Kiri

Riigikantselei Teie 10.10.2025 nr 1-1/15-742, [email protected] RIIGIKOGU/25-1109/-2T Meie 05.11.2025 nr 2-3/3543-4 Arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule (742 SE) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku mitte toetada Riigikogu Isamaa fraktsiooni 08.10.2025 algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE). Isamaa fraktsioon on algatanud eelnõu planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) muutmiseks, mille eesmärk on eelnõu seletuskirja järgi anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamist. Eelnõule on oma arvamuse andnud Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu ei ole võimalik toetada järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette PlanS § 96 lõike 2 täiendamine punktiga 5, mille järgi ei algatataks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist sealhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju. Riigikogu menetluses on planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mis on läbinud esimese lugemise, millega kavandatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon PlanS-is tervikuna välja jätta. Seetõttu oleks eelnõu 742 SE menetlemine paralleelselt 683 SE- ga õigusloome seisukohalt põhjendamatu ja tekitaks õigusliku segaduse PlanS rakendamisel. 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette, et PlanS § 128 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7, mille järgi ei algatataks detailplaneeringut sealhulgas juhul, kui detailplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Planeerimisautonoomia kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil, on hõlmatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja kuulub seega põhiseaduse § 154 lõike 1 kaitsealasse. Üld- ja detailplaneeringute kehtestamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalumisel peab kohaliku omavalitsusüksus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad üldplaneeringutes, kui ka taotleja ja puudutatud isikute põhjendatud huve. Riigikohus on leidnud, et PlanS § 128 lõike 2 sõnastus „eelkõige“ viitab sellele, et sättes sisaldub näitlik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral on detailplaneeringu algatamata jätmine põhjendatud. Järelikult on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik jätta detailplaneering algatamata ka PlanS § 128 lõike 2 alapunktides nimetamata kaalukal põhjusel, osutades otsuse õigusliku alusena PlanS § 128 lõikele 2. Samas tuleb arvestada, et detailplaneeringu algatamata, vastu võtmata või kehtestamata jätmine võib riivata huvitatud isiku ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Detailplaneeringu algatamisest vms keeldumine peab rajanema kohaliku omavalitsuse üksuse teadmuspõhistel analüüsidel. Eelnõus nimetatud põhjusel detailplaneeringu algatamata jätmise üldaluse lisamine on problemaatiline mitmest aspektist: 1) eelnõukohane alus „tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on väga subjektiivne kriteerium ja annab võimalused meelevaldseks tõlgendamiseks; 2) eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas selgitaks kohalik omavalitsus välja olulise visuaalse vaate rikkumise ilma eelneva põhjalikuma analüüsita. Detailplaneeringu algatamata jätmise põhjalikumale kaalumisele osundas ka Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34. PlanS § 128 lõike 4 järgi algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata üldjuhul 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Seega ei loo eelnõu kohalikele omavalitsustele sisuliselt uut õigust, vaid dubleerib olemasolevat kaalutlusruumi, lisades samas õigusliku ebamäärasuse; 3) eelnõu ei arvesta kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiaga, mis niigi võimaldab kohalikul omavalitsusel ilma PlanS § 128 lõikes 2 nimetamata muul olulisel põhjusel ja avaliku huvi olemasolul jätta detailplaneering algatamata; 4) seadusemuudatus ei aita kaasa planeeringute kiirendamisele, vastupidi – seadusemuudatus tekitab veelgi rohkem võimalikke vaidluskohti, sest mõiste „ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on ettepanekus sisustamata ning tõenäoliselt pole seda võimalik ka üks-üheselt seaduse tasandil sisustada. Tuulepargi rajamisele eelnevad juba praegu põhjalikud ja mahukad mõjuanalüüsid, sealhulas visuaalsete mõjude hindamine. See tähendab, et mõjud ei jää hindamata ning juhul, kui konkreetsesse asukohta tuulikut objektiivsetel põhjustel rajada ei saa, siis sellist planeeringut ka ei kehtestata. Sisustamata ning varasema praktikata protsessi lisamine planeerimismenetlustesse tekitab probleeme õigusselgusega ning selle mõjud võivad olla kaugeleulatuvad ning prognoosimatud. 3. Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud seaduse rakendamisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisele ega hinnatud selle kooskõla riiklike kliima- ja energiapoliitika suundadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Ahto Pahk +372 5307 2548 [email protected] 2 (2)