Kiri

Anni-Kao üksikelamu ehitusprojekt Asukoht: Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Projekti staadium: arhitektuurne eelprojekt 08.05.2026 Töö nr 051 Tellija: Eraisik /allkirjastatud digitaalselt/ STR DISAIN OÜ: Registrikood: 16214134 Tel: +372 5692 7772 [email protected] MTR: EP004029 Vastutav Arhitekt: Martin Niglas /allkirjastatud digitaalselt/ Arhitekt: Kaspar Stroom  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Harjumaa 2026 SISUKORD PROJEKTI JOONISED 4 1. ÜLDOSA 5 1.1 Sissejuhatus 5 1.2 Aluseks võetud normdokumendid 5 1.2.1 Seadused 5 1.2.2 Määrused 5 1.2.3 Standardid 6 2. ASENDIPLAANILINE OSA 7 2.1 Olemasolev olukord 7 2.2 Plaanilahendus 7 2.3 Vertikaalplaneering 7 2.4 Kinnistu liikluskorraldus ja katendid 7 2.5 Haljastus ja heakord 7 2.5.1 Haljastus 7 2.5.2 Kasvupinnase käitlemine 8 2.5.3 Kasvualus 8 2.5.4 Heakorra tagamine 9 2.6 Jäätmekäitlus 10 2.6.1 Olmejäätmed 10 2.6.2 Ehitusjäätmed 10 2.7 Keskkonnakaitse 12 2.8 Piirded ja väravad 12 2.9 Sademevesi 12 2.10 Ehitusprojekti vastavus projekteerimustingimustele 12 2.11 Kinnistu tehnilised näitajad 13 3. ARHITEKTUURNE OSA 14 3.1 Välisviimistlus 14 3.3 Siseviimistlus 14 3.4 Ehitise tehniliste andmete loetelu 15 3.5 Akustika 16 4. KONSTRUKTIIVNE OSA 17 4.1 Konstruktsioonid 17 4.1.1 Vundament ja põrand 17 4.1.2 Seinad 17 4.1.3 Laed ja katused 17 2  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 4.2 Avatäited 17 4.2.1 Uksed 17 4.2.2 Aknad 17 4.3 Vihmaveesüsteem 18 4.4 Radoon 18 5. TEHNILINE OSA 19 5.1 Elektrivarustus 19 5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon 19 5.3 Küte, ventilatsioon ja jahutus 20 5.4 Sidevõrk 21 5.5 Päikesepaneelid ja akud 21 6. TULEOHUTUS 22 6.1 Tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu 22 6.2 Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 22 6.3 Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus 22 6.4. Konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus 23 6.5 Hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa 23 6.6 Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted 23 6.7 Evakuatsioonilahendus 23 6.8 Pääs pööningule, katusele 24 6.9 Küttekolded, suitsulõõrid 24 6.10 Ventilatsiooni- ja kütteseadme tuleohutus 25 6.10.1 Ventilatsioon 25 6.10.2 Küte 25 6.11 Tuleohutuspaigaldised 25 6.12 Kustutusveega varustamine 25 7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE 27 7.1 Ehitusmaterjalid ja tooted 27 8. ENERGIATÕHUSUS 28 3  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 PROJEKTI JOONISED Asendiplaan M 1:500 AS-4-01 I korruse plaan M 1:100 AR-5-01 II korruse plaan M 1:100 AR-5-02 Katuse plaan M 1:100 AR-5-03 Lõige M 1:100 AR-6-01 Vaated 1 ja 2 M 1:100 AR-6-02 Vaated 3 ja 4 M 1:100 AR-6-03 Reoveepuhasti asendiplaan M 1:500 VK-4-01 Reoveepuhasti pikiprofiil M1:500 VK-7-01 4  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Sissejuhatus Käesolev ehitusprojekt on projekteeritud üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao (katastritunnus 48301:001:0468). Kinnistu suurus on 23799 m2 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Anni-Kao maaüksusele kehtib Ninase poolsaare üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7). Ehitusprojekt on koostatud lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning on kooskõlas kinnistule antud projekteerimistingimustega nr. 2511802/07858. Projekteeritud hoone on 2-korruseline ning viilkatusega elamu. Hoone on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele (planeerimis- ja ehitusseadusele), ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ja keskkonnaameti kehtestatud nõuetele. 1.2 Aluseks võetud normdokumendid 1.2.1 Seadused ● Ehitusseadustik ● Tuleohutuse seadus ● Jäätmeseadus 1.2.2 Määrused ● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”, 17.07.2015 ● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, 02.07.2015 ● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”, 02.06.2015 ● Keskkonnaministri määrus nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; 16.12.2016 ● Siseministri määrus nr. 17, 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 5  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 11.12.2018 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 19 28.02.2019 “Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase” ● Majandus- ja taristuministri määrus nr 57, 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” ● Saaremaa Vallavolikogu määrus nr. 26, 28.08.2022 “Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri” ● Saaremaa Vallavolikogu määrus nr. 6, 31.01.2020 “Saaremaa valla heakorra eeskiri” 1.2.3 Standardid ● EVS 932:2017 Ehitusprojekt ● EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded ja kaitse müra eest ● EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara ● EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus: Küttesüsteemid ● EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsoonisüsteemid ● EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ● EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk ● EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk ● EVS 835:2022 Hoone veevärk ● EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ● EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes ● Tarindi RYL-2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid ● Sisetööde RYL-2013- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd ● Maa RYL-2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid ● Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002 ● Maalritööde RYL2012 6  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 2. ASENDIPLAANILINE OSA 2.1 Olemasolev olukord Asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao. Katastritunnus 48301:001:0468. Kinnistu suurus on 23799 m2. Krundi reljeef on ühtlase langusega ida suunas. Krunt on käesolevalt hoonestamata. Situatsiooniskeem (03.05.2026 väljavõte Maa-ameti geoportaalist): 7  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 2.2 Plaanilahendus Projekteeritud eluhoone asub krundi merepoolses osas. Projekteeritud hoone paikneb lubatud hoonestusalas. Pääs kinnistule toimub Tõlli-Mustjala-Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km 29,378 olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub kinnistu edelanurgas. Parkimine on ette nähtud eluhoonest lõunapoole jääval kruuskattega alal. Parkimine on tagatud vähemalt neljale autole. 2.3 Vertikaalplaneering Kõrgusmärgid krundil jäävad vahemikku +7,24 – +0,00 m absoluutkõrguses. Elamu 0-tasapinna absoluutne kõrgus (mõõdetuna EH2000) on +3,32 m. Sademevee juhtimine kõrvalkinnistutele (sh. tänavamaale) on keelatud. 8  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 2.4 Kinnistu liikluskorraldus ja katendid Pääs kinnistule toimub Tõlli-Mustjala-Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km 29,378 olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub kinnistu edelanurgas. Parkimine (sh manööverdamine) on ette nähtud eluhoone lõunaküljel oleval kruuskattega alal. Parkimine on tagatud vähemalt neljale autole. Elamu ida- ja lõuna külgedel on kruusa katendiga käiguteed 1,0 m laiuselt. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute mõju on projektijärgse asendiplaanilise lahenduse teostamisel madal ning puudub täiendav vajadus häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kui häiringute leevendamiseks on tulevikus vaja ette näha täiendavaid meetmeid, siis vastavate leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik. Riigitee ja kinnistu juurdepääsu tee lõikumiskohas on liikluskorralduses lähtutud peatumiskohustusega ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Nähtavuskolmnurkades mistahes nähtavust piiravad takistused likvideeritakse vastavalt EhS § 72 lg 2 esitatule. Määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 põhjal on nähtavuskolmnurkade kajastamisel arvestatud, et kõnealuses asukohas on peatumiskohustusega ristmikul liitumisnähtavus LN2 5 meetrit ja LN1 160m (liiklussagedus üle 100 sõiduki päevas ja peatee projekkiirus 70km/h). 9  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Nähtavuskolmnurkad on kujutud Maa-ameti väljavõttel olevale ortofotole: 10  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 2.5 Haljastus ja heakord 2.5.1 Haljastus Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse võimalikult suures mahus. Hoone, terrassi ja teede alasse jäävad puud likvideeritakse. Õuealasse jäävad puud harvendatakse või likvideeritakse, et tagada hoonesse maksimaalne päikesevalgus. Elamu ehituseks võib lageraiet teostada maksimaalselt 30x30 m suurusel alal, raieliikideks ülejäänud alal võib olla: valikraie - maks. 10% tagavarast; harvendusraie - maks. 15% tagavarast; sanitaarraie. Raided ei tohi ületada 30% krundi piirides kasvava metsa mahust. Kaitsemetsa alad ranna ja maantee vahelisel alal tuleb säilitada ja lubatud on teostada vaid sanitaarraiet. Ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga kujundatakse raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusena looduslikuks õuemaaks. Täpne haljastuslahendus kujundatakse omaniku poolt välja peale hoone ehitustööde lõppemist. Enne ehitustööde algust tuleb määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-) tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja. Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust piirata, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. 2.5.2 Kasvupinnase käitlemine Ehitise ja krundisiseste teede ning platside alt ära kooritav kasvupinnas taaskasutatakse krundi haljastamisel. Maa-alal tehtavad kaevetööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega enne tööde alustamist vastavalt võrguvaldajate ja/või kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud korrale. Juhul, kui ilmneb vajadus projektlahenduse muutmiseks lähtuvalt kaablite paiknemisest või uute ehitamisest, võtta ühendust projekti autoriga. 2.5.3 Kasvualus Kasvualus peab olema piisavalt niiske, et oleks tagatud taimede kohene kasvamaminek. Aluseks sobib üldotstarbeline kasvupinnas. Üldotstarbelise kasvupinnase huumusesisaldus on 11  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 keskmine või veidi üle selle; tema veeläbilaskvus ja veesidumisvõime on optimaalsed. Sellised pinnased ei „upu“ vihmaperioodidel ning kastmist vajavad nad alles pikema põuaperioodi järel. Selliste kasvupinnaste toitainete bilanss on tasakaalus ning tänu pinnases leiduvale orgaanilisele ainele on nende neelamisvõime kõrge, mistõttu toiteelementide väljauhe on minimaalne. Seega on näiteks madalate temperatuuride tõttu taimede poolt ajutiselt kasutamata toitained pinnases kindlalt seotud ning taimedele uuesti kättesaadavad niipea, kui temperatuuri ja niiskusolud võimaldavad taimedel intensiivsemalt kasvada ja areneda. Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad tema sobivust selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema soovitatavateks põhikomponentideks liiv- ja möllpinnased; mineraalosa soovitatav osatähtsus on 50 … 60 mahuprotsenti. Kasvualus ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive ega muid taimestikule võõraid kahjulikke aineid. Istutuste kasvualuses ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvupinnas tihendatakse enne istutamist ja istutamise ajal selliselt, et rajatud istutusalades ei tekiks hiljem vajumisi. Kuid samaaegselt ei tohi kasvupinnas olla tihendatud nii, et taimede kasvamaminek ja edasine kasv saaks häiritud. Kasvupinnas ei tohi sisaldada umbrohujuuri, üle 20 mm-seid kive ega muid osiseid, mis ei kõdune ja on ohtlikud inimestele, loomadele, taimedele ja põhjaveele. Püsilillede puhul uuendatakse kasvupinnas kogu istutusala ulatuses. Juhul kui taimed istutatakse kevadel, tuleb istutusalad ette valmistada sügisel (et lasta istutusaladel talv otsa vajuda). Mullamahtudele tuleb juurde arvestada 30% maapinna tihenemise faktor. 2.5.4 Heakorra tagamine Ehitustööde ajal vältida objektilt pori, prahi jms. kandumist sõiduteedele ning naaberkinnistutele. Hoidma korras ja puhtana kinnistu juurdepääsuteed. Mistahes sellisel moel tekkinud reostus või rikutud haljastus tuleb heakorrastada (nt. päeva lõpuks). Pidada kinni Saaremaa valla heakorra eeskirjast nr 6. 12  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 2.6 Jäätmekäitlus 2.6.1 Olmejäätmed Olmejäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest. (Saaremaa Vallavolikogu määrus 26.08.2022 nr 26). Jäätmed sorteeritakse tekkekohal. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed antaks sorteeritult üle jäätmevedajale, st pannakse mahutitesse, mis paiknevad jäätmete äraveo päeval jäätmevedajaga kokkulepitud kohas. 2.6.2 Ehitusjäätmed Ehitusjäätmete valdaja kohustused (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri, Saaremaa Vallavolikogu määrus 26.08.2022 nr 26) Ehitusjäätmete ohutu ja nõuetekohase hoidmise ja käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või ehitusteatis. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava kokkuleppega. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti lähtuvalt jäätmehoolduseeskirja § 38, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil; 3) valmistama ette tasase kõva kattega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks; 4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele; 5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel; 6) ehitusjäätmeid üle andma vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale; 7) ehitusjäätmeid, mida pole lubatud põletada või võimalik ehitusjäätmete valdajal korduskasutada ega taaskasutada, võib viia ka jäätmejaama; 13  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 8) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid järelevalvet teostava isiku nõudmisel kontrollimiseks; 9) ette valmistama ehitusjäätmed (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) korduskasutuseks või taaskasutama. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik. Ehitamise käigus tekkinud kaevis, mis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis, tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul. Teisel kinnistul kaevise taaskasutamiseks tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida. Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ehitamisel või lammutamisel tuleb liigiti koguda vähemalt: 1) korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid; 2) töödeldud puit; 3) kiletamata paber ja kartong; 4) metall; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms); 6) kips; 7) klaas; 8) pinnas; 9) kile ja muud plastijäätmed; 10) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 11) ohtlikud ehitusjäätmed vastavalt määruse § 40 toodule; 12) pakendid; 13) ehitus- ja lammutuspraht; 14) segaolmejäätmed. Koos ehitusprojektiga esitatava ehitisteatise või ehitusloa taotlusega tuleb valitsusele esitada jäätmekava, milles sisalduvad: 1) andmed taaskasutatavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel; 2) ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirja § 38; 3) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad; 4) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 14  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 5) muud asjakohased selgitused. Ohtlikke ehitusjäätmeid kogutakse liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda: 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjal), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid; 2) värvi-, laki-, liimi-, vaigu -, vahu, silikooni ja mastiksijäätmed ning muud ehitamisel kasutatavad kemikaalid, sh nende jääke sisaldav taara ja nende ainetega immutatud materjalide jäägid; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed, sh tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt, vanaõli, määrdeained, õlised kaltsud; 4) muu ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal; 5) saastunud pinnas. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid, tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide. JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA KOOSTIS JÄÄTME LIIK JÄÄTME KOOD KOGUS ÜHIK KÄITLUSVIIS Betoon, tellised 17 01 01 1 m3 Suunata jäätmejaama 17 01 02 Plaadid ja keraamikatooted 17 01 03 0,05 m3 Suunata jäätmejaama Kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 02 1 m3 Suunata jäätmejaama Puit 17 02 01 1 m3 Anda üle taaskasutamiseks või suunata jäätmejaama Värvitud, immutatud või lakitud 17 09 03* 0,1 m3 Suunata jäätmejaama puit Klaas 17 02 02 0,01 m3 Suunata jäätmejaama 15  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Plast 17 02 03 0,1 m3 Suunata jäätmejaama Metall 17 04 0,05 m3 Suunata jäätmejaama Segapakendid 15 01 06 0,05 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Paber, kartong 20 01 01 2 m3 Pakendipapp suunatakse taaskasutusse, viiakse lähimasse kogumiskonteinerisse või jäätmejaama Ohtlikke aineid sisaldavad või 15 01 10* 0,01 m3 Suunata jäätmejaama nendega saastunud pakendid Ehitussegapraht 17 09 04 2 m3 Suunata jäätmejaama Pinnas 17 05 250 m3 Pinnast kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks või tagasitäitena. * - ohtlikud jäätmed Mahtude arvutamisel on arvestatud, et jäätmed on tihedalt, ilma õhkvahedeta kokku pressitud ning nad on tavalise ekspluatatsiooni niiskusega. Jäätmete hulgad on hinnangulised. Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu. Ehitaja on kohustatud informeerima töötajaid objektil kehtivatest jäätmekäitluse nõuetest. 2.7 Keskkonnakaitse Maaüksusel seavad kitsendusi ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja üldplaneeringu kohane ehituskeeluvöönd. Maaüksuse idapoolne osa piirneb Küdema lahe hoiualaga, mis ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu- ja loodusalana. Üldplaneeringuga on Ninase küla piirkonnas sadama-alaga külgnevatel Tongrite ja Janne maaüksustel ning 16  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 ajaloolises asustuspiirkonnas alates Kopli II maaüksusest kuni Supelrannani on ehituskeeluvöönd vähendatud 100 meetrini. Arvestada, et ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi. 2.8 Piirded ja väravad Kinnistu piiridel puuduvad olemasolevad piirdeaiad. Käesoleva projektiga ei nähta ette piirdeaedade ega väravate rajamist. 2.9 Sademevesi Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ning kõrvalkinnistutele (sh. tänavamaale) on keelatud. Projekteeritud elamu katuse sademevesi on ettenähtud koguda vihmaveerenni ning vihmaveepüstikutega suunata maapinnani, sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires, (sh. immutatakse katuse sademevesi lokaalselt). 2.10 Ehitusprojekti vastavus projekteerimustingimustele Hoone on projekteeritud vastama projekteerimistingimustega antud nõuetele. Projekteeritud ehitisealune pind ei ületa lubatud piire. 17  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Elamu ehitusprojekti vastavus prrojekteerimistingimustele Projekteerimistingimustega Projekteeritud elamu lubatud tehnilised näitajad tehnilised näitajad elamu / abihoone Ehitisealune pind 250 m2 165,5 m2 Korruselisus 2 2 Kõrgus 8,5 m 8,5 m Katuse kalle 30o-42o 40o 2.11 Kinnistu tehnilised näitajad Aadress Anni-Kao, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond Katastri tunnus 48301:001:0468 Kinnistu sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Kinnistu pindala 23799 m2 Ehitisealune pind 165,5 m2 Hoonete arv kinnistul 1 Korruselisus 2 Kõrgus 8,5 m Katuse kalle 40o Parkimiskohtade arv 4 18  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 3. ARHITEKTUURNE OSA Elamu projekteerimisel on arvestatud projekteerimistingimustes sätestatud arhitektuurinõuetega. Projekteeritav üksikelamu on 2 korruseline ning viilkatusega ehitis. Mahult on hoone ristküliku kujuline. Sissepääs hoonesse toimub läänepoolselt küljelt. Hoone põhikorrusel asuvad avatud ruumina elutuba - köök, tuba, esik/ koridor, dušširuum, majapidamisruum, sahver, panipaik, trepp ja tehnoruum. Hoone teisel korrusel paiknevad tuba koos garderoobi ja vannitoaga, kaks tuba, kabinet, trepihall ja dušširuum. Hoone põhja- ja lõunakülgedele on projekteeritud kaks terrassi, millest ühele pääseb läbi elutoa ning teisele läbi majapidamisruumi ja sahvri. 3.1 Välisviimistlus Projekteeritud elamu peamiseks viimistlusmaterjaliks on puitlaudise ja profiilpleki kombinatsioon. VV01 Sokkel: soklikrohv, toon tumehall VV02 Välissein 1: profiilplekk, toon tumehall VV03 Välissein 2: vertikaalne termotöödeldud puitlaudis, toon naturaalne VV04 Välissein 3: vertikaalsed puitribid, toon naturaalne VV05 Aknad: 3-kordse klaasiga puit-alumiinium raamiga aknad, raami toon tumehall RAL7016 VV06 Välisuks: puituks, toon tumehall VV07 Katus: profiilplekk, toon tumehall VV08 Plekk detailid: kuumtsingitud värvkattega plekk, toon tumehall RAL7016 VV09 Puit detailid: puit postid, toon naturaalne VV10 Klaas: kirgasklaas VV11 Terrass: süvaimmutatud terrassilaud 28x120 mm, toon helehall VV12 Trepp: betoon, töödeldud betooni impregreeniga, toon naturaalne VV13 Müür: looduskivi, toon naturaalne 3.3 Siseviimistlus Siseviimistlusel kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Käesoleva ehitusprojektiga nähakse ette üldised soovitused ruumide viimistlemiseks. ● Elutuba - köök, magamistoad: 19  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Põrand: puitparkett. Sein: värv/tapeet. Lagi: värv. ● Pesuruum, wc: Põrand: keraamiline põrandaplaat. Sein märjas tsoonis keraamiline seinaplaat, mujal värvitud. Siseviimistlus lahendatakse siseviimistlus projektiga. 