Sissetulev kiri

EELNÕU xx.yy .202 5 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr [Registreerimisnumber] Vabariigi Valitsuse 14 . veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektri süsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 punkti 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) p aragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 6 – 9 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva määruse § 29 lõikes 5 nimetatud kauglugemisseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) kauglugemissead mes on võetud kasutusele asjakohased meetmed, mis võimaldavad tõkestada andmetega manipuleerimi st ja andmetega manipuleerimist kindlaks teha; 2) kauglugemisseadme ja selle andmevahetuse kõrge küberturvalisuse taseme tagamiseks lähtutakse küberturvalisuse seadusega ja selle rakendusaktidega kehtestatud nõuetest, võttes arvesse parimaid valdkondlik k e tehnoloogiaid; 3 ) kauglugemisseade vastab õigusaktide ga kehtestatud tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse nõuetele , sealhulgas isikuandmete kaitse seaduse , selle rakendusaktide ja Euroopa Liidu õigusaktid ega kehtestatud asjakohastele nõuetele. ( 7 ) Võrguettevõtja teeb tarbijale kättesaadavaks info kauglugemisseadme kohta ja teavitab t eda kauglugemisseadme paigaldamisel või enne seda kauglugemisseadme funktsionaalsustest, sealhulgas energiatarbimise ja -tootmise jälgimise võimalustest , ja talle antakse teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud nõuetega. ( 8 ) Võrguettevõtja võib kõikidele elektrivõrgu toimimist mõjutavatele kauglugemisseadmete le kehtestada lisa nõudeid ja eristada nõudeid kauglugemisseadme kasutamise eesmärkide ja turuosaliste rühmade järgi. (9) Spetsiaalsele mõõtevahendile kohaldatavad andmete valideerimise nõuded, tehnilised ja metroloogianõuded, mida näeb ette elektrituruseaduse §42 lõige 3 punkt 10, kehtestab iga võrguettevõtja ise oma teeninduspiirkonnas. Võrguettevõtja võib nõuda täiendavate spetsiaalsete mõõteseadmete paigaldamist salvestatud elektrienergia koguste tuvastamiseks ja eristamiseks liitumispunktis toimuvast muust tarbimisest ja tootmisest. “; 2 ) paragrahvi 30 täiendatakse lõi g e tega 9 , 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „( 9 ) Võrguettevõtja teeb tarbija taotlusel tarbijale kergesti, turvaliselt ja tasuta standardse liidese kaudu kättesaadavaks kontrollimata reaalajalähedased mõõteandmed. Standardse liidese kaudu kättesaadavate a ndmete edasise kasutamise ga kaasnevate riskide eest vastutab tarbija. (10) Kui tarbija on esitanud võrguettevõtjale lõikes 9 nimetatud taotluse ning tarbijale paigaldatud kauglugemisseade võimaldab 15-minutilise intervalliga mõõtmist, kuid ei võimalda teostada lõikes 9 nimetatud toiminguid, siis paigaldab võrguettevõtja taotluse esitanud tarbija kulul tarbijale 9 0 päeva jooksul kauglugemisseadme , mis lõikes 9 nimetatud toiminguid teostada võimaldab . (11) Kui tarbija on esitanud võrguettevõtjale lõikes 9 nimetatud taotluse, kuid tarbijale paigaldatud kauglugemisseade ei võimalda 15-minutilise intervalliga mõõtmist, siis paigaldab võrguettevõtj a taotluse esitanud tarbijale 90 päeva jooksul vastava kauglugemisseadme . S eadme vahetamise eest tasub võrguettevõtja juhul , kui tarbija on agregaatoriga sõlminud kehtiva agregeerimislepingu . (1 2 ) Kui § 29 lõikes 5 nimetatud mõõtmine ei toimu kauglugemisseadmega , mis võimaldab 15-minutilise intervalliga mõõtmist, siis tarbija taotlusel paigaldab võrguettevõtja tarbijale 9 0 päeva jooksul 15-minutilise intervalliga mõõtmist võimaldava kauglugemis seadme kuni 2032. aasta 31. detsembrini tarbija kulu l , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ning alates 2033. a asta 1. jaanuarist võrguettevõtja kulul. “; 3 ) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „ „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. § 2 . Vabariigi Valitsuse 6. mai 2021. a määruse nr 44 „ Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine “ (RT I, 12.05.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ 1. j aanuaril 2031 . a “ tekstiosaga „ 1. m ärtsil 203 5 . a. “. § 3 . Määruse § 1 punkt 2 jõustu b 202 6 . aasta 1 . septembr il . Kristen Michal peaminister Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Keit Kasemets riigisekretär xx.yy . 20 2 5 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määruse e elnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199) , ülevõtmisega Eesti õigusesse. Direktiiv võeti põhiosas Eesti õigusesse üle 23. veebruaril 2022. a vastu võetud elektrituruseaduse muudatustega. Lisaks tehti 9. mail 2022 muudatused elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eelnõu kohase määruse ga täiendatakse elektri süsteemi toimimise võrgueeskirj a direktiivi (EL) 2019/944 artik kel 20 ja lisa II kohaste kauglugemisseadmet e nõu etega ning artikkel 7b tulenevate spetsiaalse le mõõtevahendi le kehtivate nõuetega seonduva . Muudatused on vajalikud direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Lisaks võimaldab muudatus tarbijatel saada taotluse alusel reaalajalähedasi andmeid ja kasutada neid an d meid oma energiatarbimise jälgimiseks, tarbimise juhtimiseks, koduautomaatika juhtimiseks, elektrisõidukite nutilaadimiseks ja teha andmed ka energiateenuse osutajatele kättesaadavaks. Täiendavalt pikendatakse eelnõukohase määrusega uute (15-minutilise mõõtmisintervalliga) kauglugemisseadmete paigaldamise tähtaega 31. detsembrilt 2030 31. detsembrini 2033 . Pikem üleminekuaeg võimaldab olemasolevad kauglugemisseadmed kasutada oma kasuliku eluea lõpuni . Hinnanguliselt on olemasoleva vara jääkväärtus 8,6 mln €, mida on võimalik kasutada vara eluea lõpuni. Seadmete asendamise ajatamine võimaldab säästa hinnanguliselt 5,6 mln € paigalduskuludelt ning hajutada ca 100 mln € suurust investeeringut pikema perioodi peale. Asendades kauglugemisseadmed enne seadmete eluea lõppu, tasuksid tarbijad samaaegselt lisaks uute seadmete kulule ka 8,6 mln € vara jääkväärtusest tulenevast kulust. Hinnamõju võrgutasudele on sellisel juhul ligikaudu 3%. Tarbijad, kes soovivad 15-minutilise mõõtmisintervalliga kauglugemisseadet enne uut tähtaega, saavad seda võrguettevõtjalt vastavasisulise avalduse alusel. Muudatused puudutavad otseselt võrguettevõtjaid , kes mõõteseadmete nõuete täitmise ja asendamise eest vastutavad , ning tarbijaid , kelle elektritarbimist mõõdetakse . Eelnõu jõustub üldises korras , eeldatavalt 2025. aasta lõpuk s , välja arvatud reaalajalähedaste mõõteandmete tarbijale kättesaadavaks tegemise osas , mis jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril . 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud K liima ministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ( [email protected] , 625 6476 ) ja energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) . Määruse õigusekspertiisi on teinud Kli imaministeerium i õigusosakonna nõunik Anna Liisa Kotsjuba ( teenistussuhe lõppenud ). Keeletoimet use tegi Justiits - ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( [email protected] ). 1.3. Märkused 18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033 . Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise täht aeg oli 31. detsemb e r 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole täies mahus täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Eelnõu kohase määruse ga võetakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja üle direktiivi (EL) 2019/944 artik li 20 ja lisa II kohased kauglugemisseadme id puudutavad nõuded . 