Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi jäätme raamdirektiivi muudatused

Jäätmete raamdirektiivi muudatuste infoseminar Krista Kupits Ketre Kirs Kliimaministeerium Jäätmete raamdirektiiv • Jäätmete raamdirektiiv sätestab jäätmekäitlusega seotud põhimõisted ja määratlused, sealhulgas jäätmete, ringlussevõtu ja taaskasutamise mõisted. • Direktiivi muudatusettepanek tekstiili ja toiduvaldkonna osas avalikustati 5. juuli 2023 Ajatelg Tekstiili valdkond Sissejuhatus • Eesmärk: • Tekstiilijäätmete kestliku käsitlemise toetamine ning jäätmetekke vähendamine. Euroopas tekstiili tarbimine on toidu, majapidamise ja transpordi järel neljandal kohal negatiivse keskkonnamõju ja kliimamuutuste vaatest  9/10 Eurooplasest Tekstiilide tootmine arvab, et rõivad on kahekordistunud peaksid kestma 2000 ja 2015 aasta kauem vahel 35% kogu mikroplasti kogusest keskkonnas Umbes 5.8 miljonit saab siduda tekstiilide tonni tekstiilijäätmeid toomisega vistatakse ära iga aasta ehk 11.3kg inimese kohta 1% toormaterjalist, mida on kasutatud uute rõivaste tootmiseks töödeldakse Keskmiselt luuakse 20- ümber uuteks riieteks 35 töökohta iga 1000 tonni tekstiili Veoauto täis tekstiile taaskasutamise jaoks liigub prügimägedele iga sekund • Kõik tekstiilitooted EL turul on • Kestlikud, parandatavad ja ümbertöödeldavad • Suures osas ümbertöödeldud tekstiilist • Ohtlike ainete vabad • Toodetud sotsiaalseid õigusi silmas pidades • "Kiirmood moest välja" - kõrge kvaliteediga tooted • Kasumlikud taaskasutus ja parandusteenused on laialt kättesaadavad • Tootja võtab vastutuse oma toote eest • Ringmajanduse põhimõtted on uus normaalsus • Ettepanekuga kavandatavad uued ELi jäätmete eeskirjad toetavad jäätmete liigiti kogumist • Kohustuslik ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutus tekstiilitööstuses kõigis liikmesriikides ökomodulatsiooni tasudega • Tekstiilijäätmete käitlemise reeglid kooskõlas jäätmehierarhiaga • kasutatud riided suunata esmajärjekorras taaskasutusse; • Stiimulid tootjatele, et suurendada toodete ringlemist: • kujundada, uuendada ja edendada ringmajanduse ärimudeleid • Artiklis 3 on sätestatud uued mõisted „tekstiili, tekstiiliga seotud ja jalatsite tootja”. IVc lisas loetletud mõisted „tooted”, „turul kättesaadavaks tegemine”, „tootja vastutus”, „organisatsioon”, „veebiplatvorm” ja „tarbija”. • Artiklis 22a on sätestatud nõuded meetmete kohta, mida liikmesriigid peavad võtma, et kehtestada laiendatud tootjavastutuse süsteem. • Artiklis 22b on sätestatud nõuded meetmete kohta, mida liikmesriigid peavad võtma registri asutamiseks, et rakendada laiendatud tootjavastutuse skeemi. • Artiklis 22d on kirjeldatud kogumise ja sortimise toiminguid ning ekspordiga seotud nõudeid Direktiivi mõju • Direktiiv mõjutab oluliselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. • Ettepanek sellest meetmest välja jätta mikroettevõtted ja korduskasutamisega tegelevad ettevõtted. • Mõju, mis kaasneb aruandluskohustustega. • Sihtarvu määramist võidakse rakendada. Senine lähenemine • Peab olema proportsionaalne • E-poodide küsimus on lahtine • Registri loomine, kuidas tagada ühtsus üle EL-i • Mikroettevõtjatele laiendamine Toidu valdkond Olulised terminid • Toit - töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. • Toidujäätmed - toit, mis on muutunud jäätmeteks. • Toidukadu - mis tahes algselt inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis on toidutarneahelast majanduslikel või esteetilistel põhjustel või tarbimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud, kuid mis on veel söödav ja inimtoiduks kõlblik. 1/3 toodetud toidust läheb raisku (ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon) Negatiivsed keskkonna mõjud Hinnanguline turuväärtus on 132 miljardit eurot aastas (Eestis ~164 miljonit eurot aastas kogu toidutarneahelas) Toidujäätmetest ~ 50% toidukadu Negatiivsed sotsiaalsed mõjud Muudatusettepanek Lisatakse jäätmete raamdirektiivi artikkel 9a Liikmesriigid peavad võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et vähendada toidujäätmete teket riiklikul tasandil 31.detsembriks 2030: • toidutööstuses ja-tootmises 10 % võrreldes 2020 tekkinud kogustega; • kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes 30 % inimese kohta võrreldes 2020 aastal tekkinud kogustega. Komisjon võib sihtarvud ümber vaadata 2027 aastal ja teha uue ettepaneku. Lisatakse artikkel 29a: • Liikmesriikidel tuleb üle vaadata ja kohandada enda toidujäätmete vähendamise programmid, sisaldades artiklis 9a toodud meetmeid ning võttes arvesse eelpool nimetatud sihtarve kahe aasta pärast peale direktiivi jõustumist. • Liikmesriik peab määrama asutused, kes hakkavad sihtarvu eest vastutama. • Varajase hoiatuse aruanne Muudatusettepaneku eesmärk • Anda liikmesriikidele selge vastutus kiirendada toidujäätmete vähendamist kogu toidu tarneahelas ja kodumajapidamistes ning sellega anda kindel panus kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamiseks. • Tagada kõikide liikmesriikide piisav ja järjepidev tegutsemine toidujäätmete vähendamiseks. Seos teiste EL algatustega • Ringmajanduse tegevuskava • Euroopa Roheline kokkulepe • 2030 kliimaeesmärkide kava • Talust taldrikule strateegia • Biomajanduse strateegia • Turismi üleminekujuhised Palume teie mõtteid ja tähelepanekuid seisukohtade koostamiseks 15. septemberiks aadressidele: [email protected]; [email protected]; [email protected] Aitäh! Saatja: Eliise Merila <[email protected]> Saadetud: 01.09.2023 16:11 Koopia: Ketre Kirs <[email protected]>; Krista Kupits <[email protected]> Teema: RE: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi jäätme raamdirektiivi muudatused Manused: Infoseminari küsimused-vastused.docx; 20230831_Infoseminar.pdf Tere! Täname kõiki, kes osalesid eile ELi jäätmete raamdirektiivi muudatusettepanekute algatuse infoseminaril. Huvi korral leiab seminaril kasutatud esitluse ning manusest faili vastustega küsimustele, mis eilsel seminaril kirjalikult üles kerkisid. Kohtumise salvestuse edastame soovi korral eraldi kirjaga faili suuremahulisuse tõttu. Vastavalt eilsel kohtumisel soovitule, korraldame täiendavalt eraldi arutelud toidu ja tekstiili teemadel, kuhu on kõigil huvilistel võimalik liituda. 1) Tekstiili arutelud toimuvad 04.09 kell 11 ning 08.09 kell 11:30 Teamsis (mõlemal korral liitumine ei ole vajalik): Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia (link mõlema koosoleku jaoks on sama). 2) Toidujäätmete arutelu toimub 20.09 kell 13-14.30 Teamsis: Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia Tulenevalt lisakohtumise aegadest pikendame ka algatuse kohta (ettepanekute fail) kirjaliku tagasiside andmise võimalust Eesti seisukohtade koostamiseks kuni 29. septembrini. Täpsustame samuti võimalikke punkte, millele toidujäätmete valdkonnas direktiivi muudatusettepanekute suhtes tagasiside andmist kaaluda, kuid kindlasti ootame ka muid tähelepanekuid, kui neid peaks tekkima: Kas üldised põhimõtted, millest toidujäätmete vähendamisel lähtutakse on teostatavad? Kas seal võiks midagi veel olla? Kas mõistete sõnastused on korrektsed ja tunduvad Teile loogilised? Kas sihtarvude seadmine sellisel kujul on Teie arvates loogiline ja teostatav? Kas üldine lähenemine on Teie jaoks tervitatav või pigem mitte? Kas meetmed, kuidas toidujäätmete vähendamist saavutada on teie jaoks piisavad või peaks olema midagi veel lisatud? Loodame, et välja toodud aspektid aitavad algatuse osas mõtteid seada. Lugupidamisega, Eliise Merila Peaspetsialist | Välissuhete osakond Senior Officer | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] | Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee From: Eliise Merila Sent: Friday, August 4, 2023 6:29 PM Cc: Ketre Kirs <[email protected]>; Krista Kupits <[email protected]> Subject: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi jäätme raamdirektiivi muudatused Hea koostööpartner! Tekstiilijäätmete kestlikku käsitlemise toetamiseks ning toiduraiskamise vähendamiseks avaldas Euroopa Komisjon 05. juulil ettepaneku ELi jäätme raamdirektiivi muudatusteks. Algatusega soovitakse kiirendada tekstiili eraldi kogumise, sortimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu sektori arengut Elis ning säästa inimtoiduks ettenähtud toitu ja suurendada seeläbi toiduga kindlustatust. Tekstiilijäätmetega tegelemiseks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eeskirjade kohta, millega panna tootjad vastutama tekstiiltoodete kogu olelusringi eest ja toetatakse tekstiilijäätmete kestlikku käitlemist ELis. Algatusega soovitakse kehtestada kõigis ELi liikmesriikides tekstiiltoodete jaoks kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Kavandatud jäätmekäitluseeskirjadega soovitakse tagada, et kasutatud tekstiil sorditakse korduskasutamiseks ja see, mida korduskasutada ei saa, suunatakse esmajärjekorras ringlussevõttu. Samuti käsitletakse ettepanekus tekstiilijäätmete ebaseaduslikku eksporti riikidesse, kus puuduvad võimalused neid käidelda. ELis visatakse igal aastal ära ka ligi 59 miljonit tonni toitu (131 kg elaniku kohta), mille hinnanguline turuväärtus on 132 miljardit eurot. Toidukindluse, ressursside kestlikuma kasutuse ja toiduainete tootmise keskkonnamõju vähendamiseks tegi Komisjon ettepaneku, et liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks 10% võrra töötlemis- ja tootmissektori toidujäätmeid ning 30% võrra (elaniku kohta) jaesektoris ja tarbimises (restoranid, toitlustus ja kodumajapidamised) tekkivaid toidujäätmeid. Ettepanekutega saab tutvuda: Proposal for a targeted revision of the Waste Framework Directive (europa.eu) Komisjoni pressiteated koos teabelehtede ja küsimuste-vastuste dokumentidega leiab: Euroopa roheline kokkulepe: loodusvarade säästev kasutamine (europa.eu); Ringmajandus tekstiilisektoris (europa.eu) Oleme koostöös teiste ministeeriumitega koostamas algatuse kohta Vabariigi Valitsuse seisukohti ning seejuures on meile väga olulised ka teie tähelepanekud. Palume teie sisendit tähtajaga 15. september aadressidele [email protected], [email protected] ja [email protected]. Lisaks korraldame huvitatud osapooltele algatuste tutvustamiseks infoseminari 31. augustil kl 13 Teamsi vahendusel. Kalendrikutse leiab manusest ning samuti on võimalik liituda järgmise lingi kaudu: Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia Lugupidamisega, Eliise Merila Peaspetsialist | Välissuhete osakond Senior Officer | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] | Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee Küsimus Vastus Kas tekstiilitoodete tootjavastutusorganisatsiooni (-d?) peavad rajama tootjad? Või loob selle riik monopoolsena? Seletuskirja järgi hetkel nii: Liikmesriike julgustatakse kaaluma mitme tootjavastutusorganisatsiooni volitamist, kuna konkurents selliste tootjavastutusorganisatsioonide vahel võib tuua tarbijatele suuremat kasu, suurendada uuendusi, vähendada kulusid, parandada kogumismäärasid ja suurendada selliste organisatsioonidega lepinguid sõlmida soovivate tootjate valikuvõimalusi. Täna pakendite valdkonnas on konkurents ja ettevõtted ise on tootjavastutusorganisatsioonid loonud. Kas tuleb sama süsteem? Leiame, et siis toimub turul isereguleerimine ning tekstiilivaldkonna tootjavastutus sarnase süsteemi alusel tekib. Ja kas tekstiilitoodete register tehakse liikmesriigi põhine või EL ülene? Kui liikmesriigi põhine, siis kas see luuakse pakendiregistri laiendusena nt või tehakse nullist täiesti uus IT lahendus? Praegu on ettepanekutes kirjas , et võiks siiski olla riigipõhine ning seda tegelikult ka toetaksime, kui huvirühmad teisiti ei arva. Küll aga saavad registrid olema siis ülesehitatud üle E uroopa samadel alustel, et saaksime andmeid võrrelda. Nii on meie arvates kohalikule tootjale kõige mugavam. Kuidas seda tehniliselt üles ehitada täna veel ei tea, kindlasti soovime seda teha koostöös, et kasutajale kõige mugavam oleks. Pakendivaldkonnas Eesti hiljuti kaotas nn mikroettevõtete erisuse ehk sõltumata turule pandud pakendi mahust peab siiski ettevõte osalema laiendatud tootjavastutuses. Kas tekstiiliga on plaan rakendada sama loogikat ja õppetundi n.ö jäneste/ freeriderite ennetamiseks? See oleneb läbirääkimiste käigust ning riikide soovidest. Kuna väikeettevõtjad moodustavad enamuse, siis siin on seisukohti erinevaid, sest nende mõju oleks tegelikult suur. Eesti saab seisukohana toetada nii üht kui teistpidi lähenemist, kuid see on kindlasti vaja omavahel kokku leppida. Probleemiks vihmased ilmad kui saaki ei saa koristada. Mis tase/sihtarv on põllumajanduses vähendamiseks määratud ja mis metoodikaga? Põllumajandusele ehk esmatootmisele ei ole eraldi sihtarvu seatud. Mis uuring on 2020. aastal tekkinud koguste mõõtmise aluseks (SEI uuring või mõni teine uuring)? Food waste and food waste prevention - estimates - Statistics Explained (europa.eu) Kas liigiti tarbimisjärgsete tekstiilide kogumine 1.01.25 jääb meie KOVidele kehtima, kuigi puudub infra ja teadmine, kuidas tarbimisjärgsete tekstiilide kogumine ja kogutu käitlemine olema hakkab? Jah, Eesti jäätmeseaduses ei ole plaanis muudatusi teha ning antud nõue jääb kehtima. 2024 . aastal on KOV-ide toetamiseks tulemas liigiti kogutud jäätmete taristu meede, mille abil saab i nfrat täiendada . 2024 suvel valmib uuring, mis annab ülevaate võimalikest käitlusviisidest nii Eestis kui ka lähiriikides. Lisaks ei oska kaubanduse nimel öelda, kas meie sihtmäär on tehtav kuna meil ei olegi sihtmäära.... Koos horeca ja majapidamistega me ju ei tea, mis on ootus kaubandusele. 50%, 5%..? Hetkel on Euroopa Komisjoni otsus panna toitlustussektor, jaekaubandus ja kodumajapidamised ühise toidujäätmete vähendamise eesmärgi alla. Iga l iikmesriik saab riigisiseselt võtta kasutusele meetmeid, kuidas toidujäätmete teket vähendada. Ootame teilt ka tagasisidet, kas antud lähenemine on pigem halb või hea ning kas sektoripõhine arvestus oleks parem? Mis läheb toidu tootmise arvestusse? Kas kogu esmatootmine jääb direktiivist välja sh põllumajandussaaduste külvist kuni saaduste edasimüümiseni? Jah, esmatootmine jääb direktiivist välja. Esmatootmine on defineeritud määruse nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 kui tegevus, milleks on loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sh saagikoristamine ning tootmiskohas esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Esmatootmine on nt puu- ja köögiviljade, maitsetaimede ja ürtide, võrsete, seente kasvatamine, puumahla kogumine või marjade ja seente korjamine metsast. Kuid esmatootmine ei ole enam köögivilja koorimine, puuvilja tükeldamine ja mahla pressimine, see on toidu tootmine. Millised meetmed või milliseid tegevusi riik täna reaalselt ettevõtetele on plaaninud - kindlasti juba selles suunas mõtted liiguvad? Väljatöötamisel on SF toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, kus muuhulgas toetatakse ka toidujäätmete tekke vähendamist. Arutelu all on seadusandluse ülevaatamine ning kaardistamine. Seni tehtud analüüsid ja uuringud peaksid ka suutma valgustada seda, kui suur raiskamise vähendamise potentsiaal erinevates sektorites võiks olla. Viimane uuring SEI poolt tehtud ning vastavalt toidutarneahelale on välja toodud tekkekogused. Uuring on leitav: https://www.sei.org/projects/uuringud-toidujaatmete-ja-toidukao-kohta/ Kas direktiivi mõistes räägitakse toidujäätmetest või ka toidukaost? Tegemist on Jäätmete raamdirektiivi muudatustega ning siinkohal räägitakse toidujäätmete vähendamisest. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on ühe meetmena välja toodud toidu annetamise ja muu inimtoiduks ümberjagamise soodustamine, toidu ümberjagamine eelistatuna inimestele kui loomasöödaks või toidu ümbertöötlemiseks toiduks mittekasutavaks tooteks (Artikkel 9a, punkt 1 (c)) Kuidas me saame võtta vastu otsuseid ja teha tegevuskava 2020 . aasta andmetega? 2020 . aasta on esmane aasta, kus kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tegid ühise metoodika järgi toi du jäätmete tekke uuringut ning seetõttu on võetud baasaastaks 2020 . aasta. Järgmine uuring Eestis toimub 2024 . aastal. Toidujäätmete tekke vältimise kava ei põhin e konkreetse aasta põhjal toodud andmetele vaid hetkel toimuvale situatsioonile . Toidujäätmete tekke vältimise kava lisatakse jäätmekava juurde.