Kiri

EHITUSPROJEKTI TELLIJA: AS Viimsi Vesi Reg. 10461699 Paelille tee 1, Lubja küla Viimsi vald, Harju maakond EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA: Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Marko Raid Reg. 14785938 E-post: [email protected] Ehitajate tee 110 Kutse nimetus: Diplomeeritud Tallinn, Harju maakond veevarustuse- ja MTR: EEP004288 kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 TÖÖ NR: AQ25106 DOKUMENDI NR: VKV-0-01 STAADIUM: Põhiprojekt LAHENDUSVERSIOON/ v01/11.05.2026 KUUPÄEV KÖIDE: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV) TÖÖ NIMETUS: Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon OBJEKTI AADRESS(ID): Annuse tee, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond; Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond; Sadama tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond; Rootsi tee L1, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond; Mereniidu tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond; Madruse tee L2, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond KATASTRIÜKSUSE 89001:001:0840; 89001:001:1502; 89001:024:0005; 89001:001:2934; 89001:001:1197; 89001:001:0345; TUNNUS(ED): 89001:001:0791 Tallinn 2026 ASUKOHASKEEM (M 1:30000) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026 Tallinn 2026  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond; Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number/lahendusversioon: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Reg. nr 14785938 Marko Raid Dokumentide nimekiri/VKV-0-02 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 MTR: EEP004288 DOKUMENTIDE NIMEKIRI Dok. nr. Vers. Dokument Faili nimetus Kuupäev Märkused TEKSTIOSA VKV-0-01 v01 Tiitelleht, aukohaskeem AQ25106_TP_VKV-0-01_tiitelleht-asukohaskeem 11.05.2026 - VKV-0-02 v01 Dokumentide nimekiri AQ25106_TP_VKV-0-02_dok-nimekiri 26.06.2026 - VKV-1-01 v01 Projekteerimistingimused AQ25106_TP_VKV-1-01_projekteerimistingimused 24.04.2025 - VKV-3-01 v01 Seletuskiri AQ25106_TP_VKV-3-01_seletuskiri 26.06.2026 - JOONISED VKV-4-01 v01 Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendplaan AQ25106_PP_VKV-4-01_asendiplaan 26.06.2026 - VKV-6-01 v01 Vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid AQ25106_PP_VKV-6-01_pikiprofiilid 11.05.2026 - VKV-7-01 v01 Kaevikute tüüpristlõiked AQ25106_PP_VKV-7-01_kaevikud 11.05.2026 - MAHUTABEL, MATERJALIDE LOEND VKV-8-01 v01 Töömahtude ja materjalide loetelu AQ25106_PP_VKV-8-01_mahud 11.05.2026 - MUUD LISAD VKV-9-01 v01 Katendite taastamise lõiked AQ25106_PP_VKV-9-01_TL-loiked 05.05.2026 - Lk 1 / 2  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond; Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number/lahendusversioon: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Reg. nr 14785938 Marko Raid Dokumentide nimekiri/VKV-0-02 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 MTR: EEP004288 VKV-9-02 v01 Kasutusõiguse seadmise plaan AQ25106_PP_VKV-9-02_IKO-TRAM 26.06.2026 - Lk 2 / 2  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Haldusakt Haldusakti andmed Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2511002/01624 (esitatud 17.02.2025) Haldusakt Projekteerimistingimused 2511802/04117 Haldusakti kuupäev 24.04.2025 Haldusakti väljaandja Viimsi Vallavalitsus (reg. kood 75021250) Haldusakti allkirjastaja ENEL VALLI 24.04.2025 1/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Menetluse kokkuvõte Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse 1.EhS § 31 lõike 3 kohaselt kaasati projekteerimistingimuste avaldajate ja kaasatute menetluses arvamuste avaldamiseks Madruse tee 1, Madruse tee poolt 2, Rüstla tee 1, Rohuneeme tee 115, Mereniidu tee 1, Mereniidu tee 1a, Rohuneeme tee 111, Sadama tee 2, Rohuneeme tee 109, Rohuneeme tee 109a, Sadama tee 3, Rohuneeme tee 107a, Rohuneeme tee 107, Rohuneeme tee 134a, Annuse tee 6, Sinilille tee 9, Annuse tee 5, Annuse tee 3, Annuse tee 1, Rohuneeme tee 136, rohuneeme tee 138a, Rohuneeme tee 140, Rohuneeme tee 140a, Rohuneeme tee 142, Rohuneeme tee 144 omanikud ja EhS § 31 lõike 4 alusel AS Viimsi Vesi, IMATRA ELEKTER AS, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, KH Energia-Konsult AS, Keskkonnaamet, Transpordiamet ja Maa- ja Ruumiamet. 2.Transpordiamet esitas omapoolsed tingimused, millega on täies mahus arvestatud ja tingimused on lisatud projekteerimistingimustele koos lisadokumendiga nr 7.1-2254492- 2 14.04.2025. 3.Imatra Elekter AS esitada omapoolsed tingimused, millega on täies mahus arvestatud ja tingimused on lisatud projekteerimistingimustele. 4.Menetlusse kaasatutest 5 kinnistu omanikud esitasid arvamused, mida käsiteleti avalikul arutelul ja on välja toodud avalikustamise kokkuvõtte all. Kõik arvamuse esitajad osalesid avalikul arutelul. Peale haldusorgani ja kohaliku vee-ettevõtte poolt selgituste andmist arvamuse avaldajatel vastuväited planeeritava tegevuse osas puudusid. 5.Ülejäänud menetlusse kaasatud isikud tähtaja saabudes arvamust ei esitanud ega avaldanud soovi vastamise tähtaega pikendada, seega eeldatakse ehitusseadustiku § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Avalikustamise kokkuvõte 24.04.2025 2/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 1.Kohalik omavalitsus korraldas projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena EhS § 31 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 alusel. Projekteerimistingimuste menetlusest teavitati avalikkust 14.03.2025 ajalehes „Viimsi Teataja“ ja avalikustati projekteerimistingimuste eelnõu Viimsi Vallavalitsuse veebilehel ja 07.04.2025 viidi läbi avalik arutelu, millel osales 12 inimest. Avaliku arutelu kohta on koostatud protokoll, mis on edastatud osapooltele ja registreeritud Viimsi valla dokumendihaldussüsteemis 22.04.2025 nr 10-2/1513. 2.Avalikul arutelul tutvustati projekteerimistingimuste eelnõu sisu, selgitati planeeritavate tööde vajadust, arutati laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning vastati kohalolijate küsimustele. 2.1.Kohalikud elanikud soovisid täpsemat infot planeeritud tegevuse kohta, miks seda vaja on, mis sellega kaasneb ja kuidas see mõjutab kohalikke elanikke ning nende kinnistuid. Tunti huvi kuhu planeeritud torustikud täpsemalt soovitakse paigaldada, mis saab olemasolevatest vee- ja kanalisatsioonitorustikest ja millised ehitustööd planeeritava tegevusega kaasnevad. Samuti toodi välja probleem piirkonnas olemasoleva sademevee ärajuhtimisega ja Rohuneeme tee ääres olemasoleva sademeveekraaviga, mis ei toimi piisavalt ning piirkond uputab niiskel perioodil. Esitati küsimused kuidas planeeritud tegevus mõjutab või muudab olemasolevat sademevee lahendust;mis saab tee ääres olevast kraavist; kas kuidas planeeritud tegevus mõjutab või muudab olemasolevat lahendust ja kas planeeritud tegevus tõkestab hilisemalt kraavi võimalikku süvendamist. Samuti tunti huvi kas ehitustööd (puurimine) võivad mõjutada pinnast ja põhjavett. 24.04.2025 3/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 2.2.Avalikul arutelul selgitati kohalikele elanikele, et planeeritud tegevus on Viimsi Vallavolikogu poolt vastu võetud Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgne tegevus, mille eesmärkideks on piirkonnas asuvatele majapidamistele elutähtsa teenuse varustuskindluse tagamine ja tuletõrjevee võrgustiku täiendamine. Planeeritud on renoveerida ja laiendada olemasolevat veetorustikku Rohuneeme tee äärsel teelõigul Madruse teest kuni Annuse teeni ja rajada Rootsi tee arendusele survekanalisatsiooni valmidus. Olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik säilib ja seda ümber ei ehitata. Lisandub täiendav lõik Sadama tee ja Rootsi tee vahel, millega tagatakse arendusalale liitumisvalmidus. Hetke olukord on selline, et olemasoleva piirkonna torustikud ei ole arendatud kohaliku vee-ettevõtte poolt ja selle kohta puudub valdavalt dokumentatsioon ning ei ole teada kus täpselt rajatud torustikud paiknevad. Olemasolev torustike lahendus on rajatud hetkel nii, et see läbib erakinnistuid ja on suur tõenäosus, et veetrassid on rajatud hoonete alla, mis raskendab parandus- või avariitööde korral tööde teostamist. Planeeritava tegevusega nähakse alternatiivina ette veetorustik avalikult kasutatavale Viimsi-Rohuneeme teemaale kus puuduvad ligipääsu või parandustöid takistavad maapealsed ehitised ning millele on vaba ligipääs. Samuti teavitati kohalolijaid, et sademeveekraav säilitatakse samaväärsena. 2.3. Kohalolijatele selgitati, et projekteerimistingimustega määratakse ehituslikud lähteandmed trassi asukoha valimiseks ja ehitusprojekti koostamiseks. Täpne lahendus valmib projekteerimise käigus, kuhu kaasatakse kõik osapooled uuesti läbi ehitisregistri. Nende kinnistute omanikega, kelle kinnistuid see otseselt mõjutab võtab projekteerija eraldi täiendavalt ühendust. Kõik majapidamised, mis jäävad planeeritavale alale ja kus on see võimalus olemas ühendatakse ümber uude rajatavasse veetorustikku. 24.04.2025 4/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 3.Avalikustamisel esitati üks arvamus Rohuneeme tee 112 kinnistu ühe omaniku poolt, kes tõi välja, et Rohuneeme tee ääres asuva kraavi ja tee vaheline ala on kitsas ja kraav on veerohke niisketel aegadel ning Rohuneeme tee 112 kinnistu asub teest ja kraavist madalamal. Eelnevast tulenevalt on arvamuse esitaja seisukohal, et kraav peab säilima. Haldusorgan selgitas pöördujale, et planeeritud tegevusega ei muudeta kraavi lahendust ja kraav säilib samaväärsena. Haldusakti kinnitamine Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument 24.04.2025 5/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Haldusakti üldised tingimused Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused. Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 20.03.2030 (kaasa arvatud). Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Viimsi Vallavalitsus, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 24.04.2025 6/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Veetorustik 221478663 Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, 11251 Viimsi- Rohuneeme tee // Püünsi küla, Annuse tee // Annuse tee L1 // Rohuneeme küla, Madruse tee L2 // Sadama tee 2 Reoveetorustik 221478665 Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, 11251 Viimsi- Rohuneeme tee // Rohuneeme küla, Madruse tee L2 // Sadama tee 24.04.2025 7/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Ehitis 1 Ehitise üldinfo Näitaja EHR andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Veetorustik Ehitisregistri kood 221478663 Omandi liik Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, 11251 Viimsi- Rohuneeme tee // Püünsi küla, Annuse tee // Annuse tee L1 // Rohuneeme küla, Madruse tee L2 // Sadama tee Projekteerimistingimuste põhjendus Näitaja Tingimuste andmed Projekteerimistingimuste Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused andmise alus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Planeerimisseaduse §125 lg 5 alusel 24.04.2025 8/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Näitaja Tingimuste andmed Planeerimisseaduse § 125 lg5 <p>1.Planeeritud tegevus asub Viimsi valla mandriosa rakendamise põhjendus üldplaneeringu kohaselt tiheasustatud alal, millele on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Taotluses esitatud kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud.</p><p>2.Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.</p><p>3. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist olemasolevaid hooneid teenindava maa-aluse rajatisega, mis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning millel puudub ruumiline mõju.</p> Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh 1. Projekteerimistingimuste koostamise alus: tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, 1.1. Planeerimisseadus (PlanS) § 125 lg 5 ja ehitusseadustiku planeeringutest tulenevad (edaspidi EhS) § 26 lg 4. nõuded, selgitused ja 1.2. Viimsi Vallavalitsusele 17.02.2025 esitatud põhjendused, keskkonna või projekteerimistingimuste taotlusest nr 2511002/01624 linnaehituslik analüüs 1.3. Inseneribüroo REIB OÜ poolt 18.09.2024 koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega. 1.4. Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering. 1.5. Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud "Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vastuvõtmine aastateks 2024-2036". 24.04.2025 9/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Näitaja Tingimuste andmed 2. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused: 2.1. Viimsi vallavalitsusele esitati 17.02.2025 projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/07947, millega sooviti rekonstrueerida ja rajada olemasolevat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku Viimsi-Rohuneeme teel lõigul Madruse teest kuni Annuse tee kinnistuni, vastavalt kehtivale Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036. Tegemist on Viimsi Vallavolikogu poolt kinnitatud Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgsete planeeritavate töödega. 2.2. Planeeritud tegevus asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt tiheasustatud alal, millele on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Taotluses esitatud kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 2.3. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. 2.4. Kohaliku omavalitsuse üksus määrab planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused, milleks on: kasutamise otstarve, suurim lubatud arv maa-alal, asukoht, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht, ehitusuuringu tegemise vajadus, haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted, lammutamise tähtaeg. 24.04.2025 10/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Näitaja Tingimuste andmed 2.5. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist piirkonnas asuvate hoonete teenindamiseks vajalike oluliste maa-aluse, ruumilist mõju mitte omavate rajatisega, mis sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu tingimusega. 2.6. Planeeritav tegevus jääb Läänemere ranna ja kalda piiranguvööndisse. Looduskaitseseadusest tulenevalt ei kaasne sellega täiendavaid piiranguid maa-alustele tehnorajatistele. 2.7. Projekteerimistingimused määratakse Viimsi-Rohuneeme tee, Püünsi külas Annuse tee, Annuse tee L1 ja Rohuneeme külas Madruse tee L2, Sadama tee, Sadama tee L1 kinnistutele ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ja rajamise kohta ehitusprojekti koostamiseks. Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Külmaveetorustik (22221) 1/1 Projekteerimistingimused Teema Täpsustus Arhitektuurilised, ehituslikud või 1. Projekteerimist puudutava maa-ala insener-tehnilised kujunduslikud tingimused lahendused ja võrgud: 1.1. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. Tehnilised tingimused tellib hoonestaja. 1.2. Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega. 1.3. Projekti asendiplaanil esitada kõik olemasolevad tehnovõrgud koos kaitsevöönditega. 1.4. Projektis esitada projekteeritava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku alguspunkti, pöördepunktide ja lõpp-punkti koordinaadid. 1.5. Ühisveevärgi- ja 24.04.2025 11/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus kanalisatsioonitorustiku projekti joonistel esitada projekteeritava trassi asukoht koos kaitsevööndiga. 1.6. Rajatiste trassivaliku staadiumis esitada joonis mõõtkavas M 1:500, eelnevalt kooskõlastada valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga. 1.7. Kajastada ehitusprojektis ehitustöödega kavandatavate kaevetööde teostamist vastavalt Viimsi Vallavolikogu määruse 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ nõuetele. 1.8. Kajastada ehitusprojektis kogu ehitus- ja kaeveala taastamine täies ulatuses. Ehitusprojekti koosseisus esitada katendite taastamise osa (haljasalade ja teekatete osas) ning vajadusel teekatete taastamine kogu ehitus- ja kaevala lõikes täies ulatuses, sh vajadusel teede uue aluse ehitus. 1.9. Kajastada projektis, et ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus, sh vajadusel teede ja teede uue aluse ehitus. 1.10. Rajatiste asukoha valikul ja projekteerimisel arvestada nende sobivust teiste ehitistega ja tagada, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ning võimaldaks hilisemalt teha nende hooldust ja remonti. 1.11. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku asukoha valikul arvestada kinnistutel olemasolevate kaitsevöönditega ja muude piirangutega. 1.12. Ehituse käigus kasutatavate maa- alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus, sh vajadusel teede ja teede uue aluse ehitus. Katete taastamise mahud kooskõlastada Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna teede vanemspetsialistiga. 1.13. Projekteeritavatele ja ehitatavatele ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele, mis hakkavad paiknema olenevalt projekteerimise käigus konkreetsest trassi valikust, riigi- ja era kinnistutel, tuleb sõlmida kui nende rajatiste tulevasel omanikul, riigi- ja era kinnistute omanikega notariaalsed servituudi lepingud maade isikliku kasutusõigusega koormamiseks kasuks. 8. 24.04.2025 12/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted 1.14. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike asukoht määrata ehitusprojektis vastavalt piirkonnas olemasolevate piirangutele, kaitsevöönditega ehitiste valdajate tingimustele ja Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud Viimsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036.. 1.15. Kajastada ehitusprojektis projekteeritavale alale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid 4110 (GPA ID 229194), 4109 (GPA ID 229193) ja 4104 (GPA ID 229188), koos kaitsevööndiga, milleks on 3 meetrit märgi keskmest. 1.16 Kajastada vajadusel ehitusprojektis geodeetiliste märkide teisaldamise vajadus ja nende taastamise kirjeldus. 1.17. Kooskõlastada kõik geodeetiliste märkidega seotud toimingud Viimsi Vallavalitsuses planeerimisosakonnaga. 1.18. Säilitada või taastada projekteeritaval alal olev sademeveelahendus (sh sademeveekraav) samaväärselt ehitustöödele eelneva olukorraga. 2. Nõuded projektile ja vormistusele: 2.1. Ehitusprojekt koostada vastavalt tervisekaitse, tuleohutuse ja teistele õigusaktidele ning kehtestatud valla üldplaneeringule ja teemaplaneeringutele. 2.2. Projekt peab olema koostatud ja allkirjastatud EhS ettenähtud pädeva isiku poolt ning majandustegevuse registris registreeritud projekteerimise õigust omava ettevõtja poolt. 2.3. EhS § 24 lg 2 punkti 2 järgi peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostava pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud 2.4. Projekt vormistada kaasajastatud ja tegelikku olukorda kajataval alusplaanil ning vastavuses majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus-mõõdistamisele esitatavad nõuded“. 2.5. Geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude asukohad ja kooskõlastada need võrkude valdajatega. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse ja kooskõlastataval joonisel näidatud geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö number. Koostatud geodeetiliste uurimistööde aruanne 24.04.2025 13/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus tuleb esitada planeeringute osakonnale digitaalselt läbi Viimsi geomõõdistuste infosüsteemi https://geoveeb. viimsi.ee/. 2.6. Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri määrusele 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning olema vormistatud mõõtkavas M 1: 500 paberkandjal ja digitaalsel andmekandjal, joonised DWG faili formaadis ning PDF-is, seletuskiri PDF-is, sh sisukord, seletuskiri, joonised, kooskõlastuste koondtabel jm. Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta. 2.7. Projekt peab sisaldama ehitamiseks vajalikel kaevetöödel teisaldatava pinnase mahte (m3), sh kogu väljakaevatava pinnase maht, utiliseeritava pinnase maht, tagasitäidetava pinnase maht, juurde veetava pinnase maht, sealhulgas eraldi liiv, killustik ja muld. Projektis näidata väljakaevatava pinnase ajutise ja alalise ladustamise asukohad ning utiliseeritava pinnase utiliseerimise asukohad. 2.8. Projekt peab sisaldama Viimsi Vallavolikogu 22.09.2022 määrusega nr 15 kehtestatud Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 3 kohaseid andmeid. 2.9. Ehitustööde käigus likvideeritavate kõrghaljastuslike elementide raie tuleb taotleda luba Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnalt, kes määrab asendusistutuse vastavalt kehtivale raie- ja hoolduslõikusloa andmise korrale. 2.10. Säilitatavale kõrghaljastusele tuleb tagada ehitusaegne kaitse vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. 9.11. Ehitusprojekti vormistamisel võtta aluseks ehitisregistri juhendmaterjal – Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel. 2.11. Enne ehitustöödega alustamist tuleb taotleda ehitisregistri www.ehr.ee kaudu ehitusluba. 3. Transpordiameti tingimused: 3.1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 3.2. Tehnovõrkude planeerimisel arvestada võimaliku perspektiivse kergliiklustee paiknemisega ka riigiteest nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee lääne pool. 3.3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada 24.04.2025 14/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-ESTis. 3.4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topogeodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/riigiteedejuhendid#projektide- vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, tähispostid, teevalgustus, piirded jne). 3.5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 3.6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 3.7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 3.8. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Äärmisel vajadusel on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee mulde alla ohutule sügavusele vastavalt Transpordiameti juhendis toodud nõuetele. Lisaks palume arvestada olemasolevate truupidega ning lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest kavandada tehnovõrk vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel 24.04.2025 15/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus truubi põhjast. 3.9. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. 3.10. Avatud kaevikud (sh puurimiskaevikud) ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Avatud kaeviku serva vähim kaugus kraavi välisnõlvast on 1,0 m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). 3.11. Tehnovõrkude paiknemise lahenduse osas palume kaaluda riigiteest ida pool nn kergliiklustee poolses osas paiknevaid alasid. 3.12. Tehnovõrgud palume planeerida võimalikult kinnistu piirile riigitee katastripiirist 0,5 m kaugusele. 3.13. Kõik maa- aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha, vähemalt 1,8 m sügavusel (arendushuviga tee katte ja mulde all vähemalt 2,2m) ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 3.14. Piki teemaad riigitee maaüksusel kavandada veetorustik ja survekanalisatsiooni torustik vähemalt 1,8 m sügavusel (arendushuviga tee katte ja mulde all vähemalt 2,2m) ümbritsevast maapinnast. 3.15. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 3.16. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 3.17. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 3.18. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee 24.04.2025 16/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus mulde, rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt. 3.19. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum /tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 3.20. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 3.21. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 3.22. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 3.23. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks MicroStation või AutoCad formaadis L- EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1: 500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 3.24. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 3.25. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul 24.04.2025 17/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 3.26. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www. transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee- ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised)). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3.27. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks. 4.Imatra Elekter AS tingimused: 4.1. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Imatra Elekter AS-ga töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik esitada läbi Imatra Elekter AS kodulehe: https://www. imatraelekter.ee/vorguteenus/kooskolastused/. Maa-alal asuva ehitise 1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike asukoht teenindamiseks vajaliku ehitise määrata ehitusprojektis vastavalt piirkonnas olemasolevate võimalik asukoht piirangutele, kaitsevöönditega ehitiste valdajate tingimustele ja Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud Viimsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036. 2. Projekteerimistingimustega määratud kinnistutel võib kinnistu omaniku, kinnistul asuvate tehnovõrkude valdajate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning dendroloogilise uuringu tulemuse alusel muuta osaliselt projekteeritavate tehnovõrkude asukohta olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise tagamiseks. Haljastuse, heakorra või 1. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted 1.1. liikluskorralduse põhimõtted Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. 1.2. Kajastada ehitusprojektis taastatava haljastuse rajamist eelprojekti mahus või esitada ehitusloa taotlusega koos eraldi haljastusprojekt. 1.3. Teostada 24.04.2025 18/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus projekteeritavatel kinnistutel olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajadusel puude säilitamise vajaduse hindamiseks dendroloogiline uuring. 1.4. Haljastuse planeerimisel ja taastamisel tagada liiklusohutus ja nähtavus transpordimaadel. 1.5. Kajastada ehitusprojektis säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus. Näidata asendiplaanil säilitatavate puude ümber 2m kaitsetsoon. Kui trass ulatub puu kaitsetsooni, siis nihutada võimalusel trassi, vastasel juhul näidata puud likvideeritavana. 1.6. Projekteerimistingimustega määratud kinnistutel võib kinnistu omaniku, kinnistul asuvate tehnovõrkude valdajate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning dendroloogilise uuringu tulemuse alusel muuta osaliselt projekteeritavate tehnovõrkude asukohta olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise tagamiseks. 2. Nõuded ehitustööde teostamisel: 2.1. Ehitustööd tuleb teostada soovitatavalt kinnisel meetodil suundpuurimise teel ning vastavuses Viimsi Vallavolikogu määrusele 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“. 2.2. Ehitustööde käigus tuleb ehitus- ja kaeveala taastada täies ulatuses vastavalt ehitusprojektile. 2.3. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamisel peab järgima Viimsi valla kaevetööde eeskirja ja taastamised peavad vastama majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 2.4. Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. 2.5. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus lähtudes Viimsi Vallavolikogu määrusest 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“. 2.6. Ehitustööde läbiviimisel projekteerimistingimustes esitatud teedel ja nendega piirnevatel kinnistutel, nende teede vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral ning vajadusel sulgeda teid osaliselt või ka lühiajaliselt täielikult, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele 13.07.2018 nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 2.7. Teede osalisel või täielikul sulgemisel lähtuda Viimsi Vallavolikogu määrusest 24.04.2025 19/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus 27.01.2015 nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri “. Teede osalise või täieliku sulgemise ajaks on Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt väljastatavale kaeveloale ning ehitaja poolt esitatud tee sulgemise avaldusele märgitud ehitustööde teostamise periood tee osaliseks või täielikuks sulgemiseks. 2.8. Teede osalise või täieliku sulgemise ajaks liikluskorralduse skeemi kohaselt tuleb ehitajal tasuda tee sulgemise maks vastavalt Viimsi Vallavolikogu määrusele 27.01.2015 nr 2 „Viimsi valla teede ja tänavate sulgemise maks“. 2.9. Ehituse käigus teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud. 2.10. Viis päeva enne ehitustööde alustamist esitada ehitajal valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS (viimsi.opis. ee), mille alusel väljastatakse kaeveluba. 2.11. Tähistada ehitustööde käigus planeeritavale alale jäävad geodteetilised märgid, mida ei teisaldata tagamaks nende säilivus. 2.12. Geodeetiliste märkide kaitsevööndis tööde teostamise järel teostada märkide kontrollmõõdistused ja esitada need Viimsi valla geomõõdistuse infosüsteemi www.geoveeb.viimsi.ee. 24.04.2025 20/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 1. 6602392.08 545160.90 2. 6602433.59 545007.32 3. 6602503.52 545050.77 4. 6602511.20 545059.45 5. 6602519.96 545065.05 6. 6602532.31 545072.71 7. 6602549.54 545079.12 8. 6602569.96 545081.65 9. 6602571.97 545062.74 10. 6602573.20 545063.86 11. 6602571.53 545081.92 12. 6602622.81 545103.25 13. 6602693.40 545127.68 14. 6602733.43 545148.92 15. 6602722.45 545171.39 Ehitisel on 1 kuju Ehitis 2 Ehitise üldinfo Näitaja EHR andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Reoveetorustik Ehitisregistri kood 221478665 Omandi liik Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, 11251 Viimsi- Rohuneeme tee // Rohuneeme küla, Madruse tee L2 // Sadama tee 24.04.2025 21/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Projekteerimistingimuste põhjendus Näitaja Tingimuste andmed Projekteerimistingimuste Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused andmise alus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Planeerimisseaduse §125 lg 5 alusel Planeerimisseaduse § 125 lg5 <p>1.Planeeritud tegevus asub Viimsi valla mandriosa rakendamise põhjendus üldplaneeringu kohaselt tiheasustatud alal, millele on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Taotluses esitatud kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud.</p><p>2.Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.</p><p>3. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist olemasolevaid hooneid teenindava maa-aluse rajatisega, mis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning millel puudub ruumiline mõju.</p> Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh 1. Projekteerimistingimuste koostamise alus: tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, 1.1. Planeerimisseadus (PlanS) § 125 lg 5 ja ehitusseadustiku planeeringutest tulenevad (edaspidi EhS) § 26 lg 4. nõuded, selgitused ja 1.2. Viimsi Vallavalitsusele 17.02.2025 esitatud põhjendused, keskkonna või projekteerimistingimuste taotlusest nr 2511002/01624 linnaehituslik analüüs 1.3. Inseneribüroo REIB OÜ poolt 18.09.2024 koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega. 1.4. Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering. 24.04.2025 22/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Näitaja Tingimuste andmed 1.5. Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud "Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vastuvõtmine aastateks 2024-2036". 2. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused: 2.1. Viimsi vallavalitsusele esitati 17.02.2025 projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/07947, millega sooviti rekonstrueerida ja rajada olemasolevat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku Viimsi-Rohuneeme teel lõigul Madruse teest kuni Annuse tee kinnistuni, vastavalt kehtivale Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036. Tegemist on Viimsi Vallavolikogu poolt kinnitatud Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgsete planeeritavate töödega. 2.2. Planeeritud tegevus asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt tiheasustatud alal, millele on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Taotluses esitatud kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 2.3. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. 24.04.2025 23/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Näitaja Tingimuste andmed 2.4. Kohaliku omavalitsuse üksus määrab planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused, milleks on: kasutamise otstarve, suurim lubatud arv maa-alal, asukoht, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht, ehitusuuringu tegemise vajadus, haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted, lammutamise tähtaeg. 2.5. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist piirkonnas asuvate hoonete teenindamiseks vajalike oluliste maa-aluse, ruumilist mõju mitte omavate rajatisega, mis sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu tingimusega. 2.6. Planeeritav tegevus jääb Läänemere ranna ja kalda piiranguvööndisse. Looduskaitseseadusest tulenevalt ei kaasne sellega täiendavaid piiranguid maa-alustele tehnorajatistele. 2.7. Projekteerimistingimused määratakse Viimsi-Rohuneeme tee, Püünsi külas Annuse tee, Annuse tee L1 ja Rohuneeme külas Madruse tee L2, Sadama tee, Sadama tee L1 kinnistutele ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ja rajamise kohta ehitusprojekti koostamiseks. Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Projekteerimistingimused Teema Täpsustus Arhitektuurilised, ehituslikud või 1. Projekteerimist puudutava maa-ala insener-tehnilised kujunduslikud tingimused lahendused ja võrgud: 1.1. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda tehnovõrkude valdajate tehnilistest tingimustest. 24.04.2025 24/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus Tehnilised tingimused tellib hoonestaja. 1.2. Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega. 1.3. Projekti asendiplaanil esitada kõik olemasolevad tehnovõrgud koos kaitsevöönditega. 1.4. Projektis esitada projekteeritava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku alguspunkti, pöördepunktide ja lõpp-punkti koordinaadid. 1.5. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku projekti joonistel esitada projekteeritava trassi asukoht koos kaitsevööndiga. 1.6. Rajatiste trassivaliku staadiumis esitada joonis mõõtkavas M 1:500, eelnevalt kooskõlastada valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga. 1.7. Kajastada ehitusprojektis ehitustöödega kavandatavate kaevetööde teostamist vastavalt Viimsi Vallavolikogu määruse 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ nõuetele. 1.8. Kajastada ehitusprojektis kogu ehitus- ja kaeveala taastamine täies ulatuses. Ehitusprojekti koosseisus esitada katendite taastamise osa (haljasalade ja teekatete osas) ning vajadusel teekatete taastamine kogu ehitus- ja kaevala lõikes täies ulatuses, sh vajadusel teede uue aluse ehitus. 1.9. Kajastada projektis, et ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus, sh vajadusel teede ja teede uue aluse ehitus. 1.10. Rajatiste asukoha valikul ja projekteerimisel arvestada nende sobivust teiste ehitistega ja tagada, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ning võimaldaks hilisemalt teha nende hooldust ja remonti. 1.11. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku asukoha valikul arvestada kinnistutel olemasolevate kaitsevöönditega ja muude piirangutega. 1.12. Ehituse käigus kasutatavate maa- alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus, sh vajadusel teede ja teede uue aluse 24.04.2025 25/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus ehitus. Katete taastamise mahud kooskõlastada Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna teede vanemspetsialistiga. 1.13. Projekteeritavatele ja ehitatavatele ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele, mis hakkavad paiknema olenevalt projekteerimise käigus konkreetsest trassi valikust, riigi- ja era kinnistutel, tuleb sõlmida kui nende rajatiste tulevasel omanikul, riigi- ja era kinnistute omanikega notariaalsed servituudi lepingud maade isikliku kasutusõigusega koormamiseks kasuks. 8. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted 1.14. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike asukoht määrata ehitusprojektis vastavalt piirkonnas olemasolevate piirangutele, kaitsevöönditega ehitiste valdajate tingimustele ja Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud Viimsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036. 1.15. Kajastada ehitusprojektis projekteeritavale alale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid 4110 (GPA ID 229194), 4109 (GPA ID 229193) ja 4104 (GPA ID 229188), koos kaitsevööndiga, milleks on 3 meetrit märgi keskmest. 1.16 Kajastada vajadusel ehitusprojektis geodeetiliste märkide teisaldamise vajadus ja nende taastamise kirjeldus. 1.17. Kooskõlastada kõik geodeetiliste märkidega seotud toimingud Viimsi Vallavalitsuses planeerimisosakonnaga. 1.18. Säilitada või taastada projekteeritaval alal olev sademeveelahendus (sh sademeveekraav) samaväärselt ehitustöödele eelneva olukorraga. 2. Nõuded projektile ja vormistusele: 2.1. Ehitusprojekt koostada vastavalt tervisekaitse, tuleohutuse ja teistele õigusaktidele ning kehtestatud valla üldplaneeringule ja teemaplaneeringutele. 2.2. Projekt peab olema koostatud ja allkirjastatud EhS ettenähtud pädeva isiku poolt ning majandustegevuse registris registreeritud projekteerimise õigust omava ettevõtja poolt. 2.3. EhS § 24 lg 2 punkti 2 järgi peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostava pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud 2.4. Projekt vormistada kaasajastatud ja tegelikku olukorda kajataval alusplaanil ning vastavuses majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus-mõõdistamisele 24.04.2025 26/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus esitatavad nõuded“. 2.5. Geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude asukohad ja kooskõlastada need võrkude valdajatega. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse ja kooskõlastataval joonisel näidatud geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö number. Koostatud geodeetiliste uurimistööde aruanne tuleb esitada planeeringute osakonnale digitaalselt läbi Viimsi geomõõdistuste infosüsteemi https://geoveeb. viimsi.ee/. 2.6. Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri määrusele 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning olema vormistatud mõõtkavas M 1: 500 paberkandjal ja digitaalsel andmekandjal, joonised DWG faili formaadis ning PDF-is, seletuskiri PDF-is, sh sisukord, seletuskiri, joonised, kooskõlastuste koondtabel jm. Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta. 2.7. Projekt peab sisaldama ehitamiseks vajalikel kaevetöödel teisaldatava pinnase mahte (m3), sh kogu väljakaevatava pinnase maht, utiliseeritava pinnase maht, tagasitäidetava pinnase maht, juurde veetava pinnase maht, sealhulgas eraldi liiv, killustik ja muld. Projektis näidata väljakaevatava pinnase ajutise ja alalise ladustamise asukohad ning utiliseeritava pinnase utiliseerimise asukohad. 2.8. Projekt peab sisaldama Viimsi Vallavolikogu 22.09.2022 määrusega nr 15 kehtestatud Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja § 33 lg 3 kohaseid andmeid. 2.9. Ehitustööde käigus likvideeritavate kõrghaljastuslike elementide raie tuleb taotleda luba Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnalt, kes määrab asendusistutuse vastavalt kehtivale raie- ja hoolduslõikusloa andmise korrale. 2.10. Säilitatavale kõrghaljastusele tuleb tagada ehitusaegne kaitse vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. 9.11. Ehitusprojekti vormistamisel võtta aluseks ehitisregistri juhendmaterjal – Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel. 2.12. Enne ehitustöödega alustamist tuleb 24.04.2025 27/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus taotleda ehitisregistri www.ehr.ee kaudu ehitusluba. 3. Transpordiameti tingimused: 3.1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 3.2. Tehnovõrkude planeerimisel arvestada võimaliku perspektiivse kergliiklustee paiknemisega ka riigiteest nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee lääne pool. 3.3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-ESTis. 3.4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topogeodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/riigiteedejuhendid#projektide- vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, tähispostid, teevalgustus, piirded jne). 3.5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 3.6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 3.7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale 24.04.2025 28/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 3.8. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Äärmisel vajadusel on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee mulde alla ohutule sügavusele vastavalt Transpordiameti juhendis toodud nõuetele. Lisaks palume arvestada olemasolevate truupidega ning lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest kavandada tehnovõrk vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel truubi põhjast. 3.9. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. 3.10. Avatud kaevikud (sh puurimiskaevikud) ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Avatud kaeviku serva vähim kaugus kraavi välisnõlvast on 1,0 m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). 3.11. Tehnovõrkude paiknemise lahenduse osas palume kaaluda riigiteest ida pool nn kergliiklustee poolses osas paiknevaid alasid. 3.12. Tehnovõrgud palume planeerida võimalikult kinnistu piirile riigitee katastripiirist 0,5 m kaugusele. 3.13. Kõik maa- aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha, vähemalt 1,8 m sügavusel (arendushuviga tee katte ja mulde all vähemalt 2,2m) ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 3.14. Piki teemaad riigitee maaüksusel kavandada veetorustik ja survekanalisatsiooni torustik vähemalt 1,8 m sügavusel (arendushuviga tee katte ja mulde all vähemalt 2,2m) ümbritsevast maapinnast. 3.15. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 3.16. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh 24.04.2025 29/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus mulde nõlvadel ei ole lubatud. 3.17. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 3.18. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada teeprojekt. 3.19. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum /tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 3.20. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 3.21. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 3.22. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 3.23. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks MicroStation või AutoCad formaadis L- EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1: 500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala 24.04.2025 30/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus plaanid. 3.24. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 3.25. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 3.26. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www. transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee- ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised)). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3.27. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks. 4.Imatra Elekter AS tingimused: 4.1. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Imatra Elekter AS-ga töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik esitada läbi Imatra Elekter AS kodulehe: https://www. imatraelekter.ee/vorguteenus/kooskolastused/. 24.04.2025 31/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus Maa-alal asuva ehitise 1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike asukoht teenindamiseks vajaliku ehitise määrata ehitusprojektis vastavalt piirkonnas olemasolevate võimalik asukoht piirangutele, kaitsevöönditega ehitiste valdajate tingimustele ja Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 määrusega nr 26 kehtestatud Viimsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2024-2036. 2. Projekteerimistingimustega määratud kinnistutel võib kinnistu omaniku, kinnistul asuvate tehnovõrkude valdajate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning dendroloogilise uuringu tulemuse alusel muuta osaliselt projekteeritavate tehnovõrkude asukohta olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise tagamiseks. Haljastuse, heakorra või 1. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted 1.1. liikluskorralduse põhimõtted Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. 1.2. Kajastada ehitusprojektis taastatava haljastuse rajamist eelprojekti mahus või esitada ehitusloa taotlusega koos eraldi haljastusprojekt. 1.3. Teostada projekteeritavatel kinnistutel olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajadusel puude säilitamise vajaduse hindamiseks dendroloogiline uuring. 1.4. Haljastuse planeerimisel ja taastamisel tagada liiklusohutus ja nähtavus transpordimaadel. 1.5. Kajastada ehitusprojektis säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus. Näidata asendiplaanil säilitatavate puude ümber 2m kaitsetsoon. Kui trass ulatub puu kaitsetsooni, siis nihutada võimalusel trassi, vastasel juhul näidata puud likvideeritavana. 1.6. Projekteerimistingimustega määratud kinnistutel võib kinnistu omaniku, kinnistul asuvate tehnovõrkude valdajate ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning dendroloogilise uuringu tulemuse alusel muuta osaliselt projekteeritavate tehnovõrkude asukohta olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise tagamiseks. 2. Nõuded ehitustööde teostamisel: 2.1. Ehitustööd tuleb teostada soovitatavalt kinnisel meetodil suundpuurimise teel ning vastavuses Viimsi Vallavolikogu määrusele 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“. 2.2. Ehitustööde käigus tuleb ehitus- ja kaeveala taastada täies ulatuses vastavalt ehitusprojektile. 2.3. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamisel peab järgima Viimsi valla kaevetööde eeskirja ja taastamised peavad vastama 24.04.2025 32/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Teema Täpsustus majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 2.4. Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. 2.5. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus lähtudes Viimsi Vallavolikogu määrusest 16.03.2021 nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“. 2.6. Ehitustööde läbiviimisel projekteerimistingimustes esitatud teedel ja nendega piirnevatel kinnistutel, nende teede vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral ning vajadusel sulgeda teid osaliselt või ka lühiajaliselt täielikult, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele 13.07.2018 nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 2.7. Teede osalisel või täielikul sulgemisel lähtuda Viimsi Vallavolikogu määrusest 27.01.2015 nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri “. Teede osalise või täieliku sulgemise ajaks on Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt väljastatavale kaeveloale ning ehitaja poolt esitatud tee sulgemise avaldusele märgitud ehitustööde teostamise periood tee osaliseks või täielikuks sulgemiseks. 2.8. Teede osalise või täieliku sulgemise ajaks liikluskorralduse skeemi kohaselt tuleb ehitajal tasuda tee sulgemise maks vastavalt Viimsi Vallavolikogu määrusele 27.01.2015 nr 2 „Viimsi valla teede ja tänavate sulgemise maks“. 2.9. Ehituse käigus teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud. 2.10. Viis päeva enne ehitustööde alustamist esitada ehitajal valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS (viimsi.opis. ee), mille alusel väljastatakse kaeveluba. 2.11. Tähistada ehitustööde käigus planeeritavale alale jäävad geodteetilised märgid, mida ei teisaldata tagamaks nende säilivus. 2.12. Geodeetiliste märkide kaitsevööndis tööde teostamise järel teostada märkide kontrollmõõdistused ja esitada need Viimsi valla geomõõdistuse infosüsteemi www.geoveeb.viimsi.ee. 24.04.2025 33/34  Projekteerimistingimused nr 2511802/04117 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 1. 6602573.42 545072.73 2. 6602573.43 545082.74 3. 6602613.17 545098.61 4. 6602688.37 545125.99 5. 6602733.67 545150.39 6. 6602721.06 545176.27 Ehitisel on 1 kuju Dokumendid Dokumendi liik: Muu lisa Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Kooskõlastus Fail 7.1-2254492-2 14.04.2025 Valjaminev kiri.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Transpordiamet (14.04.2025) Üleslaadija RAIDO KÜBARSEPP 2 Faili nr Faili nimetus ÜVK arengukava eskiisjoonis Fail Lisa 1_ViimsiÜVKA_2024_2036_Rohuneeme_Püünsi.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (22.04.2025) Üleslaadija RAIDO KÜBARSEPP 24.04.2025 34/34  SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u SELETUSKIRI PAGEREF _Toc233382652 \h 3 1. ÜLDOSA PAGEREF _Toc233382653 \h 3 1.1 Projekti tellija üldandmed PAGEREF _Toc233382654 \h 3 1.2 Projekti koostaja üldandmed PAGEREF _Toc233382655 \h 3 2. PROJEKTI ANDMED PAGEREF _Toc233382656 \h 4 2.1 ÜLDIST PAGEREF _Toc233382657 \h 4 2.2 Projekti piiritlus PAGEREF _Toc233382658 \h 4 2.3 Projekti eriosad PAGEREF _Toc233382659 \h 5 2.4 Süsteemide kirjeldus PAGEREF _Toc233382660 \h 5 2.5 Süsteemide eluiga PAGEREF _Toc233382661 \h 6 2.6 Lähteandmed, alusmaterjal, ehitusuuringud PAGEREF _Toc233382662 \h 6 2.7 Täiendavad kriteeriumid PAGEREF _Toc233382663 \h 6 2.8 Transpordiameti nõuded PAGEREF _Toc233382664 \h 7 2.9 Kasutatavad normid PAGEREF _Toc233382665 \h 8 3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON PAGEREF _Toc233382666 \h 10 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK PAGEREF _Toc233382667 \h 10 3.1.1 Projekteeritud veevarustus PAGEREF _Toc233382668 \h 10 3.2 REOVEEKANALISATSIOON PAGEREF _Toc233382669 \h 10 3.2.1 Projekteeritud surveline reoveekanalisatsioon PAGEREF _Toc233382670 \h 10 3.3 OLEMASOLEVA TRUUBI SÄILITAMINE JA TAASTAMINE PAGEREF _Toc233382671 \h 11 4. NÕUDED MATERJALIDELE PAGEREF _Toc233382672 \h 11 4.1 Survetorustikud PAGEREF _Toc233382673 \h 11 4.2 Kaevud, kaevuluugid, kaped PAGEREF _Toc233382674 \h 12 4.3 Materjalide transport, ladustamine, kasutamine PAGEREF _Toc233382675 \h 12 4.4 Materjalide nomenklatuur PAGEREF _Toc233382676 \h 12 5. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE PAGEREF _Toc233382677 \h 12 5.1 Seadusandlus ja standardid PAGEREF _Toc233382678 \h 12 5.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded PAGEREF _Toc233382679 \h 12 5.3 Üldine ohutus PAGEREF _Toc233382680 \h 13 5.4 Töömaa korrashoid PAGEREF _Toc233382681 \h 13 6. KAEVETÖÖD PAGEREF _Toc233382682 \h 13 6.1 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc233382683 \h 13 6.2 Liikluskorraldus PAGEREF _Toc233382684 \h 14 6.1 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine PAGEREF _Toc233382685 \h 14 6.