Välispoliitika valdkonnas teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

VÄLISMINISTEERIUM MÄÄRUS /kuupäev digiallkirjas/ nr Välispoliitika valdkonna s teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse t eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus e § 2 3 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimis - ja kohaldamis ala (1) Määrus reguleerib Välis ministeeriumi (edaspidi ministeerium ) eelarvelistest vahenditest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse ( edaspidi toetus ) taotlemise, an dmise ja tagasinõudmise üld tingimusi ja korda . ( 2 ) Määruses reguleerimata küsimuste le kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus t ning haldusmenetluse seadust . § 2 . T oetuse andmise eesmärk ja tulemus t e avalikustamine (1) T oetuse andmise eesmärk on toeta d a teadus- ja arendustegevus t ning innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste ga koostööd ministeeriumi tegevus- ja välispoliitika valdkonnas riigi eesmärkide täitmis eks . (2) T o e tus t an takse projektipõhise toetusena , et aidata toetuse saaja l ellu vii a teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni mittemajandus tegevus e või - tegevuste kogumi na , mi llel on kind la ks määratud eesmär k n ing mis on ajas ja ruumis piiritletud (edaspidi projekt ) . ( 3 ) Toetuse kasutamise tulemuse d on avalikkusele vabalt kättesaadav ad , kui õigusaktides ei ole sätestatud avaldamispiiranguid. § 3 . Toetuse andmise kord (1) T oetus t an takse üldjuhul ava t u d taotlusvooru korras. (2) M i nisteeriumi kantsler võib anda toetust taotlusvooruta otsustuskorras , juhindudes avaliku huviga seotud kaalutluste st , kui toetust anta kse : 1) Eesti riigi teadus asutuse le , sihtasutusele või mittetulundusühingule tema põhi määruses või - kirjas märgitud teadus- või arendustegevuse ülesannete täitmiseks , et saavutada koostöös ministeeriumiga ühi n e eesmär k ; 2) välisriigi teadus - või arendus asutusele või sõltumatule eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle põhitegevus on teadus- või arendustegevus , Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks. ( 3 ) Lõike s 2 nimetatud otsus , mis peab olema põhjendatud, vormistatakse k äskkirjaga 2. peatükk TAOTLUSVOOR NING NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 4 . Taotlus v ooru väljakuulutamine (1) T oetuse andmiseks kuulutatakse taotlusvoor välja ministeeriumi veebilehel vähemalt kümme töö päeva enne taotlusvooru algust . ( 2 ) Toetuse andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru . § 5 . Taotlusvooru tingimused (1) Taotlusvooru tingimused , hindamiskomisjoni koosseis ja kontaktisik kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist . (2) Taotlusvooru tingimustes määratakse vähemalt järgmine teave : 1) toetuse andmise eesmärk ; 2) toetuse suurus ja kasutamise periood ; 3) nõuded taotlejale ; 4) nõuded taotlusele ja vajaduse korral taotluse vorm ; 5) taotluse hindamis e kriteeriumid , hindamise skaala, hindepunkt ide ja koondhinde kujunemise metoodika ; 6) taotluse esitamise täht päev ja koht ; 7 ) aruandele esitatavad nõuded; 8) muud taotlusvooru eesmärgiga seotud tingimused . ( 3 ) T oetus võib olla kuni 100 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest, kui taotlusvooru tingimustes või otsustuskorras toetuse andmisel ei ole märgitud teisiti. (4) Taotlusvooru tingimusi võib põhjendatud juhul muuta, s ealhulgas taotlusvoorus t loobuda, avaldades sellekohase teate m inisteeriumi veebilehel. § 6 . Nõuded taotlejale (1) T aotleja võib olla tu lenevalt taotlusvooru eesmärgist : 1) f üüsiline isik ; 2) riigi või avalik -õiguslik ning mittetulundusühingu või sihtasutusena tegutsev teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool või 3) eraõiguslik juriidiline isik, kes põhikirja kohaselt korraldab ning viib ellu teadus- ja arendus tegevust . ( 2 ) Juriidilisest isikust t aotleja ja toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole riiklike maksude võlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt; 2) tal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruande id ega maksude k laratsio o ne; 3) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 4) kui ta on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 5) tal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees . ( 3 ) T aotleja ei või olla isik , kellele on Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. ( 4 ) Taotlusvooru tingimustes võib ette näha nõude, et projekti l o n vastutav täitja , kellel on teadmised ja kogemus ed projekti tegevuste elluviimiseks . V astutava täitja teadmiste ja kogemus t e hindamise o bjektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nähakse ette taotlusvooru tingimustes. ( 5 ) Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu d nõuete taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisa nõudeid . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõi k es 2 esitatud nõudeid ei kohaldata füüsilisele isikule , riigiasutusele ega avalik-õiguslik ule juriidili sele isik ule . § 7 . Nõuded taotl usele (1) Esitatud taotlus peab vastama taotlusvooru tingimustele ja vormile selle olemasolu korral ning sisaldama vähemalt järgmist teavet : 1) taotleja üld andmed; 2) kinnitus, et taotleja ja toetuse saaja vastab § -s 6 nimetatud ja taotlusvooru tingimustele ; 3) projekti üldandmed, sealhulgas projekti nimetus, lühikokkuvõte, taotletava toetuse summa; 4) projekti eesmärgid ja nende seos §-s 2 nimetatud eesmärkidega ; 5 ) projekti eesmärkide elluviimiseks kavandatavad tegevused, ajakava ja eeldatavad tulemused; 6 ) tegevuste eelarve tegevuste ja kululiikide kaupa , mis võimaldab mõista, milleks taotleja kavatseb to e tust kasutada ; 7 ) taotlusvooru tingimustest tulenevalt selgitus lisanduva kaas- või omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta ning t õendid omafinantseeringu katmise võimekuse kohta ; 8 ) taotlusvooru eesmärgist ja tingimustest tulenevalt andmed projekti vastutatava täitja ja projekti elluviimisel osalevate isikute kohta koos selgitusega, milli ne on nende pädevus , roll ja vastutus ning töökoormus projektis ; 9 ) projekti tulemuste avalikkusele tutvustamise plaan; 1 0 ) kinnitus autoriõiguste omaja l oa kohta projekti tulemusi avalikustada ning tasuta tutvustada ja levitada . ( 2 ) Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu d nõuete taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisa nõudeid . ( 3 ) Taotleja tagab, et projekti tulemus i on võimalik avalikustada , kui seda ei piira isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitse ega teise d õigusakti dest tuleneva d nõuded . 3. peatükk HINDAMISKOMISJON § 8 . Hindamisk o misjon ja komisjoni ülesanded (1) Taotlusvoorus esitatud taotlus i menetleb ja hindab vähemalt kolmeliikmeline nõuandva õigusega hindamis komisjon (edaspidi komisjon ) . ( 2 ) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) avalikustab taotlusvooru tingimused m inisteeriumi veebilehel; 2 ) korraldab taotluste vastuvõtmise; 3 ) vaatab esitatud taotlused läbi ; 4 ) koostab komisjoni liikmete individuaalse hindamise alusel taotluste paremusjärjestuse; 5 ) teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta. ( 3 ) Pärast taotlusvooru tulemuste kinnitamist võib k omisjon asjaolusid arvestades teha kantslerile põhjendatud ettepaneku: 1 ) taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta; 2 ) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta; 3 ) toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta . § 9 . K omisjoni töökorraldus ( 1 ) Komisjoni tööd korraldab ja vajaduse korral kutsub kokku koosoleku komisjoni esimees. ( 2 ) Komisjoni kontaktisik korraldab taotluste ja muu komisjoni le arutamiseks esitatava materjali saatmise kõigile komisjoni liikmetele tutvumiseks enne komisjoni koosolekut. Kontaktisik annab komisjonile ülevaate taotleja varasemast tegevusest , sealhulgas varasema toetuse kasutamisest ja lepingu täitmisest , ning valmistab ette komisjoni ettepaneku d . ( 3 ) Komisjoni esimehel on õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse teenistujaid, kes ei osale komisjoni koosolekul otsustamisel. ( 4 ) Komisjoni liige on kohustatud komisjonile teatama, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse tähenduses . ( 5 ) Kui komisjoni liige ei saa koosolekul osaleda, asendab teda asendav teenistuja. ( 6 ) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võta vad osa vähemalt kolm liiget. ( 7 ) Komisjoni koosoleku võib pidada elektrooniliselt. Sellisel juhul korraldab komisjoni esimees ettepaneku kavandi saatmise koos vajalike materjalidega kõigile komisjoni liikmetele ja määrab seisukoha esitamiseks tähtaja. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta ei osale koosolekul. ( 8 ) Komisjoni otsus protokollitakse. Protokolli märgitakse muu hulgas , kui komisjoni liige jääb otsustamisel eriarvamusele või kui tal on toimingupiirang. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija . 4. peatükk TO ETUSE ANDMINE § 1 0 . Taotluse menetlemine (1) Taotlus t menetletakse taotlusvooru tingimustes nimetatud tähtaja jooksul. Kui taotlusvooru tingimustes ei ole taotluse menetlemise tähtaega määratud, on see 3 0 p äeva alates taotlusvooru s taotluse esitamise täht päevast . Kui taotluse menetlemise aeg pikeneb, tehakse taotlejale hiljemalt tähtaja saabumisel teatavaks taotluse menetlemise seis ja uus tähtaeg . (2) Taotluse vormilisel hindamisel kontrollib taotlusvooru tingimustes märgitud kontaktisik, kas: 1) taotlus on esitatud tähta ja ks ; 2 ) taotleja ja taotlus vasta vad käesoleva määruse ja taotlusvooru tingimustele; 3 ) taotlus on allkirjasta t ud. ( 3 ) Kui t aotleja või toetuse saaja ei vasta § 6 lõikes 2 ja taotlusvooru tingimustes ettenähtud nõuetele , siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse taotlejale . ( 4 ) Kui taotlusel on puudus i , annab komisjoni kontaktisik taotlejale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kui puudus ed ei ole tähtajaks kõrvalda t ud , jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra . ( 5 ) Taotlust, mis ei läbi pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja lõppu vormilist hindamist, sisuliselt ei hinnata ning see jäetakse läbi vaatamata . ( 6 ) Kui taotlus vastab vorminõuetele, esitab kontaktisik selle komisjonile sisuliseks hindamiseks. ( 7 ) Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlejale taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra. (8) Taotluse menetlemisel töötleb ministeerium järgmisi isikuandmeid: 1) taotleja ja projekti tegevuste elluviija üldandmed ; 2) punktis 1 nimetatud isiku hariduse ja töö tamise andmed, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste täitmise tuvastamiseks . (9) Lõikes 8 nimetatud isikuandmeid säilitatakse koos taotluse andmetega § 11 lõikes 4 märgitud tähtaja jooksul . § 1 1 . Taotluse hindamine ja taotlusvooru tulemused ( 1 ) Komisjon hindab taotlus t taotlusvooru tingimustes nimetatud sisulis te hindamiskriteerium i d e kohas e l t . ( 2 ) Komisjon teeb kantslerile taotlusvooru tulemuste kinnitamiseks ühe järgmistest ettepanekutest: 1) määrata to e tus või jätta taotlus rahuldamata; 2) taotlus osalise lt rahuldada , kui toetuse rahastamise vahendeid jätkub osaliselt ja taotleja on osalise rahuldamisega nõus. ( 3 ) Taotluse rahuldamata jätmise või osalis e rahuldamis e ettepanekut p õhjendab komisjon protokollis . (4) Ministeerium säilitab taotlusvooruga ja rahuldatud taotlusega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest. Rahuldamata jäetud taotluse ga seotud dokumen te säilitatakse k aks aastat alates vaidlustustähtaja möödumis es t. S äilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks. § 1 2 . Taotlusvooru luhtumine (1) Taotlusvoor loetakse luhtunuks, kui taotlusvoorus osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele . (2) Komisjon võib teha kantslerile ettepaneku otsustada uu e taotlusvoor u korraldamine . § 1 3 . T aotlusvooru tulemused (1) Toetuse määramise , t aotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsustab kantsler käskkirjaga , tuginedes komisjoni ettepanekule . ( 2 ) Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab kantslerile uue ettepaneku. (3) Taotluse kohta tehtud kantsleri otsusest teavita b kontaktisik taotlejat e-posti teel . ( 4 ) Ministeerium avalikustab oma veebilehel taotlusvooru tulemused, toetuse saaja nime, toetat avate tegevuste eesmärgi ja kirjelduse ning toetuse suuruse. 5 . peatükk TOETUSE KASUTAMINE , ARUANDLUS JA TAGASINÕU DMINE § 1 4 . Lepingu sõlmimine ja toetuse maksmine (1) Toetuse andmiseks sõlmib ministeerium taotluse rahuldamise otsuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse tegemisest toetuse saajaga riigieelarvest toetuse andmise lepingu . Kui lepingut ei sõlmita tähtaja jooksul, võib see olla taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus . ( 2 ) Toetus makstakse välja lepingu kohaselt 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimis est , kui taotlusvooru tingimuste s ei ole ette nähtud teisit i . § 1 5 . Toetuse saaja kohustused ( 1 ) Toetuse saaja on kohustatud : 1) tagama projekti tulemuste saavutamise ja kasuta ma toetust ainult taotluses, toetuse määramise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esita ma ministeeriumile t oetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning muud tea vet ja tähtajaks aruande; 3) teavitama ministeeriumi viivitamat a asjaoludest, mille tõttu ei ole tagatud projekti tegevus ed taotluses esitatud tegevuskavas näidatud mahus või mille tõttu ei ole ta võimeline täitma tegevuskavas ettenähtud tingimus i , ning esitama ministeeriumile kirjaliku taotluse tingimuste muutmiseks ; 4 ) toetuse kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama ministeeriumile kui toetuse andjale ; 5) tagastama ministeeriumile toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetusvahendid 14 päeva jooksul alates aruande kinnitamis est ; 6) säilita ma toetuse kasutamisega seo tud dokumente vähemalt seitse aastat alates toetuse kasutamise aasta lõpust kooskõlas raamatupidamise seadusega . (2) Juriidilisest isikust toetuse saaja on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus e § 20 lõike 4 kohaselt kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest . § 1 6 . Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus projekti tulemuste saavutamiseks , selle tasub toetuse saaja , see on tõendatud algdokumendiga ja selgelt kirjendatud raamatupidamises. (2) Projekti kulu jaguneb projekti tegevustega seotud otseseks kuluks ja üldkuluks. (3) Otse n e kulu on töötasu, seadusest tulenev riiklik maks, makse ja hüvitis ning üliõpilase teadustöö stipendium proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga , teadustöö kulu, lähetuskulu, projekti täitmisega otseselt seotud vara soetamise ja kasutamise kulu, sisseostetava teadus- ja arendustegevuse ning uurimisprojekti tulemuse publitseerimise ja tutvustamise kulu . ( 4 ) Üldkulu on toetuse saaja asutuse kulu, mis on seotud projekti haldamisega ja projekti täitmiseks vajaliku keskkonna tagamisega. Üldkulu määr võib olla kuni 15% toetuse summast . § 1 7 . Aruandlus (1) Toetuse saaja saadab digitaalselt allkirjastatud toetuse kasutamise aruande ministeeriumi le 30 päeva jooksul alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest . Aruandes esitatakse vähemalt ülevaade toetusvahendite abil tehtud peamis test tegevus test ning olulisemad teadus- või arendustegevuse tulemused ja kulu d tegevuste kaupa . ( 2 ) Ministeerium kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet, küsides vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid , -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta. Kontaktisik teavitab toetuse saajat aruande kinnitamisest. ( 3 ) Toetuse saaja annab ministeeriumile selgitusi toetuse kasutamise kohta , võimaldab järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ja osutab selleks igakülgset abi ning tagab juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest . Nimetatud kohustus kehtib kuni § 15 lõike 1 punkti s 6 nimetatud kohustuse lõppemiseni. § 1 8 . Tagasinõue (1) M inisteeriumil on õigus toetus rikkumise raskusest lähtudes osaliselt või täies mahus tagas i nõuda ja toetuse andmise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada , kui : 1) pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel või kasutamisel teadvalt valeandmeid või varjanud andmeid või muud teavet ; 2) toetuse kasutamisel on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud; 3) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt toetuse andmise otstarbel või tingimustel , sealhulgas on seda kasutatud majandustegevuseks, või ei ole osaliselt või täielikult täi det ud toetuse saamisega seotud kohustust või ei ole esitatud toetuse kasutamise aruannet ; 4 ) toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse kasutamise perioodi lõppemise järel pärast aruande kinnitamist kasutamata jäänud toetusvahendeid; 5 ) toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest ; 6) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist . (2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud tagasinõude õigus on ministeeriumil nelja aasta jooksul alates toetuse määramise otsuse tegemisest . (3) Tagasinõude otsustab kantsler käskkirjaga , tuginedes komisjoni ettepanekule. ( 4 ) Tagasinõude täitmise tähtaeg on 6 0 päeva alates tagasinõude otsuse tegemisest . (5) Tagasinõude võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse . 6 . peatükk RAKENDUS SÄTTED § 19 . Enne määruse jõustumist sõlmitud toetuse lepingu kehtivus T oetuse andmise l epingu suhtes , mi s on sõlmi t ud enne käesoleva määruse jõustumist ja milles kokkulepitud projekti elluviimise periood lõpeb pärast määruse jõustumist , ko haldatakse lepingu s kokkulepitud tingimusi . /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Tsahkna /allkirjastatud digitaalselt/ minister Jonatan Vseviov kantsler Välisminis tri määruse „ Välispoliitika valdkonna s teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord “ eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välisministri määrus „Välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus ) reguleerib Välisministeeriumi eelarvelistest vahenditest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse taotlemise, andmi se ja kasutamise korda ning toetuse tagasinõudmise tingimusi. S ihttoetuse andmise eesmärk on toetada neid t eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevusi ja projekte, mis on seotud Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja välispoliitika arengu ga ning Eesti välispoliitika arengukavas 2030 püstitatud riigi strateegiliste eesmärkide elluviimise ja saavutami s e ga . Riigi Teatajas avaldatava kõigile hõlpsasti kättesaadava õigusaktiga korra kehtestamine loob selged tingimused , mille kohaselt rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevus t ning innovatsiooni , ja tagab kõigile võrdsed võimalused , õigusselguse ning läbipaistvuse siht toetuste andmise l . Võimaliku d toetuse soovijad saavad teada, keda ja mis eesmärkidel ning tegevus tes Välisministeerium peab vajaliku k s toetada ning mis ajal ja mil viisil ning tingimustel on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni siht toetuse saamiseks võimalik Välisministeeriumi p oole pöörduda . Määrus ei tekita ega ka vähenda isikute halduskoormust, sest korra kehtestamise nõude sätestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS ) ning ka praegu tuleb ministeeriumilt sihttoetuse saamiseks koostada ja esitada taotlus, sõlmida leping ning esitada toetuse kasutamise kohta aruanne. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna teadusnõunik Imar Yacine Koutchoukali ( [email protected] ) ja nõunik Mare Tropp ning juriidilise osakonna 3. büroo jurist Merike Alep ( [email protected] ). Riigiabi analüüsi on hinnanud Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna 2. büroo hankespetsialist-jurist Magnus Lomp . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keele toimetaja Riina Martinson ( [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. oktoobril 2025 jõustunud TAIKS i kohaselt kavandab ministeerium ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel korraldab ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Seadus näeb ette võimaluse anda ministeeriumi eelarvelistest vahenditest riigi eesmärkide täitmiseks valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetust. Määrus kehtestatakse TAIKS i § 23 lõike s 2 sätestatud volitusnormi alusel, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ning korra määrusega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õiguse rakendamisega. Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 2 0 paragrahvist : 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1 – 3 ) 2. peatükk. Taotlusvoor ning nõuded taotlejale ja taotlusele (§-d 4 – 7 ) 3. peatükk. Hindamiskomisjon (§-d 8 – 9 ) 4. peatükk. T oetuse andmine (§-d 1 0 –1 3 ) 5. peatükk. Toetuse kasutamine , aruandlus ja tagasinõudmine (§-d 1 4 – 1 8 ) 6. peatükk. Rakendus sätted (§ 19 ) Eelnõu 1. peatükis (üldsätted) sätestatakse määruse reguleerimisala , siht toetuse andmise eesmärk ja viisid . Eelnõu § 1 kohaselt reguleerib määrus Välisministeeriumi tegevus- ja välispoliitika valdkonnas riigieelarvest antava te teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni siht toetus te taotlemise, andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda . M ääruse s reguleerimata küsimustes juhindutakse TAIKS i s sätestatud üldpõhimõtetest ja terminitest. Näiteks näe vad TAIKS i § -d 5 ja 20 ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvest rahastamise üldpõhimõtted ja eesmärgid ning § 2 sisustab kasutatavad terminid. Taotluste menetlemine on haldusmenetlus ja sellele kohaldatakse lisaks määrusele haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) . Eelnõu §-s 2 määratakse siht toetuste andmise eesmär gid ja nähakse ette tulemus . TAIKS i § 20 lõige 1 sätestab, et t eadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk on tagada avaliku hüvena pakutava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kvaliteet ja maandada ettevõtjatele teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked. TAIKS i § 2 kohaselt on teadus- ja arendustegevus uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Innovatsioon on seaduse § 2 lõike 5 kohaselt teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu. Innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on aidata luua ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ning protsesse, mis soodustavad majanduse ja ühiskonna arengut (§ 20 lg 2). Ühe rahastusvahendina nimetab seadus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetust. Sihttoetusi võivad anda kõik ministeeriumid . TAIKS i § 23 lõige 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus on isikule või asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni toetus. Toetusena üldiselt käsit a takse avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. TAIKS i eelnõu seletuskirjas on selgitat ud , et sihttoetuste eesmärk on rahuldada teadus- ja arendust egevuse vajadusi, mis tulenevad ühiskonna, sealhulgas ettevõtluse nõudlusest. Tegemist on nn ülalt alla rahastamisega, kus nõudlus teadus- ja arendust egevuse järele tekib teadlastele ja uurimisrühmadele esitatava tellimusena väljastpoolt, kas ettevõtlus- või avalikust sektorist. Ministeeriumil valitsus asutusena on ülesanne kavanda da ja ellu viia valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevus t ministeeriumi seisukohalt prioriteetsetes valdkondades ning õigus seda tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Kui rahastatavad tegevused lähtuvad riigi jaoks prioriteetsetest eesmärkidest ja vajadustest, o n need sihtotstarbelise suunitlusega . Välisministeeriumi antava sihttoetuse eesmärk on toetada sihtrühmaks oleva te füüsiliste isiku te (teadlas te ), teadus- ja arendusasutus te , ülikool ide ja evalveeritud rakenduskõrgkool ide ning juriidiliste isikute teadus- ja arendustegevus t ning innovatsiooni edendamist ja sellega avaliku hüve loomis t. Samuti on eesmärk teha sihtrühmaga teadus- ja arendus alast koostööd V älisministeeriumi tegevus- ja välispoliitika valdkonnas riigi eesmärkide täitmiseks. Avalik hüve on defineeritud TAIKS i § 19 lõikes 2 kui hüve, mille tarbimine on avatud kõigile ühiskonna liikmetele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust . Ministeeriumi antava t oetuse kasutamise tulemusena saadakse uusi teadmisi , toimub nende teadmiste uuenduslik rakendamine , valmi da võib teadmis i edasi andev ja avav uurimistööl põhinev teos kirjaliku analüüsina . Samuti võivad tulemuseks olla täiustatud või uute toodete, protsesside ja teenuste lahenduse d. TAIKS i eelnõu seletuskirjas selgitat akse, et s ihttoetus võib olla nii tegevustoetus kui ka projektipõhine toetus, sõltuvalt selle andmise eesmärgist ja otstarbest. Projektipõhised toetused on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Projektipõhised toetused planeeritakse tekkepõhiselt , see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi. Tegevustoetuste puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamisel tehtud kulutuste kohta. Välisministeerium jätkab senist praktikat, mille kohaselt antakse sihttoetust p rojektitoetus e na , aidates toetuse saaja l ellu vii a mittemajandustegevust või - tegevuste kogumit, mi llel on kindla ks määratud eesmär k ning mis on ajas ja ruumis piiritletud. TAIKS i § 20 lõi ge 4 sätesta b , et riigieelarvest antav toetus ei ole suunatud teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide majanduslike tegevuste toetamiseks. Määruses nähakse ette , et toetus on mõeldud mittemajandustegevuseks. E uroopa K omisjoni teatises nr 2022/C 414/011 (edaspidi EL i teatis ) on selgitatud, mida teadus- ja arendustegevuse puhul loetakse üldiselt mittemajandustegevuseks. EL i teatise s leiab komisjon, et mittemajanduslikud on järgmised tegevusalad: 1) t eadusasutuste ja -taristute esmane tegevus, sealhulgas a) koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks; b) sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamiseks ja arusaamise parandamiseks, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö, kui teadusasutus või teadustaristu on kaasatud tõhusasse koostöösse; c) uurimistulemuste laialdane levitamine mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel, näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil; 2) teadmussiirdealane tegevus, kui sellega tegeleb teadusasutus või -taristu (sealhulgas nende osakonnad või tütarettevõtjad) või seda tehakse koos teiste selliste üksustega või nende nimel ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse või -taristu esmasesse tegevusse. Toetuse kasutamisel saadakse teadus- ja arendustegevuse tulemusena uusi teadmisi . TAIKS i § 5 näeb üldpõhimõttena ette, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed peavad olema kättesaadavad avalikkusele, välja arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Seega peab ü ldsusele võimaldama teadusandmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamist. Avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 3 1 lõige 8 2 näeb ette, et teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi (edaspidi teadusandmed ), antakse taaskasutamisse, kui teadusandmete loomist on rahastatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarve vahenditest ning teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud on need digitaalselt institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud. Teaduslik ke publikatsioon e ei käsitata AvTS i s nimetatud teadusandmetena. K ohustus teha teadusandme d taaskasutamiseks kättesaadavaks ei kehti teadusandmete suhtes , mida ei ole eelnevalt avalikult kättesaadavaks tehtud. O ma valitsemisalas rahastatud teadusuuringute kohta teabe esitamise Eesti Teadusinfosüsteemi tagab ministeerium ( TAIKS i § 9 lg 2 p 5). Seega on toetuse kasutamise tulemusel valminud tööd, teosed jm avalikkusele vabalt kättesaadavad ja teave nende kohta tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi, kui teabe suhtes ei ole avaldamispiiranguid. Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetus antakse üldjuhul avatud taotlusvooru korras. Eelarveraha läbipaistvaks kasutamiseks on oluline, et toetusi jagataks kõigile arusaadavalt vaba konkurentsi tingimustes. Avatud t aotlusvoor tagab projektipõhiste to e tuste andmise selguse ja taotlejate võrdse kohtlemise samadel tingimustel . Eesti väiksuse tõttu võib siiski ette tulla olukordi, kus mingis kindlas välispoliitika valdkonnas on võimalikke soovitava eesmärgi või tegevuse elluviijaid vaid üks ja konkurents puudub. Sellisel juhul tekitab t aotlusvooru läbiviimine põhjendamatu t töö- ja halduskoormus t ning kulu . Taotlusvooru korraldamine võitjat ette teades oleks avaliku ressursi raiskamine. Taotlusvooru korraldamine ei täida oma eesmärki ka juhul, kui ministeerium soovib teha taotlejaga koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks , kui see ühine eesmärk on taotlejaspetsiifiline . K oostöö on EL i teatise kohaselt vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste vahetami ne, et saavutada ühi n e eesmär k omavahelise tööjaotuse kaudu . K oostöö tege miseks määratlevad pooled ühiselt projekti valdkonna või eesmärgi , aitavad seda ellu viia ning jagavad koos riske ja tulemusi . Ü ks pool või mitu poolt võivad kanda kõik projekti kulud. M inisteerium on alates aastast 202 3 toetanud ülikoolide pikemaajalist teadus- ja arendus tegevust Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud välispoliitiliselt oluliste s suundade s . Selleks nähti sihtotstarbelised vahendid 2023 – 2026 . aasta riigi eelarvestrateegia kohaselt ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist (riiklikult oluliste valdkondliku TA I algatuste toetamine) välis - ja julgeolekupoliitika teadus- ja arendustegevusele Venemaa, Aasia ja Arktika suunal. Arvestades varasemate toetuse saajate omandatud teadmisi ja kogemus i, nende tõhusust ning planeeritud tegevusi , võib olla põhjendatud se niste projektide jätk a mine samade partneritega . Lõike 2 punktis 1 nähakse selleks puhuks ette, et ministeeriumi kantsler võib taotlusvooru korraldamata anda toetust otsustuskorras , juhindudes avaliku huviga seotud kaalutlustest . Sellisel viisil võib toetust anda riigi teadusasutusele , sihtasutusele või mittetulundusühingule tema põhimääruses või -kirjas märgitud teadus- või arendustegevuse ülesannete täitmiseks , et saavutada koostöös ministeeriumiga ühi n e eesmär k . Oma valdkonnas tarviliku r ahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase koostöö korraldami ne ja rahastamine on ministeeriumi vastutusel ( TAIKS i § 9 lg 2 p 3) . Kuna Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks taotlusvooru korraldamine välisriikide isikutele on tehniliselt keeruline , töömahukas ja kulukas , võib lõike 2 punkti 2 kohaselt anda o tsustuskorras toet ust välisriigi teadus- või arendusasutusele või sõltumatule eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle põhitegevus on teadus- või arendustegevus . K oostöö eesmär k on eelkõige l uua uusi teadmisi Eestile olulistes välispoliitilistes küsimustes . Otsustuskorras määratakse sihttoetus samuti taotl us e alusel . Selle põhjal hinnatakse, kas toetuse andmine on vajalik määruses nimetatud eesmärkide s aavutamiseks ning kas ava tud taotlusvooru korraldamata jätmine ei too kaasa põhjendamatut ebavõrset kohtlemist. O tsustuskorra s t oetuse andmise otsustab kantsler ja see vormistatakse käskkirjaga, mis on haldusakt ja peab olema seega põhjendatud ning põhjendus hiljem kontrollitav . Avalikkusel on õigus teada kriteeriume, millest tulenevalt on toetus antud avaliku konkursita just sellele ühele taotlejale. Määruse 2. peatük is reguleeri takse taotlusvooru väljakuulutamist ning nõudeid taotlejale ja taotlusele. Paragrahv is 4 nä hakse ette, et taotlusvoor kuulutatakse välja ministeeriumi veebilehel vähemalt k ümme töö päeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamise aja valib ministeeriumi struktuuriüksus (osakond) , kes taotlusvooru korraldab . Toetuste andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru , kui ministeeriumi eelarve seda võimaldab. Eelnõu §-s 5 sätestatakse, et taotlusvooru tingimused kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist . Tingimused seatakse eelkõige konkreetse sihttoetuse andmise eesmärgist ja sisust lähtudes . Olenevalt taotlusvoorust või dakse vajaduse korral koos selle tingimustega kinnitada kantsleri käskkirja lisana ka taotluse vorm. Lõi kes 2 on loetle t ud kõigi sihttoetuse taotlusvoorude üldtingimused, milleks on taotlusvooru s toetuse andmise eesmärk , toetuse suurus ja kasutamise periood , nõuded taotlejale ja taotlusele , taotluste hindamiskriteeriumid , hindamise skaala, hindepunktide ja koondhinde kujunemise metoodika , taotluse esitamise täht päev ja koht , aruandele esitatavad nõuded . Taotlusvooru väljakuulutamisel nähakse ette ka taotluste hindamis e komisjoni koosseis ja ministeeriumi kontaktisik . Taotlusvooru tingimustes võidakse näha ette ka mu i d tingimus i , nagu valdkonna eripärast tulenevaid lisa nõudeid taotlejal e , taotlusele või projektile . Välisministeeriumi antav toetus võib olla kuni 100 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest, kui taotlusvooru tingimustes või otsustuskorras toetuse andmisel ei ole märgitud teisiti. Näiteks võib olla põhjendatud toetuse saaja kõigi kulude katmine, kui toetust antakse tegevuseks, mille elluviimine on ka Välisministeeriumi huvides ja ilma ministeeriumi antava sihttoetuseta seda ei tehtaks. Välisministeerium võib taotlusvooru tingimustes põhjendatud juhul olenevalt konkreetsest toetusest näha ette teistsuguse projekti eelarves esitatud kulude kandmise proportsiooni . Põhjendatud asjaoludel võib taotlusvooru tingimusi muuta või taotlusvoorust loobuda . Selline olukord peaks olema erandlik, sest taotlejad võivad olla juba taotluse esitanud või selle koostamis t alustanud ja panustanud sellesse oma vahendeid . M uudatused taotlusvooru tingimustes tähendaksid taotlejatele lisatööd. Muudatuste kohaldamiseks peab andma mõistliku , piisava pikkusega tähtaja. Ka taotlusvoorust loobumise otsustamisel tuleb arvestada taotlejate juba kulutatud aega ja vahendeid taotlusvoorus osalemiseks . L oobu mine võib kõne alla tulla üksnes väga mõjuvatel põhjustel või vahetult pärast taotlusvooru väljakuulutamist, kui tagatakse kõigi võimalike osalejate teavitamine, et vältida asjatu t taotlejate ressursside kulutami st taotluste koostamisel . Taotlusvoorust loobumise teade avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Paragrahv is 6 sätesta takse nõuded toetuse taotlejate le . T oetus on üldjuhul mõeldud juriidilistele isikutele ja asutustele . Taotl use võib esita da teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool . Eraõiguslik juriidili n e i sik ( äriühing , mittetulundusühing või sihtasutus ) võib olla t oetuse taotleja , kui põhikirja järg i on tema põhi ülesan ne ja - tegevus teadus- ja arendus tegevus ning selle edendamine . T eadus- ja arendustegevus võib olla ka põhitegevusi toetav kõrvaltegevus . O lenevalt taotlusvooru eesmärgist võib taotluse esitada ka füüsiline isik , kellel on side ülikooli, teadus- ja arendusasutus ega . Füüsiline isik planeerib tegevused , kavandab projekti , esitab taotlusvoorus taotluse ja viib tegevused to e tuse määramisel ellu , kuid projekti elluviimi s e tagab toetuse määramise korral teadusasutus, ülikool. T aotlejale ja toetuse saajale esitatavate nõuete abil tuvastatakse ning tagatakse t oetuse saaja usaldusväär sus, pädevus , tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning läbipaistvus ja avalikkus . E raõiguslik juriidili n e isik võib t oetus t taotle da ja saa da, kui ta vasta b järgmistele nõuetele: t al ei ole riiklike maksude võlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt . Nõude eesmärk on toetada üksnes neid isikuid , kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andme d avalik tea ve , mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta; t al ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega maksudeklaratsioone . Kui n imetatud dokumen did on esitamata, võib tal olla probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega . Majandusaasta aruanded avalikustatakse e-äriregistri veebilehel https://www.rik.ee/et/e-ariregister ; t a ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus . Selle tingimusega tagatakse, et t oetuse saajal on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti tegutsemiseks vajalik suutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded ; k ui taotleja on varem saanud riigieelarvest, ELi või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; t al ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees . Selle ja eelmise tingimuse mõte on ajenda da nii taotlejat kui toetuse saajat korrektselt täitma oma kohustusi riigi ja teiste avalik-õiguslike institutsioonide ees . Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada asjakohaseid lisa nõudeid n äiteks varasema kogemuse, personali, koostööpartnerite v õi muu kohta . T oetuse saaja ei või olla isik , kellele on Euroopa K omisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Määrus e kohaselt võib t aotlusvooru tingimustes ette näha vastutava täitja nõude . Vastutav a täitja teadmised ja kogemus ed peaksid tagama projekti tegevuste elluviimise. Taotlusvooru tingimustes võib näha ette va stutava täitja teadmiste ja kogemuste hindamise objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid. Nende kriteeriumid e alusel pea b saama hinnata vastutava täitja suutlikkus t töötada välja lahendusi ja neid rakendada teadus- ja arendustegevuse või innova tsiooni valdkonnas. Näiteks võib v astutavaks täitjaks olenevalt taotlusvooru tingimustest olla nõutud teaduskraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja. Vastutaval täitjal peab olema projekti tegevuste elluviimise ks side toetuse saajaga. Kui t oetus t taotle b füüsiline isik vastutava täitjana, siis peab ta tagama, et t a viib esitatud projekti toetuse saamise korral ellu taotluse s nimetatud asutus es (juriidiline isik) , ke llele määratakse sihttoetus ja ke s s õlmib toetuse kasutamiseks ministeeriumiga leping u . Määruse § 6 lõikes 2 loetletud nõudeid taotlejale ei kohaldata juhul, kui taotl use esitab riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik . Paragrahv is 7 sätestatakse üldnõuded taotlusele. K õigil määruses ja taotlusvoorus taotlejale esitatud tingimustele vastavatel huvitatud isikutel ning asutustel on võimalik esitada teiste osalejatega konkureerimiseks taotlus, mis sisaldab taotlusvooru tingimustes nõutud teavet. T aotlus peab vastama taotlusvooru tingimustes esitatud vorm ile , kui selline vorm on vooru väljakuulutamisel kinnitatud . Taotlus peab sisaldama taotleja üld andmeid , projekti eesmär ke ning nende elluviimiseks kavandatava te tegevus te loetelu ja kirjeldust , samuti tegevuse ajakava ja eeldatava i d tulemus i ning tegevuste eelarve t kululiikide kaupa , mis võimaldab mõista, milleks taotleja kavatseb toetust kasutada . Projekti kohta tuleb esitada projekti nimetus, selle lühikokkuvõte ja vajalik toetuse summa . T aotleja peab esitama selgitus e lisanduva kaas- või omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta , kui nii on ette nähtud taotlusvooru tingimustes . Samuti tuleb taotlejal esitada omal valikul tõendid nõutava omafinantseeringu katmise võimekuse kohta. Ministeeriumil on oluline teada , kas, kellelt ja millises mahus on samal eesmärgil toetust küsitud või kas plaanitakse seda teha . T eadus- ja arendustegevuse s sõltub projekti edukus pädevatest isikutest, kes projekti ellu viivad . Seetõttu tuleb taotluses esitada andmed projekti vastutatava täitja ja projekti elluviimisel osalevate isikute kohta koos selgitusega, milli ne on nende pädevus , roll , vastutus ja töökoormus projektis . Kuna t aotlusvooru s toetuse saanud projekti elluviimise tulemused on kõigile ühiskonna liikmetele mõeldud hüve , on asjakohane ette näha, et taotluses esitatakse töö tulemuste avalikkusele tutvustamise plaan. Samuti on projekti tulemuste kui autoriõigustega kaitstud teoste kasutamiseks ja avalikustamiseks vajalik juba eelnevalt saada autoriõiguste omaja nõu s olek projekti tulemusi avalikustada ning tasuta tutvustada ja levitada. Seega peab t aotleja taga ma , et projekti käigus saadud teadustulemusi ja loodud teoseid on võimalik avalikustada . Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisanõudeid. Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et tal vastab taotlejale esitatud tingimustele. Taotleja peab t aotlus e kõigi esitatud andmete kinnitamiseks allkirjasta ma . Eelnõu 3. peatüki kahes paragrahvis sätestatakse taotlusi hindava komisjoni ülesanded ja töökorraldus. Eelnõu § -s 8 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist ja selle ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi Välisministeeriumi põhimäärus ) § 48 lõike 2 kohaselt võib ministeeriumi kantsler käskkirjaga moodustada ülesannete täitmiseks komisjoni. Komisjoni koosseis nähakse ette taotlusvooru väljakuulutamisel koos taotlusvooru tingimuste ga ning see peab olema vähemalt kolmeliikmeline . Komisjoni liikmed nimetab kantsler toetuse andmise eesmärgi ja valdkonna põhjal . Üldjuhul juhib k omisjoni ministeeriumi valdkonna eelarvejuht. Komisjon v almistab ette taotlusvooru , avalikustab taotlusvooru tingimused ja korraldab taotluste vastuvõtmise . Komisjoni põhiülesanne on vaa data esitatud taotlused läbi ja neid hinnata. Taotlusi hindab iga komisjoni lii ge ja liikmete individuaalse hindamise alusel koostatakse kokkuvõttena taotluste paremusjärjestus . Komisjon teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta . Pärast taotlusvooru tulemuste kinnitamist võib k omisjon teha kantslerile ettepaneku to e tuse määramise otsuse muutmise või muutmata jätmise , otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta. Paragrahv 9 reguleerib komisjoni töökor raldust . Komisjoni tööd juhib ja koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees . Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võta b osa k olm lii get . Kui isik, kes on komisjoni liikmeks kinnitatud ametikoha alusel, ei saa koosolekul osaleda, asendab teda asendav teenistuja. Kontaktisik korraldab komisjoni teavitamise ja vajalike materjalide saatmise komisjoni liikmetel e ning valmistab ette komisjoni otsuste kavandid . Komisjoni koosoleku võib pidada ka elektrooniliselt. Selleks e t lisaks komisjoni liikmete teadmiste le saaks vajaduse korral kasutada ka eksperdihinnangut, on komisjoni esimehel õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis asjaomase valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse teenistujaid, kellel ei ole komisjoni töös osalemisel hääleõigust. Komisjoni otsus protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus jääda otsuse langetamisel eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ja märgitakse protokollis või lisatakse protokollile. Komisjoni liige on kohustatud ennast taandama ja mitte osalema ot suse tegemises , s ealhulgas selle ettevalmistamises, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse § 11 tähenduses. HMS i § 10 keelab menetlusest osa võtta, kui isik on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses , ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Seotuse olemasolul tuleb komisjoni liikmel end taandada HMS i §-s 10 sätestatud korras. Taandamise korral tehakse asjaomane märge hindamiskomisjoni protokolli. 4. p eatük is reguleeri takse to e tuse andmise menetlemise küsimusi. Paragrahvi 1 0 kohaselt menetletakse taotlust üldjuhul 3 0 kalendri päeva , kui taotlusvooru tingimus tes ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kõiki ühe s taotlusvooru s esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtaeg hakkab kulgema taotlusvooru tingimustes esitatud taotluse esitamise tähtajast. Esmal t kontrollib taotlusvooru komisjoni kontaktisik, kas taotleja ja taotlus vastavad määruse ja taotlusvooru tingimustele ning kas taotlus vastab kõigile nõuetele, näiteks kas see on esitatud tähtajaks . Kui t aotleja ei vasta määruse ja taotlusvooru tingimustes ette nähtud nõuetele, siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse. Kui taotluses on puudusi, mille taotleja saab kõrvaldada, siis antakse talle selleks viis tööpäeva aega ja selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selle aja võrra. Kui p uudus i ei kõrvalda ta, siis taotlust läbi ei vaa data . Samuti võib komisjon teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb t aotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra. T oetuse andmiseks tuleb t aotluste menetlemisel Välisministeeriumil koguda ja töödelda järgmisi isikuandmeid: isiku üldandmed ( taotleja või projekti tegevuste elluviija nimi ja isikukood ning kontaktandmed ) ; isiku hariduse ja töökogemuse andmed, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste täitmise tuvastamiseks. Kuna i sikuandmed esitatakse taotluse dokumentides, siis säilitatakse neid koos esitatud taotlustega. S äte on kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsioonide ja andmete säilitamise piiramise põhimõttega. Andmeid tohib säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi ( taotlusvooru ja toetuste haldamine, kontrollimine, auditeerimine) saavutamiseks. Eelnõu § 1 1 kohaselt hindab komisjon taotlusi , arvestades taotlusvooru tingimustes ettenähtud sisulisi hindamiskriteeriume ja andes hindepunkte ettenähtud hindamise skaala l. Koondhinne kujuneb üldjuhul komisjoni liikmete individuaalse hindamise alusel . Komisjon koostab hinnete järgi taotluste paremusjärjestuse. Komisjon teeb h indamise tulemuste põhjal kantslerile ettepaneku t oetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmist peab komisjon HMSi põhimõtteid arvestades põhjendama. Kuna komisjoni töövorm on koosolek, siis esitatakse ettepanek ja põhjendused koosoleku protokollis. Taotluse o salise rahuldamise kohta võib teha ettepaneku, kui siht t oetuse rahastamise vahendeid jätkub vaid osaliselt ja taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus. Taotluse osalise rahuldamise korral on kohustus taotleja ära kuulata , mistõttu e nne sellekohast otsust suheldakse taotlejaga ja selgitatakse , mis osas on kavandatud taotletud toetust vähenda da . Taotlejale p akutakse võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või projektis kavandatud toetatavaid tegevusi muut ma. Osalise rahuldamise korral ei toetata näiteks projekti t aotluse kogu summat, projekti tegevusi või tulemusi algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Otsuses taotluse osalise rahuldamise kohta tuleb märkida, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Ministeerium säilitab taotlusvooruga seotud dokumente ministeeriumis kehtestatud teabehalduse korra kohaselt kümme aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest. Rahuldamata jäetud taotlusega seotud andmeid sisaldavaid dokumente säilitatakse kaks aastat vaidlustustähtaja möödumisest. Nimetatud säilitustähtajad on mõistlik ud ja piisav ad toetuste haldamisega seotud vajaduste katmiseks, arvestades kontrolli ja võimalike tagasinõuete perioode. E elnõu § 1 2 k ohaselt loetakse taotlusvoor luhtunuks, kui ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele. Need asjaolud märgitakse komisjoni koosoleku protokollis. Sel juhul võib k omisjon , hinnates uue taotlusvooru perspektiivi, teha kantslerile ettepaneku korraldada uus taotlusvoor. Eelnõu § 1 3 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt teeb kantsler otsuse taotlusvooru tulemuste kohta komisjoni ettepaneku alusel. Toetuse määramise kohta tehtav otsus on haldusakt . T aotluse rahuldamata jätmist peab haldusmenetluse põhimõtteid arvestades põhjendama. Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, võib ta saata selle komisjonile tagasi uuesti otsustamiseks. Komisjonil tuleb küsimust uuesti arutada ja esitada kantslerile uus ettepanek. Taotlejat teavita b tehtud otsusest taotlusvooru kontaktisik taotluses märgitud e-posti aadressi l. Ministeerium avalikustab oma v eebilehel dokumendiregistri avalikus vaates t aotlusvooru tulemustes toetuse andmise käskkirjaga toetuse saaja nime, toetatud tegevuste üldise kirjelduse ja toetuse su mma . Eelnõu 5 . peatükis reguleeritakse toetuse kasutamis t, lepingu sõlmimis t ja täitmist . Paragrahvi 1 4 kohaselt sõlmitakse toetuse saajaga toetuse andmiseks ja kasutamiseks leping. Välisministeeriumi põhimäärus e § 2 4 punkti 1 kohaselt võib kantsler volit ada ministeeriumi teenistujaid ministeeriumi esindama . Praktikas on seni ü ldjuhul sõlmi nud riigieelarvest antava siht toetuse lepingu ministeeriumi nimel valdkonna eelarvejuht, ke da kantsler on selleks volitanud , või muu ministeeriumi õigusaktides selleks volitatud isik . Leping sõlmitakse t oetuse määramise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemisest. Kui lepingut määruses sätestatud tähtaja jooksul ei sõlmita , võib see olla t oetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise alus. AvTS i § 36 lõike 1 punktide 9 ja 10 kohaselt on keelatud salastada eelarvevahendite kasutamist, eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi ning asutuse varalisi kohustusi. Seega AvTS i kohaselt ei saa toetuse andmise lepingu kogu sisu olla täieliku juurdepääsupiiranguga ja lepingupartneriga ei saa kokku leppida, et teabe avaldamise piiranguid rakendatakse suuremas mahus, kui seaduses on ette nähtud. Järelikult on lepingu see osa, mis käsitleb eelarvest raha andmist, igal juhul avalik. Toetus e väljamaksmise tingimused lepitakse poolte vahel kokku lepingus ja toetus makstakse välja 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimis es t , kui taotlusvooru tingimustes ei ole ette nähtud teistsuguseid väljamakse tingimusi. Seega võib taotlusvooru tingimustes või lepingus ette näha toetuse väljamaksmise ka teisiti : t oetuse võib välja maksta ühes osas või mitmes osas lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist. Paragrahv 1 5 reguleerib toetuse saaja kohustusi. Toetuse saaja peamine kohustus on saavutada p rojekti tulemuse d , kasuta des toetust taotluses, taotluse