Saatja: "Artur Izumrudov" <
[email protected]>
Saaja: "Maire Iro-Miller - AKI" <
[email protected]>
Teema: Vs: Päring
Kuupäev: 2026-09-30 09:54
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Aitäh vastuse eest!
Täpsustan igaks juhuks oma küsimusi. Innovaatiku juhtum on minu loos
eelkõige näide teema käsitlemiseks. Soovin lugejatele anda üldised
praktilised juhised selle kohta, mida inimene peaks tegema pärast seda,
kui talle teatatakse võimalikust andmelekkest.
Seetõttu kas oleks võimalusel vastata järgmistele küsimustele üldises
võtmes, sõltumata Innovaatiku konkreetsest juhtumist.
_____
Saatja: Maire Iro-Miller - AKI <
[email protected]>
Saadetud: kolmapäev, 30. september 2026 11:57
Adressaat: Artur Izumrudov <
[email protected]>
Koopia: press - AKI <
[email protected]>
Teema: RE: Päring
Tere, Artur!
Aitäh, et selle teema vastu huvi tunned.
Andmekaitse Inspektsioon on juhtumist teadlik ning oleme algatanud
järelevalvemenetluse. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetlus on
alles algusjärgus ja seega ei ole meil esialgu veel võimalik juhtumit
sisuliselt rohkem avada, kui seda on tehtud
<https://www.politsei.ee/et/uudised/keskkriminaalpolitsei-pidas-kinni-mehe
-keda-kahtlustatakse-patsientide-andmete-ebaseaduslikus-allalaadimises-137
41> PPA ja prokuratuuri 3. septembri pressiteates.
Andmekaitse Inspektsiooniga võtsid ühendust mitmed kliinikud, kelle
peamine küsimus puudutas rikkumisteate esitamist. Eraldiseisvad vastutavad
töötlejad, näiteks hambaravikliinikud ja teised juhtumiga seotud
teenusepakkujad, ei pea selle juhtumi kohta inspektsioonile eraldi
rikkumisteadet esitama.
Iga vastutav töötleja peab siiski hindama, millist mõju võib rikkumine
avaldada tema töödeldavatele isikuandmetele. Rikkumine tuleb
dokumenteerida ning hinnata, kas ja milliseid täiendavaid meetmeid on vaja
rakendada. Selle hindamise tulemuste põhjal võib olla vajalik näiteks
teavitada patsiente või teha muid asjakohaseid toiminguid.
Inimestel, kes soovivad teada, kas ja kuidas rikkumine neid puudutab,
soovitame esmalt pöörduda vastutava töötleja ehk näiteks oma kliiniku
poole. Teavet saab küsida ka Innovaatik OÜ-lt, kes on avaldanud oma
veebilehel <https://www.innovaatik.ee/andmekaitseparing/> juhised
andmekaitsepäringute esitamiseks.
Praeguse info põhjal ei ole alust arvata, et lekkinud andmeid oleks
kuritarvitatud või kellelegi edastatud.
Selliseid juhtumeid võivad aga ära kasutada kurjategijad kelmuste või
õngitsuskatsete läbiviimiseks. Kui inimesega võetakse andmelekkega seoses
ühendust, võib tegemist olla pettusega. Soovitame inimestel olla
tähelepanelik ootamatute sõnumite ja kõnede suhtes, mitte avaldada paroole
ega muid tundlikke andmeid ning mitte avada kahtlaseid linke.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi.
Heade soovidega
Maire Iro-Miller
Avalike suhete nõunik
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
<https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/>
LinkedIn | <https://www.youtube.com/@andmekaitse> YouTube
<https://www.aki.ee/>
From: Artur Izumrudov <
[email protected]>
Sent: Friday, September 25, 2026 12:19 PM
To: press - AKI <
[email protected]>
Subject: Päring
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Minu nimi on Artur Izumrudov, olen vene Delfi ajakirjanik.
Augusti lõpus teatas hambaravi infosüsteeme haldav ettevõte Innovaatik
politseile, et nende süsteemi on sisse murtud. Kätte saadi patsientide
andmeid, sealhulgas terviseandmeid.
Pärast seda hakkasid kliinikud oma kliente
<https://www.delfi.ee/artikkel/120608471/hambaravi-infosusteemi-andmeleke-
vois-puudutada-ka-meliva-patsiente> teavitama, kas nende andmed võisid
kõrvaliste isikute kätte sattuda.
Seoses sellega tahaks saada konkreetseid soovitusi, kuidas inimene peaks
sellises olukorras käituma:
1. Mida peaks inimene tegema, kui talle teatatakse, et tema
isikuandmed võisid andmelekkes sattuda kõrvaliste isikute kätte?
2. Kas inimene saab ise kuidagi mõjutada olukorda või vähendada
võimalikku kahju pärast seda, kui andmed on juba lekkinud?
3. Millised andmed on sellises olukorras kõige tundlikumad ja
millised kujutavad endast väiksemat riski? Näiteks kui lekkida võisid
inimese nimi, isikukood, telefoninumber, aadress ja ostu- või
teenindusajalugu. Ühesõnaga kas on olemas mõni lihtne rusikareegel, mille
järgi inimene saaks hinnata, kui tõsine tema jaoks konkreetne andmeleke
on?
4. Mida võib kurjategija sellise andmekogumi abil teha? Kas näiteks
nime, isikukoodi, telefoninumbri ja aadressi olemasolu võib suurendada
identiteedivarguse, pettuse või õngitsusrünnakute riski?
5. Kui lekkinud on ka terviseandmed, siis milliseid täiendavaid riske
see inimese jaoks kaasa tuua võib?
6. Kui inimene saab ettevõttelt teavituse, et tema andmed võisid
lekkida, siis millist infot peaks ettevõte talle kindlasti andma? Kas
inimesel on õigus teada täpselt, millised tema andmed lekkisid ja kas on
teada, kelle kätte need võisid sattuda?
7. Millistel juhtudel võib inimesel tekkida õigus hüvitisele?
8. Mida soovitaksite inimestel teha kohe pärast sellise teavituse
saamist. Näiteks kas muuta paroole või võtta kasutusele muid meetmeid?
Ette tänades
RusDelfi reporter-toimetaja
Artur Izumrudov
Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, Tallinn 10151