Talli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

5168265 40640 Töö nr 639 Järvamaa, Paide linn , Mündi küla TALLI KINNISTU DETAILPLANEERING PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Paide Linnavalitsus , registrikood 77000246 Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Keskväljak 14, 72711 [email protected] +372 383 8600 HUVITATUD ISIK: Miston Capital OÜ , registrikood 14590844 Lai tn 15, 80010, Pärnu linn juhatuse liige Rivo Loginov Tellijat esindab Lepingust tulenevates ning tehnilistes küsimustes Siret Pihelgas, tel: +372 518 8123, e-mail: [email protected] PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg - nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT JA SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Külli Samblik PROJEKTIJUHT: Arno Anton tel: 56 983 389 [email protected] KÖITE koosseis: seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc230797328 \h 4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc230797329 \h 4 2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc230797330 \h 4 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc230797331 \h 4 2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc230797332 \h 5 2.4. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc230797333 \h 5 2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc230797334 \h 5 2.6. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc230797335 \h 5 3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE Kontaktvööndi ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc230797336 \h 5 3.1. Vastavus Paide valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc230797337 \h 6 3.2. Vastavus koostatavale Paide linna üldplaneeringule PAGEREF _Toc230797338 \h 6 3.3. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc230797339 \h 7 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU PAGEREF _Toc230797340 \h 7 4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed PAGEREF _Toc230797341 \h 7 4.2. Hoonestusalad PAGEREF _Toc230797342 \h 8 4.3. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc230797343 \h 8 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc230797344 \h 8 4.5. Piirded PAGEREF _Toc230797345 \h 8 4.6. Olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamise nõuded PAGEREF _Toc230797346 \h 8 4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc230797347 \h 9 4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc230797348 \h 10 4.9. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc230797349 \h 10 4.10. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc230797350 \h 10 4.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc230797351 \h 11 4.12. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc230797352 \h 12 4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc230797353 \h 12 4.12.2. Elektrivarustus PAGEREF _Toc230797354 \h 13 4.12.3. Sidevarustus PAGEREF _Toc230797355 \h 13 4.12.4. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc230797356 \h 13 4.12.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc230797357 \h 13 5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED PAGEREF _Toc230797358 \h 13 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc230797359 \h 14 6.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc230797360 \h 14 6.2. Meetmed põhjavee kaitseks PAGEREF _Toc230797361 \h 14 6.3. Valgusreostus PAGEREF _Toc230797362 \h 15 6.4. Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc230797363 \h 15 6.5. Radooniriski vähendamise kaitsemeetmeid PAGEREF _Toc230797364 \h 16 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED PAGEREF _Toc230797365 \h 16 JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1: 1000 AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1: 1000 AS-03 Tugiplaan M 1: 10 00 AS-04 Põhijoonis M 1: 10 00 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 LISAD Tehnilised tingimused: Telia Eesti AS poolt 16.12.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40037906; Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 19.12.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 508353; Aktsiaselts Paide Vesi „Liitumistingimused ühisveevärgiga ja/või kanalisatsiooniga liitumiseks” nr 1-9/3, 22.01.2026. Teostatud uuringud: Talli Mündi küla topo-geodeetiline alusplaan, koostas Enersense Aktsiaselts, töö nr EN-25/113, 28.08.2025. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Koostamise alused Planeerimisseadus; taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks 26 .09 .2025 ; Paide Linnavalitsuse 17.11.2025 korraldus nr 280 „Mündi külas Talli kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”. Koostamise lähtedokumendid Paide Vallavolikogu 27. 10. 2011 otsusega nr 48 kehtestatud „Paide valla üldplaneering ” ; k oostamisel „Paide linna üldplaneering ”, a lgatatud Paide linnavolikogu 17 . 1 0.20 24 otsusega nr 4 9 ; Paide linna jäätmehoolduseeskiri (Paide Linn avolikogu 17.11.2022 määrus nr 17); r iigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded ”; k eskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ”; siseministri 30. 03. 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. 02. 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; Eesti s ta ndard EVS 843:2016 „ Linnatänavad ” ; Eesti s tandard EVS 809-1:2002 „ Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 Linnaplaneerimine ”; Eesti s tandard EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes” ; Eesti s tandard EVS 842:2003 „ Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ”. Teostatud uuringud: Enersense Aktsi a seltsi poolt 2 8.08 . 