01.07.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja diviisi koosseisu. Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ja patarei. Muudatuste peami ne eesmär k on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid. Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi. Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Eelnõu mõju ei ulatu Kaitseväest väljapoole ja halduskoormus t ei mõjuta . Eelnõu ettevalmistaja Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ja e elnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ( marion.saarna
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole se otu d menetluses ole v a seaduse ega määruse eelnõu g a . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse liigitumist, lisades loetellu rügemendi ja patarei. Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded. Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel. Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki, rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad diviisile süvaründevõime ning võimekuse toetada brigaadide ja maakaitseringkondade lähilahingut . Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid. Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse patareiks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõi get 3 punktiga 2 1 . Muudatusega luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement. Riigikaitse arengukava (RKAK 20 35 ) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muut a rahuaegne suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks , et tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires. Suurtükiväerügemendi ülesan ded on: 1) s uurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine; 2) s uurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine; 3) d iviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine; 4) r ügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine; 5) r ügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning hoidlates riigivara ladustamise korraldamine; 6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine; 7) ajateenistuse ja ajateenijate üld - ja erialase väljaõppe korraldamine; 8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine; 9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine; 10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis; 11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine. Eelnõu § -s 2 sätesta takse määruse jõustumise täht päevaks 1 . august 2025. 3. Eelnõu mõju Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab tõhustada Kaitseväe toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning taga takse väevõime kesk n e juhtimine ja koordinatsioon. Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva koosseisu piirarvude piires. Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määru se rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakend amis ega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine allüksusena korrastab K aitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei teki. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6 . Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub 1 . august il 2025. a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Eelnõule märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.
Riigikantselei 16.07.2025 nr 5-3/25/10-3
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
[email protected]
Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine
Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a
määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine“ eelnõu. Palun eelnõu arvata 24.07.2025 istungi
päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Lisad: Lisa 1. Eelnõu
Lisa 2. Seletuskiri
Eda Loo-Suun
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 01.07. 2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 6 lõige t 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ brigaad , “ tekstiosa ga „ rügement ,“ ja pärast tekstiosa „ kompanii “ tekstiosa ga „ , patarei “; 2) paragrahvi 9 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) rügement ; “. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2025. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär
01.07.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja diviisi koosseisu. Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ja patarei. Muudatuste peami ne eesmär k on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid. Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi. Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Eelnõu mõju ei ulatu Kaitseväest väljapoole ja halduskoormus t ei mõjuta . Eelnõu ettevalmistaja Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ja e elnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ( marion.saarna
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole se otu d menetluses ole v a seaduse ega määruse eelnõu g a . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse liigitumist, lisades loetellu rügemendi ja patarei. Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded. Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel. Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki, rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad diviisile süvaründevõime ning võimekuse toetada brigaadide ja maakaitseringkondade lähilahingut . Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid. Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse patareiks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõi get 3 punktiga 2 1 . Muudatusega luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement. Riigikaitse arengukava (RKAK 20 35 ) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muut a rahuaegne suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks , et tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires. Suurtükiväerügemendi ülesan ded on: 1) s uurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine; 2) s uurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine; 3) d iviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine; 4) r ügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine; 5) r ügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning hoidlates riigivara ladustamise korraldamine; 6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine; 7) ajateenistuse ja ajateenijate üld - ja erialase väljaõppe korraldamine; 8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine; 9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine; 10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis; 11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine. Eelnõu § -s 2 sätesta takse määruse jõustumise täht päevaks 1 . august 2025. 3. Eelnõu mõju Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab tõhustada Kaitseväe toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning taga takse väevõime kesk n e juhtimine ja koordinatsioon. Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva koosseisu piirarvude piires. Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määru se rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakend amis ega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine allüksusena korrastab K aitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei teki. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6 . Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub 1 . august il 2025. a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Eelnõule märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.
EELNÕU 01.07. 2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 6 lõige t 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ brigaad , “ tekstiosa ga „ rügement ,“ ja pärast tekstiosa „ kompanii “ tekstiosa ga „ , patarei “; 2) paragrahvi 9 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) rügement ; “. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2025. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär