Siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 27.11.2025 nr 1-6/3307-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega Ülle Leht [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi ja sõnastan selle järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“. 2. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 3. Muudan käskkirja punkti 1.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: „hea valitsemise indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", millega mõõdetakse võrdsete võimaluste edenemist. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ tegevuse 1 „Põhiseadusliku korra tagamine“ peatükis 3.1.3 „Terrorismivastane võitlus“ arendusülesandesse 1.4 „Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid  rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused aitavad suurendada suutlikkust tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega seotud riske. Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. Programmis „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ on märgitud, et ohuks on (internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks.“. 4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“. 5. Muudan käskkirja punkti 2.2.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud, sh lennuettevõtete liidestamise kulud. Vajadusel kaetakse projektist eu-LISA poolt loodava ruuteri liidestamise kulud või selle toetavad tegevused. BRIIS andmekogu näol on tegemist IKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus töödeldakse reisijate broneeringuandmeid, sh eelteabe andmeid. See võimaldab õiguskaitseasutustel hinnata reisijate seoseid terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Projektiga teostatakse andmete ekspordi funktsionaalsuse jätkuarendusi. Samuti luuakse BRIIS andmekogu uus funktsionaalsus, mis võimaldab teatud lennuliine sisse ja välja lülitada. Antud funktsionaalsus on  vajalik, et täita Euroopa Kohtu otsusest nr C-817/19 tulenev PNR direktiivi tõlgendus. Projektist kaetakse SMITi töötajate tööjõukulud ja sisseostetud arendusteenuste kulud.“. 6. Muudan käskkirja punkti 2.2.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2.3. Projekti tulemus Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja andmete ekspordi funktsionaalsuse jätkuarendused.“. 7. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.06.2023–31.12.2029“. 8. Muudan käskkirja punkti 2.3.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“. 9. Muudan käskkirja punkti 2.4.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.03.2023–31.12.2029“. 10. Muudan käskkirja punktis 4.1 toodud esimest väljundnäitajat järgmiselt: Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase tase ühik 2024 2029 BRIIS O.1.2 arv 2 11 Koosolekud/ seminarid/ andmekogu jätkusuut Ekspertide õppekülastused tähendavad likkuse kohtumiste/ vastastikust õppimist, et tagamine, infovaheta õpikodade/ jagada teadmisi ja häid mise võimekuse õppekülastuste tavasid. See hõlmab projekti parandamine ja arv raames läbiviidavaid riiklikke jätkuarenduste ja rahvusvahelisi tegevusi. teostamine PPAs 11. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt: Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete abikõlblikest kaasfinantseering kulude määr kuludest) EUR (25% abikõlblikest EUR (% otsestest kuludest) EUR kuludest) BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse 7% tagamine, infovahetamise 647 314 215 771 võimekuse parandamine ja 863 085 jätkuarenduste teostamine PPAs BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse 0% tagamine, infovahetamise 662 455 võimekuse parandamine ja 1 987 364 2 649 818 jätkuarenduste teostamine SMITis Tegevustoetus – 0% broneeringuinfo üksuse 1 236 827 412 276 ametnike personalikulud 1 649 102 (2022-2029) Tegevustoetus – BRIIS 0% andmekogu 256 650 85 550 342 200 ülalpidamiskulud KOKKU 5 504 205 12. Muudan käskkirja punkti 7.6.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, infopäevade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud), ruumide ja tehnika rent, toitlustus);“. 13. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“. 14. Muudan käskkirja punkti 10.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 15. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 16. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt: „11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“. Lisa: Seletuskiri  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga muudetakse TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi, täpsustatakse tegevusi ja suurendatakse eelarvet, kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjades nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Sissejuhatavat osa on täiendatud strateegilise alusdokumendiga „Kindel sisejulgeolek 2025- 2028“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/13, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6811 sätestatud norme, seega kogutakse reisija eelteabe andmeid BRIIS2 andmekogusse. Määrusega kehtestatakse selgemad ja täpsemad eelteabe kogumise normid, lisaks luuakse andmete edastamiseks keskne andmeedastuspunkt ehk ruuter, mille arendamise ja haldamise eest vastutab eu-LISA3. Tulevikus hakkavad lennuettevõtted liikmesriikidele nii reisija eelteabe kui ka broneeringuinfo andmeid edastama ruuteri kaudu. BRIIS andmekogu liidestamine ruuteriga planeeritakse vastavalt eu-LISA poolt suvel 2025 aastal antud ajakavale. Eeltoodust lähtuvalt täpsustatakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis4“ sisu, pikendatakse projektide elluviimise aega 2029. a lõpuni ja suurendatakse kolme projekti eelarvet. Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalisuse tagamisel. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks 2 BRIIS – broneeringuinfo andmekogu 3 Eu-LISA – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet 4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Samuti tõstetakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs“ väljundnäitaja „O.1.2 Ekspertide kohtumiste/ õpikodade/ õppekülastuste arv“ sihttase 11-ni. Täiendatakse punkti 7.6.2. ja lisatakse abikõlblike kulude nimekirja töötubade läbiviimine, et võimaldada rahastada lisaks seminaridele ka praktilisi töötubasid. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. Kuna projektide elluviimise tähtaega pikendatakse maksimaalse võimaliku tähtajani (31.12.2029), tuleb elluviijal lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või tegevuste lõpetamisest, kui tegevused lõpetatakse enne abikõlblikkuse tähtaega. Muudetakse punktis 10.8. toodud kohustust anda elluviijale aruande puuduste kõrvaldamiseks 10 tööpäeva, kuna Siseministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatava aruande tähtaeg ei võimalda nii pikka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks elluviijale anda. Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.  KÄSKKIRI 27.11.2025 nr 1-6/3307-1 muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130 Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“. TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed); - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: „hea valitsemise indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", millega mõõdetakse võrdsete võimaluste edenemist. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ tegevuse 1 „Põhiseadusliku korra tagamine“ peatükis 3.1.3 „Terrorismivastane võitlus“ arendusülesandesse 1.4 „Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused aitavad suurendada suutlikkust tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega seotud riske. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 2 (12)  Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsiooni- meetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. Programmis „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ on märgitud, et ohuks on (internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projekti 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 (12)  raames võetakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse tööle andmeanalüütik, kaetakse arendus- ja projektitegevustesse panustavate inimeste ja projekti juhtimisega seotud kulud ning lähetus- ja koolituskulud. 2.1.2. Projekti sihtrühm: Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.1.3. Projekti tulemus Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on turvaliselt töödeldud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6814 (edaspidi PNR direktiiv) toodud nõuetele. Tagatud on jooksev lennuettevõtete liidestamine andmekoguga. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2029 2.1.5. Projekti elluviija: PPA 2.2. BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning infovahetust. Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud, sh lennuettevõtete liidestamise kulud. Vajadusel kaetakse projektist eu-LISA5 poolt loodava ruuteri liidestamise kulud või selle toetavad tegevused BRIIS andmekogu näol on tegemistIKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus töödeldakse reisijate broneeringuandmeid, sh eelteabe andmeid. See võimaldab õiguskaitseasutustel hinnata reisijate seoseid terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Projektiga teostatakse andmete ekspordi funktsionaalsuse jätkuarendusi. . Samuti luuakse BRIIS andmekogu uus funktsionaalsus, mis võimaldab teatud lennuliine sisse ja välja lülitada. Antud funktsionaalsus on vajalik, et täita Euroopa Kohtu otsusest nr C-817/19 tulenev PNR direktiivi tõlgendus. Projektist kaetakse SMITi töötajate tööjõukulud ja sisseostetud arendusteenuste kulud. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 2.2.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.2.3. Projekti tulemus 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks 5 Eu-LISA – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet 4 (12)  Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja andmete ekspordi funktsionaalsuse jätkuarendused. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.06.2023 – 31.12.2029 2.2.5. Projekti elluviija: SMIT 2.3. Tegevustoetus - broneeringuinfo üksuse ametnike personalikulud 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames värvatakse broneeringuinfo analüüsiüksusesse täiendav ressurss (analüütikud). Selle tulemusena tõhustatakse broneeringuinfo andmete riigisisest ning rahvusvahelist teabevahetust. 2.3.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.3.3. Projekti tulemus Broneeringuinfo üksuse poolt tagatud piisav võimekus infovoogude, jälgimisnimekirjade, välisandmekogude või riskikriteeriumi automaatsete tabamuste ning Europoli, teiste riikide broneeringuinfo üksuste ja pädevate asutuste esitatud taotluste haldamiseks. Samuti on koostatud ning ajakohastatud Euroopa Liidu siselendude riskihinnangut. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2029 2.3.5. Projekti elluviija: PPA 2.4. Tegevustoetus – BRIIS andmekogu ülalpidamistoetus 2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk Projekti raames tagatakse BRIIS andmekogu ja serverite toimepidevus, mille kaudu edastatakse reisijate andmeid lennuettevõtete poolt. Soetatakse Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse reisibüroode andmebaasi litsents(id), mis võimaldavad tõsta broneeringuinfo analüüsimise võimekust. Samuti viiakse läbi andmekogu läbistus-turvatestid. Vajadusel tasutakse TYPE-B sõnumite litsentsitasu teenuse pakkujale. 2.4.2. Projekti sihtrühm Sihtrühm on pädevate asutuste ehk PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Samuti teiste riikide õiguskaitseasutuste ametnikud, kes tegelevad terrorismi ja raske kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimisega. 2.4.3. Projekti tulemus Soetatud on vajalikud litsentsid ning seeläbi on tagatud BRIIS andmekogu töökindlus. 5 (12)  2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023 – 31.12.2029 2.4.5. Projekti elluviija: SMIT 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase tase ühik 2024 2029 BRIIS O.1.2 Ekspertide arv 2 11 Koosolekud/ seminarid/ andmekogu jätkusuutl kohtumiste/ õppekülastused tähendavad ikkuse õpikodade/ vastastikust õppimist, et tagamine, infovaheta õppekülastuste jagada teadmisi ja häid mise võimekuse arv tavasid. See hõlmab projekti parandamine ja raames läbiviidavaid riiklikke jätkuarenduste ja rahvusvahelisi tegevusi. teostamine PPAs BRIIS O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, andmekogu jätkusuutl töötatud/ tarkvara ja andmeid. ikkuse kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti tagamine, infovaheta hooldatud IKT- loodud/ kohandatud/hooldatud mise võimekuse süsteemide arv IKT-süsteeme. IKT- parandamine ja süsteemide loomine tähendab jätkuarenduste uue IKT-süsteemi loomist. teostamine PPAs Kohandatud/ hooldatud IKT- BRIIS süsteem hõlmab kõiki andmekogu jätkusuut muudatusi pärast IKT- likkuse süsteemi kasutuselevõttu, et tagamine, infovaheta parandada vigu, parandada mise võimekuse jõudlust vm, sealhulgas lisada parandamine ja olemasolevale IKT-süsteemile jätkuarenduste uusi funktsioone või uuendada teostamine SMITis riistvara Tegevustoetus – broneeringuinfo üksuse ametnike personalikulud (2022- 2029) Tegevustoetus - BRIIS andmekogu ülalpidamiskulud 6 (12)  4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase ühik 2029 Tegevustoetus - R.1.6 Selliste arv 1 Selliste haldusüksuste arv, mis on broneeringuinfo haldusüksuste arv, välja töötanud või ajakohastanud üksuse ametnike mis on välja töötanud olemasolevaid personalikulud (2022- või ajakohastanud teabevahetusmehhanisme/ 2029) olemasolevaid menetlusi/ vahendeid/ teabevahetusmehhani juhiseid teabe vahetamiseks teiste sme/ menetlusi/ liikmesriikidega/ liidu organite, vahendeid/ juhiseid ametite või asutustega/ kolmandate Tegevustoetus – teabe vahetamiseks riikidega/ rahvusvaheliste BRIIS andmekogu teiste organisatsioonidega ülalpidamiskulud liikmesriikidega/ liidu organite, ametite või asutustega/ kolmandate riikidega/ rahvusvaheliste organisatsioonidega 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete abikõlblikest kaasfinantseering kulude määr kuludest) EUR (25% abikõlblikest EUR (% otsestest kuludest) EUR kuludest) BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse 7% tagamine, infovahetamise 647 314 215 771 võimekuse parandamine ja 863 085 jätkuarenduste teostamine PPAs BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse 0% tagamine, infovahetamise 662 455 võimekuse parandamine ja 1 987 364 2 649 818 jätkuarenduste teostamine SMITis Tegevustoetus – 0% broneeringuinfo üksuse 1 236 827 412 276 ametnike personalikulud 1 649 102 (2022-2029) Tegevustoetus – BRIIS 0% andmekogu 256 650 85 550 342 200 ülalpidamiskulud KOKKU 5 504 205 [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 7 (12) 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust. 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, infopäevade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud), ruumide ja tehnika rent, toitlustus); 7.6.3. koolitusmaterjalide, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine); 7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge); 7.6.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.6.6. litsentside kulu; 7.6.7. infosüsteemide arendamise, tööshoidmise ja testimise kulud; 7.6.8. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.6.9. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.6.2. nimetatud juhtudel. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8 (12) 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; 9 (12)  - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 9.3.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 9.3.10. säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10 (12) 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. 11.8.TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 11 (12) 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. [Siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130 on punktides 7.6.5., 8.4., 9.3.5., 9.3.7., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e- toetuse keskkond“] (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht [muudetud siseministri 07.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/130] 12 (12) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1325 - Siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0e1b9ad-7f96-4fb8-bfe2-6c745e498938 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0e1b9ad-7f96-4fb8-bfe2-6c745e498938?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main