Hindamiskriteeriumid ja metoodika
Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus;
kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb
eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai
ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli
täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti
tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid
paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina
tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu
võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu
näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin
hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin
need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem.
Avalik huvi
Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad
ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka
tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab
see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras.
Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid
gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe."
1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides
tegutsevaid organisatsioone.
2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike
huvidega.
Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike,
kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega
(arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)."
3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.
4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.
5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste
praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud
valdkonna eesmärkidega.
Tulemuslikkus
1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad
planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste
rahastamise tulemuslikkust tervikuna.
2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on
kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.
3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja
võimalusel ka tulemusindikaatoreid.
4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul)
ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud,
kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus).
5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise
(meetme/programmi) tulemuslikkust.
6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või
seda, mille elluviimiseks toetusi antakse.
Kaasatus
1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja
rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega
võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis.
2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele,
valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele.
3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi
reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja
töökultuuri kohta.
Läbipaistvus
1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise
põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on
lihtsasti leitav.
2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise
juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas
rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas
korras (miinimum).
3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused
rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.
4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).
5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja
kriteeriumid on avalikud.
6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.
Ligipääsetavus
1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida
rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid.
2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.
3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad.
Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või
ühenduste rühmale.
4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes
asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad
tulenema rahastamise eesmärgist.
5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.
Võimekus
1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja
pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust.
2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.
3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.
Kaitseministeerium
Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda otsesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutsevaid
organisatsioone. Projektitoetuste seotus kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkidega ja toetuse
andmise eesmärgid on korras välja toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on võimalik
lisainformatsiooni saada ministeeriumi veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkuleppeid ei seota.
Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul võimaldavad toetuste taotlejaile seatud kriteeriumid
hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leitavate mõõdetavate
eesmärkide (sihtarvudes väljendatud) täidetuse kirjelduste pinnalt. Tingituna kaitsevaldkonnas üha
suurenevast konkurentsist saavad projektitoetust alla 50% taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.
Toetuste kasutamise aruanded on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt koostatakse ka
koondülevaade, millega hinnatakse omakorda toetuste tulemuslikkust. Kogemuse pinnalt täiendatakse
menetlusdokumentide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taotlejale. Ministeerium plaanib
kulutõhususe parandamiseks üle minna taotluste menetlemise infosüsteemi kasutamisele.
Kaasatus Vabaühendustega ei konsulteerita rahastamise tingimuste väljatöötamisel, sh
eesmärkide püstitamise etapis, eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministeeriumi strateegiast.
Ministeerium kaalub vabaühendustele kaasarääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise
alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine päevakorda tõuseb.
Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised eesmärgid on konkursside juures avalikustatud ja
veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingimuste info kättesaadav. Toetusi jagatakse avaliku konkursi
alusel. Toetuste kasutamise aruanded on avalikult kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistris. Ka
hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad on samast leitavad. Vabaühendused saavad enne
hindamiskomisjoni ja kantsleri lõplikku rahastamise kohta tehtavat otsust esitada omapoolse seisukoha.
Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeglid on selged ning rahastamise korras eristatakse
projekti- ja tegevustoetust. Sealjuures tegevustoetust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku arengu
ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste korraldamiseks
antavaks rahastuseks. Teenuse delegeerimine korraldatakse halduslepinguga. Hetkel kehtiv määrus
lubab erandkorras antavat toetust, kuid see peab olema põhjendatud ja strateegilisi eesmärke toetav.
Reeglina jagatakse toetusi läbi konkursside. Nende tingimused ei ole diskrimineerivad. Arvestada tuleb,
et ministeerium toetab projekte kaasfinantseeringuga kuni 45%.
Võimekus Ministeerium ei teosta oma valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vajaduste
hindamist (k.a nende, kellele jagatakse tegevustoetust). Toetused tervikuna aitavad kaasa ühenduste
professionaalsuse ja jätkusuutlikkuse hoidmisele. Ühenduste võimekusi ja nende arengut ei mõõdeta.
Tegevustoetustest on ühendustel võimalik katta ka üldkulusid.