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine PAGEREF _Toc233382686 \h 15 6.3 Geodeetilised põhivõrgu punktid PAGEREF _Toc233382687 \h 15 6.4 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis PAGEREF _Toc233382688 \h 16 6.5 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis PAGEREF _Toc233382689 \h 16 6.6 Kaeviku toestamine PAGEREF _Toc233382690 \h 17 6.7 Veetõrje ehituskaevikust PAGEREF _Toc233382691 \h 18 6.8 Puude raie ja taimede kaitse PAGEREF _Toc233382692 \h 18 6.9 Torude ja toruarmatuuri paigaldamine PAGEREF _Toc233382693 \h 19 6.10 Torustike tähistamine, märkelint PAGEREF _Toc233382694 \h 19 6.11 Torustike rajamine kinnisel meetodil PAGEREF _Toc233382695 \h 19 6.12 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine PAGEREF _Toc233382696 \h 20 6.12.1 Tasanduskiht PAGEREF _Toc233382697 \h 20 6.12.2 Algtäide PAGEREF _Toc233382698 \h 21 6.12.3 Lõpptäide PAGEREF _Toc233382699 \h 21 7. NÕUDED TAASTAMISELE PAGEREF _Toc233382700 \h 21 7.1 Üldist PAGEREF _Toc233382701 \h 21 7.2 Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala PAGEREF _Toc233382702 \h 22 7.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine PAGEREF _Toc233382703 \h 22 8. KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc233382704 \h 22 8.1 Keskkonnakaitse aspektid PAGEREF _Toc233382705 \h 22 8.2 Jäätmekava PAGEREF _Toc233382706 \h 23 8.3 Haljastuse raie, kaitsmine ja taastamine PAGEREF _Toc233382707 \h 24 9. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE PAGEREF _Toc233382708 \h 25 9.1 Lubatud kõrvalekalded PAGEREF _Toc233382709 \h 25 9.2 Nõuded teostusjoonisele PAGEREF _Toc233382710 \h 26 9.3 Survetorustike survekatse PAGEREF _Toc233382711 \h 26 SELETUSKIRI ÜLDOSA Projekti tellija üldandmed Nimi: AS Viimsi Vesi Registrikood: 10461699 Aadress: Paelille tee 1, Lubja küla, Viimsi vald, Harju maakond Esindaja: Ilona Pärkna Projekti koostaja üldandmed Ettevõte: Aquare OÜ Registrikood: 14785938 MTR: EEP004288 Aadress: Meistri tn 6 , Tallinn, Harju maakond E-mail: [email protected] Projekti koostaja: Marko Raid Vastutav pädev isik: Marko Raid Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 PROJEKTI ANDMED ÜLDIST Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1); joonised (2); töömahtude tabelid (3). Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult. Projekti piiritlus Käesoleva põhiprojekti seletuskirjas kirjeldatakse Harju maakonnas Viimsi vallas Rohuneeme tee äärse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnosüsteemide ehituslikke lahendusi. Uus ühisveevärgi torustik rajatakse alates Annuse tee teemaa-alal paiknevast olemasolevast ühisveevärgi torustikust kuni Maaruse tee L2 teemaa-alal paikneva olemasoleva ühisveevärgi torustikuni. Projekti mahus teostatakse ümberühendused projektalaga piirnevate olemasolevate ühisveevärgi võrkudega ning rajatakse perspektiivsed ühendused. Lisaks lahendatakse perspektiivse reovee survekanalisatsioonitorustiku rajamine alates Sadama teest mööda Viimsi-Rohuneeme teed kuni Rootsi tee L1 kinnistuni. Olemasolevatele tarbijatele rajatakse uued veevarustuse liitumispunktid vastavalt tabelile 2. Tabel 1. Kinnistud, kuhu on projekteeritud veevarustuse ja reovee survekanalisatsiooni välisvõrgud Nr. Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Omandivorm 1 Annuse tee, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:001:0840 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 2 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:024:0005 Transpordimaa 100% Riigiomand 3 Sadama tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:001:2934 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 4 Rootsi tee L1, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:001:1197 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 5 Mereniidu tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:001:1197 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 6 Madruse tee L2, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:001:0345 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Tabel 2. Kinnistud, kellele on projekteeritud liitumispunkt ühisveevärgiga Nr. Aadress Katastritunnus 1 Annuse tee 1, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:0670 2 Rohuneeme tee 103a, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:0206 3 Rohuneeme tee 105, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:0275 4 Rohuneeme tee 107, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:1877 5 Rohuneeme tee 107a, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:1878 6 Rohuneeme tee 138, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:6420 7 Rohuneeme tee 138a, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:0747 8 Rohuneeme tee 111, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 89001:003:0564 Projekti eriosad Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV) Süsteemide kirjeldus Käesolev projekt h õlmab järgmisi süsteeme: Süsteemi tähis Süsteemi kirjel dus V1 Ühisveevärgi välisvõrk KS2 Reovee surve kanalisatsioon välisvõrk Süsteemide eluiga Projekteeritud tehnosüsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui seda kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Juhul, kui materjali tootja ei määra teisiti, siis k avandatavate süsteemide eeldatav eluiga on vähemalt 40 aastat. Tehnosüsteemi eluiga tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste hooldustöödega ekspluatatsioonis. Lähteandmed, alusmaterjal, ehitusuuringud Projekti kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmetega: Nr. Lähteandmete väljastaja Dokumendi nimetus Dokumendi nr, kuupäev 1 Strantum OÜ Tehnilised nõu d ed Märts 2025 a. 2 REIB OÜ Topo -Geodeetiline alusplaan TT-7084, 2025 a. 3 Esprii OÜ Katendite taastamise plaan 26007 , 20 26 a. 4 Viimsi Vallavalitsus Projekteerimistingimused Täiendavad kriteeriumid Kui mõned tööd ei ole projekt dokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt seletuskirjas viidatud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Munitsipaalmaal kaevetööde tegemiseks tuleb taotleda kaevetööde luba. Ja kaevetööde tegemisel lähtuda kehtivast kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjast. Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks eeldatakse projekteerimisel 1,8 m toru peale. Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks eeldatakse projekteerimisel 1,8 m toru peale. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Kõikide elektri- ja sidekaablite projektis esitatud kõrgused tuleb enne ehitustöödega alustamist täpsustada koostöös võrguvaldajaga. Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilisel alusplaanil ja/või joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. Kõik tööd ja materjalid peavad olema vastavuses AS Viimsi Vesi tehniliste nõuetega . M aterjalide ja seadmete paigaldamisel tuleb lähtuda seadmete tarnija ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest ning hooldusnõuetest. Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projekt dokumentatsiooniga (seletuskiri, joonised, skeemid, spetsifikatsioonid, jne.) ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõiki vajalikke materjale, sh abimaterjale, mida spetsifikatsioonis või joonistel eraldi näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks ja süsteemi toimimiseks pärast ehitustöid. Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“). Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. Transpordiameti nõuded Tehnovõrkude ehitustööd jäävad riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee ( 89001:024:0005 ) piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Transpordiameti nõuded ehitustegevusele teemaal Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Transpordiameti avalikust teenuse „ Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (2018) “ kirjeldusest, mis on leitav Transpordiameti kodulehelt ( https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud ), käesolevast Transpordiameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Transpordiameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Transpordiametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonile taastamist nõudvat ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde teostamisel Transpordiametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuse likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised . pdf ja . dwg (. dgn ) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Transpordi a meti poolt esitatud nõuetele. Transpordiamet ega Transpordi a meti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Transpordi a meti nõuetele vastavalt või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on Transpordiameti „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste reemaale kavandamisel“ toodud juhendi Lisas 5. Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN /m². Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. Kohtades, kus lahtine kaevis satub truubile, tuleb ette näha ka truupide taastamine. Kasutatavad normid Ehitustegevusel järgida kehtivaid seadus i , määruseid, asjakohaseid standardeid . Kõik ehitustööd tuleb läbi viia allpool esitatud dokumentides toodud kvaliteedinõude i d järgides. Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimetus Seadused/määrused 1 - Ehitusseadustik 2 Majandus- ja taristuminister määrus 17.07.2015 nr 97 Nõuded ehitusprojektile 3 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 4 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 5 Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. 6 Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrusele nr 10 "Viimsi valla heakorraeeskiri" 7 Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrusele nr 10 "Viimsi valla kaevetööde eeskiri" Standardid 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt 2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk 4 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk 5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 7 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid 8 Infra RYL 2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded 9 EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Projekteeritud veevarustus Käesoleva projektiga on ette nähtud lahendada uue PE De110 mm ühisveevärgi tänavatorustiku rajamine alates Annuse teel olemasolevast ühisveevärgi torust PE De110 mm kuni Maaruse tee L2 kinnistul oleva PE De110 mm ühisveevärgi toruni. Torustik rajatakse enamjaolt kinnisel meetodil. Ristumise l Transpordiameti hallatava teega tuleb torustik paigaldada kaitsehüls si PE PN16. Peale väljavõtet olemasolevalt torustikult Annuse haljak kinnistu ees näha ette veemõõdukaev. Projekteeritud torustikule näha ette väljavõtted erakinnistute liitumispunktide jaoks. Lisaks on ette nähtud väljavõtted olemasolevalt ühisveevärgi torustikult Annuse tee 1, Rohune e me tee 103 a ja Rohuneeme tee 105 kinnistute liitumispunktide rajamiseks. Liitumispunktid on tähistatud asendiplaanil tähistusega „Liitumispunkt V1“. Transpordiameti soovil ette nähtud paigaldada liitumispu n ktid kinnistu piirile , et vältida tulevikus isikliku kasutusõiguse seadmist Transpordiameti teemaa-alale jääva erakinnistu torustikule . Siibrisõlmed on üldjuhul projekteeritud siibrikaevu v a sõlmes VS1-16. REOVEEKANALISATSIOON Projekteeritud surveline reoveekanalisatsioon Käesoleva projektiga on projekteeritud perspektiivne reovee survekanalisatsioonitorustik De110 mm alates Sadama teest mööda Viimsi-Rohuneeme teed kuni Rootsi tee L1 kinnistuni. Survekanalisatsioonitorustik rajatakse enamjaolt kinnisel meetodil. Ristumisel Transpordiameti hallatava teega tuleb torustik paigaldada kaitsehülssi PE PN16. Survetorustiku 90-kraadised pöörangud tuleb lahendada kahe 45-kraadise põlvega. Torustiku rajamisel tuleb järgida joonistel esitatud asukohti, kõrgusandmeid ning tehnilisi nõudeid. OLEMASOLEVA TRUUBI SÄILITAMINE JA TAASTAMINE Rohuneeme tee 111 kinnistu sissesõidu all paiknev olemasolev plasttruup tuleb ehitustööde käigus säilitada ning kaitsta mehaaniliste vigastuste ja kõrgusliku asendi muutumise eest. Kaevetööde teostamisel truubi vahetus läheduses tuleb kasutada sobivat tagasitäitematerjali ning tagada truubi aluse ja ümbruse nõuetekohane täitmine ja tihendamine. Vajaduse korral võib tihendamiseks kasutada veega tihendamist või muud tehniliselt sobivat meetodit, mis ei kahjusta truupi ega muuda selle asendit. Pärast ehitustööde lõpetamist peab olema tagatud truubi nõuetekohane toimivus, sealhulgas vee vaba läbivool, truubi kõrgusliku asendi säilimine ning sissesõidu konstruktsiooni stabiilsus. Kui truup saab ehitustööde käigus kahjustada või selle nõuetekohane toimivus ei ole pärast tööde lõpetamist tagatud, tuleb truup töövõtjal taastada või asendada samaväärse tootega omal kulul. Ehitustöödele kehtib viieaastane garantiiperiood. Kui sissesõidu all paikneva truubi või selle ümbruse konstruktsioonis ilmnevad garantiiperioodi jooksul ehitustöödest põhjustatud puudused, vajumised või toimivushäired, on töövõtja kohustatud need garantiikorras kõrvaldama. NÕUDED MATERJALIDELE Survetorustikud Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201 või ISO4427) torudest surveklassiga vähemalt PN10/SDR17. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Survetoru kinnisel meetodil paigaldamisel kasutada kaitsekattega toru ja paigaldada märketross (läbimõõt min 5 mm). Puurimismeetodil rajatavad torud pe a vad olema toodetud vastavalt PAS1075 spetsifikatsiooni nõuetele ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk -keevisühendusega. Siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN1 0 ja olema varustatud PE-otstega . Siibrite ja maakraanide korpus peab olema temperamalmist. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga . Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. Siibris olev kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM . Siibrisõlmed ja veemõõdusõlm paigaldada veetihedasse plastist seadmekaevu. Kaev peab olema silindriline, siseläbimõõduga vähemalt Di =1500 mm . Sisenemisava luugi minimaalne diameeter on 600 mm. Kaev peab olema varustatud libisemiskindla redeliga. Töövõtja peab enne toote tellimist koostama veekaevude tööjoonised ja kooskõlastama need vee-ettevõttega. Kaevud, kaevuluugid, kaped Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevuluugid ja kaped peavad olema tempermalmist , toodetud vastavalt EVS-EN 124-le , kandejõuga 40T. Materjalide transport, ladustamine, kasutamine Ehitusmaterjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõikidel kasutatavatel materjalidel peab olema kolmanda osapoole väljastatud kvaliteeti kinnitav sertifikaat. Sertifikaat peab olema eesti või inglise keeles. Materjalide nomenklatuur Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelevalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema sobivad kasutamiseks joogiveesüsteemides ning vastama kehtivatele nõuetele. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib järelevalve nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis -majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 20 1 0 (originaal MaaRYL 20 1 0 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen maatyöt ) ning TarindiRYL 20 1 0 nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 2013 ning Eesti Vabariigi Standarditest. Üldine ohutus Kõik torustike kraavid ja ehitusplatsid peavad olema ümbritsetud pideva, kindla ja ajutise plast- või metalltaraga. Ajutine tara peab jääma oma kohale kuni tööd on jõudnud niikaugele, et ala võib kasutada ilma üldsust ohtu seadmata. Üldjuhul ei või tara eemaldada enne, kui kraav on täidetud ümbritseva maapinna tasemeni. Töömaa korrashoid Töövõtja on vastutav tööde ala korraliku hooldamise ja korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb korralikult kohale asetada, ladustada ja kuhjata. Välja kaevatud materjal ja praht tuleb kohe tööplatsilt eemaldada, materjale ei tohi tuua tööplatsile enne nende järele tarviduse tekkimist. Kõik materjalid või praht, mis on territooriumilt ära kantud kas tuule, vee, sõidukite rataste vms poolt, peab Töövõtja kohe eemaldama ning mõjualune piirkond tuleb tellija esindaja ning asjasse puutuva maaomaniku jaoks rahuldavalt puhastada. Kaevetööde, pinnase täitmistööde, lammutustööde või muude tööde ajal tuleb kõik teed, jalgrajad ja muud tööde piirkonna läheduses olevad alad hoida puhtad mustusest ja väljakaevatud materjalist. Tööde piirkond tuleb koristada iga tööpäeva lõpuks. KAEVETÖÖD Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust koostavad Töövõtja ja Tellija täpse ehitustööde graafiku ja tööde teostamise järjekorra. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Olemasolevate kaablite, torustike kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht proovikaevamise teel. Paigaldada vajalikud kaitse/reservtorud või teostada muud ette nähtud kaitsemeetmed. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on T öövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumist väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb kavandada vajalikud teehooldetööd – tänavate harjamine ja lahtise tolmu kogumine. Töövõtja paigaldab töömaale infotahvlid. Infotahvlitel olev info, tahvli mõõdud ja asukohad täpsustatakse Tellijaga enne ehitustööde algust. Töövõtja on kohustatud teavitama elanike ehit ust öödest enne ehitustööde algust e-kirja teel. Ehitustööde teostaja koostab enne ehitustööde algust tööohutuse plaani. Tööohutuse plaani osaks on ehitusplatsi skeem. Skeemil tuleb näidata: kontori- ja olmeruumide paigutus ehitusplatsil; materjalide laadimis- ja ladustamiskohad; jäätmete ladustamiskohad; masinate ja seadmete paiknemiskohad; täitematerjalide või pinnase kogumiskohad; õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist; liikumisteede ja ohualade paiknemine; juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile; esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukoht; evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ehitusplatsi skeem tuleb kooskõlastada Tellijaga ja kinnistu omanikega. Liikluskorraldus Liikluskorraldus ehitustööde ajal peab vastama juhendile MTM määrus nr. 43. 13.07.2018. "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele." Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele. Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Liikluskorraldus projekteeritava ala vahetus läheduses säilib peale tööde lõppu olemasoleval kujul. Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja koostada ajutise liikluskorralduse projekt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). Töövõtja peab informeerima elanikkonda (samuti kohalikku omavalitsust) kõigist liikluskorraldusega seotud muudatustest, esitades vajadusel kohalikus ajalehes ka liikluskorralduse skeemi. Lehes avaldatud info esitatakse ka kohaliku omavalitsusele avaldamiseks selle veebilehel. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN /m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise . Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne kaevetööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest või nende lõhkumisel nende taastamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale asukohale või kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Geodeetilised põhivõrgu punktid Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 5 m märgi tsentrist. Tööd geodeetilise märgi kaitsetsoonis tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maa-ametiga. Üldised nõude d töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis Projekteeritaval alal asuvad sidetrassid. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise side seadusega kehtestatud nõudeid. Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja ja tähistada Telia Eesti AS-ile (või mõnele teisele ettevõttele) kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Liinirajatise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis tegutsevalt isikult liinirajatise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks käsitsi lahtikaevamist (üldjuhul käsitsi kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest (kaablid kaablikaitsetoruga) ning varguse vastu. Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist. Vajadusel kaitsta ja korrigeerida olemasoleva Telia Eesti AS sidekaabli paigaldussügavust (projekteeritud pinnast minimaalselt 1,0 m sügavamale). Tööde teostamise ajal arvestada tehnovõrkude valdajate tehnilistes tingimustes ja kooskõlastustes toodud ettekirjutusi. Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus kahjustatud kommunikatsioonide osas lasub ehituse T öövõtjal. Kui ehitustööd toimuvad sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, siis peale tööde lõppu tuleb vajadusel teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll. Kui kanalisatsioon ei ole läbitav, siis on vaja lisada täiendavad torud. Enne lahti kaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb kohale kutsuda sideliinirajatise esindaja, koostada vajalikud dokumendid (katud tööde akt, ehituspäevik, jne). Kõik liinirajatistega seotud tööd on vaja kooskõlastada liinirajatise omanikuga. Kõik kulud kannab ehitaja, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib T öövõtja omal kulul. Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne k aevetö id täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist. Lahtikaevatud kaablid tuleb mehaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja vajadusel üles riputada. Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani . Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali . Vajadusel tuleb kaeviku serv kindlustada punnseinaga (vaiseinaga). Vaiseina paigalduse kohta tuleb koostada tööjoonis, mis esitada tööprojekti koosseisus. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kaevikut tuleb toestada: I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valib T öövõtja vastavalt ehitustingimustele (nt nõelfiltrid). Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku ilma torustiku valdaja kooskõlastuseta ei ole lubatud. Väljapumbatud vesi juhtida võimalusel olemasolevatesse kraavidesse. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda väljapumbatava vee suublasse juhtimist reguleerivatest kehtivatest nõuetest. Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse. Puude raie ja taimede kaitse Käesoleva projektiga puude raiet ei ole nähtud. Tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine. Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3-2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata. Torude ja toruarmatuuri paigaldamine Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Külmunud pinnasele torustikke rajada ei tohi. Kaeviku sügavus peab olema vähemalt 150 mm sügavam torustiku põhjast. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud; tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus; tagatud on torustiku nõuetekohane toimimine ja hooldatavus ; muudatused kooskõlastatakse Tellija, projekteerija ja vajadusel võrguvaldajaga. Torustike tähistamine, märkelint Survetorustikule tuleb paigaldada signaalkaabel - vaskjuhe Ø2,5 mm 2 . Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldada tross Ø 5 ,0 mm 2 . Kui veevarustuse ja survekanalisatsioonitorustik paigaldatakse kõrvuti, siis piisab signaalkaabli paigaldamisest veetorustiku külge. Lahtisel meetodil paigaldatava te s urvetorustike kohale (ca 300 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: Veetorustik – sinine, tekstiga „VESI“; Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga „SURVEKANAL“; Torustike rajamine kinnisel meetodil Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha asendiplaanidel näidatud kohtades. Käesolevas töös on ette nähtud kasutada suundpuurimise meetodit sh Transpordiameti teede alt läbimisel. Transpordiameti teede all on torustikud ette nähtud paigaldada kaitsehülssi. Kasutatavate kaitse hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN /m². Enamikel juhtudel on toru kinnisel meetodil paigaldamine ehk suundpuurimine kaheetapiline tegevus. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Pilootpuurimise ajal pumbatakse puurimislahust ( bentoniit ) mööda puurvarraste keskel olevat ava puurvarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale. Puurimise suunda juhitakse, pöörates puurpead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule. Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info. Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks De110 toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm läbimõõduga. Pilootpuurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendajad, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit , mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab vedeldatud pinnaseosad maapinnale ja täidab ka võimalikud tühimikud, mis paigaldamisel võivad tekkida. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud ühendatakse soovitatavalt põkk -keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk -keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk -keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Kaitseh ülssi paigaldatavale torustikule tuleb paigaldada tsentreerimisrõngad. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Pinnase sisse vajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel üle jääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Kaeviku tagasitäide ja tihendamine Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Tasanduskiht Torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva või kruusa, mille suurim fraktsioon on 20 mm või peenkillustikku fraktsiooniga 4/16 või 8/16. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 9 0 % ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Torustike ühendused teostada torustiku valmistaja juhiste järgi. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Toru ümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada kahjustatud. Täide tuleb kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on sealjuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Algtäite filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5m/s. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Teemaa-alal ja vundamendi alla peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses . Kinnistul, v.a vundamendi all, võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. NB! Ristumisel maa-aluste tehnovõrguga lähtuda viimaste valdajate ettekirjutustest. NÕUDED TAASTAMISELE Üldist Kinnistust väljapoole jäävate katendite t aastamistööde läbiviimisel lähtuda joonisel VKV- 9 -0 1 esitatud katete taastamise lõigetest (Esprii OÜ töö nr 26007) . Pärast ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht ning kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid. Sõidualal tuleb katend taastada ehitustöödele eelnenud olukorraga samaväärsena. Haljasalal tuleb taastada kasvumullakiht, tasandada maapind ja haljastada. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. Haljasalade taastamisel ei tohi rajatava muru/taastatav metsaalune haljastuse katendi pind jääda kõrgem kui külgnev kate. Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab töödele järelevalve teostav isik. Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja omal kulul asendama. KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Pinnaseid ja ehitustehnikat ei tohi hoida/ladustada hoiumetsa aladel, et säilitada võimalikult palju hoiumetsa ning alustaimestikku. Vajadusel tuleb ehituse ajal piirata ajutiste aedade/piiretega pääs metsa aladele. Kui ehitusmasinad kannavad teedele ratastega muda ja pori, selle peavad nad ise ära koristama. Jäätmekava Jäätmekava jälgimiseks lähtuda järgnevatest dokumentidest: Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorraeeskiri“ Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“. Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas. Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõtjale. Tabel 1. Torustike ehitamisel tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus Jäätme-kood Jäätmeliik Ühik Hinnanguline kogus Käitlemise lühikirjeldus 20 03 Muud olmejäätmed T 0,5 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt. 15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms T 0.5 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 17 03 02 Asfaldijäätmed (freesasfalt ja asfaldimurd) m 2 Ca 1500 Freesitud asfaldi kasutamine kooskõlastada tellijaga. Sobimatu asfaldimurd käidelda vastavalt jäätmete käitlemise eeskirjadele. Tabel 2. Pinnasetööde mahtude bilanss Jäätme-kood Pinnase liik Ühik Hinnanguline kogus Käitlemise lühikirjeldus 17 05 04 Kasvupinnas m³ 100 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 17 05 04 Kivid ja pinnas m³ 2500 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale/nõuetele vastav pinnas lubatud kasutada objektil täitepinnasena mulde alumistes kihtides. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Viimsi Vallavalitsusega. Ehitamisel tuleb eelnevalt kasvupinnas koorida ja eraldada suuremad kivid ning muld ette valmistada hilisemaks haljastuseks. Väljaselekteeritud kivid ja juurikad teisaldatakse. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutit, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Jäätmete sorteerimine ja ladustamine toimub omal arendusalal. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse, kus neid võib ära uhtuda või kus nad võivad valguda teedele või kõrvalterritooriumile . Kui midagi sellist juhtub, siis peab Töövõtja selle viivitamatult kõrvaldama oma kulul. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada . Peale ehitustööde lõppu tuleb Töövõtjal vormistada jäätmeõiend ja esitada see Vallavalitsusele. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat. Haljastuse raie, kaitsmine ja taastamine Antud projektiga ei ole puude likvideerimi st ette nähtud . Tuleb t agada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine. Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel. Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3:2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku kaitsealal (tüve rinnas läbimõõt cm x 0,12 = kaitsevööndi ulatus meetrites) tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Taastamistööde tegemisel peab arvesse võtma Viimsi valla kaevetööde eeskirja. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30 cm paksuselt kasvumullaga. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks. Haljasala taastamisel rajatava muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda print s iibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE Lubatud kõrvalekalded Valmis ehitatud torustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm; Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm . Nõuded teostusjoonisele Teostusjoonised tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34: „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar . Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni , surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 SISUKORD SELETUSKIRI ...................................................................................................................................................................................... 3 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................................................................ 3 1.1 Projekti tellija üldandmed ........................................................................................................................................ 3 1.2 Projekti koostaja üldandmed ................................................................................................................................... 3 2. PROJEKTI ANDMED ............................................................................................................................................................. 4 2.1 ÜLDIST .................................................................................................................................................................... 4 2.2 Projekti piiritlus ........................................................................................................................................................ 4 2.3 Projekti eriosad ........................................................................................................................................................ 5 2.4 Süsteemide kirjeldus ............................................................................................................................................... 5 2.5 Süsteemide eluiga ................................................................................................................................................... 6 2.6 Lähteandmed, alusmaterjal, ehitusuuringud ........................................................................................................... 6 2.7 Täiendavad kriteeriumid .......................................................................................................................................... 6 2.8 Transpordiameti nõuded ......................................................................................................................................... 7 2.9 Kasutatavad normid ................................................................................................................................................ 8 3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................................................................. 10 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ............................................................................................................................ 10 3.1.1 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................................... 10 3.2 REOVEEKANALISATSIOON ................................................................................................................................ 10 3.2.1 Projekteeritud surveline reoveekanalisatsioon ...................................................................................................... 10 3.3 OLEMASOLEVA TRUUBI SÄILITAMINE JA TAASTAMINE................................................................................. 11 4. NÕUDED MATERJALIDELE ............................................................................................................................................... 11 4.1 Survetorustikud ..................................................................................................................................................... 11 4.2 Kaevud, kaevuluugid, kaped ................................................................................................................................. 12 4.3 Materjalide transport, ladustamine, kasutamine .................................................................................................... 12 4.4 Materjalide nomenklatuur ...................................................................................................................................... 12 5. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE ................................................................................................................................... 12 5.1 Seadusandlus ja standardid .................................................................................................................................. 12 5.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded ................................................................................................................... 12 5.3 Üldine ohutus ........................................................................................................................................................ 13 5.4 Töömaa korrashoid ............................................................................................................................................... 13 6. KAEVETÖÖD....................................................................................................................................................................... 13 6.1 Ettevalmistustööd .................................................................................................................................................. 13 6.2 Liikluskorraldus ...................................................................................................................................................... 14 6.1 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine ............................................................................................................ 14 6.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ................................................................................................ 15 6.3 Geodeetilised põhivõrgu punktid ........................................................................................................................... 15 6.4 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis .................................................................................... 16 6.5 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis ...................................................................................... 16 6.6 Kaeviku toestamine ............................................................................................................................................... 17 6.7 Veetõrje ehituskaevikust ....................................................................................................................................... 18 6.8 Puude raie ja taimede kaitse ................................................................................................................................. 18 6.9 Torude ja toruarmatuuri paigaldamine .................................................................................................................. 19 6.10 Torustike tähistamine, märkelint ............................................................................................................................ 19 6.11 Torustike rajamine kinnisel meetodil ..................................................................................................................... 19 6.12 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine ....................................................................................................................... 20 6.12.1 Tasanduskiht ......................................................................................................................................................... 20 6.12.2 Algtäide ................................................................................................................................................................. 21 6.12.3 Lõpptäide ............................................................................................................................................................... 21 7. NÕUDED TAASTAMISELE ................................................................................................................................................. 21 7.1 Üldist ..................................................................................................................................................................... 21 7.2 Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala .................................................................................................... 22 Lk 1 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 7.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine ........................................................................... 22 8. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................................................... 22 8.1 Keskkonnakaitse aspektid ..................................................................................................................................... 22 8.2 Jäätmekava ........................................................................................................................................................... 23 8.3 Haljastuse raie, kaitsmine ja taastamine ............................................................................................................... 24 9. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE .......................................................................................................... 25 9.1 Lubatud kõrvalekalded .......................................................................................................................................... 25 9.2 Nõuded teostusjoonisele ....................................................................................................................................... 26 9.3 Survetorustike survekatse ..................................................................................................................................... 26 Lk 2 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Projekti tellija üldandmed Nimi: AS Viimsi Vesi Registrikood: 10461699 Aadress: Paelille tee 1, Lubja küla, Viimsi vald, Harju maakond Esindaja: Ilona Pärkna 1.2 Projekti koostaja üldandmed Ettevõte: Aquare OÜ Registrikood: 14785938 MTR: EEP004288 Aadress: Meistri tn 6, Tallinn, Harju maakond E-mail: [email protected] Projekti koostaja: Marko Raid Vastutav pädev isik: Marko Raid Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 Lk 3 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 2. PROJEKTI ANDMED 2.1 ÜLDIST Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1); joonised (2); töömahtude tabelid (3). Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult. 2.2 Projekti piiritlus Käesoleva põhiprojekti seletuskirjas kirjeldatakse Harju maakonnas Viimsi vallas Rohuneeme tee äärse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnosüsteemide ehituslikke lahendusi. Uus ühisveevärgi torustik rajatakse alates Annuse tee teemaa-alal paiknevast olemasolevast ühisveevärgi torustikust kuni Maaruse tee L2 teemaa-alal paikneva olemasoleva ühisveevärgi torustikuni. Projekti mahus teostatakse ümberühendused projektalaga piirnevate olemasolevate ühisveevärgi võrkudega ning rajatakse perspektiivsed ühendused. Lisaks lahendatakse perspektiivse reovee survekanalisatsioonitorustiku rajamine alates Sadama teest mööda Viimsi-Rohuneeme teed kuni Rootsi tee L1 kinnistuni. Olemasolevatele tarbijatele rajatakse uued veevarustuse liitumispunktid vastavalt tabelile 2. Tabel 1. Kinnistud, kuhu on projekteeritud veevarustuse ja reovee survekanalisatsiooni välisvõrgud Nr. Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Omandivorm 1 Annuse tee, Püünsi küla, 89001:001:0840 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Viimsi vald, Harju maakond 2 11251 Viimsi-Rohuneeme 89001:024:0005 Transpordimaa 100% Riigiomand tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond Sadama tee, Rohuneeme 3 89001:001:2934 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand küla, Viimsi vald, Harju maakond 4 Rootsi tee L1, 89001:001:1197 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond 5 Mereniidu tee, 89001:001:1197 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Rohuneeme küla, Viimsi Lk 4 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 vald, Harju maakond 6 Madruse tee L2, 89001:001:0345 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Tabel 2. Kinnistud, kellele on projekteeritud liitumispunkt ühisveevärgiga Nr. Aadress Katastritunnus 1 Annuse tee 1, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju 89001:003:0670 maakond 2 Rohuneeme tee 103a, Püünsi küla, Viimsi vald, 89001:003:0206 Harju maakond 3 Rohuneeme tee 105, Püünsi küla, Viimsi vald, 89001:003:0275 Harju maakond 4 Rohuneeme tee 107, Rohuneeme küla, Viimsi vald, 89001:003:1877 Harju maakond 5 Rohuneeme tee 107a, Rohuneeme küla, Viimsi vald, 89001:003:1878 Harju maakond 6 Rohuneeme tee 138, Rohuneeme küla, Viimsi vald, 89001:003:6420 Harju maakond 7 Rohuneeme tee 138a, Rohuneeme küla, Viimsi vald, 89001:003:0747 Harju maakond 8 Rohuneeme tee 111, Rohuneeme küla, Viimsi vald, 89001:003:0564 Harju maakond 2.3 Projekti eriosad Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV) 2.4 Süsteemide kirjeldus Käesolev projekt hõlmab järgmisi süsteeme: Süsteemi tähis Süsteemi kirjeldus V1 Ühisveevärgi välisvõrk Lk 5 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 KS2 Reovee survekanalisatsioon välisvõrk 2.5 Süsteemide eluiga Projekteeritud tehnosüsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui seda kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Juhul, kui materjali tootja ei määra teisiti, siis kavandatavate süsteemide eeldatav eluiga on vähemalt 40 aastat. Tehnosüsteemi eluiga tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste hooldustöödega ekspluatatsioonis. 2.6 Lähteandmed, alusmaterjal, ehitusuuringud Projekti kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmetega: Nr. Lähteandmete väljastaja Dokumendi nimetus Dokumendi nr, kuupäev 1 Strantum OÜ Tehnilised nõuded Märts 2025 a. 2 REIB OÜ Topo-Geodeetiline TT-7084, 2025 a. alusplaan 3 Esprii OÜ Katendite taastamise 26007, 2026 a. plaan 4 Viimsi Vallavalitsus Projekteerimistingimused 2.7 Täiendavad kriteeriumid • Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt seletuskirjas viidatud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. • Munitsipaalmaal kaevetööde tegemiseks tuleb taotleda kaevetööde luba. Ja kaevetööde tegemisel lähtuda kehtivast kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjast. • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks eeldatakse projekteerimisel 1,8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks eeldatakse projekteerimisel 1,8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Kõikide elektri- ja sidekaablite projektis esitatud kõrgused tuleb enne ehitustöödega alustamist täpsustada koostöös võrguvaldajaga. • Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilisel alusplaanil ja/või joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. • Kõik tööd ja materjalid peavad olema vastavuses AS Viimsi Vesi tehniliste nõuetega. Lk 6 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 • Materjalide ja seadmete paigaldamisel tuleb lähtuda seadmete tarnija ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest ning hooldusnõuetest. • Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektdokumentatsiooniga (seletuskiri, joonised, skeemid, spetsifikatsioonid, jne.) ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõiki vajalikke materjale, sh abimaterjale, mida spetsifikatsioonis või joonistel eraldi näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks ja süsteemi toimimiseks pärast ehitustöid. • Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. • Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“). • Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). • Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 2.8 Transpordiameti nõuded Tehnovõrkude ehitustööd jäävad riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (89001:024:0005) piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. 2.8.1 Transpordiameti nõuded ehitustegevusele teemaal • Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Transpordiameti avalikust teenuse „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (2018)“ kirjeldusest, mis on leitav Transpordiameti kodulehelt (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#tehnovorgud), käesolevast Transpordiameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Transpordiameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. • Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. • Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Transpordiametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. • Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. Lk 7 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 • Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. • Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonile taastamist nõudvat ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde teostamisel Transpordiametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuse likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. • Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. • Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. • Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. • Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. • Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Transpordiameti poolt esitatud nõuetele. Transpordiamet ega Transpordiameti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Transpordiameti nõuetele vastavalt või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on Transpordiameti „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste reemaale kavandamisel“ toodud juhendi Lisas 5. • Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m². • Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud. • Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. • Kohtades, kus lahtine kaevis satub truubile, tuleb ette näha ka truupide taastamine. 2.9 Kasutatavad normid Ehitustegevusel järgida kehtivaid seadusi, määruseid, asjakohaseid standardeid. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia allpool esitatud dokumentides toodud kvaliteedinõudeid järgides. Lk 8 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimetus Seadused/määrused 1 - Ehitusseadustik 2 Majandus- ja taristuminister Nõuded ehitusprojektile määrus 17.07.2015 nr 97 3 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 4 Majandus- ja taristuministri Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord 25.06.2015 määrus nr. 73 ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 5 Siseministri määrus 18.02.2021 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, nr 10 tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. 6 Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 "Viimsi valla heakorraeeskiri" määrusele nr 10 7 Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 "Viimsi valla kaevetööde eeskiri" määrusele nr 10 Standardid 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt 2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk 4 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk 5 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 6 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 7 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid 8 Infra RYL 2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded Lk 9 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 9 EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse 3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 3.1.1 Projekteeritud veevarustus Käesoleva projektiga on ette nähtud lahendada uue PE De110 mm ühisveevärgi tänavatorustiku rajamine alates Annuse teel olemasolevast ühisveevärgi torust PE De110 mm kuni Maaruse tee L2 kinnistul oleva PE De110 mm ühisveevärgi toruni. Torustik rajatakse enamjaolt kinnisel meetodil. Ristumisel Transpordiameti hallatava teega tuleb torustik paigaldada kaitsehülssi PE PN16. Peale väljavõtet olemasolevalt torustikult Annuse haljak kinnistu ees näha ette veemõõdukaev. Projekteeritud torustikule näha ette väljavõtted erakinnistute liitumispunktide jaoks. Lisaks on ette nähtud väljavõtted olemasolevalt ühisveevärgi torustikult Annuse tee 1, Rohuneeme tee 103a ja Rohuneeme tee 105 kinnistute liitumispunktide rajamiseks. Liitumispunktid on tähistatud asendiplaanil tähistusega „Liitumispunkt V1“. Transpordiameti soovil ette nähtud paigaldada liitumispunktid kinnistu piirile, et vältida tulevikus isikliku kasutusõiguse seadmist Transpordiameti teemaa-alale jääva erakinnistu torustikule. Siibrisõlmed on üldjuhul projekteeritud siibrikaevu va sõlmes VS1-16. 