3.4 Ehitise tehniliste andmete loetelu Ehitisealune pind 165,5 m² Maapealse osa alune pind 165,5 m² Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 11,5 m Kõrgus maapinnast 8,5 m Pikkus 19,0 m Laius 9,2 m Suletud brutopind 267,7 m² Suletud netopind 182,5 m² Köetav pind 182,5 m² Eluruumide pind 176,6 m2 Üldkasutatav pind 0 m2 Tehnopind 5,9 m2 Ehitise maht 781,5 m3 Maapealse osa maht 781,5 m3 Tulepüsivusklass TP3 Hoone kasutusiga vähemalt 50 a. 20  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 3.5 Akustika Müra puudutava osa alusdokumendina on keskkonnaministri määrusega nr 71/16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoone akustilised parameetrid on projekteeritud vähemalt miinimumnõuete tasemel vastavalt standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ● Nõuded välisseinte ja akende helipidavusele: R’w= 30 dB (eeldatav välismüra tase kuni 55dB) ● Nõuded tube eraldavate seinte helipidavusele: R’w= 43 dB ● Liiklusmüra normtase elu-ja magamisruumides: LpA,eq,T= 35dB Hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks Keskkonnaministri määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid. 21  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 4. KONSTRUKTIIVNE OSA Tegemist on arhitektuurse projekti konstruktsioonide kirjeldusega. Hoone konstruktsioonid lahendada eraldi konstruktiivse projektiga. 4.1 Konstruktsioonid 4.1.1 Vundament ja põrand Hooned rajatakse lintvundamendile. Vundamendi perimeeter soojustatakse EPS või XPS soojustusplaatidega. Sokliosa krohvitakse. Vundamendile teostada hüdroisolatsioon. Põrand pinnasel on rajatud tihendatud liivale ja kandvaks osaks on monoliitne raudbetoon. 4.1.2 Seinad Hoone välisseina kandev osa tehakse Õõnesbetoonplokist ja viimistletakse vertikaalse puitlaudise või profiilplekiga. Välisseinte osas on tagatud õhumüra isolatsiooni indeks 30 dB. Kandvad siseseinad on 190 mm õõnesbetoonplokkidest ja 150 mm paksusest puikarkassist, mittekandvad siseseinad on 95 mm puitkarkassist. Siseseintel on tagatud õhumüra isolatsiooni indeks 43 dB. 4.1.3 Laed ja katused Projekteeritud elamul on kombineeritud viilkatus. Katuslagede kandva osa konstruktsiooniks on puittalad, vahelae kandva osa konstruktsioon on raudbetoon. Katusekattematerjalideks on valtsplekk. 4.2 Avatäited 4.2.1 Uksed Elamu välisuks on puidust. Välisukseks valida toode soojusläbivusega U ≤ 1,0 W/m²K. Välisuks on ette nähtud helipidavana vähemalt 30 dB. 4.2.2 Aknad Aknad on kavandatud puit-alumiinium raamiga, kolmekordse klaaspaketiga. Avatäideteks valida tooted soojusläbivusega U ≤ 0,8 W/m²K. Tagada õhumüra isolatsiooni indeks Rw = 30dB. 22  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 4.3 Vihmaveesüsteem Projekteeritud elamul on viilkatus. Viilkatuselt suunatakse vihmavesi läbi vihmaveepüstikute maapinnani. Sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires, sh. katuse sademevesi immutatakse lokaalselt. Sademevee juhtimine kanalisatsiooni ja naaber kinnistutele on keelatud. 4.4 Radoon Hoone planeerimisel arvestada võimaliku radooniohuga. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madal radoonisisaldusega pinnas (10 – 30 kBq/m). Tagada siseruumides radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodule. Radooniriski ilmnemisel hoone projekteerimisel võetakse kasutusele radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja vundamendiplaadis olev radoonitõkkekile. Lisaks rajatakse tõhus ventilatsioon, mis välistab radooni kogunemise siseruumidesse. Radoonitõkkena kasutatav kile paigaldatakse raudbetoonplaadi alla. Kile tuleb kandavatel müüridel kleepida müüre läbiva horisontaalse hüdrotõkkega kokku, st horisontaalne hüdroisoltasioon peab ulatuma müüride alt välja 50 -100 mm. 23  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 5. TEHNILINE OSA Arhitektuuriosas on kirjeldatud lahenduste üldpõhimõtted. Eriosade kohta tehakse eraldi projektid. Projekteeritud tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on vähemalt 20a. 5.1 Elektrivarustus Elekter ja nõrkvool lahendatakse eraldi eriosade projektiga. Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused. Elamu elektriühendus saadakse Anni-Kao kinnistule rajatavast liitumiskilbist. Elektriga varustamine on planeeritud ühisest elektrivõrgust. Liitumine ühisvõrguga projekteeritakse maakaabli abil liitumiskilbist eluhoone tehoruumi. Kõik kaevetööd elektrikilbi kaitsevööndis teostada käsitsi. Hoonele projekteeritakse päikesepaneelid. Hoone elektrisüsteemide kasutusiga vähemalt 20 a. Lähtuda kehtivatest nõuetest ja standarditest: - EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad - EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit.“ Seadme ohutuse seadus. - Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad- ja juhised. 5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi eriosade projektiga. Elamu tarbevesi saadakse krundile rajatavast puurkaevust ning hoone reoveed juhitakse kinnistule paigaldatavasse reoveepuhastisse. Projekteerimisel arvestada tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: - Kanalisatsioonikaevud ja vihmaveekaevud 40 aastat - Torustikud 50 aastat - Kaitseseadmed ja –ventiilid 10 aastat 24  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Lähtuda ka kehtivatest nõuetest ja standarditest: - Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002. - EVS 835:2022 Hoone veevärk - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsi 5.3 Küte, ventilatsioon ja jahutus Hoone küte, ventilatsioon ja jahutus lahendatakse eraldi eriosade projektiga. Elamu põhiküte lahendatakse õhk-vesi soojuspumba baasil, soojuskandjaks vesipõrandaküte. Hoone elutoa poolses osas, kus välispiiretes on ette nähtud suured klaaspinnad, tuleb soojuse puudujäägi katmiseks paigaldada põrandakütte torustik tihedama sammuga. Soojuspumba siseosa agregaat asub köetavas tehnoruumis. Hoone elutuppa on planeeritud puuküttega kamin ja pliit. Elamusse projekteeritakse rootorsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem ning jahutus toimub õhk-õhk soojuspumba baasil. Ventilatsiooniagregaat asub tehnoruumis, soojuspumba välisosa agregaat paikneb hoone põhjapoolsel küljel. Köök varustatakse pliidikubuga. Kubu peab olema varustatud ventilaatori ja rasvafiltriga. Pliidikubule ehitatakse eraldi väljatõmbetorustik. Pliidikubu töörežiimi valib kasutaja käsitsi. Tuulutuse võimalus tagatakse avatavate akende ja ustega. Elutuppa on ette nähtud lisaks õhk-õhk soojuspumbaga jahutus. Tehnoseadmete müra ei tohi ümbruskonna elamualadel ületada keskkonnaministri määruse nr. 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Normikohase mürataseme saavutamiseks valitakse vajadusel väikese müratasemega agregaat (helirõhu tase 1m kaugusel 48dB), mis tagab, et naaberkinnistuteni jõudev müra on piisavalt väike. Vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid soojuspumbast tuleneva müra vähendamiseks. Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kasutusiga on vähemalt 20 a. Ventilatsiooni ja kütteseadmeteks ja materjalideks kasutada Euroopa standardite nõuetele vastavaid toodanguid, et pikendada süsteemide tööiga. 25  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Projekteerimisel tuleb juhinduda kütte projekteerimisnormidest: • EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine • EVS 812-3:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS-EN 1264-1: 2021: Põrandküte. Süsteemid ja elemendid. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa • LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004. „Torustike ja kanalite kinnitamine“. • D2 - Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. (Eeskiri 2003 ) 5.4 Sidevõrk Sidevõrgu lahendus toimub läbi õhu. 5.5 Päikesepaneelid ja akud Hoonele on projekteeritud päikesepaneelid. Hoone katusele on ette nähtud 10kW koguvõimsusega PV-paneelid. Päikesepaneelid lahendatakse eraldi projekti ja teatisega. Päikesepaneelid on ette nähtud hoone lõunapoolsele viilkatusele, paneelid on suunatud lõuna poole. Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada EVS 812-7:2018 ptk 14.5 "Nõuded päikesepaneelidele, mis toodavad elektrit" nõuetega. Tagada vastavus elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele (alus: ehitusseadustik §11 lg 2 p 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr. 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ ptk 2). Määrusega vastavuse tagamiseks peab päikeseelektrijaam vastama muuhulgas järgmistele standarditele: • Standard EVS-HD 60364-7-712:2016 Madalpingelised Elektripaigaldised, Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja paikadele, Fotoelektrilised süsteemid. • Standard EVS-EN IEC 61000-6-2 „Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased põhistandardid. Häiringutaluvus tööstuskeskkondades“. • Standard EVS-HD 60364-4-444 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest“. 26  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 6. TULEOHUTUS 6.1 Tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu Projekt on koostatud vastavalt nõuetele: ● Tuleohutuse seadus, jõustunud 01.01.2019 ● Siseministri määrus 03.12.2018 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. ● Majandus- ja taristuministri määrus 21.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: ● EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. ● EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. ● EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. ● EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 6.2 Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Projekteeritud hoone tulepüsivusklass TP 3 Projekteeritud hoone kasutamise otstarve Üksikelamu (11101) Projekteeritud hoone kasutusviis I kasutusviis 6.3 Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus Hoone eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m2 Korruselisus 2 Hoone kõrgus 8,5 m Hoone kuja naaberhoonetest üle 8 m Kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata Krunt on käesolevalt hoonestamata. Hoone paikneb kinnistu põhja- ja lõunapoolsetest naaberkinnistutest rohkem kui 30 m kaugusel, seega on hoonetevahelised vähemalt 8-meetrised kujad täidetud. 27  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 6.4. Konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus Hoone kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõudeid ei esitata. Siseseinad: D-s2,d2 Lagi: D-s2,d2 Põrand: - Välissein: • välisseina välispind: D-s2,d2 • elamu välisseina välispind deljel 1: B,d0 • õhutuspilu sisepind: - • õhutuspilu välispind: D-s2,d2 • soojustussüsteem: d-d0 Katusekate: Broof (t2-t4) Elamu räästas teljel 1: B,d0 Kaablid: Dca-s2,d2 Tehnilised ruumid: • seinad ja lagi: B-s1,d0 • põrandad: Dfl-s1 Terrass: • Konstruktsioon: D-s2 • Pinnakiht: Dfl-s2 6.5 Hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: piiranguta. 6.6 Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted Suitsueemaldus hoonetest on lahendatud käsitisi avatavate akende ja uste abil. 6.7 Evakuatsioonilahendus Evakuatsiooniteid ei määrata. Hädaolukorra puhul on hoonete esimeselt korruselt võimalik pääseda käsitisi avatavate uste ja akende kaudu vahetult õue. 28  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 6.8 Pääs pööningule, katusele Katusele pääs on tagatud hoonevälise teisaldatava redeliga. Hoonel puudub pööning. 6.9 Küttekolded, suitsulõõrid Hoone küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba baasil toimiva vesi põrandaküttega. Projekt näeb ette elamu elutuppa puuküttega kamina, pliidi ning moodulkorstna ehitamist. Kamin, pliit ning moodulkorsten on ette nähtud paigaldada toodetena. Küttekollete ja suitsulõõride ehitamisel juhinduda standardist EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehituse tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Hoonel on kolmekihiline ühe lõõriga terasest moodulkorsten, mille siselõõri läbimõõt valitakse vastavalt paigaldatavatele toodetele. Korsten ulatub katuse pinnast kõrgemale vähemalt 1000 mm. Korstna paigaldamisel järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi. Tootjapoolsete paigaldusjuhendite puudumisel lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid. Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80° C. Põlevmaterjalidest ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80° C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole tõestatud muud, arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse üle 80° C juhul, kui need paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside maksimaaltemperatuuri 350° C puhul. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevast soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ning töötemperatuuriga vähemalt 600° C. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Ehitamisel lähtuda EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehituse tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Suitsulõõr viiakse katuslaest läbi kohtades, kus ei ohustata hoone kandekonstruktsioone ega põhjusta vajadust muuta kamin ega selle osa ehitise kandvaks osaks. Küttekolle on eraldatud teistest ehitustarinditest nii, et oleks välditud soojuse ülekandumine nendesse. Küttekolde kogusoojusvõimsus ei tohi ületada 12 kW ja maksimaalne temperatuur 350o C. Kuna paigaldatakse moodultoode, siis paigaldamine toimub samuti vastavalt tootjapoolsetele 29  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 juhistele. Korsten on projekteeritud ühe lõõriga. Korstna temperatuuri klass T600. Korstnalõõri ja kütteseadme väljundgaaside temperatuuride klassid ühtivad. Väljundgaaside temperatuuri on vastavalt temperatuuriklasside kuni 600 kraadi. 6.10 Ventilatsiooni- ja kütteseadme tuleohutus 6.10.1 Ventilatsioon Ventilatsioonisüsteem tuleb rajada nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis. Köögi väljatõmbekanali torustik peab olema tulepüsivusega EI15 ja tuletundlikkuse klassiga vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 6.10.2 Küte Hoone küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba baasil toimiva vesi põrandaküttega. Elutuppa on projekteeritud kamin ning pliit. Kõik kütteseadmed peavad vastama standardile EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitise tuleohutusosa 3: Küttesüsteemid”. Kütteseadmete paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi. Juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuse kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid. 6.11 Tuleohutuspaigaldised Hoonetesse on ette nähtud autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid (sh. vähemalt 1 vingugaasiandur elamusse). Suitsuandurite kogus määrata kohapeal (soovitavalt kõikidesse magamistubadesse, kööki-elutuppa). Suitsuandurid paigaldada vastavalt EVS-EN 14604:2005 nõuetele. 6.12 Kustutusveega varustamine Välise kustutusvee lahendus tuleb planeerida vastavuses Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule. Kinnistule juurdepääs toimub Tõlli-Mustjala- Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km 29,378 olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub kinnistu edelanurgas. Juurdepääsutee on päästemeeskonnale sõidetav ja selle olukord on hea 30  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 ning osaliselt uus, laius on keskmiselt 4m. Kinnistu omanik peab krundisisese juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. Maaameti kaardi järgi asub lähim ametlik veevõtukoht Mõisa kinnistul Mustjala külas, koordinaatidega XY: 6481596.66, 396732.79, koodiga 3152 kinnistust 7,3 km (7300 m) kaugusel mööda sõidetavat teed. Kinnistust põhja suunas (2,1km kaugusel) asub Saaremaa süvasadam. Anni-Kao kinnistu asub hajaasustusega piirkonnas ja välise ametliku kustutusvee tagamise koht asub kaugemal kui Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatud 400 meetrit. Veevõtukoht saab olla kaugemal kui on täidetud siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §6(51). Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on tingimus, et erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kuna kaugus naaberkinnistutel olevate esimese kasutusviisiga hoonetest on rohkem kui 40 meetrit (lähim hoone Uuemaa kinnistul ca 110m kaugusel), siis vastab projekteeritud lahendus eelpool nimetatud tingimusele ning veevõtukoht võib olla kaugemal kui 400m. 31  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Hoone kaugus kinnistu piirist ja naaberkinnistul asuvast lähimast hoonest: 32  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 Maameti kaardirakenduse väljavõtte alusel situatsiooniskeem: 33  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE Ehitustööde dokumenteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest”. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Ehitamise tehnilised dokumendid on ehitusprojekt ja selle muudatused, teostusjoonised, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid. Teadmiseks omanikule: 1. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“ 7.1 Ehitusmaterjalid ja tooted Kõik ehitusmaterjalid peavad olema varustatud saatelehe või vastavusdeklaratsiooniga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele, nad peavad olema terved, markeeritud, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele ja normidele. Kõik kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud EV keskkonnaministeeriumi (tervisekaitsetalituse) poolt. 34  Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom Töö nr 051 / 08.05.2026 8. ENERGIATÕHUSUS Energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr. 63 11.12.2018. Käesolev hoone projekt annab üldised tingimused energiatõhususnõuete tagamiseks projekteeritavale ehitisele ja selle osadele. Hoonele on omistatud energiamärgis “A”, energiatõhususarv 120 kWh/ m2a. Energiamärgise koostamisel on kasutatud järgnevaid algandmeid: • Piirdetarindite soojusläbivused: välissein: U = 0,14 W/(m2·K) katuslagi: U = 0,12 W/(m2·K) põrand pinnasel: U = 0,12 W/(m2·K) välisuksed: U = 1,0 W/(m2·K) aknad: U = 0,8 W/(m2·K) • Õhulekkearv on 4,0 m³/(hm²). Hoone välispiirded on piisavalt soojustatud, välditud on külmasildu. Aknad on projekteeritud puit-alumiinium raamiga, kolmekordse klaaspaketiga. Energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks ning niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb hoone ehitada võimalikult õhutihedalt. Selleks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena. Hoone kütmiseks kasutatakse õhk-vesi soojuspumba baasil töötavat vesipõrandakütet, mille võimsus täpsustatakse eraldi eriosa projektis. Kohtades, kus on põranda lähedal suured klaaspinnad, tuleb põrandaküttetorustik paigaldada tihedama sammuga. 35  203.5 30 19 1.6 1 ÜE W 9.2 V1 Puurkaevu hooldusala 10m 1 W K1 STOP V1 9.3 1 KS 1 W W1 W1 WV11 W1 V1 3.9 W1 V1 W V1 W 1 1 Olemasolev mahasõit 35.1 13.3 TINGMÄRGID KRUNDI PIIR 5.1 HOONE NURGAKOORDINAADID HOONESTUSALA 1 ÜE PROJEKTEERITUD ÜKSIKELAMU 2 Imbväljaku mõjuala 50m, OL.OLEV ASFALTTEE alasse ei tohi jääda joogiveekaevud ega OL.OLEV PINNASTEE nende sanitaarkaitse- või hooldusala PROJEKTEERITUD KRUUSAKATEND 4 3 OLEMASOLEV METSAMAA 1. X:6488202.3379; Y:397154.1685 JUURDEPÄÄS KINNISTULE 2. X:6488200.1965; Y:397173.0199 3. X:6488191.2522; Y:397169.9821 JUURDEPÄÄS HOONELE 4. X:6488193.164; Y:397153.1261 PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINERITE JÄÄTMEVEOAEGNE ASUKOHT PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT V1 PROJEKTEERITUD VEETRASS PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE JÄRGNE EHITUSÕIGUS VÕIMALIK PUURKAEVU ASUKOHT Maks. hoonetealune pind 250,0 m2 OLEMASOLEV PUURKAEVU ASUKOHT (PRK0024201) Tulepüsivus TP3 Maks. korruselisus 2 Puurkaevu hooldusala PROJEKTEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOON K1 K1 Lubatud hoonete arv 1 elu 10m KS1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK Hoone kõrgus 8,5 m PROJEKTEERITUD IMBTUNNELID KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD PROJEKTEERITUD REOVEEPUHASTI PROJEKTEERITUD REOVEEPUMPLA Katastritunnus 48301:001:0468 PROJEKTEERITUD REOVEEKAEV Kinnistu suurus 23799 m2 OLEMASOLEV ALAJAAM Sihtotstarve 100% maatulundusmaa OLEMASOLEV KESKPINGEKAABEL Parkmiskohtade arv 4 OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL Hoonete arv kinnistul 1 VÕIMALIK LIITUMISKILBI ASUKOHT HOONE TEHNILISED NÄITAJAD W1 PROJEKTEERITUD MADALPINGEKAABEL PROJEKTEERITUD PUMPLA ELEKTRIKAABEL Ehitisealune pind 165,5 m2 MAAPINNA OL.OLEV KÕRGUSPUNKT Maapealse osa alune pind 165,5 m2 KATASTRIÜKSUSE AADRESS Maapealsete korruste arv 1,5 KATASTRIÜKSUSE TUNNUS Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus maapinnast 8,5 m PROJEKTEERITUD TERRASS Pikkus 19,0 m Laius 9,2 m AUTO PARKIMISKOHT Suletud netopind 182,5 m² Üldkasutatav pind 0 m² TEE KAITSEVÖÖND Köetav pind 182,5 m² Toatemperatuuriga pind 182,5 m² SELGITUSED ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND Tehnopind 5,9 m² 1. HOONE ON SEOTUD KRUNDILE L-EST 97 KOORDINAATIDE Ehitise maht 781,5 m3 SÜSTEEMIS JA KÕRGUSSÜSTEEMIS EH 2000. EHITUSKEELUVÖÖND Maapealse osa maht 781,5 m3 2. ALUSMATERJALINA ON KASUTATUD DP PROJEKTIBÜROO OÜ Tulepüsivusklass TP3 POOLT 12.02.2026.a. ( töö nr. 02-26-G) NÄHTAVUSKOLMNURGAD Hoone kasutusiga vähemalt 50 a. MÕÕDISTATUD TOPOGRAAFILIST PLAANI. STOP PROJEKTEERITUD PEATU JA ANNA TEED MÄRK  Saaremaa Vallavalitsus Teie 12.06.2026 menetlus nr 548589 [email protected] Tallinna tn 10 Meie 22.06.2026 nr 7.1-2/26/10322-2 93819, Kuressaare, Saare maakond Anni-Kao kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Ninase küla Anni-Kao kinnistu ehitusloa nr 2611271/05324 eelnõu (menetlus nr 548589, EHR kood nr 121448002). Ehitusluba soovitakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Anni-Kao üksikelamu ehitusprojekt“ (projekteerija STR Disain OÜ, töö nr 051). Kinnistu (katastritunnus 48301:001:0468) asub riigitee nr 21101 km 29,37-29,45 kaitsevööndis. Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 29.12.2025 kirjaga nr 7.1- 2/25/20506-2. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata. 1. Palume asendiplaanil eemaldada projekteeritud liiklusmärk „peatu ja anna teed“ riigitee nr 21101 km 29,378 olemasoleva ristumiskoha juures. Sellel ristumiskohal ei ole märk vajalik, sest teeregistri andmetel ei ole tegemist avaliku teega. 2. Juhime tähelepanu, et juurdepääsuteel on liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas ning seetõttu on normide lisa 2 joonise 8 kohaselt liitumisnähtavus LN2 3 m ja lisa 1 tabeli 18 kohaselt ristmiku nähtavusala LN1 120 m (peatee kiiruspiirang 70 km/h). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes Lisa: 1. 051_EP_AR-3-01_Seletuskiri 2. 051_EP_AS-4-01_Asendiplaan Mildred Liinat 58786958, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490