määramise otsuses ja määruses sätestatu järgi . Projektile antav toetus on piiratud kasutusega, st toetuse saaja tohib toetust kasutada vaid taotluse tegevuskavas ja eelarves esitatud kulude katteks toetuse andja ettenähtud perioodil. Toetuse saaja peab esitama ministeeriumile toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning muud tea vet , samuti projekti lõppe mise järel tähtajaks aruande . V iivitamat a peab ta teata ma asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud projekti tegevused taotluses esitatud tegevuskavas näidatud mahus või mille tõttu ei ole ta võimeline täitma kõiki tegevuskavas ettenähtud tingimusi , ning esitama toetuse andjale kirjaliku taotluse tingimuste muutmiseks . Toetuse saaja peab toetuse kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama Välisministeeriumile kui toetuse andjale. Kui to e t use saa jale ülekantud vahendeid jääb pr ojekti lõppemisel üle, peab toetuse saaja allesjäänud raha, olenemata summast , ministeeriumile 14 päeva jooksul alates aruande kinnitamis est tagasi maks m a. T oetuse saaja peab säilitama toetuse kasutamisega seo tud dokumente vähemalt seitse aastat toetuse kasutamise perioodi aasta lõpust kooskõlas raamatupidamise seadusega. Juriidilisest isikust toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest. Paragrahv 1 6 näeb ette, millised toetatava projekti kulud on põhjendatud ja asjakohased. Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus projekti tulemuste saavutamiseks, selle tasub toetuse saaja, see on tõendatud algdokumendiga ja selgelt kirjendatud raamatupidamises. Projekti kulu jaguneb projekti tegevustega seotud otseseks kuluks ja üldkuluks. Otsene kulu on töötasud, seadusest tulenevad riiklikud maksud, maksed ja hüvitised ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, teadustöö kulud, lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud vara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavate teadus- ja arendustegevuste ning uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamise kulud. Üldkulu on toetuse saaja asutuse kulu, mis on seotud projekti haldamisega ja projekti täitmiseks vajaliku keskkonna tagamisega. Üldkulu määr võib olla kuni 15 % toetuse summast , mis on praktikas kasutatav mõistlik keskmine määr . Toetuse saajal on § 1 7 kohaselt toetuse kasutamise kohta aruandluse kohustus. Taotlusvooru tingimustes võib ette näha täiendavad aruandluse nõuded olenevalt toetatava tegevuse eripärast (n äite k s vahearuannete esitamise kohustus) . T oetusi antakse riigieelarvest ja seega on tegemist avaliku rahaga, mida tuleb kasutada õiguspäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt . A ruand lus kohustus on vajalik, et kontrollida, kas toetust on kasutatud otstarbekohaselt. Se e võib küll riivata toetuse saajate tegevusvabadust, kuid kuna taotlus toetuse (rahalise hüve) saamiseks esitatakse vabatahtlikult , siis peab taotleja arvestama , et tema tegevus raha kasutamisel peab olema läbipaistev ja on aruandluskohustusega. Alati on võimalus toetust mitte taotleda. Toetuse saaja saadab pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu ministeeriumile toetuse kasutamise kohta aruande ja teadustöö või tegevuse ülevaate kooskõlas lepinguga. T oetuse saaja esitab tegevuste sisuaruande ja toob välja kulud tegevuste kaupa . Sisuaruanne peab sisaldama elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega . Kontaktisik kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet ning küsi b vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta ning t oetuse saaja l on kohustus toetuse kasutamise kohta selgitusi anda . Kui tegevused on ellu viidud kõigi tingimuste kohaselt ning aruanne kajastab nõutud teavet ja andmeid, teavitab kontaktisik toetuse saajat aruande kinnitamisest. Aruande kinnitamisega loetakse p rojekt lõppenuks. Kuna tegemist on riigieelarvest makstavate vahenditega, siis on t oetuse saaja l kohustus võimalda da ministeeriumi järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust , samuti tagada juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Nimetatud kohustus kehtib kuni toetuse kasutamisega se o tud dokument ide säilitamise tähtaja lõpuni ehk seitse aastat alates asjaomase aasta lõpust. E elnõu § 1 8 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetuse tagasinõudmise võimalus kaitseb avaliku raha läbipaistvat ja eesmärgipärast kasutust. Toetuse tagasinõudmisel on tegemist alusetult saadud soodustuse (hüve) tagastamisega. Riigikohus on selgitanud, et oma olemuselt on toetuse tagasinõudmine sanktsioon ja selliseid norme ei tohi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõike 1 kohaselt tõlgendada laiendavalt. Kõik toetuse saaja kohustused ei ole ühtviisi olulised toetuse eesmärkide saavutamiseks ega ole seega toetuse tagasinõudmise aluseks. Toetuse tagasinõudmise otsus on HMS i tähenduses haldusakt. Toetuse tagasinõudmisel tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks toetuse määramise otsus , millega anti toetuse saajale õigus otsuses nimetatud summas toetust saada . Tegemist on andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks ( HMS i § 66 lg -d 2 , 3 ja 4 ). Toetuse võib tagasi nõud a nelja aasta jooksul alates toetuse andmise otsuse tegemise päevast. M inisteeriumi l on õigus nõuda , et toetus tagasta taks osaliselt või täies mahus , kui toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel või kasutamisel teadvalt valeandmeid või varjanud andmeid või muud teavet . Karistusseadustiku § 280 sätestab süüteona haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, mistõttu tuleb tagasinõudmise otsus igal juhul teha valeandmete esitamise korral. T oetus tuleb tagasi nõuda ka juhul, kui toetuse kasutamisel on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud ja toetust määratud . Samuti on tagasinõudmiseks alus, kui toetust ei ole kasutatud sihipäraselt toetuse andmisel ettenähtud otstarbel või tingimustel , sealhulgas juhul, kui toetust on kasutatud toetuse saaja majandustegevuseks või ei ole täidetud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult või ei ole esitatud toetuse kasutamise aruannet . Toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja ise ei ole tagastanud toetuse kasutamise perioodi lõppemise järel kasutamata jäänud toetusvahendeid . Toetuse võib tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest . K ui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist , on see samuti põhjus toetus tagasi küsida . Toetuse täieliku või osalise tagasinõude ettepaneku teeb komisjon kantslerile. Toetuse tagasinõudmise otsustab kantsler. Toetuse saaja peab t agasinõude täitm a 60 kalendri päeva jooksul alates tagasinõude otsuse tegemisest . Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. TAIKS i § 20 lõige 7 näeb ette, et sihtt oetuse tagasinõudmise korral on õigus toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,05 protsenti päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. 6. p eatükis sätestatakse määruse rakendamise sätted . Paragrahv is 19 nä hakse ette uuele korrale ülemineku sätted . Kõik enne määruse jõustumist sõlmitud lepingu tes ette nähtud toetuse andmise tingimused kehtivad kuni lepingute lõppemiseni ja neile käesolevat korda ei rakenda t a. 3. Riigiabi analüüs ELi toimimise lepingu artik li 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. EL i teatises määratle takse teadusasutusena üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, tuleb seda hinnata vii e kriteerium i alusel : 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust EL i riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumi d ele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest Toetust antakse Välisministeeriumile riigi eelarves ettenähtud vahenditest. 2) Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega , mis seisneb toodete ja teenuste pakkumises teataval turul . Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirdealane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ja ettevõtja ning ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Määruse kohaselt ant akse sihttoetust üksnes mittemajandustegevuseks ja projekti tulemus el saadud teadmisi võib laialdaselt levitada , seega ei ole antava toetuse puhul tegemist riigiabiga. 