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muudatusega võtta üle direktiivi (EL) 2019/944 artik kel 20 ja lisa II kohased nõuded kauglugemisseadmete le ning artikkel 7b . Muudatused on vajalikud direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1. Punktiga 1 täiendatakse määrus e § 30 lõigetega 6 kuni 8 . Lõi ke s 6 sätestatakse kauglugemisseadmete le kehtivad andmekaits e ga seotud nõuded. Sättega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/944 artik li 20 punktid b ja c ning II lisa lõige 2. Artikkel 20 punkt i b kohaselt võtavad liikmesriigid nutiarvestisüsteeme kasutusele kooskõlas Euroopa standardite ja direktiivi II lisa ga ning tagavad, et nutiarvestisüsteemide ja andmevahetuse turvalisus vastab asjakohastele turvalisust käsitlevatele liidu õigusnormidele . Sealjuures võttes nõuetekohaselt arvesse parimat võimalikku tehnikat, et tagada kübertur be kõrgeim tase ning pidades samal ajal silmas kulusid ja proportsionaalsuse põhimõtet . Artikkel 20 punkt i c kohaselt peab olema tagatud lõpptarbijate eraelu puutumatus ja andmekaitse peab vasta ma asjakohastele andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevatele liidu õigusnormidele. Käesoleva lõikega võetakse üle eelnimetatud põhimõtted. Kuna EL määrused ja Eesti seadused tagavad direktiivi nõuded ning kohalduvad vaikimisi, siis eriseaduses uusi nõudeid ei kehtestata, vaid selguse huvides viidatakse olemasolevatele (sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)) . Käesoleva s ätte eesmärk on tagada, et võrguettevõtja paigaldatav kauglugemisseade vastab küberturvalisus t käsitlevatele regulatsioonidele ja tarbijate isikuandme d on kaits tud . Täpsustus tehakse eelkõige õigusselguse parandamiseks , see ei too võrguettevõtjale kaasa täiendavaid nõudeid, mida ei ole juba olemasolevates õigusaktides keht esta tud . Võrguettevõtja peab juba täna lähtuma küberturvalisuse seaduse s , isikuandmete kaitse seaduses ja EL määrustes sätestatud nõuetest. Asjakohased EL määrused on muuhulgas (EL) 2019/943 , (EL) 2024/1366 ja (EL) 2016/679 . Lõi k e 7 kohaselt teavitab võrguettevõtja tarbijat uue kauglugemisseadme eri funktsioonidest ja andmetöötlejana andmesubjekti (antud juhul tarbijat) tema isikuandmete kogumisest ning töötlemisest . Viimati mainitud kohustus tuleneb otse IKÜM artiklitest 12-15 ning kehtib juhul kui seadusega ei ole seda piiratud . Sättega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 20 punkt f. Sätte eesmärk on ta gada, et tarbija oleks kauglugemisseadme funktsionaalsusest ja tema isikuandmete töötlemisest t eadlik . Lõi k e 8 kohaselt võib võrguettevõtja kõikide le elektrivõrgu toimimist mõjutavate le kauglugemisseadmete le kehtestada lisa nõudeid ja eristada nõudeid kauglugemisseadme kasutamise eesmärkide ja turuosaliste rühmade järgi . Selle sättega võimaldatakse võrguettevõtjal kehtestada rangemaid küberturvalisuse nõudeid näiteks suurtarbi jate, sh tootmisega seotud tarbimis t mõõtvate le kauglugemisseadmete le . Lõike 9 järgi kehtestab iga võrguettevõtja ise oma teeninduspiirkonnas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 7b ette nähtud spetsiaalsele mõõtevahendile kehtivad nõuded ja tingimused. Kuna neid mõõteandmeid hakatakse kasutama näiteks elektrienergia salvestuse nn. topeltmaksustamise vältimiseks (mida näeb ette metoodika, mis on kirjeldatud elektrituruseaduse § 59 2 lõi kes 10) , on v õimalik igal võrguettevõtjal kehtestada lähtudes konkreetsest võrguolukorrast ja kohalikest tingimustest lähtuvalt võimalikult asjakohased, täpsed ja pettuskindlad , kulutõhusad tehnilised ja metroloogia-alased nõuded . Kuna iga võrguettevõtja tunneb oma võrgupiirkonda kõige paremini, on neil kõige parem ülevaade, missugused taatlemise sageduse, taseme ja kvaliteedi kriteeriumid seada. Üle-eestiliselt ja kõigis võrguettevõtjate teeninduspiirkondades ühtsete , liiga rangete , kalleid seadmeid nõudvate ja detailsete nõuete kehtestamine võib koormata väikeseid tarbimise juhtimises osalevaid turuosalisi ja salvesteid liigselt nii halduskoormuse kui infotehnoloogilise paindlikkuse puudumise tõttu ning reeglite liiga üldiselt või nõrgalt seaduse tasandil kehtestamine omakorda toob kaasa õigusselguse puudumise ja tõlgendamisvaidlused. Seega võivad turuosalised erinevates võrguettevõtjate teeninduspiirkondades saada erinevad nõuded spetsiaalsele mõõtevahendile ja võib suureneda järelevalvega seotud halduskoormus Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ame tile ning Konkurentsiametile . Samas lõikes nähakse ette võimalus rohkem kui ühe spetsiaalse mõõtevahendi paigaldamise nõudmiseks kuna ü ksnes salvesti juurde paigaldatud spetsiaalse mõõtevahendi mõõteandmete alusel ei pruugi olla tuvasta ta vad võrgust salvestatud ja võrku tagasi antud elektrienergia kogused. Ehk peab olema üheselt tuvastatav salvestatud elektrienergia koguste päritolu, st kas elektrienergia on salvestisse liikunud tootmisseadmest või võrgust ning kas salvestist tagasi antud elektrienergia anti võrku või kasutati kohapealse tarbimise katteks. Selleks tuleb võrguettevõtja nõudmisel spetsiaalse mõõtevahendi kasutamise korral vähemalt kauplemisperioodi mõõtmisintervalliga elektrienergia koguste mõõtmist võimaldav spetsiaalne mõõtevahend paigaldada ka muu tarbimise ja tootmise mõõtmiseks . Punktiga 2 täiendatakse määruse § 30 lõi getega 9 , 10 ja 11 . Lõike 9 kohaselt teeb võrguettevõtja tarbija taotlusel tarbijale kergesti, turvaliselt ja tasuta standardse liidese kaudu kättesaadavaks kontrollimata reaalajalähedased mõõteandmed. Andmete edasise kasutamise ja kättesaadavaks tegemise eest vastutab tarbija. Sättega ei kaasne täiendava t andmete kogumist, kuna kauglugemisseadmed mõõdavad tarbimist juba täna ja edastavad tarbimis andmed kesksesse andmebaasi. Sättega kaasneb tarbijale täiendav võimalus oma tarbimisandmetele ligi pääseda lühikese (reaalajalähedase) aja vältel kasutades füüsilist liidest. Andmete allalaadimise järel on andme te ja nende kasutamise eest vastutav tarbija ja mitte enam võrguettevõtja. Lõige 10 ja 11 täpsusta vad , et juhul kui olemasolev kauglugemisseade ei võimalda tarbijale andmeid kättesaadavaks teha, siis paigaldab võrguettevõtja seda võimekust omava kauglugemisseadme tarbija taotlusel . Üldjuhul tasub seadme asendamise eest tarbija. Kui asendatav kauglugemisseade ei võimalda 15-minutilise intervalliga mõõtmist, siis tasub asendamise eest võrguettevõtja juhul, kui tarbijal on kehtiv agregeerimisleping, mis tõendab , et tarbija osaleb agregeerimise s. Agregeerimislepingu olemasolu saab võrguettevõtja kontrollida andmevahetusplatvormi Estfeed kaudu. 2025. aasta sügisel kehtiva hinnakirja järgi on kauglugemisseadme (arvesti) vahetamise tasu 109,12 eurot, mis sisaldab üksnes vahetamise kulu, aga mitte arvesti enda kulu. Lõikes 10 täpsustatud juhul on tarbijal juba 15-minutilise mõõteintervalliga seade ja võrguettevõtjal ei ole ks vaja lik seadet seadusest tulenevalt asendada , mis tõttu pole kauglugemis seadme asendamine võrguettevõtja kulul põhjendatud. Teisel juhul, kui võrguettevõtja peab 15-minutilise intervalliga mõõtmise võimekuse tagama ja seadme regulatsiooni kohaselt asendama, siis on põhjendatud kulu kandmine võrguettevõtja poolt. Lõi k e 1 1 eesmärk on seega täpsustada olukorda, kus tarbijal vastava võimekusega kaugl u gemisseade puudub. Kuna kõik tarbijad tõenäoliselt ei soovi ega vaja reaalajalähedastele mõõteandmetele ligi pääsu , siis ei ole mõistlik kõigile tarbijatele lausaliselt reaalajalähedaste mõõteandmete ligipääsu võimaldava liidestusega arvesteid paigaldada. Käesoleva määruse koostamisel on konsulteeritud suur e mate võrguettevõtjatega, mille käigus selgus, et täna kasutusel olevad arvestid enamjaolt ei võimalda reaalajalähedasi kontrollimata andmeid kättesaadavaks teha. Selleks, et tagada arvesti asendamine üksnes juhul kui andmed võetakse eesmärgipäraselt kasutusele ning välja ei vahetataks alles oma tehnilise eluea alguses olevaid seadmeid , on mõistlik, et arvesti asendatakse tarbija taotlusel ja üldjuhul tarbija kulul . Selline lähenemine võimaldab vältida ebavajalikke võrguettevõtja kulusid ning leevendada survet võrgutasude tõusuks. Nõue reaalajalähedased mõõteandmed kättesaadavaks teha tuleb direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 20 punktist a. Praegu saab tarbija oma tarbimisandmed kätte kõige varem järgmisel päeval, kuid muudatuse tulemusel tehakse tarbija soovil tema andmed talle kättesaadavaks reaalajalähedasel ajavahemikul. Reaalajaläheda s e ks ajavahemikuks loetakse vähemalt 15 minutit. Võrguettevõtja võib andmed teha ka lühema ajavahemiku kohta kättesaadavaks. Tarbijal on elektrituruseaduse (ELTS) järgi võimalik lasta paigaldada ka tehniliselt keerukam seade, mis võimaldab lühema resolutsiooniga mõõtmist. Sellisel viisil kontrollimata andmeid ei kasuta t a elektrienergia eest arveldamisel. Muudatus võimaldab tarbijal andmeid kasutada pidevalt oma energiatarbimise jälgimiseks, tarbimise juhtimiseks, koduautomaatika juhtimiseks, elektrisõidukite nutilaadimiseks ja teha andmed kättesaadavaks energiateenuse osutajatele. Tõenäoliselt teevad võrguet te võtjad andmed kättesaadavaks HAN-liidese ( home area network ) kaudu. Mitmes riigis (nt Soomes ) on tarbijatel võimalik taotleda HAN-liidese kaudu ehk otse kauglugemisseadmest andmete kättesaadavaks tegemist. Soome jaotusvõrguettevõtja Elenia on teinud tarbijale võimalikuks iseteeninduses HAN-liides e aktiveeri mise ja seejärel teenus e kasutam ise . Jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ plaanib laiema kauglugemisseadmete asendamise käigus paigaldada 15-minutilise mõõteintervalliga kauglugemisseadmed , mis võimaldavad samal viisil tarbijatel andmeid HAN-liidese kaudu kätte saada. Praegu põhiliselt kasutusel olevad vana põlvkonna kauglugemisseadmed seda ei võimalda. Samuti ei võimalda HAN-liidese kasutamist jaotusvõrguettevõtja te Viru Elektrivõr g ud OÜ ja Loo Elekter AS praegu paigaldatud kaugl u gemisseadmed . Viru Elektrivõrgud OÜ ja Loo Elekter AS on tänaseks võtnud kasutusele 15-minutilise mõõteintervalliga arvestid. Eelnevast tulenevalt ei ole HAN-võimekuse loomiseks mõistlik kõik i arvest e id välja vahetada, kuna toimivate seadmete enne nende tehnilise eluea lõppu väljavahetamisega kaasneks ebavajalik kulu. Tõenäoliselt ei soovi ka kõik tarbijad saada reaalajalähedasi mõõteandmeid, mistõttu tehakse andmed tarbijale kättesaadavaks üksnes tarbija taotlusel . Selline lähenemine võimaldab võrguettevõtjal kulude kokkuhoiu eesmärgil paigaldada tarbijale kauglugemisseade , mis mõõdab 15-minutilise mõõteintervalliga, kuid ei võimalda andmete reaalajalähedaselt kättesaamist või võimaldab vähemalt vältida olemasolevate kauglugemisseadmete mittevajalikku , liiga varajast asendamist. Lõike 1 2 kohaselt paigaldab võrguettevõtja tarbija taotlusel tarbijale 15-minutilise mõõteintervalliga mõõteseadme 2026. aasta 1. septembrist kuni 2032. aasta 31. detsembrini tarbija kulul ning 2033. aasta 1. jaanuarist alates võrguettevõtja kulul ning alates 2035. aasta 1. märtsist tuleb iga asendatava mõõteseadme puhul tagada, et mõõteseade võimaldab vähemalt 15-minutilise mõõteintervalliga võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia koguseid mõõta. See täpsustus on vajalik, et võimaldada tarbijal igal juhu soovi korral saada osa 15-minutilise mõõteintervalliga mõõtmisest enne kui võrguettevõtja tavapärase mõõteseadme asendamisega tarbijani jõuab. Seega tarbijad, kes soovivad 15-minutilise mõõteperioodiga arvestit varem kui hiljemalt 203 5 . a asta kevade l, saavad selle vastavasisulise avalduse alusel. Kui arvesti vahetamisega kaasneb kliendile teatav mõistlik ku suurusjärku jääv kulu, on arvesti vahetamise soov läbimõeldum. Tasu rakendamata jättes või b arvesti vahetamise taotlusi esitama hakata hulgaliselt klient e , kes tegelikkuses 15-min utilise mõõteintervalliga andmeid tarbimise juhtimiseks ega agregeerimises osalemiseks ei vaja, mis võib vii a olukorrani, kus võrguettevõtjal tekib vajadus töökorras arvestid maha kanda. See tekitab võrguettevõtjale põhjendamatu kulu, mis omab vahetut mõju Eesti lõpptarbijate poolt makstavale võrgutasule. Punktiga 3 täiendatakse määrust normitehnilise märkusega. Paragrahv iga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. mai 2021. a määrust nr 44 ( edaspidi: määrus nr 44), millega muudeti elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja , paragrahvi 1 lõiget 7 ja selle jõustumissätet . Määruse nr 44 § 2 lõike 3 kohas el t jõustuvad määruse § 1 punktid 6 ja 7 1. jaanuaril 2031. a. Punktiga 6 muudetakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lõige 8 ja punktiga 7 jõustat a kse uus lõige 9 , mis sätestab, et võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et kõik võrgulepinguga mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust vähemalt 15-minutilise intervalliga . J õustumissätte muudatusega muudetakse kohustuse jõustumise aega ja p ikendatakse seda kahe aasta võrra , 1. märtsini 203 5 , mis ajaks peavad kõik võrgulepinguga mõõtepunktid olema varustatud vähemalt 15-minutilise intervalliga võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguseid mõõtva mõõteseadmega. 2025. aasta novembri seisuga on Elektrilevi, suurima jaotusvõrguettevõtja laos ligikaudu 8500 nn. PLC arvestit, mis ei sobi 15-minutilise intervalliga mõõtmiseks. Arvestades, et Elektrilevi paigaldab aastas keskmiselt 5000-6000 PLC arvestit, kulub laojäägi kasutusele võtmiseks ligikaudu 1,5 aastat. Kuna arvestid on töökorras ja kasutamiseks kõlblikud (s.o kehtiva taatlusega), siis ei ole nende maha kandmiseks põhjust ning sellega kaasneks kulu . Ka ei oleks neile seadmetele paraku järelturgu, st tootjale tagastamise või edasimüügi võimalus puudub , kuna lisaks osadele tähistele on arvesti esikaanele pressitud Elektrilevi logo. Elektrilevi brändinguga arvestite turule l uba mine looks võimaluse pettusteks, mida Elektrilevi peab mõistlikuks vältida. Arvestades arvestipargi loomuliku uuendamise vajadust on mõistlik määrusega kehtestada 15-min utilise mõõteintervalliga seadmetele ülemineku lõpptähtajaks 01.03.2035, kuna just 2034 . aasta lõpus saabub suuremas mahus olemasolevate arvestite taatluse lõpptähtaeg. Aastapõhine mahakandmisele kuuluvate arvestite kogus koos rahalise mõjuga on ligikaudsete arvutuste põhjal järgmine: Tähtaeg Mahakandmisega kaasnev kulu Mahakandmisele kuuluvate arvestite hulk 01.01.2031 8,6 mln € ca 163 600 tk 01.01.2032 6,4 mln € ca 87 600 tk 01.01.2033 5,3 mln € ca 78 600 tk 01.01.2034 4,2 mln € ca 70 000 tk 01.01.2035 3,2 mln € ca 61 000 tk 01.01.2036 2,4 mln € ca 53 000 tk Hinnanguliselt on olemasoleva vara jääkväärtus 8,6 mln eurot , mida on võimalik kasutada vara eluea lõpuni. Seadmete asendamise ajatamine võimaldab säästa hinnanguliselt 5,6 mln eurot paigalduskuludelt ning hajutada ca 100 mln euro suurust investeeringut pikema perioodi peale. Asendades kauglugemisseadmed enne seadmete eluea lõppu, tasuksid tarbijad samaaegselt lisaks uute seadmete kulule ka 8,6 mln eurot vara jääkväärtusest tulenevast kulust. Hinnamõju ehk surve võrgutasude tõusu le on sellisel juhul ligikaudu kolme protsendi ulatuses . 15-minutilise intervalliga mõõteseadmetele järkjärguline üleminek võimaldab parandada eelkõige taastuvelektri tootmisega kaasnevat bilansi planeerimist ja seeläbi vähendada tekkivat ebabilanssi, mille tasakaalustamiseks süsteemihaldur Elering peab reguleerimisturul energiat soetama. Elektrilevi OÜ võrgus võimaldavad 99,6% elektritootmist mõõtvad mõõteseadmed 15-minutilise intervalliga mõõtmist, seega ei kaasne selle kohustuse, s.o vähemalt 15-minutilise intervalliga mõõta võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust , edasi lükkamisega negatiivset mõju tootmise bilansi planeerimisele. Elektrilevi hallatavast jaotusvõrgust tarbitavast elektrienergiast 71,7% on juba mõõdetud 15-minutilise intervalliga. Teisisõnu, nendes mõõtepunktides, kuhu on 2025. aasta alguseks paigaldatud 15-minuti intervalliga mõõtmist võimaldavad mõõteseadmed, tarbitakse valdav osa jaotusvõrgus tarbitud elektrienergia mahtudest. See näitab, et suur osa energiatarbimisest on juba koondatud