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud
küsimused Kaitseministeeriumile
Viited dokumentidele
Kaitseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste
kujundamisel:
1.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste
eesmärkidega.
1.1.Kas rahastamise tingimustes on Jah.
välja toodud, et toetatakse avalikes Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja
huvides tegutsevaid kord–Riigi Teataja’
organisatsioone? §1
1.2.Kas rahastamise korras on viide, et Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja
otsused peavad olema kooskõlas kord–Riigi Teataja
avalike huvidega? §3
1.3.Kas korras või lepingus on Kaitseministeeriumil on seatud strateegilised
viidatud, millisesse arengukavasse eesmärgid, mille saavutamisse toetuste andmine
toetus panustab? panustab (täiendavalt toetab).
Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja
kord–Riigi Teataja
§3
1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on Jah.
rahastamise eesmärk? https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-
tegevused/teadus-ja-arendustegevus
https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-
tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/toetused-
riigikaitselistele-projektidele
Kaitsetööstuse valdkonna tegevustoetuste konkurss
| Kaitseministeerium
1.5.Kas sisse on seatud strateegilise Ei ole.
partnerluse ja/või pikaajaliste
tegevustoetuste praktika, mis
indikeerib, mil määral on
ühenduste roll läbi mõeldud ja
seostatud valdkonna
eesmärkidega?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised avaliku
huvi ja rahastamise ministeeriumi
strateegiliste eesmärkidega seotuse
osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja Jah.
kriteeriumid toetavad rahastamise
üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike
või programmipõhiste eesmärkide
saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad Jah, kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste
hinnata ühenduste rahastamise rahastamise tulemuslikkust. Hindamisel
tulemuslikkust? arvestatakse järgnevaid kriteeriume: projekti
eesmärgi seost konkursi eesmärgi/-märkidega;
projekti tegevused ja ajakava; projekti oodatavate
tulemuste selgus sh mõõdetavad tulemused
(sihtarvudes väljendatavad eesmärgid); esitatud
kogueelarve realistlikkust ja eesmärgipärasust;
plaane riskide maandamiseks.
2.3. Kas rahastamistingimustes on Kokku on lepitud toetuse tulemuslikkuse
kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamise metoodika. Lepingute lahutamatu osa
hindamiseks läbivad indikaatorid, on toetuse kasutamise aruanne.
ministeeriumil on nende Taotlustes kirjeldatakse projekti eeldatavaid
mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja tulemusi koos mõõdetava mahuga. Toetuse
kord? kasutamise lepingu eesmärk on anda toetus
taotluses kirjeldatud mõõdetavate eesmärkide
saavutamiseks. Aruandega hinnatakse taotluses
kirjeldatud tulemuste saavutamisest kinnipidamist.
2.4. Kas rahastamise taotluse ja Toetuse taotleja kirjeldab projekti tulemusi koos
toetusraha kasutamise aruande vormid mõõdetava mahuga. Nende saavutamist
sisaldavad minimaalselt hinnatakse.
väljundindikaatoreid, võimalusel ka
tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele Kaitseministeerium toetab projekte mis toetavad
kvalifitseeruvaile taotlejatele ministeeriumi strateegiliste eesmärkide
eraldatava toetussumma suuruse saavutamist.
otsustamisel (pigem kõigile midagi või Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast
suurem summa kõige võimakamale)? konkurentsist saavad projektitoetust alla 50%
Kas ja millistel puhkudel esineb taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.
kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist
infot tegevustoetuste saajate tegevuse kus on leitavad projektitoetuste kasutamise
tulemuste kohta? aruanded.
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise Taotluste ja aruannete menetlemisega seonduvad
halduskulud on kulutõhusad? halduskulud ei ole hetkel ministeeriumi ega
taotleja jaoks piisavalt kulutõhusad. Protsesside
tõhustamiseks minnakse üle taotluste menetlemise
infosüsteemi (TMS) kasutamisele.
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) Jah, on olemas ülevaade, mille pinnalt saab
aruannete kohta on tehtud hinnata toetuste tulemuslikkust.
koondanalüüs, et hinnata
meetmete/programmide
tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on Ei ole muudetud programme ega meetmeid, samas
muudetud on hindamise tulemusest lähtuvalt aasta-aastalt
rahastamisprogramme/meetmeid? täiendatud menetlusdokumendite vorme
eesmärgiga parendada nende keskmist kvaliteeti
(nt sh suunata kõiki taotlejaid nt selgemalt
struktureeritud / ühetaolist riskianalüüsi
koostama). Lisaks on nn parima praktika najal
koostatud ja täiendatud soovituslikku projekti
korraldamise juhismaterjali toetuse taotlejale
(KaM koduleht – Ülevaade konkursi eesmärkidest,
sihtrühmadest ja võimalikest tegevustest.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised
rahastamise tulemuslikkusega seoses
välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi
kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname
rahastamisprotsessi reguleerivate kõikidele ühendustele võrdse võimaluse toetusi
alusdokumentide ja rahastamise saada. Konkursite korraldamisel lähtutakse
tingimuste väljatöötamisel Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide
konsulteeritakse ühendustega (sh saavutamisest- ehk siis konkursite teemad
varakult eesmärkide püstitamise toetavad ministeeriumi tegevusi.
etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname
alusdokumentide ja tingimuste ühendustele võrdse võimaluse saada tegevuseks
väljatöötamisel on kaasarääkimise toetusi. Ministeerium korraldab enda strateegiliste
võimalus on antud kõigile asjast eesmärkide saavutamiseks konkursse läbi mille
huvitatud ühendustele? saavad huvitatud ühendused
projektidesse/eesmärkidesse kaasuda.
Ministeerium lähtub enda seatud eesmärkide
saavutamisest.
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse Ei ole küsitud.
ühendustelt tagasisidet Kui tuleb päevakorda protsessi sh
rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine,
alusdokumentide; siis kaalume kaasarääkimise võimaluse pakkumist.
rahastamistingimuste, rahastamise
protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised
rahastamisprotsessi
uuendamisel/muutmisel seotud
osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi Määrus „Riigikaitse toetamise tingimused ja kord“
veebilehel olevale infole, mis kirjeldab on lisatud kõikide konkursite infosse.
rahastamise põhimõtteid, tingimusi, Avaleht | Kaitseministeerium
rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. Näiteks: Toetused riigikaitselistele projektidele |
Kaitseministeerium
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv Jah
rahastamise kord on kooskõlas
rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse Jah
vabaühendustele avaliku konkursi
alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste Jah
alusel juba teada olevad toetuste saajad
on nimeliselt välja toodud RES -
is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse Toetuse saajate toetuse kasutamise aruanded on
saajate tegevusaruanded? leitavad Kaitseministeeriumi avalikust
dokumendiregistrist.
4.6. Kas taotluste hindamise kord on Hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad
avalik ja üheselt mõistetav on leitav kaitseministeeriumi avalikust
(hindamiskomisjon, kriteeriumid), dokumendiregistrist.
hindamiskomisjoni koosseis avalik?
4.7. Kas vabaühendused saavad Vabaühendusi teavitatakse hindamiskomisjoni
tagasisidet toetuse andmise ja ettepanekust taotluse rahuldamise, osalise
mitteandmise otsuste kohta? rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse
esitada oma seisukohad enne taotluse osalist
rahuldamist ja taotluse rahuldamata
jätmist. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise
või rahuldamata jätmise otsuse teeb
hindamiskomisjoni ettepanekul
Kaitseministeeriumi kantsler. Taotlejale
saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised toetuste
andmise ja kasutamise läbipaistvuse
kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged Jah. Toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetamise
rahastamise reeglid ja kasutamise leping, milles sätestatakse toetuse kasutamise
valikukriteeriumid, mida järgitakse? nõuded.
Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi
Teataja’
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud Jah.
projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse Tegevustoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,
delegeerimine? millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas
tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna.
Projektitoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,
millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, äriühingu või
vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või
tegevuste kogumit.
Teenuse delegeerimine saab toimuda halduslepinguga või muul
seadusest tulenevatel alustel.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või Toetuste määrus reguleerib erandkorras antava toetuse
sihtfinantseerimine) on korras võimalust. Erandkorras antav toetus peab olema põhjendatud
selgitatud? ning selle põhjendus hiljem kontrollitav. Erandkorras antav
toetus on erandkorras tuleneva juhtumi lahendamiseks, mida
esineb väga harva ning sellise toetuse andmine peab olema
tugevalt põhjendatud ning ministeeriumi seatud strateegilisi
eesmärke tugevalt toetav.
Toetuste andmine toimub ministeeriumis reeglina läbi
konkursite.
Sihtfinantseerimine toimub riigieelarveseaduse alusel.
Nn. katuseraha (pole jur. termin) pole ministeeriumi antav
toetus ning pole tänasel päeval ka riigieelarvest lähtuvalt
ajakohane.
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Toetuse andmise tingimused on objektiivsed ega ole
Teie hinnangul objektiivsed ja diskrimineerivad.
potentsiaalseid taotlejaid
mittediskrimineerivad? (Konkursi
tingimused ei loo eeliseid konkreetsele
ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on Jah
rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes
asjakohased ja põhjendatud. See
tähendab, et rahastamise tingimused
tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on Arendustoetuste (projektitoetus läbi konkursi) osas toetab
mõistlikud ja ei sea piiranguid ministeerium projekte kaasfinantseeringuga kuni 45% ulatuses.
ligipääsule? Ministeeriumi hinnangul on nõuded olnud mõistlikud.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised
vabaühenduste võrdse ligipääsu
tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse
edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab Ministeerium ei eralda vabaühendustele toetusi
valdkondlikult rahastatavate nende vajaduste katmiseks. Ministeerium lähtub
vabaühenduste vajadusi? toetuste eraldamisel enda strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks vajalike tegevuste toetamisest.
6.2. Kas rahastamine toetab Teie Läbi tegevustoetuse toetatakse ühenduste tegevusi
hinnangul ühenduse professionaalsust ja arengut tervikuna.
ja pädevust ning tegevuse Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja
jätkusuutlikkust? kord–Riigi Teataja’
§ 2 lg 1
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Strateegilised partnerid puuduvad.
ministeeriumi poolse strateegilise
partnerluse rahastamise tulemusena on
võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused Projektitoetuse eesmärk on anda toetuse saajale
võimaldavad katta ka organisatsiooni riigieelarveline projektitoetus projekti teostamiseks
üldkulusid? vajalike tegevuste korraldamiseks vastavalt esitatud
taotlusele. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks
loetakse Toetuse kasutamist lepingus nimetatud
projekti teostamisega otseselt seotud olevate
tegevuste kulude katmist.
Tegevustoetusega on võimalik katta ka
organisatsiooni üldkulusid.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad
tuua hilisemad muudatused, mis ei
puuduta 2023. aastat (2024+ ja
planeerimisel), kuid on olulised
rahastatavate ühenduste võimekuse
edendamise kontekstis.
Saatja: "Maarja-Liisa Kapaun" <
[email protected]>
Saaja: "Marika Tuusis" <
[email protected]>, "KM Info" <
[email protected]>
Teema: Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti KAM peatüki sisuline valideerimine
Kuupäev: 2025-07-29 11:51
Tere
Peagi on valmimas vabaühenduste riikliku rahastamise variraport. Soovin enne seda ministeeriumidega neid puudutavate peatükkide sisu valideerida.
Selleks lisan kirjale kolm faili:
1. KAM peatüki sisuline valideerimine – fail, millele tagasisidet ootan.
2. Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused (lisa1) – ministeeriumi antud vastused koos küsimustega, mille abil informatsiooni kogusin.
3. Hindamiskriteeriumid ja metoodika, mille alusel on vaadeldud ministeeriumi praktikate kattuvust ühenduste rahastamise juhendmaterjali soovitustega.
Palun anda tagasiside 2 nädala jooksul (12. augustiks).
Kuna käimas on suvepuhkuste periood, saadan selle kirja ka ministeeriumi üldmeilile.
Lugupidamisega
Maarja-Liisa Kapaun
huvikaitsespetsialist
Vabaühenduste Liit
[email protected] <mailto:
[email protected]>
5686 4114