeringu asukoha eelvaliku alusel ei ole võimalik piisavalt detailselt hinnata kavandatavate tegevuste mõju ega välja töötada asjakohaseid mõju leevendamise ega heastamise meetmeid ning hinnata nende maksumust rahas, mida käitaja peaks maksma, on juhul, kui KMHd ei tehta, hädavajalik vähemalt planeeringu käigus läbida detailse lahenduse etapp. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju ettevõtjatele – oluline positiivne mõju taastuvenergia projektide kiiremal arendamisel , kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem. mõju loamenetlusega seotud asjaomastele asutustele – mõju KeA - le nende töömahu kasvamisega sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõu-kohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Eelnõu koostamise ajal ei ole võimalik kaasneva koormuse tõusu hinnata. 6.2.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Keskkonnamõjude eelhindamise ning hindamise aja- ja ressursimahuka protsessi ärajätmine ehitusloa menetluses on motivatsiooniks sektoripõhiste investeeringute tegemisele ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. See kehtib ka rajatavate päikeseparkide, soojuspumpade ja biometaani tootmise puhul. V õimalusega rajada tuuleparke varem piirangutega kaetud asukohtadesse tekib lisanduv kasu nii kohalikele omavalitsustele kui elanikele vastavalt keskkonnatasude seadusele , mille kohaselt makstakse tuuleparkide toodangu pealt tuulikutasu . Lisaks on tuuleenergiat arendavatel ettevõtetel võimalus sõlmida maaomanikega maakasutuslepinguid, mille tulemusel võivad kohalikud elanikud saada rahalist kasu. 6.2.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Artikkel 6 kohaldamisel nii, et riik saab kehtestada reeglid , et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH ) direktiivi-kohast keskkonnamõju hindamist ei ole otsest ega kaudset mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele . 6.2.3 Mõju majandusele Eesmärk kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks omab majandusele pigem positiivset mõju. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. KMH ärajätmine lühendab loamenetlustega seotud tähtaegu ja sellest tulenevalt kiireneb ka majandustegevuse algus. Küll aga peavad ettevõtjad lisaks välja töötama h üvitu smeetme d juhul , kui kaasnev mõju loodusele on negatiivne ja seda ei ole võimalik leevendusmeetmete abil leevendada. Se ll e ga kaas ne b tuuleenergia tootjatele siiski teatav aja- ja rahakulu (mis siiski ei ole samas suurusjärgus täismahus KMH kuludega) . 6.2.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale KMH ära jätmiseks tuleb projektil KOV eriplaneeringu puhul läbida detailne lahendus või üldplaneeringu puhul koostada detailplaneering. See tagab, et mõjusid loodusele hinnatakse põhjalikult, et töötada välja leevendusmeetmed ja/või heastamismeetmete plaan, mis võimaldab säilitada liigi seisundi samal või paremal tasandil. Võttes eelduseks, et see tulemus saavutatakse, on mõju loodusele neutraalne . Art 6 kohaselt on tegevust võimalik lubada ilma KMH-ta muuhulgas juhul, kui tekitatakse kahju loomaliikide isenditele. Antud olukord saab ilmselt tekkida nt siis, kui planeerimisprotsessis on KSH käigus tuvastatud ebasoodne mõju loomaliikidele ja planeeringu (mille osa on KSH aruanne) kehtestamisel on kasutatud määruse artikli 3 kohast ülekaalukat avalikku huvi. Loomaliikide kahjustamise erandi kohaldamise loa annab LKS § 55 alusel KeA. See luba peaks sisalduma tegevusloas nagu ka praegu ning eraldi seda vaidlustada ei peaks saama. Muuhulgas tuleb tagada, et tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taimeliikidele on välistatud. Natura 2000 võrgustiku alale ega ka taimeliikidele avalduva mõju hindamise ära jätmise võimalust artikkel 6 ei anna. Seega on võimalik artiklit 6 kohaldada vaid juhul, kui mõju Natura 2000 alade le ja kaitstavatele taimeliikidele on välistatud. Läbi tuleb viia kas KMH või KMH eelhinnanguga selgitada KMH algatamise vajalikkus. mis tähendab, et mõju Natura 2000 aladele, võrreldes eelneva menetlusprotsessiga, ei muutu. 6.2.5 Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamise le võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. KMH ärajätmine ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju kogu piirkonna regionaalarengule. 6. 2 . 6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõjutatud on peaasjalikult kohalikud omavalitsused, kes peavad uut ehitusloa menetlusprotsessi rakendama ning Keskkonnaamet, kes peab heastamismeetmete plaani kooskõlastama ja kinnitama. 7 . Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kaasnevad tegevused on kirjeldatud eelmises peatükis. Määruse rakendamisega seotud peamine kulu on seotud Keskkonnaameti töökoormusega, mille suurenemine sõltub sellest, kas ja kui palju määruse kehtivuse ajal taotlusi esitatakse. Artikkel 122 alusel kehtestatud määruse rakendamise eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu ja vastavate menetluste kiirendamine. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on kava „RePower“ raames mh Keskkonnaametile, kes mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi teeb, arvestatud lisavahendid menetluste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti võimekus vajadusel eelnõus sätestatava id toimingu id teha. 8 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks taastuvenergia nõukoja listi s , Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Keskkonnamõju Hindajate Ühingule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule .