Lisa 1 - Tehniline kirjeldus
Coachi ja karjäärinõustaja teenus
1. Organisatsiooni tutvustus
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) on info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas.
Viime ellu avaliku sektori olulisemaid IT-projekte, nõustame teisi riigiasutusi uute
arenduste ja halduse osas ning oleme teerajajaks uutele tehnoloogilistele lahendustele.
TEHIK alustas tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT
osakond ja Eesti E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks
uute e-teenuste loomisel ja olemasolevate teenuste haldamisel nii
Sotsiaalkindlustusametile, Terviskassale, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile,
Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui ka
võrdõiguslikkuse volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada kohalikele
omavalitsustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha
koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise
infosüsteemiga.
2. Teenuse sihtrühm
2.1. Coachi teenuse sihtrühmaks on TEHIKu erineva tasandi juhid (~40 juhti).
2.2. Karjäärinõustamise teenuse sihtrühmaks on kõik TEHIKu töötajad (~230 töötajat, sh
juhid).
3. Teenuse eesmärk
3.1. Coaching juhtidele - eesmärk on aidata meie juhte erinevate tehnikate abil neile
vajalikel teemadel lahendusi märgata ning inspireerida neid tegutsema, toetada
juhte isiklike ja tööalaste oskuste arendamisel, et tõsta tulemuslikkust.
3.2. Karjäärinõustamine kõikidele töötajatele - inimeste toetamine läbimõeldud
valikute tegemisel nii hariduses kui tööelus ning tööandjale regulaarne
isikustamata tagasiside andmine töötajate poolt nimetatud põhiliste stressorite ja
psühhosotsiaalsete ohutegurite vm kohta, et töökeskkonda parendada.
4. Nõuded nõustamise korraldusele ja läbiviimisele
4.1. Coachingu/nõustamise vajadus lepitakse kokku TEHIKu kontaktisiku kaudu.
4.2. Coachil/karjäärinõustajal peab olema vajadusel valmisolek pakkuda teenust
hiljemalt kolme nädala jooksul alates kontaktisiku pöördumisest. Iga
nõustamisvajadus ja selle aegkriitilisus lepitakse kokku juhtumipõhiselt.
4.3. Coachingud/nõustamised võivad toimuda TEHIKu kontoris aadressil Pärnu mnt
132, Tallinn; poolte kokkuleppel väljaspool kontorit või veebis.
5. Nõuded nõustamist läbiviivatele coachidele ja karjäärinõustajatele
5.1. Nõustamist läbiviiv coach peab:
5.1.1. omama vähemalt 3 aastast aktiivset juhtide nõustamiskogemust;
5.1.2. olema lõpetanud mõne rahvusvahelise coache akrediteeriva ühingu (ICF,
EMCC, ANSE või muu samaväärne) poolt tunnustatud väljaõppeprogrammi
või omab nende akrediteeringut.
5.2. Nõustamist läbiviiv karjäärinõustaja peab:
5.2.1. omama vähemalt 3 aastast aktiivset karjäärinõustamise kogemust
organisatsioonides (sh juhtidega);
5.2.2. omama karjäärispetsialisti kutsetunnistust, tase 6 või 7.
Hea tulevane koostööpartner!
Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada
pakkumus riigihankes „Coachi ja karjäärinõustaja teenus“. Hange on jaotatud osadeks: osa
1 – coaching; osa 2 – karjäärinõustaja. Pakkumuse võib esitada mõlemale osale.
1. Üldised nõuded
1.1. Teenuse sisu ja osutamise tingimused on kirjeldatud pakkumuskutses ja tehnilises
kirjelduses (raamlepingu lisa 1).
1.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et
1.2.1. nõustub kõigi hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimustega ja kohustub
teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete
pakkumuste esitamine ei ole lubatav;
1.2.2. tal on hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused;
1.2.3. pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva alates pakkumuste
esitamise tähtajast;
1.2.4. tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui
hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus
pakkuja menetlusest kõrvaldada ja sellise pakkujaga hankelepingut mitte
sõlmida.
1.3. Vajadusel märgib pakkuja, milline osa pakkumusest on tema ärisaladus. Kui pakkuja
ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu.
1.4. Vastavalt vajadusele võib hankija alustada pakkujaga läbirääkimisi, teatades
pakkujale läbirääkimiste aja ja läbiviimise korra. Pakkuja võib ettepanekud
läbirääkimisteks esitada ka pakkumuse osana.
1.4.1. Läbirääkimiste objektiks on:
1.4.1.1. tingimused, mille hankija on jätnud RHAD-sse lisamata;
1.4.1.2. sõlmitava lepingu tingimused;
1.4.1.3. pakkumuse maksumus.