3) Abimeetmel on valikuline iseloom Kuna määrus näeb ette nõuded sihttoetuse taotlejatele ja taotlusvoorudes võidakse seada täiendavalt tingimusi, mis piiravad taotlejate ringi , siis on meetmel valikuline iseloom. Samuti võidakse anda sih t toet u st otsustuskorras, mis on juba olemuslikult valikuline. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Välisministeerium i antav s ihttoetus on mõeldud teadmiste leviku suurendamiseks. Toetus võib anda toetuse saajale selle kasutamisel teatava majandusliku eelise omandatavate teadmiste kaudu , kuid toetuse saajal on kohustus hoida toetuse kasutamisel majandustegevus ja mittemajandustegevus raamatupidamises lahus ning toetuse tulemid avalikustada . M ääruses on sätestatud ministeeriumi õigus toetus tagasi nõuda, kui seda on kasutatud majandustegevuseks või ei ole kasutatud sihipäraselt toetuse andmise otstarbel . 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust EL i riikide vahel Lähtudes toetuse eesmärgist – edendada Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja Eesti välispoliitika areng u t teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu – , ei mõjuta Välisministeeriumi antav riigispetsiifiline sihttoetus EL i riikide vahel konkurentsi või kaubandus t . Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist . Käesoleva korra aluseks olev TA I KS i § 20 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud. Samuti näeb TAIKSi § 5 punkt 3 ette põhimõtte, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed on kättesaadavad avalikkusele . M ääruse eelnõu kohaselt peab toetuse andmisel tegevuste tulem olema avalikkusele vabalt kättesaadav . Need nõu ded taga vad , et tegemist ei ole riigiabiga, sest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseerita teadus- ja arendus tegevuses osalevate asutus t e ega isikute majandustegevust ja kellelgi ei teki konkurentsieelist , kuna toetuse kasutamise tulemused o n avalikud . Ku na sihttoetust antakse üksnes mittemajandustegevusteks, ei ole tegemist riigiabiga. 4. Määruse mõjud Mõju teadusele Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning see aitab kaasa ühiskonna teadmistepõhisele arengule . Määruses kehtestatud tingimused on läbipaistvad ning seega on Eestis teadus- ja arendustegevusega tegelevatel asutustel ja isikutel võimalik ette näha, millistel tingimustel on neil võimalik oma tegevusteks Välisministeeriumilt sihttoetust taotleda ja saada. Kuna sihttoetuse tulemid tuleb avalikustada, siis on sihttoetuse andmisel laiem positiivne mõju teadus- ja arendustegevus ele ning innovatsiooni le kui üksnes toetuse saaja kasu. Sihttoetuste andmine edendab välispoliitikaga seotud teadus- ja arendustegevusi ning teadmisi ja avaldab sellega mõju ühiskonna le . Koostöö välispoliitika valdkonnas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ning isikutega sihttoetuste kaudu aitab kaasa teaduse arengule välispoliitika valdkonnas. Mõju teadus- ja arendusasutus tele Määruse peamine sihtrühm on Eesti ülikoolid, teadus- ja aren dusasutused ning teadusega tegelevad eraõiguslikud juriidilised isikud. M äärusel on mõningane mõju nende tegevusele . Ministeeriumil on rahalis ed vahendid, et ellu viia ministeeriumi tegevus valdkon dade ja välispoliitika eesmärkide saavutamiseks teadus- ja arendustegevusi . M äärus näeb selleks ette menetluse , mille abil on võimalik vajalikke tegevusi ellu viia sooviva i d isiku i d leida ja nende tegevust toetada . Määruse sihtrühm on väike, sest välispoliitika valdkonna ga kokkupuudet omavaid teadus- ja arendusasutusi ei ole Eestis kuigi palju. Eestis on H aridus- ja Teadusministeeriumi andmetel üldse kokku seitse ülikooli, kaheksa riigi ja avalik-õiguslikku teadus- ja arendusasutust, seitse eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust ning üks evalveeritud rakenduskõrgkool. Neist tegele vad välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga vaid mõned. Määrus loob ministeeriumis uue sihttoetuste andmise praktika ja annab võrdsed võimaluse d kõigile toetusele konkureerivatele ülikoolidele, teadus- ja arendusasutustele ning muudele teadus - ja arendustegevusega tegelevatele isikutele . T aotlusvoorus osalemiseks on vajalik taotlejal projekt läbi mõ elda , kavandada tegevuse d , arutada projekti meeskonna ja partneritega ning arvestada kulud . Selle põhjal tuleb vormista da ja esitada ministeeriumile taotlus ning sihttoetuse saamise korral toetuse kasutamise aruan ne . See tähenda b taotlejatele ajamahuka t töö d ja mõningas t halduskoormus t . Ka kehtestatava korra ja taotlusvoorude tingimustega tutvumine võib võtta aega . Ent taotlejate halduskoormus ei suurene võrreldes olemasoleva praktikaga , sest ka seni on ministeerium andnud sihttoetust vaid taotluse alusel . M inisteeriumilt sihttoetuse saamiseks tuleb koostada ja esitada taotlus, sõlmida leping ning esitada toetuse kasutamise kohta aruanne. Eelnõu on kooskõlas teadusasutuste autonoomia põhimõttega, mille kohaselt on teadus- ja arendusasutusel avar enesekorraldusõigus ning seega õigus otsustada oma teadus- ja arendustegevuse ning ministeeriumi taotlusvoorudes osalemise üle. M ääruse avaldamine Riigi Teatajas tagab Välisministeeriumi ning teadus- ja arendusasutus te vahel järjepidev a ja jätkusuutliku ehk senisest selgema teabe vahetuse ja ühtsema korralduse siht toetuste andmisel. Mõju Väl isministeeriumi töökorraldusele Määrus muudab Välisministeeriumi täidetava d avalik ud ülesan ded , tegevuse ja menetlus protsessid läbipaistv amaks , kuna siht toetuste andmise ks kehtestat akse selged avalikustatud tingimused. Määruse kehtestamisega luuakse tingimused , mis aitavad järgida riigieelarve kasutamise üldpõhimõt teid , nagu vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine ning võimalike toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Määrusega kehtestatavad toetuste andmise regulatsioonid mõjutavad V älisministeeriumi antava te siht toetuste menetlust ja hõlbusta vad taotlejatega seotud teabe vahet ust. M ääruses sätestatud kõigile teadaolevad selged reeglid ja tingimused parandavad siht toetuste andmise menetluse kvaliteeti ja tagavad taotlusvoorude kaudu sihttoetuse andmise otsuste ja menetluse läbipaistvuse , maandade s sellega korruptsiooniriske. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendami sega kaasnevad lisategevused Välisministeeriumi asjaomaste teenistujate , eelkõige ministeeriumi teadusnõuniku töökohustuste s. M ääruse regulatsiooni on vaja tutvustada nii m inisteeriumi teenistujatele, kes seda rakendavad ja asjakohaseid otsuseid ette valmistavad , kui ka sihttoetuse taotlejatele, kelle jaoks kehtestatav regulatsioon on uus. Riigieelarve vahendite läbipaistva jagamise ja kasutamise halduskulud on siiski kulutõhusad, st raha jagamine ja kasutamine ei tekita toetuste mahuga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, selle rakendamine ei too ka riigieelarvesse tulu. T eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetust e ks vajalikud vahendid otsustatakse iga-aastases riigieelarves. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s. o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vabariigi Valitsuse r eglemendi § 6 lõike 1 kohaselt esitat akse määruse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile ning Rahandus ministeeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile , Tallinna Ülikoolile , Tallinna T ehnikaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Teaduste Akadeemiale, Mittetulundusühingule Eesti Noorte Teaduste Akadeemia , Sihtasutusele Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur. Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 13.11.2025 nr 15.1-2/7155 Välisministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välisministri määruse „Välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Palun eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada hiljemalt 27. novembriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1. määruse eelnõu 7 lehel; 2. seletuskiri 17 lehel. Lisaadressaadid: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia, Mittetulundusühing Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Imar Yacine Koutchoukali [email protected] Merike Alep, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/25-1278 - Välispoliitika valdkonnas teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aa7da2a-0517-4c5a-b3ca-6a3a8f356e08 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aa7da2a-0517-4c5a-b3ca-6a3a8f356e08?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main