2025 . a koostatud Talli Mündi küla topo-geodeetiline alusplaan, t öö nr EN-25 /113 . OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Paide linnas Mündi küla põhjapoolses osas, jäädes küla äärealale. Mündi küla piirneb põhjas Kriilevälja külaga. Paide linn jääb u 1,7 km kaugusele loodesse. Detailplaneeringuala on suures osas kasutamata, puittaimestikuga kaetud maatulundusmaa, millel paiknevad lagunenud loomakasvatushooned eelmisest sajandist. Planeeringualast põhjasuunas on elamumaa, kirdesuunas kinnistud Mündi mõis ja Aida (tootmismaa), idasuunas kinnistu Aia (maatulundusmaa) ja lõunasuunas kinnistud Mündi laut ja Lauda (maatulundusmaa). Planeeringualast ca 300 meetrit kagusuunas jääb Mündi kompaktse asustusega ala elamupiirkond. Planeeringuala moodustab: Talli kinnistu, katastritunnus 56502:003:0076, pindala 20829 m²; sihtotstarve 100% maatulundus - maa; lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Paide linnavalitsuse 17. 11. 2025 korraldusega nr 280 T alli kinnistu detailplaneering algata ti ja kinnitati lähteseisukohad . A la s uuruseks määrat i ca 2,08 ha. Transpordiameti seisukoh t ad e kohaselt detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud 15.10.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/16749-2) on planeeringualasse võetud ristmikuala krundile pääsuks ja krundi ühendamiseks jalgteega. Planeeringuala suuruseks on kavandatud ca 2,15 ha. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Maakasutus Talli kinnistu sihtotstarve maaregistri alusel on maatulundusmaa 100%. Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed Lüpsikarja laut (ehitisregistri kood 107014945), ehitisealune pind 872,0 m², 1-korruseline. Ehitise kasutamise otstarve: 12711 – Loomakasvatushoone. Hobusetall (ehitisregistri kood 107016617), ehitisealune pind 321,0 m², 1-korruseline. Ehitise kasutamise otstarve: 12711 – Loomakasvatushoone Kaevumaja (ehitisregistri kood 120252942), ehitisealune pind 20,0 m², 1-korruseline. Ehitise kasutamise otstarve: 12746 – Kaevumaja. Ehitised on lagunenud ja ei ole kasutuses. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb idas riigi kõrvalmaanteega 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teega. Mündi teega piirneb kergliiklustee (15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee). Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Mündi tee (56502:003:0068) sõiduteelt. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualale jääva kinnistu piki lääne- ja kagupiiri kulgevad keskpinge õhuliinid. Talli kinnistul kaevumaja kõrval asub olemasolev kaev. Lähim alajaam paikneb kinnistul Kivimäe alajaam (56502:003:0660) alajaam Kivimäe:(Paide), mis jääb u 60 m kaugusele idasuunas. 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee maa-alal on tänavavalguse maakaabel. Kinnistul Mündi laut on olemasolevad vee- ja survekanalisatsiooni ühisveevärgi torustikud, jäädes planeeringualast 3,8 m kaugusele. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringualasse jääv kinnistu Talli on suures osas võsastunud rohumaa üksikute lehtpuu gruppidega. Osa planeeringuala on kasutuses põllumaana. Hoonestus (lagunenud laudad) paikneb kinnistu kirdeosas. Planeeringuala põhjaosa läbib pinnasekattega tee. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 62.40 – 69.50 m, tõusuga itta. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; elektriõhuliinide 1 – 20 kV kaitsevööndid 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole; ÜVK võrgud- veetorustik ja reovee kanalisatsioonitorustik, 2 m äärmise toru teljest. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE K ontaktvööndi ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeritav maa-ala pa ikn eb Paide linnas Münd i küla põhjaosas , jäädes küla äärealale. Mündi küla piirneb põhjas Kriilevälja kül aga. Asustusüksus Paide linn jääb u 1,7 km kaugusele loo de sse . Planeeringuala piirneb suurte maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on enamuses hoonestamata. Detailplaneeringuala piirneb kinnistutega Mäekalda (katastritunnus 56502:003:0621), Mündi laut (katastritunnus 56502:003:0075), Lauda (katastritunnus 56502:003:0116) ja riigiteega 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee detailplaneeringuala ulatuses. Planeeringualast põhjas olev naaberkinnistu on hoonestatud ühepereelamuga ja abihoonetega ning idas paikneb riigi tee 15175 Paide-Mündi-Mäekula tee transpordimaa sihtotstarbega kinnistu . Planeeringualast põhjas uunda jääb ka Mäekalda kinnistu sihtotstarbega maatulundusmaa, mis on hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega. Planeeringuala lähipiirkonnas, teisel pool riigi teed 15175 on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu hoonestatud tootmis-laohoonetega ( t eravilja ait, veski, kuivati, väetise- ja kütuseladu). Samuti u 200 m kaugusel kirdes paiknevad suuremahulised tootmishooned (Lubja, Tootmisbaasi). Planeeringualast põhja jääb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Mündi mõis, kus on säilinud mõisa härrastemaja. Mõisahoone on poolkelpkatusega puithoone. Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, mis on ümber ehitatud. Mündi küla s on segahoonestus. Lähipiirkonda Mündi tee äärde jääb tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid kui ka elamumaa sihtotstarbega kinnistuid, mis hoonestatud väikeste korterelamutega. Eluhooned on peamiselt puitvoodriga ja viilkatusega. Kontaktvööndis paiknevad üksik- kui ka korterelamud ( ca 350 m kaugusel) on kuni 2-korruselised. Planeeringualast ca 900 m kaugusel põhja suunas Kriilevälja külas on tihehoonestusega elamupiirkond. Antud p iirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte põldude ja metsadega. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Paide linna s, mis jääb pla neeringualast 1,7 km kaugusele põhjasuunas . Planeeritavale alale on hea juurdepää s. Planeeringuala piirneb r iigi kõrvalmaan tee 1 5 1 7 5 Paide-Mündi-Mäeküla tee ga mis annab ühenduse riigi põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa teega (8 k m kaugusel kirdes) . Piirkonnal on olemas ühistranspordi ühendused. Lähimad ühistranspordi liinid liiguvad piki 15175 Paide - Mündi - Mäeküla teed ning lähimad peatused on 350 m kaugusel „Mündi töökoja ” lõunas uunas ja põhjasuunas Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega. Vastavus Paide valla üldplaneeringule Kehtiva Paide valla üldplaneeringu ( kehtestatud Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48 ) kohaselt asub planeeritav maa-ala detailplaneeringuga kohustuslikus alas, mille maakasu tuse juhtotstarbeks on tootmis maa . Tootmismaad on tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid ümbritsevate abihoonete ja rajatiste maad ning ladude maad. Väljavõte kehtivast Paide valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Tootmismaa (T) maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa. Maakasutuse sihtotstarbe tootmishoonete maa kõrvalfunktsioon on ärimaa, täpne funktsioon täpsustatakse detailplaneeringuga. Paiksete saasteallikate puhul arvestada võimalusel sanitaarkaitsetsoon selliselt, et see jääks krundisiseseks ning selle laiust arvestada alates ehitusjoonest. Elamumaade ja tootmismaade vahele planeerida kaitsehaljastus. Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena. Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma kr undi piirides . Koostatud detailplaneeringu lahendus es määratakse kinnistu le Talli sihtotstarve tootmismaa 80% ja ärimaa 20%. On määratud ehitusõigus tootmis-ärihoone ehitamiseks . Detailplaneeringu ga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut . Vastavus koostatavale Paide linna üldplaneeringule Paide linna koostatava üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala kompaktse asustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmise maa-a l a. 9525 409575 Väljavõte koostatavast Paide linna üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa, mille moodustab tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sh laohooned, päikesepargid ning põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maad. Lubatud kõrvalotstarbed (kuni 30% ulatuses): äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ning transpordi maa-ala . Kõrvalotstarbe määramise korral tiheasustusega aladel ja kompaktse asustusega aladel ei ole lubatud kavandada tootmistegevust, millega kaasneb keskkonnaoht. Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mündi külas, Talli kinnistule (katastritunnus 56502:003:0076) hoonestuskrundi ruumilise terviklahenduse ja selleks vajaliku taristu planeerimine, maakasutusotstarbe, haljastuse ja juurdepääsu planeerimine ning ehitusõiguse andmine. PLANEERINGUGA KAVANDATU Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed Planeeringuala koosneb maatulundus maa sihtotstarbega kinnistust Talli , suurus ega 20829 m² . P laneeringulahendus ega ei muudeta olemasolevat krundijaotust. Krundi pos 1 kavandatud suurus ja sihtotstarve : pos 1 krunt suurusega 2 0829 m², sihtotstarve tootmismaa 8 0% ärimaa 20%. E hitiste kasutamise otstarvete loetelu Vastavalt m ajandus- ja taristuministri 0 2. 06. 2015 määrusele nr 51 . 12201 büroohoone; 12515 ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone; 12518 masina- ja seadmetööstuse hoone; 12519 muu tööstushoone; 12529 muu laohoone; 23052 ehitusmaterjalide ja -toodete rajatis; 23055 masina- ja seadmetööstuse rajatis; 23059 muu nimetamata tööstusharu rajatis ; 24223 laoplats või laoväljak; 24229 muu nimetamata laomajandusrajatis. Ehitise täpne kasutamise otstarve selgub projekteerimisel, kui on täpsustunud tegevusvaldkonnad ja mahud krundi l. Olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust alale hinnatakse koostatavate ehitusprojekti(de) menetluses enne ehitisele ehitusloa väljastamist. Hoonestus a la d Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast. Krunt i de ehitusõigus Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 2 0% tootmismaa 8 0% Hoonete suurim arv krundil 3 (põhi hoone + 2 abihoone t ) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pin d 92 0 0 m² Hoonet e suurim lubatud kõrgus 14 m põhi hoone; 5 m abihoone ( hoone absoluutkõrgus ±0,00 = 69.0 0 m). Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – ärihoone; 1 – abihoone Ehitiste arhitektuurinõuded Pos 1 Hoone te paigutus eraldiseisvad . Katusekalle: 0 – 20 ° . Maksimaalne kõrgus maapinnast : 1 4 m põhi hoone; 5 m abihoone . Maksimaalne korruselisus 2 – põhi hoone; 1 – abihoone . Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit jt piirkonda sobivad materjalid . Katusematerjal: rullmaterjal , plekk . Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas. Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada varjatult . Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Hoone arhitektuurne lahendus täpsustad a eskiisprojekti s , eesmärgiga rajada planeeringuala le maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Piirded Äri-tootmishoone ga krundi metall piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamise nõuded Talli kinnistul on olemasolev ad loomakasvatushooned (lagunenud): l üpsikarja laut (ehitisregistri kood 1 0 7014945), ehitisealune pind 872 ,0 m² ja maht 2820 m³; h obusetall (ehitisregistri kood 107016617), ehitisealune pind on 321 ,0 m² ja maht 1112 m³ ; kaevu maja (ehitisregistri kood 120252942). Olemasolev ad hoone d on ette nähtud detailplaneeringu lahenduses lammutada. Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded: lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt; lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed peab ladustama vastavalt jäätmekavale ja sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Kui hoones on asbesti või muid ohtlikke aineid , tuleb see kajastada projektis ja käitlemine vastavalt jäätmeseadustele (ehk ohutult koguda ja ära anda); lammutustööde teostamisel kaitsta ja mitte vigastada olemasolevaid säilitatavaid puid; lammutuse käigus pritsida konstruktsioonidele vett, et vähendada tolmu levikut; lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Paide linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. ´ Puurkaevu ja puuraugu likvideerimine Puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud likvideerima kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu . Puurkaevu likvideerimiseks koostada puurkaevu likvideerimise projekt. Puurkaevu likvideerimise projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Pärast puurkaevu või puuraugu likvideerimist koostab puurkaevu või puuraugu likvideerimistöid teostanud isik puurkaevu või puuraugu likvideerimise akti ning esitab selle Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs krundi le olemasolevalt 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teelt ( Mündi teelt ) . Maaüksusele Talli on olemasolev mahasõit Mündi teelt. Olemasolev mahasõit rekonstrueeritakse. Vastavalt Ehitusseadustik § 71 lg 2 on maanteel tee kaitsevööndi laius äärmise sõ iduraja välimisest servast 30 m. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Detailplaneeringu joonistele AS- 04 Põhijoonis on kantud olemasoleva 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee ja planeeritud juurdesõidutee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid ” . Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel likvideerida mets, võsa, hekk, aed vms rajatis (EhS § 72 lg 2). T äiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks: teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 ; p arkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad ; p laneeringu koosseisus kavandatud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest ; v astavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused ; a rendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeritavale alale rajatava hoone kasutuselevõttu ; T ranspordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ; p laneeringuala piirneb riigiteega, siis tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodu d müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ; pos 1 ä ri- ning tootmismaa sihtotstarbega krundi ja maatulundusmaa sihtotstarbega (hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega) kinnistu Mäekalda vahel peab olema haljasriba min 2 0 m laiune kuhu pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Alale on kavandatud kõrghaljastus ja vajadusel müratõkke vall rajamise võimalus ; k õik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. P arkimine Ehitise otstarve Ehitise asukoht Normatiivne parkimis - kohtade arv krundil Planeeritud parkimis - kohtade arv krundil linnakeskus Planeeritud: asutused t ööstusettevõte ja ladu 1 / 9 0 1 / 25 0 1840 : 90 = 21 736 0 : 25 0 = 29 21 2 9 Planeeritaval maa-alal kokku 50 50 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal , oma krundil maapealsel parkimisalal. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 50 autole. Kru ntidele kokku on planeeritud 50 parkimiskohta. Planeeritud on 21 kohaline (JR 21) rattaparkla (AS-04 Põhijoonis). Haljastuse ja heakorra põhimõtted Peale ehitustegevust krunt haljastada. R aja da kõrghaljastusega haljasala krundi põhjapiiri äärde. Rajatav haljasala on eralduseks elamumaa ja äri-tootmismaa sihtotstarvetega kruntide vahel. Parema eraldatuse tagavad okaspuud. Parklate kavandamisel Mündi tee ja krundi kagupiiri äärde liigendada parklad kõrghaljastusega iga parkakoha järel. Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundi l on minimaalselt 20%. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Olmejäätmete kogumine lahendat a kse vastavalt jäätmeseadusele ja „Paide linna jäätmehooldus - eeskirjale ” . Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb näha ette suletavad kogumiskonteinerid (soovi/vajadusel korral eraldi jäätmemajas) või kasutada süvamahuteid. Olmejäätmete kogumise ja sorteerimise koht on planeeritud krundisiseselt. Prügikonteinerite asukoht krundil määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Vertikaalplaneerimine Planeeritava al a maapind on suures osas tasane, tõusuga läänest itta. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 62 . 40 – 69.50 m. Peale ehitustegevust krunt heakorrastatakse. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte valg umine naaberkinnistutele. K õvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi . Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30 .0 3 .201 7 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. 02. 2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonete tuleohuklass määrata vastavalt Eesti Projekteerimisnormide ET-1 0109-0235 „ Ehitiste tuleohutus ” järgi ja siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ” järgi. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed: K asutusviis VI kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus. K asutusviis V kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad eeldatavalt tunnevad ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt ärkvel. K asutamisotstarbed 12200 – Bürood 12520 – Laohooned K orruste arv 1 – 2 H oonete maksimaalne kõrgus 9 – 14 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Mündi teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Välise tulekustutusvee vajadu s on 15 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolev tuletõrjehüdran t paikneb 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teel, Nurme tn 1 a kinnistu kõrval u 1,5 m kaugusel planeeringualast lood es. Välis e tule kustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Projekteerimise käigus tuleb määrata hüdrandi vajalikud tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Maavajadus tuletõrjemahutit (te) tarbeks on määratud põhi- ja tehnojoonisel. Tuletõrjevee vajaduseks on planeeritud mahutite ala (vt joonis AS-05), nende vajadus ja suurus määrata ehitusprojektiga. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks. Kavandatud servituutide alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 S ervituudi vajadus ega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadusega planeeritud veetrassi liitumispunkti le 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks ; servituudi vajadusega ala olemasolevale elektriõhuliinile 1 – 20 kV 10 m mõlemale poole liini äärmise liini teljest võrguvaldaja kasuks. 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56502:003:0068) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud madalpinge kaabli trassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadusega ala planeeritud liitumiskilbile, 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; s ervituudi vajadus ega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadusega planeeri tud veetrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56501:001:0201) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud madalpinge kaabli trassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; s ervituudi vajadus ega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Aida ( 56501:001:0199 ) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud madalpinge kaabli trassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale po ole trassi, võrguvaldaja kasuks; s ervituudi vajadus ega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56501:001:0213) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks võrguvaldaja kasuks. Aia ( 56501:001:0202 ) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud vee- ja reovee surve kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Mündi tee 2 (56501:001:0212) S ervituudi vajadus ega ala planeeritud reovee survekanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadusega planeeritud survekanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude esialgne põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude servituutide seadmise vajadus on kirjeldatud seletuskirja punktis 4 .1 1 . Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt a ktsiaselts Paide Vesi tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks, Talli ( 56502:003:0076 ) Mündi küla Paide linn liitumine ÜVK-ga , nr 1 - 9/3 , 22.01.2026 . Tehnilised tingimused näevad ette kinnistule veevarustuse loomiseks veeühenduse Aia ( 56501:001:0202 ) kinnist ul kulgevast veetorustikust De9 0. Pla neeringulahenduses on veetorustikuga ühinemis punkt kavandatud kinnistule Aia , selleks määratakse s ervituudi vajadus ega ala ettepanek. Krundi pos 1 (Talli) piirist ca 1 m kaugusele k innistu maa-alale on ette nähtud maakraan, mis on krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga. Olmekanalisatsioon Olmekanalisatsiooni lahendus lähtub a ktsiaselts Paide Vesi tehnilistest tingimustest Talli kinnistu , Mündi küla , Paide linn veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks, nr 1 – 9 / 3 22.01.2026 . Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb reovesi juhtida surveliselt De110 survekanalisatsiooni pöörangukaevu kinnistul Mündi tee 2. Planeeringuala ühinemispunkt kanalisatsiooniga on ette nähtud detailplaneeringulahenduses Mündi tee 2 kinnistul (katastritunnusega 56501:001 : 0212 ) paiknevasse survekanalisatsioonitorustikku. Planeeringualale on kavandatud väikepumpla , kust suunatakse reovesi survekanalisatsiooni, mis ühine b ühiskanalisatsiooni survetorustikuga kinnistul Mündi tee 2. Enne suubumist on ette nähtud voolurahustuskaev. Kuna pöörangukaevul ei ole liitumisotsa tuleb see paigaldada ekstruuder - keevisega või kaev välja vahetada . Planeeritud ühinemiskaev jääb kinnistu Talli (56502:003:0076) liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Planeeritud reovee survekanalisatsioonitrassile on määratud servituudi seadmise vajadusega ala vee-ettevõtja kasuks. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping a ktsiaselts Paide Vesi kasuks. Sademe- ja drenaaživeed Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringuala eeldatav sademevee vooluh u l k äkksadude korral on ca 75 l/s ja kogus ca 72 m 3 . Suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi. Planeeritud parklate kõvakattega pindadelt kogutakse sademeveed kokku restkaevude abil ning juhitakse läbi õli- liivapüüduri ühtlustus tiiki . Katuste sademevesi juhtida ühtlustustiiki ja haljasalale. Ühtlustustiigi mahutavus määrata ehitusprojektiga, sh arvestades tegelikult kavandatavat kõvakatendite ala suurust. Rakendades säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse on võimalik vähendada eesvoolu koormust nn äkksadude korral: i mbväljaku ja -kraavide rajamine, tagada sademevee valgumine rohealale vertikaalplaneerimisega; viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab alale väärtust visuaalse ilme kaudu; parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parkimisaladelt äravoolutoru dimensioneerimisega; vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel. Sademevee terviklik lahendus planeeringuala kohta tuleb lahendada krundile taristu projekteerimise käigus, kus tuleb ära näidata vajalikud sademevee kogumismahutite suurused, asukohad ja immutusrajatiste maavajadused ja krun dilt ärajuhitava sademevee kogused. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 19.1 2.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 508353 . Planeeritud krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Kivimäe:(Paide) alajaamast ( Kivimäe alajaam, katastritunnusega 56502:003:0660 ), mis asub planeeringuala st kirdes u 50 m kaugusel. Planeeritav 0,4 kV liitumiskilp kavandatakse Talli kinnistu piiri äärde olemasoleva transpordimaa sihtotstarbega kinnistule 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (katastritunnusega 56502:003:0068). Liitumiskilp on alati vabalt teenindatav. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbi st kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabel liinidele kui ka liitumiskilbi le on määratud serv ituudi seadmise vajadusega alad . Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 1 6.12.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40037906 . Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana Paemurru tee 5 ees kulgevast sidetrassist . Planeeringuala jääb antud alast 1,5 km kaugusele. Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Tänavavalgustus Tänavavalgustus detailplaneeringulahenduses ette ei ole nähtud. Kinnistusiseste valgustite toited (sh planeeritud parklad) on ette nähtud hoone toite võrgust ning lahendatakse järgmistes projekteerimisstaadiumites, kui on teada juba nii hoone kui ka parklate täpsed asukohad. Kinnistusisene välisvalgustus ehitatakse välja koos kinnistu parkimisplatsidega ja trassidega. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on gaasküte, maaküte, õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumbad ja/või nende kombinatsioon. Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (nt passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse). Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Vertikaalsete maasoojuse puuraukude rajamine ei lubatud. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine; hea valgustus hoonele, sissepääsudele; territooriumi korrashoid; vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; tulekindlate materjalide kasutamine; paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon . KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Detailplaneeringuga kavandatav tegevus, tootmis- ja ärihoone ning seda toetavate rajatiste ehitamine, ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 6 lõige 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja and m a eelhinnangu selle kohta, kas lõikes nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Kuna detailplaneeringu eesmärgiks on seatud äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonestuse planeerimine, tuleb anda eelhinnang planeeritava tegevuse kohta. Kui detailplaneeringu koostamise ajal ei selgu planeeringuala arendamise täpsemaid tegevusvaldkondi, hinnatakse olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust planeeringualale koostatavate ehitusprojekti(de) koostamise menetluses enne ehitisele ehitusloa väljastamist. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Ohud selguvad kui on kavandatav tegevus teada. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; tootmistegevuse iseloomust tulenevate keskkonnaohtlike saasteainete kogumiseks rajada nõuetele vastavad kogumis- ja puhastussüsteemid. Meetmed põhjavee kaitseks Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Vastavalt Veeseadusele on põhjavee reostamine ja risustamine keelatud. Detailplaneeringuala jääb kaitsmata põhjaveega piirkonda. Kaitsmata põhjaveega alal planeeritava tegevuse käigus rakendatakse ettevaatusprintsiipi: kõik potentsiaalselt reostusohtlikud pinnad muudetakse vettpidavaks ning tagatakse operatiivne valmidus võimalike lekete koheseks likvideerimiseks. Kaitsemeetmed kaitsmata põhjaveega alal: p rojekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja - ega pinnavee seisundit ; r eostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse ; k õvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist ; p rojekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms) ; ≥30 sõiduki parklad rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juhtimist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tule b tagada regulaarne hooldus ; a lla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata otse veekogusse, vaid peab läbima puhastava lood uslähedase sademeveesüsteemi. Looduslähedaste sademeveelahenduste kavandamisel kasutada kraave, nõvasid, tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga ühtlustumine ; k ui pinnas ei sobi immut useks, rajada ühtlustusmahutid, mille maht selgitatakse välja ehitusprojekti koostamisel . Kavandatava tegevusega ei ole kavandatud põhjaveevõttu. Planeeritud hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalse lt, s . o puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt a ktsiaselts Paide Vesi tehnilistele tingimustele. Sellest tulenevalt hinnanguliselt ei ole ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisel. Reovee ärajuhtimisel keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kõik reoveed tuleb kanaliseerida õigusaktide ja standardite kohaselt. Valgusreostus Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus. Valgusreostust tekitavad tänavavalgustid, aiavalgustid, reklaamplakatite ja fassaadivalgustus, mis kõik on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud üles taevasse. Valgusreostus on ka see kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu akendest sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt. Valgusreostuse võimalikkus on hoonete ehitamisajal. Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal on ehitusplats valgustatud ajutiste valgusallikatega. Ehitusaegsed mõjud on seotud ka ehitusmasinate tulede valgusvihkudega ehitusplatsil. Valgustus on vajalik ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-alal. Ehitusaegse valgustusega kaasnevad häiringud on ajutised ja pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Tegemist on lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Valgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks võimalikult vähe häiringuid (valgusreostust). Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud taevasse või häiriks liiklust ning ümberkaudseid elanikke ja muid objekte. Üheks peamiseks valgusreostuse allikaks on valesti suunatud välisvalgustust. Valgusreostuse leevendamiseks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, s.t tuleb vältida valguse hajumist; eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse; laternapostid peavad olema võimalikult madalad; välisvalgustuse kavandamisel ja paigaldamisel jälgida, et valgusvihud ei oleks suunatud elamukruntide poole ja paigaldada kaasaegsed ja ökonoomsed tänavavalgustid, mis ülemäärast valgusreostust tõenäoliselt ei põhjusta; istutada täiendavat kõrghaljastust, mis samuti pakub varju. Arvestada tuleb, et lehtpuud, mis on suure osa aastast raagus, ei varja häirivaid valgusvihke ; valgusreostus on võimalik ka hoonete kasutusajal. Maapinna erinevus on 62 – 69 m, käsitleda, et hoonete kasutusajal tuleb vältida valgusreostuse levikut kõrvalasuvale elamukinnistule, lähipiirkonnas olevale kortermajade piirkonnale ja teemaale (pimestamine). Müra ja vibratsioon Seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusaegne), et seadmete poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud piirväärtustele. Hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeringuala ümbrusesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. 12. 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ” . kaasneva müra vähendamiseks. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „ Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemetele. Kui määratud müra tasemed ületavad kehtestatud piirväärtusi, peab müraallika valdaja rakendama asjakohaseid mürakaitsemeetmeid. Meetmeteks võivad olla näiteks välispiirete piisav heliisolatsioon, vaikse fassaadi ja siseõue tagamine või vaikust nõudvate ruumide projekteerimine müraallikast ja müravalli kavandamine planeeringu elamute poolsele alale. Radooniriski vähendamise kaitsemeetmeid Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 kBq/m³. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes ” . Radooniriski vähendamise kaitsemeetmed: võimalusel paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; ruumide tuulutus. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutada ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks; ruumid hoida tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse; paigaldada ventilatsioonisüsteem , mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis ühelt poolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust; korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ning torud; vaadata üle põranda konstruktsioon. Sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Detailplaneeringu ala asub Eesti pinnase kaardi andmetele keskmise või madala radoonisisaldusega pinnase alal. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Detailplaneeringu elluviimise tingimused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel ei selgu üksikasjalikum tootmistegevus krundil, siis tuleb ehitusloa menetluses koostada projekteeritava arenduse kohta keskkonnamõju eelhinnang, et hinnata olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust. Ehitusloa menetlus peab olema avalik. Toimingute ja tegevuste järjekord Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: V ajalike servituutide seadmi ne . Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjusta d a ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekita d a naaberkatastriüksus omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Puurkaevu ja puuraugu likvideerimine (1) Puurkaevu või puuraugu omanik või maaomanik on kohustatud likvideerima kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või puuraugu. (2) Puurkaev või puurauk likvideeritakse puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti alusel. Puurkaevu või puuraugu omanik või maaomanik on kohustatud kooskõlastama puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti Keskkonnaametiga, kes küsib projekti kohta seisukoha kohalikult omavalitsuselt. (3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest kooskõlastamisest, kui: puurkaev või puurauk on riikliku keskkonnaseire jaam; kohalik omavalitsus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna; projekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist; kooskõlastuse taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid; projekt ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. (4) Pärast puurkaevu või puuraugu likvideerimist koostab puurkaevu või puuraugu likvideerimistöid teostanud isik puurkaevu või puuraugu likvideerimise akti ning esitab selle Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele.  + + + + .00 63 + + 0 69.0 0 65.00 63.0 64.00 67.00 66.00 0 68.0 69 + + .0 0 TINGMÄRGID: + + + + 69.00 0 .0 63 + + + + + 0 .0 63 + + + + + + + + + 64.00 + + 0 + 65.0 66.00 + 67.00 + + + + + 30 68.00 m d 30 68 .00 + + + + + öön + + + aitsev tee k + + + + + + + + + 0 + 0 .0 68.0 + 64 + + + .00 + + 65 + 67.0 0 0 66.0 + + 67 0 .0 67.0 0 + + + + + + + + + + + + + + + MÄRKUS + + + + + + + + + + + + + Koordinaadid riiklikus L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Töö nr 639 Planeeringu koostamise Paide Linnavalitsus korraldaja DP Planeerija Optimal Projekt OÜ M 1:1000 Planeeringu koostaja K. Samblik 09.03.2026 Projektijuht A. Anton AS - 03   Mäekalda PLAN. TULETÕRJEVEE MAHUTI ORIENT. ASUKOHT x + + x x + + 20 x x Aida .00 63 x + + PLAN. SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTID 0 0 69.0 63.0 65.00 64.00 IIK 67.00 PLAN. ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR 66.00 BT 0 7 68.0 . IM 69 + + .00 TINGMÄRGID: AN PL x ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA + + alajaama Kivimäe:(Paide) 1 K2 x x KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID + + x elektrivõrguga liitumiskilp x 69.00 0 .0 KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID 63 x ühisveevärgiga + + x KS1 KS1 KS1 KS1 I I + + I KS 1 + I KS1 I 1 KS x 0 I .0 R10 63 x + + + I REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA x KS1 I Likvideeritavad ehitised I + I I x x + + I KS1 I + x 64.00 10 12 KS1 + + 65.00 ,9 66.00 x + 67.00 x KS1 + + x + x KS1 30 68.00 0 m nd 3 68 .00 + vöö + x KS1 aitse tee k + + 151 KS1 + 151 0 0 75 P 5650 64.0 68.0 + 75 P 56502 KS1 krundile aide 1:001 .00 14 + 65 aide :003:0 KS1 67.0 -Mü :020 0 0 66.0 -Mü + 67 T 80% Ä 20% 67.00 ndi- 3 .0 KS1 0 ndi- 068 14 / 5 1 + 9000 1+1 Mäe 2/-1 Mäe KS1 20829 m² P- P128 küla + küla KS1 Mündi laut tee KS1 + tee Aia KS1 3, 56501:001:0202 8 + KS1 Planeeritud elektrivõrgu liitumiskilp KS1 ÜHINEMISPUNKT veetorustikuga KS1 Lauda 56502:003:0116 Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala KS1 I I I I I I Reoveepumpla sanitaarkaitseala Ø 20 m KS1 I I I I I I I I KS1 KS1 KS1 PLANEERINGUALA NÄITAJAD: KS1 KS1 KS1 565 KS1 Mündi tee 2 01:0 56501:001:0212 KS1 01:0 213 KS1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE ALUNE ARV SUURIM KORRUSE- PIND KRUNDIL HOONETE ARV KRUNDIL: PÕHIHOONE/ ABIHOONE LISUS KRUNDI SUURUS Pn Pn KS 1 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES KS 1 EHITISEALUNE PIND KS KÕRGUS MEETRITES, SUURIM KORRUSELISUS: ELAMU / ABIHOONE 1 MÄRKUSED MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KS 1 KS Koordinaadid riiklikus L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 2. Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on esialgne ja täpsustatakse edasise KS 1 projekteerimisega. KS 1 KS 1 KS voolurahustavkaev 1 KRUNDI POS 1 ÜHINEMIS- JA LIITUMISPUNKT Töö nr 639 reoveekanalisatsiooniga Planeeringu koostamise Paide Linnavalitsus korraldaja DP KS 1 Planeerija Optimal Projekt OÜ M 1:1000 Planeeringu koostaja K. Samblik 18.05.2026 Projektijuht A. Anton AS - 05  TINGMÄRGID: Planeeringuala Töö nr 639 Planeeringu koostamise Paide Linnavalitsus korraldaja DP Planeerija Optimal Projekt OÜ M 1:1000 Planeeringu koostaja K. Samblik 24.03.2026 Projektijuht A. Anton AS - 01  Paide Linnavalitsus Teie 01.06.2026 nr 7-1/26/23-1 [email protected] Keskväljak 14 Meie 25.06.2026 nr 7.2-2/26/16749-5 72711, Paide, Järva maakond Talli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Paide linnas Mündi külas Talli kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 56502:003:0076, edaspidi planeering). Planeeringuga eesmärgiks on Talli kinnistule hoonestuskrundi ruumilise terviklahenduse ja selleks vajaliku taristu planeerimine, maakasutusotstarbe, haljastuse ja juurdepääsu planeerimine ning ehitusõiguse andmine. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. 1. Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 15.10.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/16749-2 (edaspidi seisukohad). Seisukohtade punkti 8 kohaselt tuli joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on nähtavuskolmnurkadesse planeeritud sõiduautode ja jalgrataste parklad. Parkivad sõidukid takistavad nähtavust, parklate asukohta muuta. NB! Juhime teie tähelepanu sellele, et antud asukohas on piisav nähtavuskolmnurk 7x80 m. 2. Planeeringu seletuskirjas on viidatud piirete rajamisele, joonistel piirde asukohta ei ole toodud. Lisada seletuskirja osasse 4.5 laused: „Piirded ei tohi takistada nähtavust riigitee ristmikul. Piirete kavandamisel arvestada, et väravad ei tohi avaneda riigitee alusele maale ning planeeringuala teenindavad, alale sisse sõitvad sõidukid ei tohi värava avamist oodates seista sõiduteel“. 3. Planeeringu seletuskirjas on käsitlemata riigitee teeületuskoha rajamine. 4. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamise kohustus on tulenevalt PlanS § 131 lõikest 1 planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud isikul. Planeeringus on ebapiisavalt käsitletud riigiteega seotud ehitiste ehitamise kohustust, seletuskirja täiendada. Arvestades asjaoluga, et planeeringualale puudub äri- ja tootmismaa teenindamiseks sobilik juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised (riigitee ristumiskoht ja teeületuskoht) enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Me ei ole nõus võtma riski, et tulenevalt EhS kohustusest Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  tagada tingimused ohutuks liiklemiseks, peab Transpordiamet tegema kulutusi planeeringu elluviimiseks avalike vahendite arvelt. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: detailplaneering, 1 digikaust 58581095, [email protected] 2 (2)