1.4.2. Läbirääkimisi võib pidada nii suuliselt kui kirjalikult ning vajadusel mitmes etapis.
Suulised läbirääkimised protokollitakse.
1.4.3. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel täpsustatud lõpliku
pakkumuse. Täpsustatud pakkumus esitatakse e-posti teel läbirääkimistel kokku
lepitud tähtajaks.
1.5. Hankija avab pakkumuse pakkumuste esitamise tähtaja saabumise järel ja
kontrollib esmalt pakkumuse vastavust ja seejärel hindab vastavat pakkumust,
tunnistades edukaks ühe hindamise tulemusena edukaima pakkuja.
2. Vastavustingimused
2.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide
hankedokumentides esitatud tingimustega.
2.2. Hankija võib pakkujalt vastavuse tuvastamiseks küsida pakkumuse kohta
täiendavaud selgitusi, millele pakkuja kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul
vastama.
1
2.3. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine olulisi sisulisi
kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest.
2.4. Pakkumuse osana tuleb esitada:
2.4.1. osa 1 – coaching:
2.4.1.1. ülevaade coachi nõustamisteenuse osutamisest viimasel kolmel aastal,
osutatud teenuse maht tundides;
2.4.1.2. coachi väljaõppeprogrammi või akrediteeringut tõendav dokument;
2.4.1.3. täidetud maksumusvorm (lisa 1);
2.4.1.4. lepingusse lisatavate kontaktide nimekiri ja allkirjastaja informatsioon.
2.4.2. osa 2 – karjäärinõustaja:
2.4.2.1. ülevaade karjäärinõustaja nõustamisteenuse osutamisest viimasel kolmel
aastal, osutatud teenuse maht tundides, info karjäärinõustamise teenuse
osutamisest ettevõtetes/organisatsioonides (sh juhtidega);
2.4.2.2. karjäärispetsialisti kutsetunnistuse number või koopia kutsetunnistusest;
2.4.2.3. täidetud maksumusvorm (lisa 1);
2.4.2.4. lepingusse lisatavate kontaktide nimekiri ja allkirjastaja informatsioon.
3. Pakkumuse hindamine
3.1. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumust osade kaupa.
3.2. Edukaks tunnistatakse ja hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima
pakkumuse esitajaga. Kui pakkumuse esitab vaid üks pakkuja, siis hinnatakse
vastavaks tunnistatud pakkumust automaatselt maksimumpunktidega.
3.3. Hindamise kriteeriumiks on ühe töötunni maksumus ning hinnatakse järgmiselt:
madalaima maksumusega pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 100 punkti,
teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse
valemiga “pakkumuse väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte“ x “kõige
väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“.
3.4. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma, keelatud on esitada
negatiivse väärtuse või 0-hinnaga pakkumusi ning maksumus ei tohi olla eksitav.
Esitatud maksumus peab sisaldama kõiki hankijale kaasnevaid kulutusi
4. Pakkumuste tagasi lükkamine ja menetluse kehtetuks tunnistamine
4.1. Hankija lükkab tagasi ja jätab hindamata pakkumuse(d):
4.1.1. mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või
pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse
vastavust või pakkuja on esitanud tõele mittevastavaid andmeid;
4.1.2. mis ei ole esitatud tähtaegselt.
4.2. Hankija võib põhjendatud vajadusel omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
4.2.1. vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
4.2.2. menetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
4.2.3. menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust
seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
2
5. Pakkumuse esitamine
5.1. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 16.02.2024 kell 12:00.
5.2. Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile
[email protected].
5.3. Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo
saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse poole aadressil
[email protected].
3
Pakkumuskutse lisad
Lisa 1
Maksumusvorm (täida vaid selle teenuse osas, mille osas pakkumuse teed):
Maksumus km-ta
Coachingu ühe töötunni maksumus
Karjäärinõustaja ühe töötunni maksumus
Lepingusse lisatavate kontaktide nimekiri ja allkirjastaja informatsioon:
4
RAAMLEPING NR ___
Coachi teenus
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770,
aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus
Arm
ja
täitjad (edaspidi täitja)
Nimetus Registrikood Aadress Esindaja Kontaktisik Tunnitasu
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi
nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Coachi ja karjäärinõustaja teenus“ alusel
sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu
kehtivuse ajal raamlepingu esemeks oleva teenuse tellimiseks hankelepingute
sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on Coachi teenus (edaspidi teenus), mida täitja kohustub
osutama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud
tingimustest. Teenuse kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat teenust tellima.
1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 36 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või
raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumisel.
2. Üldtingimused
2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja
riigihanke alusdokumendid ning täitja esitatud pakkumus ja pooltevahelised
kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade
tingimustest.
2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd.
Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt
ja vastavalt kokkulepetele.
2.4. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu
eesmärkidest tellija seisukohalt.
2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud
1
küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast
tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise,
tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenust lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama
teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu;
3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud
eesmärgi saavutamist;
3.1.4. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes
selleks vajadusel tellija poole;
3.1.5. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja
praktikale;
3.1.6. omama kõiki vajalikke intellektuaalomandi õigusi teenuse osutamiseks;
3.1.7. andma üle teenuse osutamise tulemusel teostatud teenuse osade
kasutusõiguse tellijale (nt koolitusmaterjalid);
3.1.8. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist,
mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust
sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate;
3.2.3. tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed
on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud
meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
3.2.4. riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja
vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele
ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma
puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene
muudest kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või
nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei
ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui
lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu).
2
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe konsultatsiooni tunni maksimaalne hind
käibemaksuta fikseeritud lepingu preambulis.
4.2. Pakkumuse koosseisus esitatud ühikuhinda indekseeritakse esimest korda alates
01.02.2025. Iga kalendriaasta veebruarikuu 1. kuupäeva seisuga toimub ühe
ühikuhinna maksumuse indekseerimine järgneva 12 kuu jooksul sõlmitavatele
hankelepingutele.1 Indekseerimine toimub tarbijahinnaindeksi alusel, st
indekseerimise hetkele eelneva täispika kalendriaasta tarbijahinnaindeksi
muudatuse võrra tõuseb või langeb ühe ühikuhinna maksimaalne maksumus.
Maksimaalselt võib lepingu koguperioodil indekseerimise tulemusel ühikuhind
tõusta 20% esialgu esitatud ühikuhinnast. Negatiivse tarbijahinnaindeksi korral
vähendatakse ühe ühikuhinna maksumust vastavalt tarbijahinnaindeksi
muutusele, aga mitte väiksemaks, kui lepingu sõlmimisel kokku lepitud ühe
ühikuhinna maksumus.
4.3. Raamlepingu maht on maksimaalselt 20 000 eurot käibemaksuta, mis
summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.
4.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse osutamist ja/või teenuse tulemi
aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb
märkida riigihanke nimetus, lepingu number ja kontaktisiku andmed.2
4.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve
laekumisest.
5. Teenuse tellimine
Kohaldatakse juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme partneriga (ning eemaldatakse
alltoodud ühe partneriga teenuse tellimise punktid):
5.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse
sõlmituks tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel.
5.2. Käesoleva lepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu partnerite poolt
riigihankes esitatud pakkumuse:
5.2.1. Tellija esitab tellimuse riigihankes parima pakkumuse teinud raamlepingu
partnerile, esitades talle tellitava teenuse kirjelduse.
5.2.2. Raamlepingu partner peab tellimuse kinnitama või teavitama loobumisest
kahe tööpäeva jooksul tellimuse esitamisest arvates, kui tellimus on esitatud
tööajal ja kui ei ole määratud muud tähtaega. Kui tellimus esitatakse töövälisel
ajal, siis tuleb tellimus kinnitada või täitmisest loobumisest teavitada kahe
tööpäeva jooksul tellimusele järgneva tööpäeva algusest. Tellija võib määrata
teistsuguse tähtaja tellimuse kinnitamiseks.
5.2.3. Kui paremusjärjestuses esimene raamlepingu partner tellimust ei kinnita või
teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab tellija tellimuse
paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile.
5.2.4. Tellijal on õigus kõrvale kalduda tellimuse esitamise korrast ja pöörduda kohe
paremusjärjestuselt teise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui:
1
Kehtivates hankelepingutes ühikuhind ei muutu.
2
Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve
esitamine ei ole võimalik.
3
5.2.4.1. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole varasemate
tellimuste alusel teenust tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi
teenuse osutamisel ja/või teenuse kvaliteedis on esinenud kaks või
enam korda kalendriaasta jooksul ja puudused on fikseeritud vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
5.2.4.2. esimeses järjekorras osutatud teenus ei sobinud konkreetsele teenuse
subjektile, mistõttu ta võib korduva vajaduse korral pöörduda järjekorras
järgmise poole;
5.2.4.3. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole osutanud teenust
tähtaegselt ning uute teenuste tellimise hetkel on ta viivituses eelmiste
teenuste osutamisega;
5.2.4.4. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) on teavitanud, et täidab teisi
tellimusi mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta.
