Kiri

Lisa Pärnu Linnavolikogu 21.05.2026 otsuse nr 24 juurde Audru e-kütuste tootmisüksuse detailplaneeringu asukohaskeem  Pärnu Linnavalitsus Teie 02.06.2026 nr 8-4/1519-7 [email protected] Suur-Sepa tn 16 Meie 26.06.2026 nr 7.2-2/26/9564-2 80098, Pärnu, Pärnu maakond Seisukohtade väljastamine Audru e-kütuste tootmisüksuse detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Audru e-kütuste tootmisüksuse detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Lemmetsa külas Kiltrepõllu katastriüksusel (katastritunnus 5904:001:0377), mis algatati Pärnu Linnavolikogu 21.05.2026 otsusega nr 24. Planeeringu koostamise eesmärgiks on e-kütuste (e-metanool, jätkusuutlik lennukikütus SAF või e-metaan) tootmis- ja ladustamisüksuse rajamine. Eeldatavalt paigaldatakse tootmisüksusesse kuni 300 MW elektrolüüsivõimsust ning toodetakse kuni 30 kt vesinikku aastas, mida kasutatakse kohapeal e-kütuste sünteesiks. Planeeritava ala juurdepääs on kohaliku tee nr 1590118 Kiltre tee kaudu riigiteelt nr 19123 Nurme- Papsaare tee (edaspidi ka riigitee nr 19123). Riigitee kiiruspiirang on 70 km/h ja keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1146 autot. Lemmetsa küla Kiltrepõllu kinnistu asub Pärnu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal, kuid ei mõjuta vahetult lennuohutust. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada kohalikku teed nr 1590118 Kiltre tee, mis saab alguse riigitee nr 19123 km 4,021. Täiendavaid riigitee nr 19123 ristumiskohti mitte planeerida. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. 3. Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 4. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 5. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 6. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 7. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 8. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 10. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes Lisa: 1. o_24_Audru_e-kutuste_tootmisuksuse_detailplaneeringu_ja_selle_KSH_algatamine 2. o_24_Lisa - asukohaskeem Mildred Liinat 58786958, [email protected] Sven Savi 53064727, [email protected] 2 (2)  OTSUS 21.05.2026 nr 24 Audru e-kütuste tootmisüksuse detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeeringuala OÜ Utilitas Wind esitas 10.02.2026 Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku algatada detailplaneering Pärnu linnas Lemmetsa küla Kiltrepõllu (15904:001:0377) katastriüksusel. Planeeritava ala suurus on ca 61 ha. Kiltrepõllu kü sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja see on hoonestamata. Nii kehtiva Audru valla üldplaneeringu kui 18.09.2025 vastuvõetud Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ kohaselt paikneb Kiltrepõllu kü tootmismaa juhtotstarbega alal. Planeeringu eesmärk ja sisu Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiltrepõllu katastriüksusele e-kütuste (e-metanool, jätkusuutlik lennukikütus (SAF) või e-metaan) tootmis- ja ladustamisüksuse rajamine. Eeldatavalt paigaldatakse tootmisüksusesse kuni 300 MW elektrolüüsivõimsust ning toodetakse kuni 30 kt vesinikku aastas, mida kasutatakse kohapeal e-kütuste sünteesiks. Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased ülesanded, k.a ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringu ülesanded on muu hulgas:  määrata tootmis- ja ladustamishoonete, abiehitiste, alajaama, veetöötlus- ja jahutusrajatiste, vesiniku ja CO₂ käitlemise ning e-kütuste sünteesi- ja ladustamisrajatiste jaoks ehitusõigus ja hoonestusalad;  kavandada vajalikud tehnovõrkude ja -rajatiste (elektrivarustus, veevarustus, reovee ja sademevee ärajuhtimine, side jms) ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad;  määrata ohutuskaugused ja riskijuhtimise põhimõtted, arvestades suurõnnetuse ohuga ettevõtte (SOE) (kemikaaliseaduse (KemS) mõttes) nõudeid;  võtta arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Olemasoleva teadmise järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lg 1 p 11 tähenduses, kuna tegemist on eelduslikult aine tootmisega tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, ning § 6 lg 1 p 33 tähenduses, kuna e-kütuste tootmisel ning ladustamisel on eeldatavalt tegu ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamisega, mis võib olla kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. PlanS § 95 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” kohaselt loetakse olulise ruumilise mõjuga ehitisteks (ORME) mh suurõnnetuse ohuga naftatoodete või eriti tuleohtlikke veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³, ning A- või B-kategooria ohtlikud ettevõtted, kus käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist või lõhkeaineid/keemiliselt ebapüsivaid gaase. Kavandatavas tootmisüksuses ei käidelda naftatooteid ning vesinikku ja metaani käideldakse kõrge rõhu all kompresseerituna (mitte veeldatuna), mistõttu määruse veeldatud gaase puudutav kriteerium ei kohaldu. Mürgiseks klassifitseeritud metanooli on protsessis gaasilises olekus arvestuslikult alla 10 tonni lävendi ning lõhkeaineid või CLP järgi plahvatusohtlikeks/keemiliselt ebapüsivateks gaasideks liigituvaid aineid ei käidelda. Esitatud käitlustingimustest ja -mahtudest järeldub, et kavandatav tootmisüksus ei ole ORME ning sellele ei kohaldu kohaliku omavalitsuse eriplaneering (PlanS § 95 lg 1). Detailplaneeringu algatamisel eeldatakse, et tootmises kasutatavate ainete käitlemise tingimused ja mahud ei ületa ORME kriteeriume. Detailplaneeringu koostamise vajadus Pärnu linna arengukava 2035 üks arengusuundadest on ettevõtluse toetamine, sh lähtutakse kogu piirkonna arendamisel põhimõttest, et mitmekesine ettevõtlus on Pärnu edukuse alus. Ettevõtluse arengule kaasaaitamiseks luuakse võimalusi innovaatiliste ja keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohtade Pärnusse toomiseks. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ seab tegevussuuna 4.5.2 raames eesmärgiks vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu arendamise. Pärnu maakonna planeering seab oluliseks suunaks teadmistepõhise ja kõrgtehnoloogilise majanduse arendamise ning kohalike loodusressursside kõrgema väärindamise, samuti uuenduslike energialahenduste kasutuselevõtu ja tugevate energiasüsteemide rajamise. Pärnu linna energia- ja kliimakavas 2030 on energeetika valdkonnas tegevusena nimetatud osalemist vesinikuenergeetika arendusprojektides. Kavandatav e-kütuste tootmisüksus on kooskõlas Pärnu maakonna ja Pärnu linna arengudokumentidega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise põhjendused PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Audru valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.1 on selgitatud, et „Reserveeritud tootmismaale on lubatud rajada tootmisega tegelevaid ettevõtteid, nende laoplatse, olmeruume, tootmishoonete teenindamiseks vajalikke büroosid, samuti kõiksugu rajatisi, mis on vajalikud tootmisprotsessi või sadamategevuse korraldamise jaoks, arvestades käesolevas üldplaneeringus sätestatud piiranguid tootmise keskkonnaohtlikkuse astmele. Reserveeritud tootmismaa juhtfunktsiooniga alale võib rajada samuti tehnorajatisi, alajaamasid jms.“ Ptk-s 2.2.5 on märgitud: „Audru vallas ei ole tootmismaadel lubatud tegevused, mis on loetletud KeHJS § 6 lg 1. Lisaks sellele ei ole Audru valla reserveeritud tootmismaadele lubatud rajada keemiatööstust (v.a olmekeemia tooteid ladustavad laod või olmekeemia tootjad eeldusel, et hoitavate ainete kogusega ei kaasne suurõnnetuse riski tõenäosust) ja keemiaterminale vms ettevõtteid, millega kaasneb olulises mahus õhusaaste, vibratsioon, lõhn, kõrge keskkonnarisk või muu keskkonnaprobleem.“ 2 Vastuvõetud Pärnu linna üldplaneeringuga 2035+ määratud tootmismaade kasutamise- ja ehitustingimused ei välista tootmisliike- või tegevusi. Kavandatav e-kütuste tootmisüksus on olemasoleva teadmise järgi olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 11 ja p 33 tähenduses ning vesiniku tootmine on keemiatööstus. Lähtudes hetkel kehtivas Audru valla üldplaneeringus määratud tingimustest tootmismaade arendamisel, on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine on põhjendatud, kuna planeeringuala asukoht ning maakasutuslik ja tehniline sobivus toetavad kavandatavat tegevust. Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarve määratud tootmismaaks, kavandatav e-kütuste tootmisüksus vastab oma funktsioonilt tootmismaa juhtotstarbele ning on seega kehtiva üldplaneeringu kohaselt põhimõtteliselt antud alale sobiv. Üldplaneeringu muutmise vajadus tuleneb aga sellest, et Audru valla üldplaneeringus sisalduvad tootmismaa arendamise tingimused välistavad KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevused ning keemiatööstuse, mis piirab kavandatava tegevuse elluviimist. Kõnealuse tingimuse leevendamine on kavandatud piiratud ruumilises ulatuses, piirdudes üksnes detailplaneeringu alaga ega muuda üldplaneeringu tootmisalade tingimusi laiemalt. KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste ja keemiatööstuse välistamisel tootmismaadel on Audru valla üldplaneeringus lähtutud eeldatavatest mõjudest ümbritsevale keskkonnale ja maakasutusele. Nende mõjude tegeliku ulatuse ja olulisuse väljaselgitamiseks viiakse detailplaneeringu koostamise käigus läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus hinnatakse e-kütuste tootmisüksuse rajamise ja käitamise mõjusid vastavalt KeHJS § 40 lg 4, sealhulgas mõju vee- ja õhukvaliteedile ning inimeste tervisele ja heaolule. KSH tulemustest lähtuvalt on detailplaneeringu koostamise käigus võimalik määrata (vajaduse korral) asjakohased keskkonnameetmed, sealhulgas puhvertsoonid, hoonestuse ja rajatiste paiknemise põhimõtted ning tehnoloogilised lahendused, et vältida või leevendada ebasoodsat keskkonnamõju. Seeläbi tagatakse, et üldplaneeringu muutmine KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste ning keemiatööstust piirava tingimuse osas planeeringuala piires on põhjendatud, proportsionaalne ja tugineb konkreetsetele mõjuhinnangutele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kavandatav e-kütuste tootmisüksus on olemasoleva teadmise järgi olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 11 ja p 33 tähenduses, seega on KSH algatamine kohustuslik. Tuginedes eeltoodule ning planeerimisseaduse § 142 lg 1 ja 3, § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 1, alusel: 1. Algatada Pärnu linna Audru osavalla Lemmetsa küla Kiltrepõllu katastriüksuse detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike uuringutega. Uuringute sisu täpsustatakse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel. Detailplaneeringuga ei ole lubatud olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamine PlanS § 95 lg 2 mõistes. 2. Nimetada punktis 1 toodud detailplaneering Audru e-kütuste tootmisüksuse detailplaneeringuks. 3 3. Detailplaneering algatatakse kui kehtivat Audru valla üldplaneeringut muutvat. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Pärnu Linnavolikogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus. 4. Pärnu Linnavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad. 5. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andrei Korobeinik volikogu esimees 4