3.2 REOVEEKANALISATSIOON 3.2.1 Projekteeritud surveline reoveekanalisatsioon Käesoleva projektiga on projekteeritud perspektiivne reovee survekanalisatsioonitorustik De110 mm alates Sadama teest mööda Viimsi-Rohuneeme teed kuni Rootsi tee L1 kinnistuni. Survekanalisatsioonitorustik rajatakse enamjaolt kinnisel meetodil. Ristumisel Transpordiameti hallatava teega tuleb torustik paigaldada kaitsehülssi PE PN16. Survetorustiku 90-kraadised pöörangud tuleb lahendada kahe 45-kraadise põlvega. Torustiku rajamisel tuleb järgida joonistel esitatud asukohti, kõrgusandmeid ning tehnilisi nõudeid. Lk 10 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 3.3 OLEMASOLEVA TRUUBI SÄILITAMINE JA TAASTAMINE Rohuneeme tee 111 kinnistu sissesõidu all paiknev olemasolev plasttruup tuleb ehitustööde käigus säilitada ning kaitsta mehaaniliste vigastuste ja kõrgusliku asendi muutumise eest. Kaevetööde teostamisel truubi vahetus läheduses tuleb kasutada sobivat tagasitäitematerjali ning tagada truubi aluse ja ümbruse nõuetekohane täitmine ja tihendamine. Vajaduse korral võib tihendamiseks kasutada veega tihendamist või muud tehniliselt sobivat meetodit, mis ei kahjusta truupi ega muuda selle asendit. Pärast ehitustööde lõpetamist peab olema tagatud truubi nõuetekohane toimivus, sealhulgas vee vaba läbivool, truubi kõrgusliku asendi säilimine ning sissesõidu konstruktsiooni stabiilsus. Kui truup saab ehitustööde käigus kahjustada või selle nõuetekohane toimivus ei ole pärast tööde lõpetamist tagatud, tuleb truup töövõtjal taastada või asendada samaväärse tootega omal kulul. Ehitustöödele kehtib viieaastane garantiiperiood. Kui sissesõidu all paikneva truubi või selle ümbruse konstruktsioonis ilmnevad garantiiperioodi jooksul ehitustöödest põhjustatud puudused, vajumised või toimivushäired, on töövõtja kohustatud need garantiikorras kõrvaldama. 4. NÕUDED MATERJALIDELE 4.1 Survetorustikud Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201 või ISO4427) torudest surveklassiga vähemalt PN10/SDR17. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Survetoru kinnisel meetodil paigaldamisel kasutada kaitsekattega toru ja paigaldada märketross (läbimõõt min 5 mm). Puurimismeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075 spetsifikatsiooni nõuetele ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN10 ja olema varustatud PE-otstega. Siibrite ja maakraanide korpus peab olema temperamalmist. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. Siibris olev kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM. Siibrisõlmed ja veemõõdusõlm paigaldada veetihedasse plastist seadmekaevu. Kaev peab olema silindriline, siseläbimõõduga vähemalt Di=1500 mm. Sisenemisava luugi minimaalne diameeter on 600 mm. Kaev peab olema varustatud libisemiskindla redeliga. Töövõtja peab enne toote tellimist koostama veekaevude tööjoonised ja kooskõlastama need vee-ettevõttega. Lk 11 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 4.2 Kaevud, kaevuluugid, kaped Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevuluugid ja kaped peavad olema tempermalmist, toodetud vastavalt EVS-EN 124-le, kandejõuga 40T. 4.3 Materjalide transport, ladustamine, kasutamine Ehitusmaterjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõikidel kasutatavatel materjalidel peab olema kolmanda osapoole väljastatud kvaliteeti kinnitav sertifikaat. Sertifikaat peab olema eesti või inglise keeles. 4.4 Materjalide nomenklatuur Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelevalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema sobivad kasutamiseks joogiveesüsteemides ning vastama kehtivatele nõuetele. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib järelevalve nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 5. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE 5.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 5.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010 (originaal MaaRYL 2010 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen maatyöt) ning TarindiRYL 2010 nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 2013 ning Eesti Vabariigi Standarditest. Lk 12 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 5.3 Üldine ohutus Kõik torustike kraavid ja ehitusplatsid peavad olema ümbritsetud pideva, kindla ja ajutise plast- või metalltaraga. Ajutine tara peab jääma oma kohale kuni tööd on jõudnud niikaugele, et ala võib kasutada ilma üldsust ohtu seadmata. Üldjuhul ei või tara eemaldada enne, kui kraav on täidetud ümbritseva maapinna tasemeni. 5.4 Töömaa korrashoid Töövõtja on vastutav tööde ala korraliku hooldamise ja korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb korralikult kohale asetada, ladustada ja kuhjata. Välja kaevatud materjal ja praht tuleb kohe tööplatsilt eemaldada, materjale ei tohi tuua tööplatsile enne nende järele tarviduse tekkimist. Kõik materjalid või praht, mis on territooriumilt ära kantud kas tuule, vee, sõidukite rataste vms poolt, peab Töövõtja kohe eemaldama ning mõjualune piirkond tuleb tellija esindaja ning asjasse puutuva maaomaniku jaoks rahuldavalt puhastada. Kaevetööde, pinnase täitmistööde, lammutustööde või muude tööde ajal tuleb kõik teed, jalgrajad ja muud tööde piirkonna läheduses olevad alad hoida puhtad mustusest ja väljakaevatud materjalist. Tööde piirkond tuleb koristada iga tööpäeva lõpuks. 6. KAEVETÖÖD 6.1 Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust koostavad Töövõtja ja Tellija täpse ehitustööde graafiku ja tööde teostamise järjekorra. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Olemasolevate kaablite, torustike kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht proovikaevamise teel. Paigaldada vajalikud kaitse/reservtorud või teostada muud ette nähtud kaitsemeetmed. Lk 13 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumist väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb kavandada vajalikud teehooldetööd – tänavate harjamine ja lahtise tolmu kogumine. Töövõtja paigaldab töömaale infotahvlid. Infotahvlitel olev info, tahvli mõõdud ja asukohad täpsustatakse Tellijaga enne ehitustööde algust. Töövõtja on kohustatud teavitama elanike ehitustöödest enne ehitustööde algust e-kirja teel. Ehitustööde teostaja koostab enne ehitustööde algust tööohutuse plaani. Tööohutuse plaani osaks on ehitusplatsi skeem. Skeemil tuleb näidata: 1. kontori- ja olmeruumide paigutus ehitusplatsil; 2. materjalide laadimis- ja ladustamiskohad; 3. jäätmete ladustamiskohad; 4. masinate ja seadmete paiknemiskohad; 5. täitematerjalide või pinnase kogumiskohad; 6. õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist; 7. liikumisteede ja ohualade paiknemine; 8. juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile; 9. esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukoht; 10. evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ehitusplatsi skeem tuleb kooskõlastada Tellijaga ja kinnistu omanikega. 6.2 Liikluskorraldus Liikluskorraldus ehitustööde ajal peab vastama juhendile MTM määrus nr. 43. 13.07.2018. "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele." Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele. Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Liikluskorraldus projekteeritava ala vahetus läheduses säilib peale tööde lõppu olemasoleval kujul. 6.1 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja koostada ajutise liikluskorralduse projekt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, Lk 14 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). Töövõtja peab informeerima elanikkonda (samuti kohalikku omavalitsust) kõigist liikluskorraldusega seotud muudatustest, esitades vajadusel kohalikus ajalehes ka liikluskorralduse skeemi. Lehes avaldatud info esitatakse ka kohaliku omavalitsusele avaldamiseks selle veebilehel. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. 6.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne kaevetööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest või nende lõhkumisel nende taastamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale asukohale või kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. 6.3 Geodeetilised põhivõrgu punktid Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 5 m märgi tsentrist. Tööd geodeetilise märgi kaitsetsoonis tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maa-ametiga. Lk 15 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 6.4 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis Projekteeritaval alal asuvad sidetrassid. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise side seadusega kehtestatud nõudeid. Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja ja tähistada Telia Eesti AS-ile (või mõnele teisele ettevõttele) kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Liinirajatise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis tegutsevalt isikult liinirajatise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks käsitsi lahtikaevamist (üldjuhul käsitsi kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest (kaablid kaablikaitsetoruga) ning varguse vastu. Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist. Vajadusel kaitsta ja korrigeerida olemasoleva Telia Eesti AS sidekaabli paigaldussügavust (projekteeritud pinnast minimaalselt 1,0 m sügavamale). Tööde teostamise ajal arvestada tehnovõrkude valdajate tehnilistes tingimustes ja kooskõlastustes toodud ettekirjutusi. Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus kahjustatud kommunikatsioonide osas lasub ehituse Töövõtjal. Kui ehitustööd toimuvad sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, siis peale tööde lõppu tuleb vajadusel teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll. Kui kanalisatsioon ei ole läbitav, siis on vaja lisada täiendavad torud. Enne lahti kaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb kohale kutsuda sideliinirajatise esindaja, koostada vajalikud dokumendid (katud tööde akt, ehituspäevik, jne). Kõik liinirajatistega seotud tööd on vaja kooskõlastada liinirajatise omanikuga. Kõik kulud kannab ehitaja, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. 6.5 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevetöid täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist. Lk 16 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Lahtikaevatud kaablid tuleb mehaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja vajadusel üles riputada. 6.6 Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Vajadusel tuleb kaeviku serv kindlustada punnseinaga (vaiseinaga). Vaiseina paigalduse kohta tuleb koostada tööjoonis, mis esitada tööprojekti koosseisus. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Lk 17 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 6.7 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valib Töövõtja vastavalt ehitustingimustele (nt nõelfiltrid). Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku ilma torustiku valdaja kooskõlastuseta ei ole lubatud. Väljapumbatud vesi juhtida võimalusel olemasolevatesse kraavidesse. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda väljapumbatava vee suublasse juhtimist reguleerivatest kehtivatest nõuetest. Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse. 6.8 Puude raie ja taimede kaitse Käesoleva projektiga puude raiet ei ole nähtud. Tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine. Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3-2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata. Lk 18 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 6.9 Torude ja toruarmatuuri paigaldamine Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Külmunud pinnasele torustikke rajada ei tohi. Kaeviku sügavus peab olema vähemalt 150 mm sügavam torustiku põhjast. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: • teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud; • tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus; • tagatud on torustiku nõuetekohane toimimine ja hooldatavus; • muudatused kooskõlastatakse Tellija, projekteerija ja vajadusel võrguvaldajaga. 6.10 Torustike tähistamine, märkelint Survetorustikule tuleb paigaldada signaalkaabel - vaskjuhe Ø2,5 mm2. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldada tross Ø5,0 mm2. Kui veevarustuse ja survekanalisatsioonitorustik paigaldatakse kõrvuti, siis piisab signaalkaabli paigaldamisest veetorustiku külge. Lahtisel meetodil paigaldatavate survetorustike kohale (ca 300 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • Veetorustik – sinine, tekstiga „VESI“; • Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga „SURVEKANAL“; 6.11 Torustike rajamine kinnisel meetodil Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha asendiplaanidel näidatud kohtades. Käesolevas töös on ette nähtud kasutada suundpuurimise meetodit sh Transpordiameti teede alt läbimisel. Transpordiameti teede all on torustikud ette nähtud paigaldada kaitsehülssi. Kasutatavate kaitsehülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m². Enamikel juhtudel on toru kinnisel meetodil paigaldamine ehk suundpuurimine kaheetapiline tegevus. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Pilootpuurimise ajal pumbatakse puurimislahust (bentoniit) mööda puurvarraste keskel olevat ava puurvarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale. Puurimise suunda juhitakse, pöörates puurpead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule. Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info. Lk 19 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks De110 toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm läbimõõduga. Pilootpuurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendajad, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit, mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab vedeldatud pinnaseosad maapinnale ja täidab ka võimalikud tühimikud, mis paigaldamisel võivad tekkida. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud ühendatakse soovitatavalt põkk- keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk- keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Kaitsehülssi paigaldatavale torustikule tuleb paigaldada tsentreerimisrõngad. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Pinnase sisse vajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel üle jääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. 6.12 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. 6.12.1 Tasanduskiht Torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva või kruusa, mille suurim fraktsioon on 20 mm või peenkillustikku fraktsiooniga 4/16 või 8/16. Lk 20 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Torustike ühendused teostada torustiku valmistaja juhiste järgi. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. 6.12.2 Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Toru ümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada kahjustatud. Täide tuleb kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on sealjuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Algtäite filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5m/s. 6.12.3 Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Teemaa-alal ja vundamendi alla peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses. Kinnistul, v.a vundamendi all, võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. NB! Ristumisel maa-aluste tehnovõrguga lähtuda viimaste valdajate ettekirjutustest. 7. NÕUDED TAASTAMISELE 7.1 Üldist Kinnistust väljapoole jäävate katendite taastamistööde läbiviimisel lähtuda joonisel VKV-9-01 esitatud katete taastamise lõigetest (Esprii OÜ töö nr 26007). Lk 21 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Pärast ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht ning kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid. Sõidualal tuleb katend taastada ehitustöödele eelnenud olukorraga samaväärsena. Haljasalal tuleb taastada kasvumullakiht, tasandada maapind ja haljastada. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. Haljasalade taastamisel ei tohi rajatava muru/taastatav metsaalune haljastuse katendi pind jääda kõrgem kui külgnev kate. 7.2 Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab töödele järelevalve teostav isik. 7.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja omal kulul asendama. 8. KESKKONNAKAITSE 8.1 Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Pinnaseid ja ehitustehnikat ei tohi hoida/ladustada hoiumetsa aladel, et säilitada võimalikult palju hoiumetsa ning alustaimestikku. Vajadusel tuleb ehituse ajal piirata ajutiste aedade/piiretega pääs metsa aladele. Kui ehitusmasinad kannavad teedele ratastega muda ja pori, selle peavad nad ise ära koristama. Lk 22 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 8.2 Jäätmekava Jäätmekava jälgimiseks lähtuda järgnevatest dokumentidest: Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorraeeskiri“ Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“. Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas. Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõtjale. Tabel 1. Torustike ehitamisel tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus Jäätme- Jäätmeliik Ühik Hinnang Käitlemise lühikirjeldus kood uline kogus 20 03 Muud olmejäätmed T 0,5 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt. 15 01 Pakendid (nt. T 0.5 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete puitalused, kile, ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või paberkartongpaken antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba d, jms omavale jäätmekäitlejale. Asfaldijäätmed 17 03 02 m2 Ca 1500 Freesitud asfaldi kasutamine kooskõlastada (freesasfalt ja tellijaga. Sobimatu asfaldimurd käidelda vastavalt asfaldimurd) jäätmete käitlemise eeskirjadele. Tabel 2. Pinnasetööde mahtude bilanss Jäätme- Pinnase liik Ühik Hinnang Käitlemise lühikirjeldus kood uline kogus 17 05 04 Kasvupinnas m³ 100 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Lk 23 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 17 05 04 Kivid ja pinnas m³ 2500 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale/nõuetele vastav pinnas lubatud kasutada objektil täitepinnasena mulde alumistes kihtides. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Viimsi Vallavalitsusega. Ehitamisel tuleb eelnevalt kasvupinnas koorida ja eraldada suuremad kivid ning muld ette valmistada hilisemaks haljastuseks. Väljaselekteeritud kivid ja juurikad teisaldatakse. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutit, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Jäätmete sorteerimine ja ladustamine toimub omal arendusalal. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse, kus neid võib ära uhtuda või kus nad võivad valguda teedele või kõrvalterritooriumile. Kui midagi sellist juhtub, siis peab Töövõtja selle viivitamatult kõrvaldama oma kulul. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Peale ehitustööde lõppu tuleb Töövõtjal vormistada jäätmeõiend ja esitada see Vallavalitsusele. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat. 8.3 Haljastuse raie, kaitsmine ja taastamine Antud projektiga ei ole puude likvideerimist ette nähtud. Tuleb tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine. Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel. Lk 24 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3:2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku kaitsealal (tüve rinnas läbimõõt cm x 0,12 = kaitsevööndi ulatus meetrites) tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Taastamistööde tegemisel peab arvesse võtma Viimsi valla kaevetööde eeskirja. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30 cm paksuselt kasvumullaga. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks. Haljasala taastamisel rajatava muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda printsiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. 9. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE 9.1 Lubatud kõrvalekalded Valmis ehitatud torustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm; • Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; Lk 25 / 26  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi kanalisatsioon vald, Harju maakond; 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Aquare OÜ Harju maakond; Reg. nr 14785938 Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme MTR: EEP004288 küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri/VKV-3-01 AQ25106/põhiprojekt v01/26.06.2026 • Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm. 9.2 Nõuded teostusjoonisele Teostusjoonised tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 9.3 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: • Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). • Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. • Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar. • Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Lk 26 / 26  Projekteeritud / olemasolev horisontaal ja kõrgusarv Tehnovõrkude olemasolul tuleb enne ehitustööde algust taotleda ehitustegevuse luba ehitusalasse jäävate tehnovõrkude valdajatelt. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate tehnovõrguvaldajate kooskõlastuse tingimusi. Püünsi küla, Pringi küla. Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. 1:500 Olemasolevad kaevuluugid, kaped tõsta/langetada projektiga etteantud tasapinda. Vanad amortiseerunud luugid ja kaped, kaevu teleskoobid, mida pole võimalik niisama reguleerida, tuleb välja vahetada uute vastu. Mõõtkava: Projekteeritud äärekivi 150x290x1000 mm, - Projekteeritud munakivikate - TÜÜP IV Projekteeritud sillutiskivikate - TÜÜP V Projekteeritud killustikakte - TÜÜP VI Projekteeritud AC 12 surf - TÜÜP III Projekteeritud AC 16 surf - TÜÜP I Projekteeritud AC 8 surf - TÜÜP II Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon h= vastavalt ol.olevale olukorrale Projekteeritud tugipeenar - pos 6 Kuupäev: 2025 a. Kuupäev: 2026 a. Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan VKV-4-01 Joonise nr: Projekteeritud haljastus Ehitus- montaažtööde tegemisel järgida kehtivaid norme, valmistajatehase juhiseid, olemasolevate võrkude valdaja tingimusi. Plasttorude paigaldamisel järgida RIL77-2013 nõudeid. Projekt on koostatud L-EST97 koordinaadisüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Käesolev joonis on autoriõiguste kaitse all olev objekt. Olemasolevate tehnovõrkude ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega alustamist koha peal. Projekti staadium: Tingmärgid (Esprii OÜ töö nr 26007): PP Olemasoleva maapinna kõrgusarvud kaevude ja sõlmede kohal on saadud interpoleerimise teel ja vajadusel kuuluvad täpsustamisele ehitustööde käigus. AS Viimsi Vesi Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata. Töö nr: TT-7084 Joonise nimetus: AQ25106 Objekti asukoht: Töö nr: 26007 PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalsest lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid. Töö nimetus: Töö nr: Tellija: 5.70 Tel +372 5801 0491 Muudatuste sisseviimise korral tuleb sellest teavitada projekti koostajat. Vajadusel korrigeeritakse projekti. AQUARE OÜ Meistri tn 6 [email protected] Reg.nr. 14785938 Tallinn, Harjumaa Olemasolevate kaevude ja kapede, spindlipikenduste, kaevu kaante seisukord täpsustada tööde käigus. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla. Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik hülsis Väljatrükkimise kuupäev: Säilitatav kõrghaljastus kaitsetsooniga 2 m Olemasolev madalpingekaabel kaitsetorus Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik Olemasolev keskpingekaabel kaitsetorus Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2 m kaitsta ehitustööde ajaks. Projekteeritud kaevik nõlvusega 1:1 Olemasolev kanalisatsioonitorustik Proj. veetorustiku maakraani tähis koos kaeviku põhjaga kontuuriga Projekteeritud survetorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga. Proj. ühisveetorustiku maakraan (olemasoleva maapinna kõrgus) (olemasoleva maapinna kõrgus) Olemasolev madalpinge õhuliin Tingmärgid (projekteeritud VK torustikud): projekteeritud maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus Olemasolev madalpingekaabel Proj. survetorustiku sõlme tähis Olemasolev side valguskaabel Proj. torustik kinnisel meetodil Olemasolev keskpingekaabel 11.05.2026 Proj. survekanalitoru läbimõõt Proj. veetorustiku sõlme tähis toru kõrgus pealt ja läbimõõt toru kõrgus pealt ja läbimõõt Proj. ühisveetorustik hülsis Proj. kinnistu veetorustik Olemasolev drenažitoru Olemasolev veetorustik Proj. veetorustiku siiber Olemasolev sidekaabel Tingmärgid (geodeetiline alusplaan): toru kõrgus ja läbimõõt Katendite taastamise plaani koostaja: Esprii OÜ Olemasolev puurkaev Olemasolev sidetrass REIB OÜ Proj. veetoru läbimõõt Proj. ühisveetorustik Olemasolev truup toru sügavus (m) toru sügavus (m) toru sügavus (m) Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. toru pikkus (m) toru pikkus (m) Proj. veekaev AQ25106_PP_v01_Rohuneeme-VKV.dwg Katastripiir Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema. Survetorustikel on antud toru lae kõrgusmärk. Muudatuse kirjeldus EEP004288 Geodeetilise alusplaani koostaja: Projekti koostamise kuupäev: 1)00.00 DeXX 1)00.00 DeXX 1)00.00 DeXX - KS1 KS1 V11 V1 V1 (00.00) (00.00) L=0.0 VS1-X KS1-X Vastutav pädev isik: - ØXX Projekti koostaja(d): 00.00 00.00 00.00 MK-X ØXX 0.00 0.00 0.00 0.00 Lähtefaili nimetus: Marko Raid Marko Raid Muudatuse nr - 15.10.2025 MÄRKUSED: - 71+00 · · · · · · · · · · · · · · · 0 1-2 VS 7 0 7.9 7) e11 (7.9 .17 D e110 1) 6 6.17 D kt V 1 2) 0 pun ga 1.8 endus abl ite Üh rika lekt ee min 70+75 istu t-r tus vaa Ette 10 De12.5 L= 9 1-1 VS 3 0 7.9 3) e11 (7.9 .13 D e110 1,7 00 D15 1) 6 6.13 D kt V 1 2) 0 pun 4 X 1.8 endus ev Üh rika 2,1 V1 Siib 7 0 8.0 7) e11 (8.0 6.27 DDe110 0 1) .27 e11 V1 2) 6 6.27 D 10 70+50 3) 1 De16.0 2.4 L= V1 V1 V1 V1 8 1-1 VS 0 0 6.9 0) e11 (6.9 10 D 110 V1 e dil . 1) 5 .10 D e110 eto me .0 jm 70+25 2) 5 5.10 D isel =21 /m² 3) 7.01 a kinn mm L 6 kN 0 km ajad e200 ikus 1 V1 1.8 tee m r D asjä D15 00 me 0 m PE g nee e11 ülsis i rõn ohu PE D tseh hüls si-R stik ) kai 0 N/ V1 ev 3 1,8 Viim eetoru rimine us 125 rika 51 v u Siib 5 112 V1 ndpu etugev u 7.1 5) e11 0 V1 · (su i surv s (7.1 5.35 DDe110 De110 L=21.0 V1 2 Hül 1) . 3 5 2 V1 · 2) 5 1 V1 2.4 V1 De110 L=14.5 8a 1-1 V1 VS 5 0 7.1 5 ) e11 70+00 (7.1 .35 D e110 siga 1) 5 5 D 110 . 3 e tras 2) 5 .35 D 1 ide kt V es 3) 5 0 pun min 6 7.0 06) De110 0 istu V1 1.8 endus t-r Üh (7. .06 e11 tus 1) 5 5.06 D vaa 2) 0 Ette V1 2.0 V1 5 0 6.0 5) e11 (6.0 4.25 DDe110 V1 1) .25 a 2) 4 0 blig kaa L=45.9 1.8 ide es min V1 69+75 De110 istu t-r tus vaa Ette V1 0 0 5.9 0) e11 (5.9 4.10 DDe110 1) .10 V1 2) 4 0 siga 1.8 tras e side min V1 11 istu l iga e1 t-r aab e te iga tus usk em ärg vaa valg une veev Ette side Roh ühis V1 itud unkt ine eer tum jekt iitumis p 6a - ris Pro l 1-1 t ust VS 0 vaa a 5.4 40) De50 Ette blite g 69+50 V1 40 (5. .60 e50 kaa DN 1) 3 3.60 D ktri ele L=15.5 2) 0 e min 1.8 istu t-r V1 De110 tus -8 vaa MK 0 Ette 5.4 0) e50 (5.4 3.60 DDe50 V1 0 1) .60 e11 V1 rk D 2) 3 nk t ako 0 1.8 umisp u Ots 0 0 Liit ad a 5.8 0) e11 ast 2,8 p ta (5.8 4.00 D V1 truu 1) 0 le v 1.8 m aso V1 Ole .4 V1 23 De110 L= 0 N10 69+25 23.1V1 er D Siib 3 V1 De50 L= 5.7 3) 0 0 e11 e11 (5.7 3.90 DDe110 rk D V1 1) .90 ako 2) 3 3 Ots 0 V1 0,7 5.8 0) 0 1.8 e11 (5.8 4.00 D 923d 6.3 De110 L= 923d V1 1) 0 V1 18.3 1.8 5.80 KS1 V1 De110 L= V1 KS1 KS1 V1 KS1 26.4 7 5.70 1-1 6 KS1 De110 L= 1,3 1-1 VS 0 VS 3 5.60 0 922 5.7 70) De110 0 5.7 3) e11 jm (5. .90 e11 (5.7 93 D 110 il 0.1 . e L=2 KS1 d 1) 3 .93 D e110 V1 1) 3 3.90 DDe50 eto jm mm 2) 3 3.93 D me 3 2) .90 sel L=18. 00 3) 3 0 3) 0 1 nni De2 1.8 6.9 a ki mm mm PE 1.8 km ajad e200 e110 ülsis N/m² tee m r KS1 V1 D E D itseh 16 k me 0 m PE 69+00 P a s nee e11 ülsis ustik e) k äiku ohu PE D tseh nitor rimin gasj 1-2 si-R stik ) kai tsioo dpuu i rõn KS 0 Viim eetoru rimine nalisa (suun / hüls V1 34.5 KS1 0 dil 32.8 5.7 0) e11 51 v u a il N eto jm 112 V1 De110 L= (5.7 4.10 DDe110 u ek tod 0 p 5 me De110 L= und i n e 1 2 8 1) . 1 0 l (su surve isel m gevus e sel L=22. /m² · 7 nni 2) 4 0 1 KS a kinn urvetu 6.8 a ki mm 6 kN V1 km ajad e200 ikus 1 KS1 1.6 d s tee m r 1-1 5 · raja side s me 0 m PE D asjä VS 0 Hül nee e11 ülsis i rõn g 1-1 5.7 70) De110 0 · ohu PE D tseh hüls si-R stik ) kai 0 N/ V1 KS 0 (5. .90 e11 KS1 5.7 0) e11 0 1) 3 3.90 D Viim eetoru rimine us 125 (5.7 3.90 DDe110 51 v puu 2) 0 112 V1 gev siga 1) .90 1.8 und vetu ras 2) 3 0 · (su u r det V1 si s s i KS1 1.8 Hül ine blig a um 10 · rist kaa De16.5 t - side tus =11 .5 KS1 L= ine vaa 10 L Ette tum 68+75 0 De1 KS1 t - ris e11 tus V1 rk D De110 L= vaa ako V1 7.8 Ette O ts 0 0 V1 De110 L= 4.8 0) e11 V1 22 .8 (4.8 3.00 D V1 V1 1) 0 0 1.8 e11 rk D ako 4 V1 1-1 De110 L=11.3 Ots 0 VS 8 4.8 80) De110 D15 00 5.3 38) De110 0 (4. 0 .0 (5. .58 e11 1) 3 0 1) 3 3.58 D V1 1.8 ev2 2) 0 rika 1.8 Siib 0 0 5.7 0) e11 (5.7 3.90 DDe110 0 0 4 5.4 44) De110 0 4.9 90) De110 0 V1 1) .90 e11 (5. .64 e11 2) 3 3.90 D (4. .10 e11 1) 3 3.64 D 68+50 3) 1 1) 3 3.10 D 2) 0 2.4 2) 0 1.8 1.8 De110 L=21.V1 4 2 1-1 1-1 3 VS 0 VS 0 5.9 90) De110 5.9 90) De110 (5. 4.06 De32 0 V1 (5. .06 e32 1) .06 e11 1) 4 .06 D e110 2) 4 4.06 D 2) 4 6 D 3) 4 .0 38 3) 4 4 e1 1.8 e te V1 1.8 em une giga Roh eevär itud v eer ühis jekt nkt Pro mispu V1 1 1-1 liitu VS 6 0 De110 L=16.3 5.8 6) e11 (5.8 4.06 DDe110 5.80 -7 V1 68+25 1) . 06 25 MK 0 2) 4 0 DN 5.9 90) De32 1.8 922 2 1,8 (5. .10 e32 6.8 1) 4 .10 D V1 V1 km dil 2) 4 0 t tee meeto jm unk me l 1.8 isp 38a nee nise =15. 7 Liitu m e1 ohu a kin m L kN/m ² e te em si-R rajad 00 m s 16 De110 L=15.7 une giga Viim 0 mm De2 sjäiku Roh eevär V1 V1 51 itud V1 5.90 E a v 112 De11 lsis P rõng eer ühis ehü ülsi jekt nkt V1 De110 L=10.6 PE Pro mispu 923a stik kaits 0 N/ h 2 toru e) 5 liitu vee imin s 12 V1 puur gevu und etu 0 V1 · (su i surv 1-1 s VS 4 Hül 5.4 44) De110 0 -6 5.90 25 MK 0 · (5. .64 e11 DN 5.9 0) e32 1) 3 3.64 D (5.9 0 D 32 . 1 e 2) 0 1) 4 .10 D 68+00 V1 1.8 2) 4 0 t V1 unk 1.8 tumisp 922 Lii V1 07a liga siga V1 e1 a aab tras e te ärgig usk ide 923a em v s 1-4 une svee 5 valg um ine VS 5 Roh ühi DN2 es ide rist 6.3 35) De110 0 blig a ud punkt min - V1 erit ust (6. .55 e11 kaa 5.80 kte iitumis istu aat ide Pro je l 1-9 t-r Ette v 1) 4 4.55 D es tus min De110 L=47.3 VS 0 vaa 2) 0 istu 1 -5 5.4 40) De110 0 Ette 1.8 1 t-r tee tus V1 MK 0 (5. 3.60 De11 ev use giga rika 5.70 5.4 0) vaa Ann eevär e32 1) .60 e32 00 Siib 0 Ette itud v (5.4 60 D 32 . e 2) 3 3.60 D 1-8 D15 6.3 0) e11 0 eer ühis 1) 3 .60 D VS 6 (6.3 .50 D e110 jekt nkt 2) 3 0 t V1 3) 0 4.4 6) e32 Pro mispu 670 +75 V1 unk 1.8 1) 4 50 D e110 1.8 tumisp (4.4 2.66 DDe110 0 . 2) 4 .50 D 1 liitu Lii 1) .66 e11 3) 4 0 kt V 5.7 2) 2 2.66 D pun a 1.8 endus 3) 0 V1 blig Üh 1.8 kaa side DN 25 ine 922 07 tum e1 - ris e te nkt V1 t 0 em ispu tus 5.6 une tum DN25 vaa ga Roh e lii Ette blite -1 MK 0 ud ustus erit r kaa 6.7 0) e32 ktri V1 kte eeva Pro je v e ele liga (6.7 .90 D e32 min aab 1) 4 4.90 D usk t V1 .50 -4 istu 2) 3 t-r valg unk 5 MK 5 tus 1.8 utmisp side 923a 4.6 5) e32 vaa (4.6 .85 D e32 0,2 Ette min e siga Lii tras V1 1) 2 .85 D istu ide V1 t-r es 2) 2 nkt a tus min 0 u blig vaa 67+50 1.8 misp kaa Ette istu 0 ktri t-r 5.4 Liitu ele tus V1 ine vaa tum Ette 6.70 - ris De110 L=26.4 t tus 1-5 0 vaa 6.6 VS 4 2 De36.6 V1 Ette 5.1 14) De110 0 V1 5.30 6.50 (5. .34 e11 L= 6.40 1) 3 3.34 D 923a 6.30 2) 0 V1 V1 6.20 1.8 V1 6.10 3 V1 6.00 6.7 922 5.20 V1 km dil V1 L=47.6 90 tee meeto jm De110 0 5.8 0 5. V1 5.7 V1 0 me 5.6 l 5 nee nise =18. V1 ² 10 50 ohu a kin m L kN/m V1 De14.4 5. 5.30 si-R rajad 00 m s 16 V1 De110 L=18 0 5.4 .5 L= 0 V1 Viim 0 mm De2 sjäiku 5.2 V1 V1 51 V1 E a 112 De11 lsis P rõng 5.1 ehü ülsi 0 PE stik kaits 0 N/ h 67+25 toru e) 5 vee imin s 12 5.10 V1 dpuur gevu 1-6 iga un etu VS 0 ga abl 1-1 · (su i surv 4.0 0) 0 blite rika VS 5 s e11 kaa lekt 0 Hül (4.0 2.20 DDe110 ktri ine e 6.6 5) e11 1) .20 ele um (6.6 .85 D e32 · ine rist 2) 2 0 tum ust - 1) 4 .85 D e110 25 1.8 t - ris vaa t 2) 4 4.85 D 1 DN tus Ette kt V 5.00 vaa 3) 0 pun Ette 1.8 endus 10 Üh 0 De18.6 iga -3 De45.2 L= abl MK 0 rika 4.3 0) e32 L= lekt (4.3 2.50 DDe32 ee min 923a 1) .50 t V1 istu 2) 2 0 unk t-r tus 1.8 misp vaa 922 L i i tu 03a Ette e1 a 0 e te ärgig 1-2 67+0 931 em v VS 0 une svee 1-3 6.3 30) De110 0 Roh kt ühi VS 0 (6. .50 e11 itud 6.3 30) De110 0 4.90 n eer ispu V1 (6. .50 e11 1) 4 4.50 D jekt liitum D15 00 2) 0 Pro 05 1) 4 4.50 D e1 e te rgiga 1 2) 0 1.8 4.70 931 em ä 1.8 une veev 4.80 1-7 Roh his VS 0 K-1 erit ud unkt ü 923a 1 4.4 0) e32 VM 0 kte umisp je (4.4 .60 D e110 6.3 0) e11 0 liit Pro 1) 2 0 D 110 . 6 e (6.3 4.50 DDe110 2) 2 .60 D kt V 1 1) .50 3) 2 0 pun 2) 4 1 1.8 endus 2.4 Üh 25 DN 75 -1 66+ 1-7 VS 0 4.3 30) De40 -2 MK 0 (4. .50 e32 4.3 0) 1) 2 2.50 DDe32 e32 2) .50 (4.3 0 D 32 . 5 e 3) 2 0 1) 2 .50 D 2) 2 0 t V1 1.8 unk 1.8 umisp Liit 50 66+  Siibrikaev 1 D1500 Siibrikaev 2 D1500 Siibrikaev 4 D1500 VMK-1 D1500 Siiber DN100 VS1-10 VS1-11 VS1-12 VS1-13 VS1-14 VS1-15 VS1-16 VS1-17 VS1-18 VS1-19 VS1-2 VS1-3 VS1-4 VS1-5 VS1-6 VS1-8 VS1-9 - - - - - 8.00 7.50 7.00 ≈7.02 ≈7.01 Otsakork De110 Otsakork De110 6.50 De110 6.27 De110 KS1-1 KS1-2 6.00 6.13 5.50 ≈5.62 ≈5.33 ≈5.30 ≈5.31 De110 5.00 ≈5.09 5.10 ≈4.73 ≈4.96 ≈4.83 ≈4.43 ≈4.73 ≈4.76 ≈4.73 4.50 De110 ≈4.56 5.50 4.50 ≈4.52 ≈4.41 De110 4.00 ≈4.10 ≈4.09 De32 4.06 De32 4.06 4.10 De110 5.00 De110 De50 3.90 3.90 3.93 ≈4.77 ≈4.77 ≈4.79 ≈4.79 De32 3.50 3.60 4.50 ≈3.31 3.00 ≈3.08 ≈3.14 4.00 De110 3.90 De32 2.50 2.66 3.50 2.00 3.00 V1 Torustiku rajamine kinnisel meetodil Torustiku rajamine kinnisel meetodil Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 KS1 Mver: 1:50 Mver: 1:50 V1 Otsakork De110 Otsakork De110 5.73 Siiber DN100 6.30 Siibrikaev 1 5.70 Siibrikaev 2 8.07 Siibrikaev 4 VS1-10 VS1-11 VS1-12 VS1-13 VS1-14 VS1-15 5.70 VS1-16 VS1-17 VS1-18 VS1-19 VMK-1 VS1-2 VS1-3 VS1-4 VS1-5 VS1-6 VS1-8 VS1-9 KS1-1 KS1-2 KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS - - - - - OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m 6.30 6.30 6.30 6.35 5.14 4.00 4.46 5.40 5.44 5.86 5.90 5.90 5.44 4.90 5.38 5.70 5.73 5.90 6.05 7.06 6.90 7.93 4.80 5.70 5.70 5.80 ABS) ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m 6.30 6.30 6.30 6.30 6.35 5.14 4.00 4.46 5.40 5.44 5.86 5.90 5.90 5.44 4.90 5.38 5.70 5.70 5.70 5.73 5.73 5.90 6.05 7.06 6.90 8.07 7.93 4.80 5.70 5.70 5.80 ABS) ABS) TORU KÕRGUS PEALT TORU KÕRGUS PEALT 4.50 4.50 4.50 4.50 4.55 3.34 2.20 2.66 3.60 3.64 4.06 4.06 4.06 3.64 3.10 3.58 3.90 3.90 3.90 3.90 3.93 3.93 4.10 4.25 5.06 5.10 6.27 6.13 3.00 3.90 4.10 4.00 (m ABS) (m ABS) 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.84 1.84 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.83 1.80 1.80 1.80 1.80 2.00 1.80 1.80 1.80 1.80 1.80 1.60 1.80 TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS 0.000 LANG 0.000 0.006 0.025 0.062 0.017 0.020 0.004 0.027 0.000 0.026 0.025 0.043 0.014 0.000 0.000 0.000 0.002 0.007 0.010 0.018 0.003 0.027 0.023 LANG 0.079 0.006 0.004 TORU MATERJAL PE RC De110 TORU MATERJAL PE RC De110 - 0.6m KONSTRUEERIMISE MEETOD - 4.4m- 1.3m - 1.3m - 8.6m Kinnine meetod - 47.6m Kinnine meetod - 18.5m Kinnine meetod - 26.4m Kinnine meetod - 47.3m Kinnine meetod - 10.6m Kinnine meetod - 15.7m - 3.4m Kinnine meetod - 16.3m Kinnine meetod - 21.4m Kinnine meetod - 11.3m Kinnine meetod - 22.8m - 6.5m Kinnine meetod - 34.5m - 0.8m Kinnine meetod - 18.3m Kinnine meetod - 23.4m Kinnine meetod - 15.5m Kinnine meetod - 45.9m Kinnine meetod - 14.5m Kinnine meetod - 43.7m - 6.0m KONSTRUEERIMISE MEETOD - 11.5m Kinnine meetod - 32.8m Kinnine meetod - 26.4m - - - Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev VAHEKAUGUSED (m) 4.4 1.31.3 8.6 47.6 18.5 26.4 47.3 10.6 15.7 3.40.6 16.3 21.4 11.3 22.8 6.5 34.5 0.8 18.3 23.4 15.5 45.9 14.5 43.7 6.0 VAHEKAUGUSED (m) 11.5 32.8 26.4 Tellija: - - AQUARE OÜ AS Viimsi Vesi Reg.nr. 14785938 Meistri tn 6 Töö nimetus: V1 V1 V1 V1 V V1 V1 V1 180° 271° 269° 201° 268° 180° 269° 180° 291° 270° 189° 184° 259° 270° Tallinn, Harjumaa Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon SIRGESTATUD TRASSI PLAAN SIRGESTATUD TRASSI PLAAN KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 Tel +372 5801 0491 V EEP004288 271° 180° 268° 180° 188° 180° 258° 220° 181° 270° 182° 180° 258° [email protected] V1 V1 V1 V1 V Projekti koostaja(d): Joonise nimetus: Marko Raid Vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti asukoht: AQ25106_PP_v01_Rohuneeme-VKV.dwg Püünsi küla, Pringi küla. Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Projekti staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 15.10.2025 11.05.2026 AQ25106 PP VKV-6-01 1:500/1:50  Kaevik 1 Kaevik 3 Toestamata kaeviku tüüpristlõige Lõike asukoht Toestatud kaeviku tüüpristlõige Torustiku paigaldamine ristumisel 1 toru kaevikus a/b katte puhul 1 toru kaevikus ol.ol. elektri- või sidekaabliga kaitsehülss De110 (De160) klass a olemasolev kaabel Killustikalus kaabli toestus prussil 300 300 Dreenkiht max 1.0 m sõidutee all min 2.0m min 2.0m 300 300 Märkelint max 0.8 m sõidutee välisel alal 300 300 <0,3 m kaabel kaitsehülsis >0,3 m hülsita H hea paigutus 0,5 m Lõpptäide Märkelint 0.3 min 400 Algtäide 300 ra atav torustik Tasanduskiht min 150 min 1200 m min 200 De min 200 koormarihmad kaitsehülss De110 (De160) klass a olemasolev kaabel min 1000 pruss kaabli toestus prussil Kaevik 2 Kaevik 4 max 1.0 m sõidutee all min 2.0m min 2.0m Toestamata kaeviku tüüpristlõige Lõike asukoht max 0.8 m sõidutee välisel alal a/b katte puhul Toestatud kaeviku tüüpristlõige 2 toru kaevikus 2 toru kaevikus <0,3 m kaabel kaitsehülsis >0,3 m hülsita hea paigutus 0,5 m Killustikalus 300 300 Dreenkiht 300 300 ra atav torustik 300 300 Lõpptäide Märkelint Torustiku paigaldamine paralleelsel Märkelint kulgemisel ol.ol. elektri-või sidekaabliga H koormarihmad 300 Algtäide olemasolev kaabel min 6.0m min 400 min 300 min 3.0m 0.3 max 1.0m sõidutee all Tasanduskiht max 0.7m sõidutee välisel alal 0.3 min 150 min 1200 m L pruss min 200 De min 300 De min 200 L<=1 m kaabel kaitsehülsis L>=1 m kaabel hülsita L=0.5 m kitsastes tingimustes ra atav torustik - - - Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: - - AQUARE OÜ AS Viimsi Vesi Reg.nr. 14785938 Meistri tn 6 Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon Tel +372 5801 0491 EEP004288 [email protected] Projekti koostaja(d): Joonise nimetus: MÄRKUSED: Marko Raid Kaevikute tüüpristlõiked · Torustiku algtäite materjalina kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp, tih.tegur 0,95). Vastutav pädev isik: · Kaabel ümbritseda minimaalselt 15 cm paksuse liivakihiga ja tähistada 30 cm kõrgusel kaablist kollase hoiatuslindiga. Marko Raid · Kui teostatakse ehitustöid kaabli kaitsetsoonis (kas siis paralleelsel kulgemisel kuni 2 m kaablist või ristumisel), siis tuleb enne tööde algust võtta Lähtefaili nimetus: Objekti asukoht: kaablivaldajalt kaablite paiknemissügavused. AQ25106_PP_v01_Rohuneeme-VKV.dwg Püünsi küla, Pringi küla. Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond · Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Projekti staadium: Joonise nr: Mõõtkava: · Torustike kohale paigaldada vastava tähistusega märkelint. 15.10.2025 11.05.2026 AQ25106 PP VKV-7-01 -  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Rohuneeme tee veevarustus ja Annuse tee, Rohuneeme tee L7, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond; kanalisatsioon 11251 Viimsi-Rohuneeme tee, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond; Sadama tee; Rootsi tee L1; Mereniidu tee, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus/number: Töö nr/staadium: Lahendusversioon/kuupäev: Aquare OÜ Marko Raid Töömahtude ja materjalide AQ25106/eelprojekt v01/18.06.2026 Reg. nr 14785938 loetelu/VKV-8-01 MTR: EEP004288 TÖÖMAHTUDE JA MATERJALIDE LOETELU KULUDE LOEND NR 1: VEETORU V1/V11 PAIGALDAMINE Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 1.1 Veevarustuse plastsurvetoru PE100 RC PN16 De32 mm 28.9 jm. 0.00 1.2 Veevarustuse plastsurvetoru PE100 RC PN16 De40 mm 5.2 jm. 0.00 1.3 Veevarustuse plastsurvetoru PE100 RC PN16 De50 mm 26.1 jm. 0.00 1.4 Veevarustuse plastsurvetoru PE100 RC PN16 De110 mm 507.3 jm. 0.00 1.5 Hülsstoru PE PN16 De200 mm 96.3 tk. 0.00 1.6 PE-otstega maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T DN25 mm 7 kmpl. 0.00 1.7 PE-otstega maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T DN40 mm 1 kmpl. 0.00 1.8 PE-otstega siiber koos spindlipikenduse ja kapega 40T DN100 mm 1 kmpl. 0.00 1.9 PE siibrikaev Di=1500 mm 4 kmpl. 0.00 1.10 PE veemõõdukaev Di=1500 mm 1 kmpl. 0.00 Muud vajalikud abimaterjalid torustike ühendamiseks 1.11 1 kmpl. 0.00 vastavalt vajadusele 1.12 Märkelint kirjaga "VESI" hankimine 60.2 jm. 0.00 1.13 Märkekaabel /-tross 2.5/5.0 mm2 60.2 jm. 0.00 1.14 Kaeviku rajamine ja tagasitäite tegemine 1 töö 0.00 1.15 Katete taastamine 1 töö 0.00 Summa kantud kokkuvõttesse 0.00 KULUDE LOEND NR 2: SURVEKANALISATSIOON KS1 PAIGALDAMINE Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 2.1 Survekanalisatsiooni toru PE100 RC PN10 De110 mm 70.7 jm. 0.00 2.2 Hülsstoru PE PN16 De200 mm 20.1 tk. 0.00 2 2.3 Märkekaabel /-tross 2.5/5.0 mm 70.7 jm. 0.00 Muud vajalikud abimaterjalid torustike ühendamiseks 2.4 1 kmpl. 0.00 vastavalt vajadusele 2.5 Kaeviku rajamine ja tagasitäite tegemine 1 töö 0.00 2.6 Katete taastamine 1 töö 0.00 Summa kantud kokkuvõttesse 0.00 KULUDE LOEND NR 3: MUUD TÖÖD Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 3.1 Olemasoleva truubitoru taastamine 1 töö 0.00 Summa kantud kokkuvõttesse 0.00 Kokku: 0.00 KM 24%: 0.00 Summa: 0.00 Märkused: 1. Kanalisatsiooni ja veevarustuse torude pikkused täpsustab töid teostav ehitusmontaaž-organisatsioon. 2. Isolatsiooni pikkuse, fassongosade ja kinnituste arvu täpsustatakse ehituse käigus. 3. Pakkuja peab esitatud mahud hinnapakkumise käigus üle kontrollima. 4. Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda mahuloendis toodud koguseid plaanidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõik vajalikud materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid. 5. Ehitushinna arvutamisel peab pakkuja arvestama ka projekti dokumentatsioonis ka muu materjaliga, sh kooskõlastajate poolt esitatud nõuetega. 6. Pakkuja peab arvestama kõigi kaasnevate töödega, mida ei ole ilmtingimata käesolevas spetsifikatsioonis esitatud, kuid mis on tehnoloogiliselt vajalikud teostada objekti spetsifikatsioonis esitatud tööde valmimiseks. 7. Objektil võib esineda tundmatuid maa-aluseid kommunikatsioone. 8. Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. 9. Katete taastamisel lähtud Esprii OÜ tööst nr 26007.  11251 Viimsi-Rohuneeme tee 11251 Viimis-Rohuneeme tee Rohuneeme tee L7 89001:001:1502 89001:024:0005 Rohuneeme tee 144 89001:003:0718 89001:024:0005 LÕIGE 1-1 7.00 katendite taastamine - kaevik sõidutee (T11251) ääres 7.00 10.00 10.00 6.50 3.00 3.00 6.50 9.50 LÕIGE 2-2 9.50 Sõidurada Sõidurada katendite taastamine - kaevik kõnnitee ääres 6.00 Purustatud kruus Markeering taastada 923a 931 Markeering taastada Markeering taastada Olemasolev säilitatav 6.00 9.00 9.00 telg 923a äärekivi ja kõnnitee II klassi muru 5.50 II klassi muru pos. 6 922 931 katend 5.50 8.50 Olemasolev säilitatav hkasvualus= 10 cm 8.50 hkasvualus= 10 cm äärekivi ja sõidutee ol.olev laius ≈2,0 m 0.50 5.00 va situtatsio kokku ümbritse d kaldeid oniga 4% vastavalt ol.olevatele kallet ele 5.00 8.00 katend 0.25 Viia sujuvalt kokku ümbritseva situatsiooniga jälgides olemasolevaid 8.00 viia sujuvalt vastavalt ol.olevatele kallet 4.50 4.50 asolevai ele 7.50 7.50 jälgides olem 4% kaldeid 1.00 0.50 4.00 4.00 1.00 1.00 7.00 0.50 0.50 7.00 3.50 1: 3.50 6.50 6.50 1 3.00 1 1: ETTEVAATUST! 3.00 Projekteeritud veetorustik De110 Olemasolev sidetrass 6.00 1: 1 6.00 1 1: ETTEVAATUST! 2.50 ETTEVAATUST! 2.50 5.50 Olemasolev sidetrass ETTEVAATUST! 5.50 Olemasolev elektritrass 2.00 2.00 Olemasolev veetrass 0.60 5.00 TÜÜP II AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 5.00 TÜÜP I Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm Projekteeritud veetorustik 1.50 Torustiku aluskiht h=20 cm AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 1.50 4.50 Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm 0.60 De110 4.50 Torustiku ja kaeviku jätk AC 32 base h=7 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Torustiku aluskiht vastavalt projekteeritud Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm h=20 cm Olemasolevad aluskihid veetorustiku paiknemisele Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Olemasolevad aluskihid TÜÜPLÕIGE 2 TÜÜPLÕIGE 3 TÜÜPLÕIGE 4 katendite taastamine piki kõnniteed katendite taastamine risti sõiduteed (T11251) katendite taastamine risti kõnniteed Pealmise kihi Pealmise kihi Pealmise kihi taastamise ulatus taastamise ulatus TÜÜPLÕIGE 1 taastamise ulatus vastavalt plaanile Olemasolev säilitatav äärekivi ja sõidutee vastavalt plaanile II klassi muru hkasvualus= 10 cm vastavalt plaanile vastavalt ol.olevatele kalletele katendite taastamine piki sõiduteed (T11251) katend vastavalt ol.olevatele kalletele 0.25 Viia sujuvalt kokku vastavalt ol.olevatele kalletele ümbritseva situatsiooniga 4% Markeering taastada jälgides olemasolevaid 0.30 kaldeid 0.30 vastavalt ol.olevale olukorrale Pealmise kihi 0.30 0.30 Purustatud kruus taastamise ulatus 0.30 0.30 pos. 6 0.50 vastavalt plaanile 0.30 0.30 0.50 II klassi muru 4% vastavalt ol.olevatele kalletele 0.30 0.30 0.50 hkasvualus= 10 cm TÜÜP II tsioo niga AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 1.00 1: tuta va si :1 id ümb ritse id kalde Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm 1 kku asoleva lt ko 1 juva es olem viia su jälgid 1.00 Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm 1.00 TÜÜP I TÜÜP II Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm Olemasolevad aluskihid Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm 1: 1 AC 32 base h=7 cm 1 1: Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Projekteeritud veetorustik Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 0.60 TÜÜP I Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Olemasolevad aluskihid AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm Torustiku aluskiht Projekteeritud veetorustik Olemasolevad aluskihid h=20 cm AC 32 base h=7 cm 0.60 Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Torustiku aluskiht Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 h=20 cm Olemasolevad aluskihid TÄIENDAVAD TÜÜPKATENDID TÜÜP III TÜÜP IV riigiteega ristuvate väiksemate teede asfaltbetoonkate munakivikate TÜÜP III AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h=6 cm TÜÜP IV TÜÜPLÕIGE 5 Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm h=25 cm Olemasolevad munakivid kui töömaal ilmneb vajadus kõnniteepoolsete kaevikute Sängituskiht h=3 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 tõttu ka äärekivi taastada Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Olemasolevad aluskihid Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Vajadusel taastada betoonäärekivi Olemasolevad aluskihid Vajadusel markeering taastada 150x290 mm Märkused: h=12 cm TÜÜP V TÜÜP VI vastavalt ol.olevale olukorrale 1. Erakinnistutele jäävate katendikihtide taastamisel teha koostööd kinnistuomanikuga. betoonalusel C16/20 2. Munakivi- ja sillutiskivikatete taastamise korral kasutada võimaluse korral olemasolevaid kive. Olemasolev sõidutee sillutiskivikate killustikkate (T11251) katend 3. TÜÜPide III, IV, V, VI taastamine teostada samasuguste asmetega nagu TÜÜP I puhul - pikisuunas min 1,0 m ning ristisuunas min 0,3 m. Aquare OÜ Vastavalt TÜÜP I Vastavalt TÜÜP II Eriosa: Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine Kaisla 3 Tallinn 13516 TL - teedeehitus TÜÜP V Registrikood: 12566284 Olemasolevad sillutiskivid Tel +372 502 6788 Sängituskiht h=3 cm [email protected] Lõiked TÜÜP VI www.esprii.ee Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Killustikatesettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Juhataja Mikk Mutso Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Põhiprojekt 26007 Projekteerija Kaspar Mutso Olemasolevad aluskihid Olemasolevad aluskihid 1:75 Vastutav insener Mikk Mutso 11.05.2026 TL-6-01  KS1 KS1 KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 POS 2 V1 V1 V1 V1 POS 1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 V1 V1 KS1 V1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 V1 V1 KS1 KS1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 V1 V1 V1 V1 KS1 V1 POS 3 V1 V1 V1 V1 KS1 Tingmärgid V1 KS1 Katastripiir KS1 KS1 V1 V1 V1 V1 Proj. ühisveetorustik V1 V1 V1 V1 Proj. ühisveetorustik hülsis V1 V11 Proj. kinnistu veetorustik V1 KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik hülsis Proj. veekaev V1 Proj. veetorustiku siiber V1 Proj. ühisveetorustiku maakraan V1 Isikliku kasutusõiguse seadmine ala V1 V1 Kasutusala laius on torustiku teljest 1 m. V1 Projekteeritud ühisveevärgi torustiku pikkus 453,6 m V1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku pikkus 59.2 m V1 - V1 - - V1 V1 V1 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev V1 V1 Tellija: AS Viimsi Vesi V1 - - AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 V1 Meistri tn 6 Töö nimetus: V1 Tallinn, Harjumaa Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon V1 Tel +372 5801 0491 EEP004288 [email protected] V1 V1 Projekti koostaja(d): Joonise nimetus: Marko Raid Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan V1 V1 Vastutav pädev isik: Marko Raid V1 Lähtefaili nimetus: Objekti asukoht: V1 AQ25106_PP_v01_Rohuneeme-VKV.dwg Püünsi küla, Pringi küla. Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Projekti staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 15.10.2025 26.06.2026 AQ25106 PP VKV-9-01 1:1000  right 334 OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee 40000 0 OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee 3598 186267 0 Töö nr: 26007 Tellija: Aquare OÜ Ehitajate tee 110, Tallinn Harju maakond 13517 e-post: [email protected] tel: +372 58 010 0391 registrikood: 14785938 577216 184785 0 0 653416 137160 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6 , 72 - 7 , 06 katendikihtide taastamine PÕHIPROJEKT Asukoht: Viimsi vald, Harju maakond 0 0 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6 , 72 - 7 , 06 katendikihtide taastamine PÕHIPROJEKT Asukoht: Viimsi vald, Harju maakond 3461385 156210 E riosa : TL - teedeehitus 0 0 E riosa : TL - teedeehitus 3343506 121920 0 0 Projektijuht : Mikk Mutso ( diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Kutsetunnistus 1 89922 ) Projekteerija : Kaspar Mutso ( diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane Kutsetunnistus E018687 ) mai 20 2 6 Tallinn OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee Töö nr: 26007 Tellija: Aquare OÜ Ehitajate tee 110, Tallinn Harju maakond 13517 e-post: [email protected] tel: +372 58 010 0391 registrikood: 14785938 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine PÕHIPROJEKT Asukoht: Viimsi vald, Harju maakond Eriosa: TL - teedeehitus Projektijuht: MIKK MUTSO (diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistus 189922) Projekteerija: KASPAR MUTSO (diplomeeritud teedeinsener, tase 7 esmane Kutsetunnistus E018687) mai 2026 Tallinn  sISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc230279793 \h 3 2 ASUKOHT PAGEREF _Toc230279794 \h 3 3 LÄHTEMATERJALID PAGEREF _Toc230279795 \h 3 4 UURINGUD JA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID PAGEREF _Toc230279796 \h 4 5 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc230279797 \h 4 5.1 Olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc230279798 \h 4 5.2 Riigitee katendid PAGEREF _Toc230279799 \h 4 5.3 Riigitee liiklus PAGEREF _Toc230279800 \h 4 6 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc230279801 \h 5 6.1 Plaanilahendus PAGEREF _Toc230279802 \h 5 6.2 Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc230279803 \h 5 6.3 Kaevikud PAGEREF _Toc230279804 \h 5 6.4 Katendid PAGEREF _Toc230279805 \h 5 6.4.1 Tagasitäited ja liivalused PAGEREF _Toc230279806 \h 6 6.4.2 Killustikalus ja -kate PAGEREF _Toc230279807 \h 7 6.4.3 Asfaltbetoon PAGEREF _Toc230279808 \h 7 6.4.4 Munakivid ja sillutiskivid PAGEREF _Toc230279809 \h 7 6.4.5 Teepeenrad PAGEREF _Toc230279810 \h 7 6.4.6 Äärekivid PAGEREF _Toc230279811 \h 7 6.4.7 Materjalide nõuded PAGEREF _Toc230279812 \h 8 6.5 Liikluskorraldus PAGEREF _Toc230279813 \h 8 6.5.1 Liiklusmärgid PAGEREF _Toc230279814 \h 8 6.5.2 Teekattemärgistus PAGEREF _Toc230279815 \h 8 6.5.3 Ajutine liikluskorraldus PAGEREF _Toc230279816 \h 9 6.6 Haljastus PAGEREF _Toc230279817 \h 9 6.7 Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas PAGEREF _Toc230279818 \h 9 7 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL PAGEREF _Toc230279819 \h 10 7.1 Eeltööd PAGEREF _Toc230279820 \h 10 7.2 Tööde organiseerimine PAGEREF _Toc230279821 \h 10 7.3 Tööohutusmeetodid PAGEREF _Toc230279822 \h 11 7.4 Looduskeskkonna kaitse PAGEREF _Toc230279823 \h 11 7.5 Puude kaitsimine ehitustööde ajal PAGEREF _Toc230279824 \h 11 7.6 Kaevetööd PAGEREF _Toc230279825 \h 12 7.7 Materjalide kvaliteet ja garantii PAGEREF _Toc230279826 \h 12 7.8 Nõuded ja juhendmaterjalide loetelu PAGEREF _Toc230279827 \h 12 SELETUSKIRI ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Aquare OÜ tellimusel. Projekti ga antakse lahendus Rohuneeme tee äärde projekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnosüsteemide rajamisega kaasnevale katendikihtide taastamisele. Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid . Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee , Standardid – www.evs.ee ning juhendid Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid . A SUKOHT Projektala paikneb Harju maakonnas Viimsi vallas riigitee l 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 ning külgnevatel aladel, sh kuulub projekti mahtu ca 80m pikkune lõik riigiteega ristuval Annuse teel. Asukohaskeem on kajastatud alloleval pildil. Joonis 1 Projektala asukohaskeem L ÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on aluseks Tellija ettepanekud ja soovi d ning KOV-i ja Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused . › Viimsi Vallavalitus - 2511802/04117 - projekteerimistingimused › Transpordiamet - 14.04.2025, nr 7.1-2/25/4492-2 - projekteerimistingimused UURINGUD JA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID Projekti kooseisus on teostatud ja koostatud järgmised uuringud ja aruanded : › T opo-geodeetilised uuringud - REIB OÜ, töö nr TT-7085, 2025. aasta Seotud eriosade projektid: › VKV - Aquare OÜ, töö nr AQ25106 OLEMASOLEV OLUKORD Olukorra kirjeldus Riigitee asfaltbetoonkate on ca 7 m laiune. Sõiduradade laiu s 3,0 m ning kindlustatud pee n arde laius 0,5 m. Parempoolsesse serva jääb sõiduteest äärekiviga eraldatud kõnnitee , laius ca 2,0 m . Vasakpoolse servas on kruusast tugipeenar , mis on läbikasvanud ning mille laius on lõiguti varieeruv ning raskesti määratletav. Projektalale jäävad mitmed erinevate katenditüüpdega mahasõidud ja ristmikud, lisaks bussipeatus „Rohuneeme sadam“ (mõlemas suunas). Sademeveed on suunatud haljasaladele, restkaeve ei ole. Riigitee on valgustatud. Projektiga hõlmatud Annuse tee ca 80 m pikkune lõik on valdavalt asfaltbetoonkattega, katte laius ca 4,5 m. Lõigule jääb üks erakinnistu mahasõit ning ristumine teega Annuse põik. Sademeveed on suunatud haljasaladele ning lõik on valgustatud. Riigitee k atendid Riigitee katendikonstruktsioonid Transpordiameti andmetel › AC 16 surf h= 5 cm › AC 32 base h= 7 cm › Killustikalus h= 25 cm › Liivalus h= 20 cm Riigiteel kasutatakse libeduse tõrjeks kloriide Riigitee l iiklus Liiklussagedused projektalasse jääva l lõi gul on Transpordiameti 202 5 . aasta liiklusloenduse andmetel järgmised: T11251 Viimsi-Rohuneeme tee AKÖL – 1793 autot/ööp › SAPA – 73 autot/ööp › VAAB – 91 autot/ööp › AR – 50 autot/ööp L ubatud maksimaalne sõidukiirus projektalal on Teeregistri andmetel 50 km/h. PROJEKTLAHENDUS Plaanilahendus Plaanilisi muudatusi projekteeritud ei ole, välja arvatud korrektse 0,5 m laiuse kruusast tugipeenra rajamine riigitee taastatavate lõikude ulatuses. Ehitustöödele eelnenud olukord on ettenähtud taastada. Plaanilahendus on kajastatud joonisel 2 6 00 7 _PP_TL-4-01 ja 26007_PP_TL-4-02 . Vertikaalplaneerimine Olemasolevat vertikaalplaneeringu t muudetud ei ole, kuivõrd valdavalt asendatakse ainult kulumis kiht. Sademeveed suunatakse haljasaladele. Kaevikute ümbruses nõlvade taastamisel tuleb nõlvad sujuvalt ümbritseva situatsiooniga kokku viia. Tugipeenardele anda kalle 4% teest eemale. Vertikaalplaneering on kajastatud joonisel 2 6 00 7 _PP_TL-4-01 ja 26007_PP_TL-4-02 . K aevikud VKV torustiku rajamine on projekteeritud valdavalt kinnisel meetodil, erandiks kaevud, kraanid, siibrid, mis rajatakse lahtisel meetodil. Olenevalt eeltoodust on kaevikute asukohtades vajalik kõikide katendikihtide (sh haljastus) taastamine järgides järgnevaid põhimõtteid: Taastamise põhimõtted › Kaeviku varisemisnurk 1:1 › Katendikih t i de astmetega taastamine piki teed astme pikkus 1,0 m › Katendikih tide astmetega taastamine risti teed astme pikkus 0,3 m › Haljastuse taastamine astme pikkus 0, 5 m Liialt tiheda sammu või olemasoleva olukorra suhtes ebaloogiliste asukohtadega vuukide vältimiseks tuleb kulumiskihid (AC 16 surf, AC 12 surf, AC 8 surf, munakivi, sillutiskivi, killustik, haljastus) taastada vastavalt plaanijoonisel kujutatule . Alumiste kihtide taastamisel lähtuda teede ja haljasalade kõrgustest , kaevikute sügavustest ja eelnevalt loetletud põhimõtetest. Erakinnistul paikevate taastatavate alade ja mahasõitude osas teha ehitustööde käigus koostööd erakinnistute omanikega. Taastamise põhimõtted on täiendavalt kajastatud joonisel 2 6 00 7 _PP_TL- 6 -01 . K atendid TÜÜP I – riigitee sõidutee › AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 5 cm › AC 32 base h= 7 cm › Killustikalus settekivim , fr 32/63 (kiilutud), E ≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 20 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolevad aluskihid TÜÜP II – kõnnitee › AC 8 surf (100% tardkivi) h= 5 cm › Killustikalus settekivim , fr 16/32 (kiilutud), E ≥ 140 MPa h= 20 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 20 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolevad aluskihid TÜÜP II I – riigiteega ristuvate väiksemate teede asfaltbetoonkate › AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 6 cm › Killustikalus settekivim , fr 32/63 (kiilutud), E ≥ 170 MPa h= 2 5 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 2 5 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolevad aluskihid TÜÜP I V – munakivikate › Olemasolevad munakivid › Sängituskiht h= 3 cm › Killustikalus settekivim , fr 32/63 ( kiilutud ), E ≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 2 5 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolev ad aluspinnased TÜÜP V – sillutiskivikate › Olemasolevad sillutiskivid › Killustikalus settekivim , fr 32/63 (kiilutud), E ≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 2 5 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolevad aluspinnased TÜÜP V I – killustikkate › Killustik ate settekivim , fr 32 / 63 (kiilutud), E ≥ 1 7 0 MPa h= 2 5 cm › Liivalus, K f = 0,5 m/ööp h= 2 5 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, K t =0,95 › Olemasolevad aluspinnased Torustike alla rajada 20 cm paksune aluskiht. Ristlõiked ning tüüpkatendid on täiendavalt kajastatud joonisel 2 6 00 7 _PP_TL- 6 -01 . Tagasitäited ja l iivalus ed Tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur – K t =0,95. L iivaluste rajamisel tugineda Transpordiameti juhendile „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Tihendustegurid peavad vastama Transpordiameti juhendis „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ toodud väärtustele. Liivaluse materjali filtatioonimoodul - K f = 0,5 m/ööp . Liivaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa . Killu s tikalus ja -kate Killustikalused ja -kate rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Tööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise j uhend “ toodud kulunormidest ja nõuetest. Minimaalsed elastusmoodulid tihendatud aluse pinnal ( mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega) : › Sõidutee E≥ 170 MPa › Kõnnitee E≥ 140 MPa › Sõiduteega külgnevad äärekivid E≥ 140 MPa Asfaltbetoon Asfalteerimistööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „ Asfaldist katendi kihtide ehitamise juhis“ kajastatust. Munakivid ja sillutiskivid Võimalusel taaskasutada olemasolevaid kive. Kui see ei ole võimalik, siis asendada samaväärset ega . Kivid paigalda sängituskihile h= 3 cm. Teepeenrad Purustatud kruusast t ugipeenarde elastusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. Äärekivid Kui ehitustööde käigus ilmneb, et olemasolevaid äärekive ei ole võimalik taaskasutada või tekib vajadu s kaeviku suurendamise järgi selliselt, et kaasneb ka äärekivide eemaldamine, siis tuleb äärekivid asendada uutega. Äärekivid betooneerida projektijärgsele kohale. Betoneerimisel peab betooni tugevusklass olema vähemalt C16/20 (nn pätsikeste kasutamine ei ole lubatud). Äärekivid paigaldada betoonist sängituskihile ja toestada betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Sängitusbetooni paksus peab olemas vähemalt 10 cm. Äärekivi täpse kõrguse valikul lähtda olemasolevast olukorrast. Olemasolevad ja paigaldatavad äärekivid viia nii kõrguslikult kui plaaniliselt sujuvalt kokku. Projekteeritud betoonäärekivi peab olema valmistatud tardkivimi baasil. Materjalide nõuded Materjal Tüüpkatend Minimaalsed nõuded › AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) I - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 1500 - 2999 › AC 32 base I - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 1500 - 2999 › AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) II - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 900 - 1499 › AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) I II - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 900 - 1499 › Killustikalus settek , fr 16/32 (kiilutud) II - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis – G C 80/20; C 50/10 ; LA 35 ; F 4 ; FI 35 ; f 4 › Killustikalus ja -kate settek , fr 32/63 (kiilutud) I; III; IV; V; VI › Purustatud kruus – pos 6 tugipeenar - määrus 101, Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – lisa 10, pos 6 (0/31,5) › Vajadusel ä ärekivid 150x290x1000 mm, betoon - EVS-EN 1340; Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid Liikluskorraldus Liiklusmärgid Liiklusmärgid on kõik ettenähtud säilitada ehitustöödele eelnenenud asukohtadel ning täiendavaid liiklusmärke projekteeritud ei ole. Ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid ja tähispostid demonteerida neid kahjustamata ning paigaldada peale ehitustööde lõppu demonteerimisele eelnenud asukohale (va eelnevas lõigus loetletud tähispostid) . Kui liiklusmärgid või tähispostid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad asendada uute ga töövõtja kulul. Liiklusmä rkide ja tähispostide paigaldamistööd tuleb teostada vastavalt standardile EVS 613 „ Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ ning Transprdiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“ . Teekattemärgistus Riigiteede asfaltkatete taastamise järgselt tuleb taastada ka riigiteede markeering. Markeerimistööd teostada termovaluplastikuga (TVP). Klaasikuulide sisaldus peab olema minimaalselt 30% materjali mahust ning peegeldusklass R3 (EVS-EN 1436). Kasutatav ate materjalide omadused peavad vastama standardis EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ toodud nõuetele. Taastatavate märgiste loetelu › 9 22 „ Pikkade kriipsudega katkendjoon “ laius – 10 cm › 92 3a „ Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon “ l aius – 10 cm › 923 d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon“ laius – 20 cm › 931 „Peatumise keelujoon“ laius – 10 cm Märgise 9 3 1 markeerimistööde teostamisel jätta märgistusse katkestused sammuga 10-20 m , et tagada sademevee läbipääs. Katkestuse laiuseks 4-7 cm . Markeerimistööd tuleb teostada vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ ning Transp o rdiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“. T aastatav teekattemärgistus on kajastatud joonisel 2 6 00 7 _PP_TL-4-0 1. Ajutine liikluskorraldus Enne ehitustööde algust tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada see Transpordiametiga ning teiste asjast huvitatud osapooltega . Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Transpordiame ti juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ning majandus- ja taristuministri määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liiluskorraldusele“. Haljastus Projektiga on ettenähtud haljastada asendiplaanil kajastatud alad klass I I murukülviga. Seemne külvamistihedus peab olema 15 – 2 0 g/m² (nõlvadel 20-25 g/m 2 ) . Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Haljasalad rajada minimaalselt 10 cm paksusele kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega umbrohte. Projekteeritud haljastus tuleb kokku viia olemasoleva haljastusega. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad ja üksikpuud tuleb taastada. Tööde teostamisel lähtuda Transpordiameti juhendmaterjalist „Riigiteede haljastustööde juhis“ . Haljastustööde maht on kajasatatud joonistel 2 6 00 7 _PP_TL-4-01 ja 2 6 00 7 _PP_TL-4-0 2 . Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas Enne kaevetööde teostamist peab töövõtja olema tutvunud trassivaldajate kooskõlastustingimustega ja teavitama ning vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Trasside läheduses tuleb kaevamistööd teostada käsitsi, vajadusel tuleb rajatised toestada ja kaitsta, et oleks välditud nende vigastamine ja liikumine ehitustööde ajal. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. Sellest tulenevad projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib Töövõtja. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate tehnovõrkude toimimise peale ehitustööde lõppemist. Kommunikatsioonide ja rajatiste kahjustamise korral peab Töövõtja taastama algse olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ning nõuded. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: › Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele › kohaliku võimu ettekirjutustele › kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele › Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele › üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele “ nõudeid. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „ Tee ehitamise kvaliteedi nõuded “. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (maha voolamine) on välistatud. Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri määrusest nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ”. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Eeltööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. T ööde organiseerimine Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid ehitusmehhanisme. Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning teostusmõõdistuse. Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju. Tööohutusmeetodid Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid / elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. Looduskeskkonna kaitse Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele). Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt seadusele. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit. Puude kaitsimine ehitustööde ajal Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, siis kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Kõrghaljastuse ehitusaegne kaitse tagada vastavalt standardile EVS 939-3:2020. Kaevetööd Kaevetöid tuleb alustada ettevalmistustöödest. Kõik kaevikud teeb töövõtja nende mõõdete, kallete ja sügavusega, mis on dikteeritud ehitustööde teostamise vajadusest. Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei segaks edaspidist ehitustegevust ja oleks välditud materjalide kaevikusse libisemine ja kukkumine. sssssss Materjalide kvalitee t ja garantii Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja. Nõuded ja juhendmaterjalide loetelu › Majandus- ja taristuminister, määrus 101 - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded › Transpordiamet - Teetööde tehnilised kirjeldused › Transpordiamet - Elastsete teekatendite projekteerimise juhend › Transpordiamet - Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis › Transpordiamet - Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised › Transpordiamet - Killustikust katendikihtide ehitamise ju hend › Transpordiamet - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis › Transpordiamet - Enimlevinud kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu › Transpordiamet - Riigiteede haljastustööde ju his › EVS - EVS-EN 901-1; Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid › EVS - EVS-EN 901-2; Tee-ehitus. O sa 2: Bituumensideained › EVS - EVS-EN 901-3; Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud › EVS - EVS-EN 1340; Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus SISUKORD 1 ÜLDOSA ...................................................................................................................................................................... 3 2 ASUKOHT .................................................................................................................................................................... 3 3 LÄHTEMATERJALID ..................................................................................................................................................... 3 4 UURINGUD JA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID ........................................................................................................... 4 5 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................................................................ 4 5.1 Olukorra kirjeldus............................................................................................................................................. 4 5.2 Riigitee katendid .............................................................................................................................................. 4 5.3 Riigitee liiklus ................................................................................................................................................... 4 6 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................................................................... 5 6.1 Plaanilahendus ................................................................................................................................................. 5 6.2 Vertikaalplaneerimine ...................................................................................................................................... 5 6.3 Kaevikud ........................................................................................................................................................... 5 6.4 Katendid ........................................................................................................................................................... 5 6.4.1 Tagasitäited ja liivalused ............................................................................................................................. 6 6.4.2 Killustikalus ja -kate ..................................................................................................................................... 7 6.4.3 Asfaltbetoon ................................................................................................................................................ 7 6.4.4 Munakivid ja sillutiskivid ............................................................................................................................. 7 6.4.5 Teepeenrad ................................................................................................................................................. 7 6.4.6 Äärekivid...................................................................................................................................................... 7 6.4.7 Materjalide nõuded..................................................................................................................................... 8 6.5 Liikluskorraldus ................................................................................................................................................ 8 6.5.1 Liiklusmärgid ............................................................................................................................................... 8 6.5.2 Teekattemärgistus....................................................................................................................................... 8 6.5.3 Ajutine liikluskorraldus ................................................................................................................................ 9 6.6 Haljastus ........................................................................................................................................................... 9 6.7 Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas................................................................................................... 9 7 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL ............................................................................................................. 10 7.1 Eeltööd ........................................................................................................................................................... 10 OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 1 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus 7.2 Tööde organiseerimine .................................................................................................................................. 10 7.3 Tööohutusmeetodid ...................................................................................................................................... 11 7.4 Looduskeskkonna kaitse ................................................................................................................................ 11 7.5 Puude kaitsimine ehitustööde ajal ................................................................................................................. 11 7.6 Kaevetööd ...................................................................................................................................................... 12 7.7 Materjalide kvaliteet ja garantii ..................................................................................................................... 12 7.8 Nõuded ja juhendmaterjalide loetelu ............................................................................................................ 12 OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 2 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Aquare OÜ tellimusel. Projektiga antakse lahendus Rohuneeme tee äärde projekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnosüsteemide rajamisega kaasnevale katendikihtide taastamisele. Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid. Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardid – www.evs.ee ning juhendid Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid. 2 ASUKOHT Projektala paikneb Harju maakonnas Viimsi vallas riigiteel 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 ning külgnevatel aladel, sh kuulub projekti mahtu ca 80m pikkune lõik riigiteega ristuval Annuse teel. Asukohaskeem on kajastatud alloleval pildil. Joonis 1 Projektala asukohaskeem 3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on aluseks Tellija ettepanekud ja soovid ning KOV-i ja Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused. › Viimsi Vallavalitus - 2511802/04117 - projekteerimistingimused › Transpordiamet - 14.04.2025, nr 7.1-2/25/4492-2 - projekteerimistingimused OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 3 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus 4 UURINGUD JA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID Projekti kooseisus on teostatud ja koostatud järgmised uuringud ja aruanded: › Topo-geodeetilised uuringud - REIB OÜ, töö nr TT-7085, 2025. aasta Seotud eriosade projektid: › VKV - Aquare OÜ, töö nr AQ25106 5 OLEMASOLEV OLUKORD 5.1 OLUKORRA KIRJELDUS Riigitee asfaltbetoonkate on ca 7 m laiune. Sõiduradade laius 3,0 m ning kindlustatud peenarde laius 0,5 m. Parempoolsesse serva jääb sõiduteest äärekiviga eraldatud kõnnitee, laius ca 2,0 m. Vasakpoolse servas on kruusast tugipeenar, mis on läbikasvanud ning mille laius on lõiguti varieeruv ning raskesti määratletav. Projektalale jäävad mitmed erinevate katenditüüpdega mahasõidud ja ristmikud, lisaks bussipeatus „Rohuneeme sadam“ (mõlemas suunas). Sademeveed on suunatud haljasaladele, restkaeve ei ole. Riigitee on valgustatud. Projektiga hõlmatud Annuse tee ca 80 m pikkune lõik on valdavalt asfaltbetoonkattega, katte laius ca 4,5 m. Lõigule jääb üks erakinnistu mahasõit ning ristumine teega Annuse põik. Sademeveed on suunatud haljasaladele ning lõik on valgustatud. 5.2 RIIGITEE KATENDID Riigitee katendikonstruktsioonid Transpordiameti andmetel › AC 16 surf h= 5 cm › AC 32 base h= 7 cm › Killustikalus h= 25 cm › Liivalus h= 20 cm Riigiteel kasutatakse libeduse tõrjeks kloriide 5.3 RIIGITEE LIIKLUS Liiklussagedused projektalasse jääval lõigul on Transpordiameti 2025. aasta liiklusloenduse andmetel järgmised: T11251 Viimsi-Rohuneeme tee AKÖL – 1793 autot/ööp › SAPA – 73 autot/ööp › VAAB – 91 autot/ööp › AR – 50 autot/ööp Lubatud maksimaalne sõidukiirus projektalal on Teeregistri andmetel 50 km/h. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 4 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus 6 PROJEKTLAHENDUS 6.1 PLAANILAHENDUS Plaanilisi muudatusi projekteeritud ei ole, välja arvatud korrektse 0,5 m laiuse kruusast tugipeenra rajamine riigitee taastatavate lõikude ulatuses. Ehitustöödele eelnenud olukord on ettenähtud taastada. Plaanilahendus on kajastatud joonisel 26007_PP_TL-4-01 ja 26007_PP_TL-4-02. 6.2 VERTIKAALPLANEERIMINE Olemasolevat vertikaalplaneeringut muudetud ei ole, kuivõrd valdavalt asendatakse ainult kulumiskiht. Sademeveed suunatakse haljasaladele. Kaevikute ümbruses nõlvade taastamisel tuleb nõlvad sujuvalt ümbritseva situatsiooniga kokku viia. Tugipeenardele anda kalle 4% teest eemale. Vertikaalplaneering on kajastatud joonisel 26007_PP_TL-4-01 ja 26007_PP_TL-4-02. 6.3 KAEVIKUD VKV torustiku rajamine on projekteeritud valdavalt kinnisel meetodil, erandiks kaevud, kraanid, siibrid, mis rajatakse lahtisel meetodil. Olenevalt eeltoodust on kaevikute asukohtades vajalik kõikide katendikihtide (sh haljastus) taastamine järgides järgnevaid põhimõtteid: Taastamise põhimõtted › Kaeviku varisemisnurk 1:1 › Katendikihtide astmetega taastamine piki teed astme pikkus 1,0 m › Katendikihtide astmetega taastamine risti teed astme pikkus 0,3 m › Haljastuse taastamine astme pikkus 0,5 m Liialt tiheda sammu või olemasoleva olukorra suhtes ebaloogiliste asukohtadega vuukide vältimiseks tuleb kulumiskihid (AC 16 surf, AC 12 surf, AC 8 surf, munakivi, sillutiskivi, killustik, haljastus) taastada vastavalt plaanijoonisel kujutatule. Alumiste kihtide taastamisel lähtuda teede ja haljasalade kõrgustest, kaevikute sügavustest ja eelnevalt loetletud põhimõtetest. Erakinnistul paikevate taastatavate alade ja mahasõitude osas teha ehitustööde käigus koostööd erakinnistute omanikega. Taastamise põhimõtted on täiendavalt kajastatud joonisel 26007_PP_TL-6-01. 6.4 KATENDID TÜÜP I – riigitee sõidutee › AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 5 cm › AC 32 base h= 7 cm › Killustikalussettekivim, fr 32/63 (kiilutud), E≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 20 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluskihid OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 5 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus TÜÜP II – kõnnitee › AC 8 surf (100% tardkivi) h= 5 cm › Killustikalussettekivim, fr 16/32 (kiilutud), E≥ 140 MPa h= 20 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 20 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluskihid TÜÜP III – riigiteega ristuvate väiksemate teede asfaltbetoonkate › AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 6 cm › Killustikalussettekivim, fr 32/63 (kiilutud), E≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 25 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluskihid TÜÜP IV – munakivikate › Olemasolevad munakivid › Sängituskiht h= 3 cm › Killustikalussettekivim, fr 32/63 (kiilutud), E≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 25 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluspinnased TÜÜP V – sillutiskivikate › Olemasolevad sillutiskivid › Killustikalussettekivim, fr 32/63 (kiilutud), E≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 25 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluspinnased TÜÜP VI – killustikkate › Killustikatesettekivim, fr 32/63 (kiilutud), E≥ 170 MPa h= 25 cm › Liivalus, Kf= 0,5 m/ööp h= 25 cm › Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 › Olemasolevad aluspinnased Torustike alla rajada 20 cm paksune aluskiht. Ristlõiked ning tüüpkatendid on täiendavalt kajastatud joonisel 26007_PP_TL-6-01. 6.4.1 TAGASITÄITED JA LIIVALUSED Tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur – Kt=0,95. Liivaluste rajamisel tugineda Transpordiameti juhendile „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Tihendustegurid peavad vastama Transpordiameti juhendis „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ toodud väärtustele. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 6 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus Liivaluse materjali filtatioonimoodul - Kf= 0,5 m/ööp. Liivaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. 6.4.2 KILLUSTIKALUS JA -KATE Killustikalused ja -kate rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Tööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise juhend“ toodud kulunormidest ja nõuetest. Minimaalsed elastusmoodulid tihendatud aluse pinnal (mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega): › Sõidutee E≥ 170 MPa › Kõnnitee E≥ 140 MPa › Sõiduteega külgnevad äärekivid E≥ 140 MPa 6.4.3 ASFALTBETOON Asfalteerimistööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kajastatust. 6.4.4 MUNAKIVID JA SILLUTISKIVID Võimalusel taaskasutada olemasolevaid kive. Kui see ei ole võimalik, siis asendada samaväärsetega. Kivid paigalda sängituskihile h= 3 cm. 6.4.5 TEEPEENRAD Purustatud kruusast tugipeenarde elastusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. 6.4.6 ÄÄREKIVID Kui ehitustööde käigus ilmneb, et olemasolevaid äärekive ei ole võimalik taaskasutada või tekib vajadus kaeviku suurendamise järgi selliselt, et kaasneb ka äärekivide eemaldamine, siis tuleb äärekivid asendada uutega. Äärekivid betooneerida projektijärgsele kohale. Betoneerimisel peab betooni tugevusklass olema vähemalt C16/20 (nn pätsikeste kasutamine ei ole lubatud). Äärekivid paigaldada betoonist sängituskihile ja toestada betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Sängitusbetooni paksus peab olemas vähemalt 10 cm. Äärekivi täpse kõrguse valikul lähtda olemasolevast olukorrast. Olemasolevad ja paigaldatavad äärekivid viia nii kõrguslikult kui plaaniliselt sujuvalt kokku. Projekteeritud betoonäärekivi peab olema valmistatud tardkivimi baasil. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 7 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus 6.4.7 MATERJALIDE NÕUDED Materjal Tüüpkatend Minimaalsed nõuded › AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) I - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 1500-2999 › AC 32 base I - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 1500-2999 › AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) II - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 900-1499 › AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) III - EVS EN 901-3 – AKÖL 20 900-1499 › Killustikalussettek, fr 16/32 (kiilutud) II - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis – › Killustikalus ja -katesettek, fr 32/63 (kiilutud) I; III; IV; V; VI GC80/20; C50/10; LA35; F4; FI35; f4 › Purustatud kruus – pos 6 tugipeenar - määrus 101, Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – lisa 10, pos 6 (0/31,5) › Vajadusel äärekivid 150x290x1000 mm, betoon - EVS-EN 1340; Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid 6.5 LIIKLUSKORRALDUS 6.5.1 LIIKLUSMÄRGID Liiklusmärgid on kõik ettenähtud säilitada ehitustöödele eelnenenud asukohtadel ning täiendavaid liiklusmärke projekteeritud ei ole. Ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid ja tähispostid demonteerida neid kahjustamata ning paigaldada peale ehitustööde lõppu demonteerimisele eelnenud asukohale (va eelnevas lõigus loetletud tähispostid). Kui liiklusmärgid või tähispostid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad asendada uutega töövõtja kulul. Liiklusmärkide ja tähispostide paigaldamistööd tuleb teostada vastavalt standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ ning Transprdiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“. 6.5.2 TEEKATTEMÄRGISTUS Riigiteede asfaltkatete taastamise järgselt tuleb taastada ka riigiteede markeering. Markeerimistööd teostada termovaluplastikuga (TVP). Klaasikuulide sisaldus peab olema minimaalselt 30% materjali mahust ning peegeldusklass R3 (EVS-EN 1436). Kasutatavate materjalide omadused peavad vastama standardis EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ toodud nõuetele. Taastatavate märgiste loetelu › 922 „Pikkade kriipsudega katkendjoon“ laius – 10 cm › 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon“ laius – 10 cm › 923d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon“ laius – 20 cm › 931 „Peatumise keelujoon“ laius – 10 cm Märgise 931 markeerimistööde teostamisel jätta märgistusse katkestused sammuga 10-20 m, et tagada sademevee läbipääs. Katkestuse laiuseks 4-7 cm. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 8 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus Markeerimistööd tuleb teostada vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“ ning Transpordiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“. Taastatav teekattemärgistus on kajastatud joonisel 26007_PP_TL-4-01. 6.5.3 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Enne ehitustööde algust tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada see Transpordiametiga ning teiste asjast huvitatud osapooltega. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ning majandus- ja taristuministri määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liiluskorraldusele“. 6.6 HALJASTUS Projektiga on ettenähtud haljastada asendiplaanil kajastatud alad klass II murukülviga. Seemne külvamistihedus peab olema 15 – 20 g/m² (nõlvadel 20-25 g/m2). Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Haljasalad rajada minimaalselt 10 cm paksusele kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega umbrohte. Projekteeritud haljastus tuleb kokku viia olemasoleva haljastusega. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad ja üksikpuud tuleb taastada. Tööde teostamisel lähtuda Transpordiameti juhendmaterjalist „Riigiteede haljastustööde juhis“. Haljastustööde maht on kajasatatud joonistel 26007_PP_TL-4-01 ja 26007_PP_TL-4-02. 6.7 TÖÖDE TEOSTAMINE TEHNOVÕRKUDE PIIRKONNAS Enne kaevetööde teostamist peab töövõtja olema tutvunud trassivaldajate kooskõlastustingimustega ja teavitama ning vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Trasside läheduses tuleb kaevamistööd teostada käsitsi, vajadusel tuleb rajatised toestada ja kaitsta, et oleks välditud nende vigastamine ja liikumine ehitustööde ajal. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. Sellest tulenevad projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib Töövõtja. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 9 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate tehnovõrkude toimimise peale ehitustööde lõppemist. Kommunikatsioonide ja rajatiste kahjustamise korral peab Töövõtja taastama algse olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ning nõuded. 7 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: › Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele › kohaliku võimu ettekirjutustele › kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele › Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele › üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (maha voolamine) on välistatud. Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. 7.1 EELTÖÖD Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. 7.2 TÖÖDE ORGANISEERIMINE Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid ehitusmehhanisme. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 10 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning teostusmõõdistuse. Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju. 7.3 TÖÖOHUTUSMEETODID Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid / elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. 7.4 LOODUSKESKKONNA KAITSE Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele). Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt seadusele. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit. 7.5 PUUDE KAITSIMINE EHITUSTÖÖDE AJAL Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 11 / 12 Kuupäev: 21.05.2026 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine TL - teedeehitus Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, siis kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Kõrghaljastuse ehitusaegne kaitse tagada vastavalt standardile EVS 939-3:2020. 7.6 KAEVETÖÖD Kaevetöid tuleb alustada ettevalmistustöödest. Kõik kaevikud teeb töövõtja nende mõõdete, kallete ja sügavusega, mis on dikteeritud ehitustööde teostamise vajadusest. Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei segaks edaspidist ehitustegevust ja oleks välditud materjalide kaevikusse libisemine ja kukkumine.sssssss 7.7 MATERJALIDE KVALITEET JA GARANTII Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja. 7.8 NÕUDED JA JUHENDMATERJALIDE LOETELU › Majandus- ja taristuminister, määrus - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded 101 › Transpordiamet - Teetööde tehnilised kirjeldused › Transpordiamet - Elastsete teekatendite projekteerimise juhend › Transpordiamet - Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis › Transpordiamet - Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised › Transpordiamet - Killustikust katendikihtide ehitamise juhend › Transpordiamet - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis › Transpordiamet - Enimlevinud kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu › Transpordiamet - Riigiteede haljastustööde juhis › EVS - EVS-EN 901-1; Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid › EVS - EVS-EN 901-2; Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained › EVS - EVS-EN 901-3; Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud › EVS - EVS-EN 1340; Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 26007 Dokumendi tunnus ja versioon: TL-3-01 Põhiprojekt 12 / 12 Kuupäev: 21.05.2026  70+50 70+75 71+00 71+25 70+25 0 70+0 2 5 69+7 0 69+5 66+00 2 66+2 5 5 69+2 923d 5.60 0 5.7 0 5.8 66+5 0 0 69+0 922 923d Ol orm AQ inf s n em at tö 1 as sio 510 66+7 ö 5 68+75 ole on 6. r va on 4.70 931 tp 2 67+00 68+50 las aja 4.80 5.70 923a tik sta 67+75 68+00 5 .80 5.80 68+25 k 67+25 67+50 0 923a 5 .7 923a .50 .60 tru tud 0 0 0 5 4.90 922 5.00 5.2 5.3 5.4 5 923a 922 922 5.90 up 5.10 922 922 i p Aqu 931 uu are 923a 923a 5.90 du tav OÜ 1 5.1 0 5.20 Märkused: TINGMÄRGID - VKV, Aquare OÜ, töö nr 25106 1. Asendiplaanil on kajastatud pealmiste kihtide taastamise ulatus. TINGMÄRGID - TL, OÜ Esprii, töö nr 26007 2. Vertikaalplaneeringuna on kujutatud olemasolevate katete kõrguseid ja kaldeid. Proj. ühisveetorustik 2. Koordinaadid L'EST 97 süsteemis. 5.30 Katastriüksuse piir Proj. kinnistu veetorustik 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastritüksuse nimi ja tunnus Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik 4. Geodeetiline mõõdistus on teostatud 2025. aastal REIB OÜ poolt, töö nr TT-7085. Proj. veekaev 5. VKV eriosa on lahendatud eraldiseisva projektiga - Aquare OÜ, töö nr AQ25106. 5.4 0 Projekteeritud AC 16 surf - TÜÜP I Proj. veetorustiku siiber 6. Lõiked ning tüüpkatendid on kajastatud joonisel TL-6-01. Proj. ühisveetorustiku maakraan 7. Joonised ja seletuskirjad on lahutamatud projekti osad ning neid tuleb käsitleda koos. Projekteeritud AC 8 surf - TÜÜP II Proj. torustik kinnisel meetodil 50 5. Projekteeritud tugipeenar - pos 6 Säilitatav kõrghaljastus kaitsetsooniga 2 m Aquare OÜ 60 5. Projekteeritud AC 12 surf - TÜÜP III 70 5. Projekteeritud munakivikate - TÜÜP IV Eriosa: Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine 80 Kaisla 3 Tallinn 13516 TL - teedeehitus 5. Projekteeritud sillutiskivikate - TÜÜP V Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 Projekteeritud killustikakte - TÜÜP VI 90 [email protected] Asendiplaan ja vertikaalplaneering 5. 6.00 www.esprii.ee Projekteeritud haljastus Juhataja Mikk Mutso 6.10 Projekteeritud äärekivi 150x290x1000 mm, h= vastavalt ol.olevale olukorrale Põhiprojekt 26007 Projekteerija Kaspar Mutso 5.70 1:500 Projekteeritud / olemasolev horisontaal ja kõrgusarv 6.20 Vastutav insener Mikk Mutso 19.06.2026 TL-4-01  75 0+ 5.77 6 2 92 5.60 5.50 3a 92 5.400 +5 67 5.30 3a 92 5.20 2 92 5 +2 67 0 5.1 5.1 20 5. 0 30 5. 5.40 5.50 5.60 0 5.0 5.70 5.80 6.00 5.90 0 6.1 0 6.2 0 6.3 3a 40 6. 92 50 6. 2 0 0 6.6 92 +0 67 6.70 1 93 4.90 31 097 80 4. 4. 3a 92 1 Märkused: 1. Asendiplaanil on kajastatud pealmiste kihtide taastamise ulatus. 2. Vertikaalplaneeringuna on kujutatud olemasolevate katete kõrguseid ja kaldeid. TINGMÄRGID - TL, OÜ Esprii, töö nr 26007 TINGMÄRGID - VKV, Aquare OÜ, töö nr 25106 2. Koordinaadid L'EST 97 süsteemis. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piir Proj. ühisveetorustik 4. Geodeetiline mõõdistus on teostatud 2025. aastal REIB OÜ poolt, töö nr TT-7085. Katastritüksuse nimi ja tunnus Proj. kinnistu veetorustik 5. VKV eriosa on lahendatud eraldiseisva projektiga - Aquare OÜ, töö nr AQ25106. Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik 6. Lõiked ning tüüpkatendid on kajastatud joonisel TL-6-01. Projekteeritud AC 16 surf - TÜÜP I Proj. veekaev 7. Joonised ja seletuskirjad on lahutamatud projekti osad ning neid tuleb käsitleda koos. Proj. veetorustiku siiber Projekteeritud AC 8 surf - TÜÜP II Proj. ühisveetorustiku maakraan Projekteeritud tugipeenar - pos 6 Proj. torustik kinnisel meetodil Aquare OÜ Säilitatav kõrghaljastus kaitsetsooniga 2 m Projekteeritud AC 12 surf - TÜÜP III Eriosa: Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine Projekteeritud munakivikate - TÜÜP IV Kaisla 3 Tallinn 13516 TL - teedeehitus Registrikood: 12566284 Projekteeritud sillutiskivikate - TÜÜP V Tel +372 502 6788 [email protected] Asendiplaan ja vertikaalplaneering Projekteeritud killustikakte - TÜÜP VI www.esprii.ee Projekteeritud haljastus Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 26007 Projekteeritud äärekivi 150x290x1000 mm, h= vastavalt ol.olevale olukorrale Projekteerija Kaspar Mutso 1:500 5.70 Vastutav insener Mikk Mutso Projekteeritud / olemasolev horisontaal ja kõrgusarv 19.06.2026 TL-4-02  Objekti asukoht Objekti asukoht Märkused: Alusplaanina kasutatud Maa- ja Ruumiameti hübriidkaarti. Aquare OÜ Eriosa: Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine Kaisla 3 Tallinn 13516 TL - teedeehitus Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Asukohaskeem www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 26007 Projekteerija Kaspar Mutso skeem Vastutav insener Mikk Mutso 05.05.2026 TL-5-01  11251 Viimsi-Rohuneeme tee 11251 Viimis-Rohuneeme tee Rohuneeme tee L7 89001:001:1502 89001:024:0005 Rohuneeme tee 144 89001:003:0718 89001:024:0005 LÕIGE 1-1 7.00 katendite taastamine - kaevik sõidutee (T11251) ääres 7.00 10.00 10.00 6.50 3.00 3.00 6.50 9.50 LÕIGE 2-2 9.50 Sõidurada Sõidurada katendite taastamine - kaevik kõnnitee ääres 6.00 Purustatud kruus Markeering taastada 923a 931 Markeering taastada Markeering taastada Olemasolev säilitatav 6.00 9.00 9.00 telg 923a äärekivi ja kõnnitee II klassi muru 5.50 II klassi muru pos. 6 922 931 katend 5.50 8.50 Olemasolev säilitatav hkasvualus= 10 cm 8.50 hkasvualus= 10 cm äärekivi ja sõidutee ol.olev laius ≈2,0 m 0.50 5.00 va situtatsio kokku ümbritse d kaldeid oniga 4% vastavalt ol.olevatele kallet ele 5.00 8.00 katend 0.25 Viia sujuvalt kokku ümbritseva situatsiooniga jälgides olemasolevaid 8.00 viia sujuvalt vastavalt ol.olevatele kallet 4.50 4.50 asolevai ele 7.50 7.50 jälgides olem 4% kaldeid 1.00 0.50 4.00 4.00 1.00 1.00 7.00 0.50 0.50 7.00 3.50 1: 3.50 6.50 6.50 1 3.00 1 1: ETTEVAATUST! 3.00 Projekteeritud veetorustik De110 Olemasolev sidetrass 6.00 1: 1 6.00 1 1: ETTEVAATUST! 2.50 ETTEVAATUST! 2.50 5.50 Olemasolev sidetrass ETTEVAATUST! 5.50 Olemasolev elektritrass 2.00 2.00 Olemasolev veetrass 0.60 5.00 TÜÜP II AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 5.00 TÜÜP I Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm Projekteeritud veetorustik 1.50 Torustiku aluskiht h=20 cm AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 1.50 4.50 Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm 0.60 De110 4.50 Torustiku ja kaeviku jätk AC 32 base h=7 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Torustiku aluskiht vastavalt projekteeritud Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm h=20 cm Olemasolevad aluskihid veetorustiku paiknemisele Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Olemasolevad aluskihid TÜÜPLÕIGE 2 TÜÜPLÕIGE 3 TÜÜPLÕIGE 4 katendite taastamine piki kõnniteed katendite taastamine risti sõiduteed (T11251) katendite taastamine risti kõnniteed Pealmise kihi Pealmise kihi Pealmise kihi taastamise ulatus taastamise ulatus TÜÜPLÕIGE 1 taastamise ulatus vastavalt plaanile Olemasolev säilitatav äärekivi ja sõidutee vastavalt plaanile II klassi muru hkasvualus= 10 cm vastavalt plaanile vastavalt ol.olevatele kalletele katendite taastamine piki sõiduteed (T11251) katend vastavalt ol.olevatele kalletele 0.25 Viia sujuvalt kokku vastavalt ol.olevatele kalletele ümbritseva situatsiooniga 4% Markeering taastada jälgides olemasolevaid 0.30 kaldeid 0.30 vastavalt ol.olevale olukorrale Pealmise kihi 0.30 0.30 Purustatud kruus taastamise ulatus 0.30 0.30 pos. 6 0.50 vastavalt plaanile 0.30 0.30 0.50 II klassi muru 4% vastavalt ol.olevatele kalletele 0.30 0.30 0.50 hkasvualus= 10 cm TÜÜP II tsioo niga AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm 1.00 1: tuta va si :1 id ümb ritse id kalde Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm 1 kku asoleva lt ko 1 juva es olem viia su jälgid 1.00 Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm 1.00 TÜÜP I TÜÜP II Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm AC 8 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm Olemasolevad aluskihid Killustikalussettek , fr 16/32 (kiilutud), E=140 MPa h=20 cm 1: 1 AC 32 base h=7 cm 1 1: Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Projekteeritud veetorustik Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 0.60 TÜÜP I Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Olemasolevad aluskihid AC 16 surf 70/100 (100% tardkivi) h=5 cm Torustiku aluskiht Projekteeritud veetorustik Olemasolevad aluskihid h=20 cm AC 32 base h=7 cm 0.60 Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=20 cm Torustiku aluskiht Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 h=20 cm Olemasolevad aluskihid TÄIENDAVAD TÜÜPKATENDID TÜÜP III TÜÜP IV riigiteega ristuvate väiksemate teede asfaltbetoonkate munakivikate TÜÜP III AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h=6 cm TÜÜP IV TÜÜPLÕIGE 5 Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm h=25 cm Olemasolevad munakivid kui töömaal ilmneb vajadus kõnniteepoolsete kaevikute Sängituskiht h=3 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 tõttu ka äärekivi taastada Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Olemasolevad aluskihid Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Vajadusel taastada betoonäärekivi Olemasolevad aluskihid Vajadusel markeering taastada 150x290 mm Märkused: h=12 cm TÜÜP V TÜÜP VI vastavalt ol.olevale olukorrale 1. Erakinnistutele jäävate katendikihtide taastamisel teha koostööd kinnistuomanikuga. betoonalusel C16/20 2. Munakivi- ja sillutiskivikatete taastamise korral kasutada võimaluse korral olemasolevaid kive. Olemasolev sõidutee sillutiskivikate killustikkate (T11251) katend 3. TÜÜPide III, IV, V, VI taastamine teostada samasuguste asmetega nagu TÜÜP I puhul - pikisuunas min 1,0 m ning ristisuunas min 0,3 m. Aquare OÜ Vastavalt TÜÜP I Vastavalt TÜÜP II Eriosa: Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine Kaisla 3 Tallinn 13516 TL - teedeehitus TÜÜP V Registrikood: 12566284 Olemasolevad sillutiskivid Tel +372 502 6788 Sängituskiht h=3 cm [email protected] Lõiked TÜÜP VI www.esprii.ee Killustikalussettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Killustikatesettek , fr 32/63 (kiilutud), E=170 MPa h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Liivalus, Kf=0,5 m/ööp h=25 cm Juhataja Mikk Mutso Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt=0,95 Põhiprojekt 26007 Projekteerija Kaspar Mutso Olemasolevad aluskihid Olemasolevad aluskihid 1:75 Vastutav insener Mikk Mutso 11.05.2026 TL-6-01  Marko Raid Aquare OÜ Teie 19.05.2026 [email protected] Meie 29.06.2026 nr 7.1-2/26/2210-4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti töö nr AQ25106 kooskõlastus riigitee nr 11251 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Rohuneeme külas Harjumaal Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised (edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme tee km 6,70-7,06 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Rohuneeme külas Viimsi vallas Harjumaal. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. Riigiteede taastamise projekti töö nr 26007 „ Riigitee 11251 Viimsi . Rohuneeme tee km 6,72-7,06 katendikihtide taastamine“ põhiprojekti staadiumis on koostanud OÜ Esprii. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme tee maaüksuste piires (teemaal): - Km 6,70-7,06 tehnovõrgud teemaal; Juhime tähelepanu, et mitme planeerimismenetluse (projekteerimise) samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute (projektide) omavahelist vastuolu (konflikti) vältida. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Aquare OÜ töö nr AQ25106 „Rohuneeme tee veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV)“ põhiprojekti staadiumis ja OÜ Esprii töö nr 26007 põhiprojekti staadiumis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu riigiteele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada garantiikiri, kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 8. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 9. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 10. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: AQ25106_PP_v01_Rohuneeme-VKV.asice; 26007_PP_TL-Rohuneeme-tee-katete-taastamine.asice; Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)