5.3. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida,
kui:
5.3.1. pakkumus ei vasta tingimustele;
5.3.2. pakkumus ületab eeldatavat maksumust;
5.3.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
Kohaldatakse juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga (ning eemaldatakse mitme
pakkujaga ülal toodud teenuse tellimise punktid):
Kui raamleping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ühe pakkujaga, kaskaadmeetodit ei
rakendata.
6.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse
sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka
hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. Pakkumusena käsitletakse selles
alapunktis pakkumuse täpsustamist RHS § 30 lg 3 tähenduses.
6.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks pöördub tellija otse täitja
poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused.
6.3. Teenuse osutamine toimub tellimuses fikseeritud kirjelduse alusel, milles on
määratud teenuse sisu.
6.4. Teenuse tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis tellimuse, välja arvatud jooksva konsultatsiooni vajaduse korral. Tellimus on
täitjale esitatav kirjalik pöördumine teenuse osutamiseks e-kirja tel.
6.5. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitava teenuse
keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb
järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.
6.6. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele või ei ole muul põhjusel vastuvõetav,
lükatakse see tagasi.
6.7. Tellijal on õigus esitatud pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte
sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui:
6.7.1. pakkumus ei vasta tingimustele;
6.7.2. tellija vajadus tellimuse täitmiseks kaob või muutub;
6.7.3. ületab eeldatavat maksumust või;
4
6.7.4. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
7. Vastutus
7.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui
rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
7.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
7.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole
kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest.
Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste
mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt
täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud
asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
7.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
7.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see
piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses
intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
7.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses
sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25%
konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb
esitada allkirjastatult.
7.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda,
kus osutatud ja üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele
või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
7.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist,
mille suuruseks on kuni 100 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid
mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku
lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
7.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse osutamine enam
realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse
§ 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale
tagasimakse.
7.10.Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue
kuni 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral
ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114
nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda
või lepingust taganeda.
7.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule
muuhulgas:
7.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte
asumine;
7.11.2. valeinfo esitamine;
5
7.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,
intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
7.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
7.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei
vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija
eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekuta;
7.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
7.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata
jätmist;
7.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses
sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja
poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada
lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
7.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija
digiallkirjastatud nõusolekuta.
7.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu
rikkumise eest.
7.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
7.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem
kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks
olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle
maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
7.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
7.16.Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi
tasumise kohustust.
8. Konfidentsiaalsuskohustus
8.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele
isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on
saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.
8.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas
kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid
ja isikustatud andmeid.
8.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine,
lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete
töötlemise lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28
kirjeldatust.
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
6
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed,
lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja
tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid
jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate
isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või
kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist.
Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
8.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
8.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele,
kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid
konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset
informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
8.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või
märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
8.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik
kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid,
sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste
kohustuste lõppemise järgselt.
8.11. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
13. Lepingute kehtivus
13.1. Lepingud jõustuvad sõlmimisel.
13.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida
kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu
tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest.
13.3. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel
hankelepingu sõlmimiseni.
13.4. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas
vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
13.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või
täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning
lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul
võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult
kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja
kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
13.6.Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele
isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on
mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.
7
13.7. Tellija võib lepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette.
Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem
sõlmitud hankelepinguid.
13.8.Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda
riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt
lepingut rikkunud või juhul, kui täitja
13.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
13.8.2. pankrot on välja kuulutatud;
13.8.3. täitja varad arestitakse;
13.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
13.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle
andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt
kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud
infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud.
Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni
haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
14. Teadete edastamine ja kontaktisikud
14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest
selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või
e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
14.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema
edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet
võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne
õiguslikke tagajärgi.
14.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu
või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud
aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
14.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
14.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
14.6.Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja
juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks,
kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning
allkirjastada akt.
14.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
15. Lõppsätted
15.1. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel
lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
15.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga,
siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka
seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise
olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
8
15.3. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on
vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
16. Lisad (ei allkirjastata)
16.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
16.2. Lisa 2 – Pakkumus.
17. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
9
RAAMLEPING NR ___
Karjäärinõustaja teenus
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770,
aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus
Arm
ja
täitjad (edaspidi täitja)
Nimetus Registrikood Aadress Esindaja Kontaktisik Tunnitasu
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi
nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Coachi ja karjäärinõustaja teenus“ alusel
sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu
kehtivuse ajal raamlepingu esemeks oleva teenuse tellimiseks hankelepingute
sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on karjäärinõustaja teenus (edaspidi teenus), mida täitja
kohustub osutama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku
lepitud tingimustest. Teenuse kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat teenust tellima.