täpsema mõõtmisviisi alla. Sellegipoolest on Elektrilevi OÜ võrgus 590 000 mõõteseadet, mis ei võimalda veel 15-minutilise intervalliga mõõtmist. Suuruselt teise jaotusvõrguettevõtja , Viru Elektrivõrgud mõõteseadmed on juba üle viidud 15 minutilise le mõõte intervallile, seega ei kaasne muudatusega mõju Viru Elektrivõrkudele. Elektrilevi OÜ ja Viru Elektrivõrgud turuosa müügimahu järgi oli 2023. aastal vastavalt 91% ja 3% . Paragrahviga 3 kehtestatakse üleminekuaeg reaalajalähedaste mõõteandmete tarbijatele kättesaadavaks tegemisele. Üleminekuaeg kuni 2026. aasta 1. septembrini . on mõistlik, et võimaldada võrguettevõtjatel valmistada ette vajalikud tööprotsessid ja teostada vajalikud arendused. 4 . Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/944 artik kel 20 ja lisa II (vastavustabel lisatud) . 5 . Määruse mõju Määruse muudatuse eesmärk on kauglugemisseadmete le kehtivate nõuete täpsustamine. Olulised muudatused on andmete liidese kaudu tarbijale reaalajas kättesaadavaks tegemine ja kauglugemisseadmete hankimisel riigi julgeoleku tagamisega arvestamine. Mõjutatud osa lised : Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat , kellest suurim on Elektrilevi OÜ (2023 . a turuosa 91 %), järgne b Viru Elektrivõrgud OÜ (2023 . a turuosa 3%) ja Loo Elekter AS (2023. a turuosa 1%) . Elektrilevi OÜ võrgus võimaldavad 15 - minutilist mõõtmist 119 541 kauglugemisseadet , aastatel 2027 – 2030 vajab väljavahetamist ca 580 000 kauglugemisseadet . HAN või muud analoogset võimalust kauglugemisseadmed ei paku. Viru Elektrivõrgud OÜ võrgus on ca 37 000 kauglugemisseadet , millest ca 2000 ei toeta 15-minutilist mõõteintervalli. HAN või muud analoogset võimalust pakub ca 1500 kauglugemisseadet . Loo Elekter AS võrgus on ca 3000 kauglugemisseadet , millest kõik on kauglugemise võimekusega. Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut ; äritarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut . Agregaatorid ja energiateenuse osutajad – agregaatorite poolt elektriturule müüdav tarbimiskaja võimsus tasakaalustamisturul on praegu 1–2 MW . T arbimiskaja potentsiaal on hinnanguliselt 200–400 MW , tarbimiskaja agregeerivaid ettevõtteid on Eestis vähem kui 10 . H AN -liidesega seotud m uudatus ed toovad võrguettevõtjatele kaasa kulude kasvu . Elektrilevi OÜ hinnangul ca 75 tuhat eurot HAN-liidese võimekuse loomine (nt liidese aktiveerimise ja deaktiveerimise võimekus) ja jooksvad halduskulud sõltuvalt vahetamise mahust . Muudatus, mille kohaselt pikendatakse 15-minutilise mõõteintervalliga mõõteseadmetele üleminekut omab põhilist mõju jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, kelle võrgus täna ei toeta 15-minutilist mõõteintervalli ca 590 000 mõõteseadet. Hinnanguliselt on olemasoleva vara jääkväärtus 8,6 mln €, mida on võimalik kasutada vara eluea lõpuni. Seadmete asendamise ajatamine võimaldab säästa hinnanguliselt 5,6 mln € paigalduskuludelt ning hajutada ca 100 mln € suurust investeeringut pikema perioodi peale. Asendades kauglugemisseadmed enne seadmete eluea lõppu, tasuksid tarbijad samaaegselt lisaks uute seadmete kulule ka 8,6 mln € vara jääkväärtusest tulenevast kulust. Hinnamõju võrgutasudele on sellisel juhul ligikaudu 3%. Teiste võrguettevõtjate näitel kokkuhoidu ei teki, kuna juba on paigaldatud uued mõõteseadmed. Võrreldes mõõteseadmete kiiremas korras asendamisega kaasneb muudatusega madalam hinnasurve (hinnanguliselt 5,6 mln eurot ) - investeeringute hajutamine pikemale ajaperioodile vähendab vajadust lühiajalisteks ja kulukateks teenusepakkujate kaasamisteks, aidates vältida turuhindadega seotud ajutisi hinnatõuse, samuti aitab ettevalmistusaja pikendamine korraldada hanked paremini ning planeerida ja jagada tööjõudu tõhusamalt, mis teeb elluviimise sujuvamaks ja tulemuslikumaks ning seeläbi vältida kõrgemaid personalikulusid . Tänase arvestivahetuse ajakava kohaselt peaks Elektrilevi OÜ näitel kogu arvestipark vahetatud saama kolme