1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 36 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või
raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumisel.
2. Üldtingimused
2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja
riigihanke alusdokumendid ning täitja esitatud pakkumus ja pooltevahelised
kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade
tingimustest.
2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd.
Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt
ja vastavalt kokkulepetele.
2.4. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu
eesmärkidest tellija seisukohalt.
1
2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud
küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast
tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise,
tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenust lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama
teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu;
3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud
eesmärgi saavutamist;
3.1.4. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes
selleks vajadusel tellija poole;
3.1.5. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja
praktikale;
3.1.6. omama kõiki vajalikke intellektuaalomandi õigusi teenuse osutamiseks;
3.1.7. andma üle teenuse osutamise tulemusel teostatud teenuse osade
kasutusõiguse tellijale (nt koolitusmaterjalid);
3.1.8. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist,
mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust
sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate;
3.2.3. tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed
on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud
meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
3.2.4. riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja
vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele
ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma
puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene
muudest kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või
nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei
2
ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui
lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu).
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe konsultatsiooni tunni maksimaalne hind
käibemaksuta fikseeritud lepingu preambulis.
4.2. Pakkumuse koosseisus esitatud ühikuhinda indekseeritakse esimest korda alates
01.02.2025. Iga kalendriaasta veebruarikuu 1. kuupäeva seisuga toimub ühe
ühikuhinna maksumuse indekseerimine järgneva 12 kuu jooksul sõlmitavatele
hankelepingutele.1 Indekseerimine toimub tarbijahinnaindeksi alusel, st
indekseerimise hetkele eelneva täispika kalendriaasta tarbijahinnaindeksi
muudatuse võrra tõuseb või langeb ühe ühikuhinna maksimaalne maksumus.
Maksimaalselt võib lepingu koguperioodil indekseerimise tulemusel ühikuhind
tõusta 20% esialgu esitatud ühikuhinnast. Negatiivse tarbijahinnaindeksi korral
vähendatakse ühe ühikuhinna maksumust vastavalt tarbijahinnaindeksi
muutusele, aga mitte väiksemaks, kui lepingu sõlmimisel kokku lepitud ühe
ühikuhinna maksumus.
4.3. Raamlepingu maht on maksimaalselt 10 000 eurot käibemaksuta, mis
summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.
4.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse osutamist ja/või teenuse tulemi
aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb
märkida riigihanke nimetus, lepingu number ja kontaktisiku andmed.2
4.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve
laekumisest.
5. Teenuse tellimine
Kohaldatakse juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme partneriga (ning eemaldatakse
alltoodud ühe partneriga teenuse tellimise punktid):
5.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse
sõlmituks tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel.
5.2. Käesoleva lepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu partnerite poolt
riigihankes esitatud pakkumuse:
5.2.1. Tellija esitab tellimuse riigihankes parima pakkumuse teinud raamlepingu
partnerile, esitades talle tellitava teenuse kirjelduse.
5.2.2. Raamlepingu partner peab tellimuse kinnitama või teavitama loobumisest
kahe tööpäeva jooksul tellimuse esitamisest arvates, kui tellimus on esitatud
tööajal ja kui ei ole määratud muud tähtaega. Kui tellimus esitatakse töövälisel
ajal, siis tuleb tellimus kinnitada või täitmisest loobumisest teavitada kahe
tööpäeva jooksul tellimusele järgneva tööpäeva algusest. Tellija võib määrata
teistsuguse tähtaja tellimuse kinnitamiseks.
1
Kehtivates hankelepingutes ühikuhind ei muutu.
2
Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve
esitamine ei ole võimalik.
3
5.2.3. Kui paremusjärjestuses esimene raamlepingu partner tellimust ei kinnita või
teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab tellija tellimuse
paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile.
5.2.4. Tellijal on õigus kõrvale kalduda tellimuse esitamise korrast ja pöörduda kohe
paremusjärjestuselt teise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui:
5.2.4.1. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole varasemate
tellimuste alusel teenust tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi
teenuse osutamisel ja/või teenuse kvaliteedis on esinenud kaks või
enam korda kalendriaasta jooksul ja puudused on fikseeritud vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
5.2.4.2. esimeses järjekorras osutatud teenus ei sobinud konkreetsele teenuse
subjektile, mistõttu ta võib korduva vajaduse korral pöörduda järjekorras
järgmise poole;
5.2.4.3. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) ei ole osutanud teenust
tähtaegselt ning uute teenuste tellimise hetkel on ta viivituses eelmiste
teenuste osutamisega;
5.2.4.4. esimeses järjekorras raamlepingu partner(id) on teavitanud, et täidab teisi
tellimusi mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta.
5.3. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida,
kui:
5.3.1. pakkumus ei vasta tingimustele;
5.3.2. pakkumus ületab eeldatavat maksumust;
5.3.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
Kohaldatakse juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga (ning eemaldatakse mitme
pakkujaga ülal toodud teenuse tellimise punktid):
Kui raamleping on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ühe pakkujaga, kaskaadmeetodit ei
rakendata.
6.1. Teenuse osutamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse
sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka
hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. Pakkumusena käsitletakse selles
alapunktis pakkumuse täpsustamist RHS § 30 lg 3 tähenduses.
6.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks pöördub tellija otse täitja
poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused.
6.3. Teenuse osutamine toimub tellimuses fikseeritud kirjelduse alusel, milles on
määratud teenuse sisu.
6.4. Teenuse tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis tellimuse, välja arvatud jooksva konsultatsiooni vajaduse korral. Tellimus on
täitjale esitatav kirjalik pöördumine teenuse osutamiseks e-kirja tel.
6.5. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitava teenuse
keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb
järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.
6.6. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele või ei ole muul põhjusel vastuvõetav,
lükatakse see tagasi.
4
6.7. Tellijal on õigus esitatud pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte
sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui:
6.7.1. pakkumus ei vasta tingimustele;
6.7.2. tellija vajadus tellimuse täitmiseks kaob või muutub;
6.7.3. ületab eeldatavat maksumust või;
6.7.4. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
7. Vastutus
7.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui
rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
7.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
7.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole
kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest.
Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste
mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt
täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud
asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
7.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
7.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see
piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses
intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
7.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses
sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25%
konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb
esitada allkirjastatult.
7.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda,
kus osutatud ja üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele
või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
7.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist,
mille suuruseks on kuni 100 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid
mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku
lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
7.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse osutamine enam
realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse
§ 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale
tagasimakse.
7.10.Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue
kuni 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral
ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114
nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda
või lepingust taganeda.
5
7.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule
muuhulgas:
7.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte
asumine;
7.11.2. valeinfo esitamine;
7.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,
intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
7.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
7.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei
vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija
eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekuta;
7.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
7.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata
jätmist;
7.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses
sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja
poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada
lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
7.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija
digiallkirjastatud nõusolekuta.
7.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu
rikkumise eest.
7.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
7.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem
kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks
olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle
maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
7.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
7.16.Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi
tasumise kohustust.
8. Konfidentsiaalsuskohustus
8.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele
isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on
saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.
8.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas
kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid
ja isikustatud andmeid.
8.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine,
lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete
6
töötlemise lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28
kirjeldatust.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed,
lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja
tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid
jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate
isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või
kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist.
Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
8.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
8.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele,
kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid
konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset
informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
8.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või
märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
8.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik
kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid,
sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste
kohustuste lõppemise järgselt.
8.11. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
13. Lepingute kehtivus
13.1. Lepingud jõustuvad sõlmimisel.
13.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida
kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu
tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest.
13.3. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel
hankelepingu sõlmimiseni.
13.4. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas
vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
13.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või
täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning
lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul
võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult
kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja
kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
7
13.6.Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele
isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on
mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.
13.7. Tellija võib lepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette.
Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem
sõlmitud hankelepinguid.
13.8.Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda
riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt
lepingut rikkunud või juhul, kui täitja
13.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
13.8.2. pankrot on välja kuulutatud;
13.8.3. täitja varad arestitakse;
13.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
13.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle
andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt
kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud
infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud.
Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni
haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
14. Teadete edastamine ja kontaktisikud
14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest
selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või
e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
14.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema
edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet
võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne
õiguslikke tagajärgi.
14.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu
või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud
aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
14.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
14.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
14.6.Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja
juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks,
kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning
allkirjastada akt.
14.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
15. Lõppsätted
15.1. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel
lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
15.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga,
siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka
8
seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise
olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
15.3. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on
vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
16. Lisad (ei allkirjastata)
16.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
16.2. Lisa 2 – Pakkumus.
17. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
9