aastaga perioodil (2028–2030). Sellise ajakava täitmine nõuab väga suurt hulka kvalifitseeritud elektrikuid, kelle saadavus Eestis on piiratud. Tihe ajakava tõstab hankepakkumiste hindu ning mõjub projektijuhtimisele koormavamalt ja pigem negatiivselt. Muudatuse mõju tarbijatele ja agregaatoritele on positiivne, kuna neil on võimalik kasutada reaalajalähedas i andme i d. See võimaldab tarbijal oma tarbimist paremini planeerida ja saada ülevaade oma kuludest ning potentsiaalselt ka säästa. Agregaatorid , aga ka muud turuosalised – energiateenuse osutajad – saavad andmete paremat kättesaadavust ära kasutades luua tarbijatele uusi teenuseid. Näiteks on Soomes kasutusel Cozify HAN lahendus, mis võimaldab tarbijal oma elektritarbimis t reaalajas jälgi da . Küberturvalisuse ja andmekaitse nõuete täpsustamine ei too kaasa olulis t mõju, kuna juba praegu peavad võrguettevõtjad lähtuma järgnevatest küberturvalisuse ja andmekaitse regulatsioonidest , muuhulgas: küberturvalisuse seadus ; isikuandmete kaitse seadus ; määrus (EL) 2019/943 ; määrus (EL) 2024/1366 ; määrus (EL) 2016/679 . Võrguteenuse puhul on tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu võib suuremahuline mõõteseadmete asendamine omada mõju ka riigi julgeolekule. P otentsiaalseid riske ning ohuhinnanguid on mõõteseadmete asendamisel oluline a rvesse võtta, mida pikem seadmete asendamise ajakava võimaldab teha. Kokkuvõtvalt on muudatusel positiivne mõju, kuna võimaldab olemasolevat vara kasutada selle eluea lõpuni ja ajatada mõõteseadmete väljavahetamise pikemalt ajale, tuues eeldatavalt kaasa madalamad hankekulud, aga võimaldades hankeprotsessis maandada ka võimalikke julgeolekuga seotud riske. 6 . Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamise ga ei teki riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil lisa kulu ega tulu. 7 . Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 2 jõustu b 2026. aasta 1. septembri l . Hilisem jõustumise aeg võimaldab võrguettevõtjal muudatuseks ette valmistuda. Ülejäänud muudatused jõustu vad üldises korras , kuna normi adressaadid ei vaja kohanemiseks pikemat aega . 8 . Määrus e eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus e eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits - ja Digiministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiits- ja Digiministeerium ning eelnõu kooskõlastas Rahandusministeerium. E ttepanekute esitamiseks esitati määruse eelnõu Konkurentsiametile , Riigi Infosüsteemi Ametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve A metile ning turuosalistele. Lisa. Kooskõlastu stabel Saatja: "Mirjam Pihlak" <[email protected]> Saaja: "Eleringi Kliendihaldur" <[email protected]> Teema: Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muutmiseks koostatud eelnõu ja seletuskirja täpsustatud versioonid Kuupäev: 2025-11-12 15:27 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame Kliimaministeeriumi teate: Kliimaministeerium saadab kirja lisas tutvumiseks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muutmiseks koostatud eelnõu ja seletuskirja täpsustatud versioonid (eelmine versioon, mis suvel eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringil käis, asub <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2fd0a65-4c56-478c-9f07-4a2bf502e6c5> siin). Peamised muudatused, mida Vabariigi Valitsuse määrusega kavandatakse, on seotud sellega, kuidas toimub üleminek 15-minutilise mõõteintervalliga mõõteseadmete kasutamisele ning see, et iga võrguettevõtja enda kehtestada jäävad nõuded spetsiaalsele mõõtevahendile, mida energiasalvestusüksuse poolt elektrivõrgust võetud ja -võrku tagasi antud elektrienergia mõõtmiseks kasutada. Kliimaministeerium palub tagasisidet võimalusel hiljemalt 24. novembriks aadressil <mailto:[email protected]> [email protected] Thérèse Liis Kilk Energiavõrkude ekspert | Energeetikaosakond +372 6256 493 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee