(EIS) algatatud kooskõlastamine

Riigikantselei [email protected] 15.01.2025 nr 1-12/50-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu ühel lehel 2. Seletuskiri kahel lehel 3. Seletuskirja lisa viiel lehel Asta Trummel 628 2223 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 133 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ §-i 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust.“. Kristen Michal Peaminister Heidy Purga Kultuuriminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määrus nr 29 “Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord” (edaspidi määrus) on kehtestatud autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 133 lõike 6 alusel. Tasude väljamaksmisega tegeleb Sihtasutus Autorihüvitusfond (edaspidi ka AHF), mille asutajateks on mittetulundusühingud Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit. Kultuuriministeerium on eraldanud AHF-ile igal aastal riigieelarvelisi vahendeid tasude maksmiseks. 2023. aastal jaotati laenutushüvitisteks 500 000 eurot. Helisalvestiste ja videote laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 4889,40 eurot. Raamatute laenutuste eest jaotati 1675 autori ja autoriõiguste omaja vahel 495 110,60 eurot. 2024. aastal oli laenutushüvitise eelarve 1 435 181 eurot. Helisalvestiste ja videote laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 12 972 eurot. Raamatute laenutuste eest jaotati 1768 autori ja autoriõiguste omaja vahel 1 422 209 eurot1. Määruse kohaselt jaguneb eelarveaastaks trükiste laenutamise eest tasu maksmiseks eraldatud riigieelarveliste vahendite kogusumma autorite vahel järgmiselt: 1) 59% originaalkeelse teose originaalteksti autoritele; 2) 1% tõlgitud teose originaalteksti autoritele; 3) 30% tõlke autoritele; 4) 10% kunstilise vormi autoritele. Eelnõuga muudetakse teose kujunduse autorile (kujundajale) makstava tasu osakaalu. Teose kujunduse autor (kujundaja) ja illustraator on teose kunstilise vormi autorid. Muudatusega sätestatakse määruses, et teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse edaspidi tasu 1/3 teose kunstilise vormi autori tasust. Antud ettepaneku määruse muutmiseks tegi Eesti Kujundusgraafikute Liit2. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel ([email protected]; 628 2223), kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected]; 628 2225). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 3 lõike 4 kohaselt teose koostajale või järel- või eessõna autorile määratakse tasu 1 https://ahf.ee/teated/ 2 www.ekgl.ee. Põhikirja kohaselt on Eesti Kujundusgraafikute Liit (EKGL) professionaalseid kujundusgraafikuid ühendav poliitiliselt sõltumatu loominguline liit. EKGL on asutatud 1993. aastal Eesti Kunstnike Liidu Tarbegraafika sektori, Raamatugraafika sektori ja Plakatisektsiooni õigusjärglasena ning on iseseisva mittetulundusühinguna Eesti Kunstnike Liidu liikmesorganisatsioon. Täna on liikmeteks 115 professionaalset loovisikut, kes tegelevad kas ühes või mitmes kujundusgraafika valdkonnas, nagu raamatukujundus, illustratsioon, koomiks, plakat, graafiline disain, kirjagraafika, kalligraafia, supergraafika, infograafika jne. suurusega 1/3 originaalkeelse teose originaalteksti autorile määratud tasust. Sama loogika võetakse kasutusele teose kujunduse autorile (kujundajale) tasu määramisel. Eelnõuga lisatakse tasu jaotamise määrasid reguleerivasse sättesse (§ 3) uus lõige (21), mille kohaselt teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust. See muudatus väärtustaks ja tõstaks rohkem esile illustraatorite originaalloomingu panust. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse teose kujunduse autorile makstava tasu määra, mis on edaspidi 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust. Seega edaspidi kujundaja tasu määr võrreldes teise kunstilise vormi autori ehk illustraatoriga väheneb. Kui teosel on nii kujundaja kui ka illustraator, siis kujundaja saab 1/3 kunstilise vormi tasust. Kui teosel on üksnes kujundaja (illustratsioonid puuduvad), saab ka sellisel juhul kujundaja 1/3 kunstilise vormi autori tasust. Kuigi raamatute puhul ei ole (kaane)kujundus vähetähtis, on väga oluline väärtustada illustraatoreid, kelle panus raamatute, eriti aga lasteraamatute sisusse on väga oluline. Pildid teksti kõrval jutustavad samuti lugu, tehes nähtavaks ja kirjeldades sündmuste tegevuspaika, iseloomustades tegelaskujusid ning seovad raamatu üheks tervikuks. Lasteraamatust loetu saab nähtavaks ja jääb meelde just seda illustreerinud kunstniku silmade kaudu. Nii nagu head teksti lugedes paraneb lapse õigekiri, laieneb sõnavara, areneb stiilitunnetus ning väljendusoskus, toimib hea illustratsiooni vaatamine varjatud kunstiharidusena, arendades visuaalset kirjaoskust (sealhulgas värvi- ja kompositsioonitaju) ning kasvatades ilumeelt ning head maitset. Sihtasutus Autorihüvitusfond kui tasu arvutaja ja väljamaksja on antud muudatuse rakendamisega arvestanud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ning antud muudatust rakendatakse käesoleval aastal eelmise kalendriaasta trükiste laenutamise eest tasu arvutamisel ja väljamaksmisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Autorihüvitusfond ja mittetulundusühingutele Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ning Eesti Kujundusgraafikute Liit. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kirjastuste Liit kooskõlastas eelnõu. Sihtasutus Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid eelnõule märkusi, mis on välja toodud seletuskirjale lisatud tabelis.  Seletuskirja lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Autorihüvitusfond, Määruste muutmisel on tarvis arvestada, et laenutustasu ja Arvestatud. Eesti Kirjanike Liit, paljundustasu pole omavahel seotud – laenutustasu alus on Eesti AutÕS § 133 lõige 6 ja paljundustasu § 271 lõige 6. Ainus, mis Kujundusgraafikute Liit neid kahte täiesti erinevat ja erinevate saajate ringiga hüvitist seob, on 20 aastat tagasi leitud administratiivne lahendus. 2024. aastaks on olukord muutunud – laenutustasu on detailselt välja arendatud suurenenud baasrahastusega süsteem, üks Euroopa parimaid. Paljundustasu on Eestis 2006. aasta tingimustele vastav sisuliselt aegunud hädalahendus, mis tuleks täielikult ümber teha. Pole vähimatki põhjust käistleda neid hüvitisi koos ja kopeerida laenutustasu regulatsiooni paljundustasu rakendusaktis. Seetõttu soovime, et: 1. Muudetaks ainult laenutustasu määrust. Autorite organisatsioonid ja Autorihüvitusfond on esitanud ettepanekud ainult laenutustasu regulatsiooni muutmiseks. Ettepanekud on sisuliselt läbi mõeldud ja kooskõlas süsteemi ülalpidamiskuludega, mida autorid soovivad hoida rangelt otstarbekal tasemel. 1.1. Nõustuda parandusega paragrahvis 3:„(31) Teose Teadmiseks võetud. kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust.“; 1.2. Näha ette avalduse aegumine, kui avaldus kolme aasta Muudatused, mis puudutasid avalduse jooksul ei saavuta miinumumtasu. esitamist ja miinimumtasu, on eelnõust välja jäetud. Jääb kehtima olemasolev süsteem, Autor saab alati esitada uue avalduse ja tema õigust tasu saada kõik autorid esitavad 3 aasta möödudes uue ei riivata. avalduse. Alla miinimumpiiri summade tähtajatu akumuleerimine on ebaproportsionaalselt kulukas ja toob kaasa IT- ja raamatupidamise püsikulude märkimisväärse tõusu. Minimaalsete summade tähtajatu administreerimise maksavad kinni ülejäänud autorid. Kui vaadata tänast laenutustasu arvutust, jääb miinimumtasu arvestusse alla saja autori. See on praegu kehtiva aegumisnormi tulemus – kui poleks 3-aastast aegumist, oleks selliseid autoreid üle tuhande. Kui avaldused hakkavad universaalselt kehtima tähtajatult, tekib igal aastal sadu uusi miinimumtasu saajaid. Kõik süsteemid rahvusvahelises praktikas näevad ette miinimumsumma ja/või avalduse aegumise miinimumsumma puhul. See on antud tüüpi jaotuse puhul paratamatu, väga väikesed summad tekivad igal juhul. Autorile garanteeritakse õigus hüvitist saada avaldust esitades, aga kõigile ei pakuta automaatset arvestust. Ülejäänud autorite suhtes on ebaõiglane, kui nende tasust makstakse kinni tähtajatu akumuleeruv miinimumtasu arvestus. Ülaltoodust lähtuvalt: 1.2.1. Sõnastada paragrahv 5 lõige 3 järgmiselt: „(3) Avaldus kehtib tähtajatult välja arvatud käesoleva paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul. „ 1.2.2. Sõnastada paragrahv 6 lõige 2 ümber või lisada omaette Vt eelmist kommentaari. punkt aegumise kohta: „(2) Kui autorile ja kirjastajale kalendriaastas väljamaksmisele kuuluv tasu on väiksem kui 10 eurot, makstakse autorile ja kirjastajale tasu välja 10 euro suuruse summa täitumisel, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast avalduse esitamist. Kui kolm aastat pärast avalduse esitamist on tasu väiksem kui 10 eurot, makstakse autorile ja kirjastajale nende aastate laenutuste eest arvestatud tasu. Avaldus, mille alusel kolme aasta jooksul koguneb alla 10 euro, aegub, ja autor võib esitada uue avalduse. „ 1.2.3. Laenutustasu on Eestis autori ja autoriõiguste omaja tasu. Teadmiseks võetud, vastavat sõna ei ole Laenutustasu määrusest tuleb läbivalt välja jätta sõna eelnõus kasutatud. „kirjastaja“. 2. Paljundustasu määrus jätta muutmata Arvestatud, paljundustasu määrust ei 2.1. Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid muudeta. 2024. aasta 5. veebruariks justiitsministeeriumile ettepanekud täielikult muuta Autoriõiguse seaduses paljundustasu jaotuse aluseid ja viia tasu kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja digitaalajastu kasutusviisidega. Tänane jaotus on 2006. aastast pärit hädalahendus, mis on aegunud ega vasta autorite õigusele saada õiglast tasu oma teoste reprodutseerimise eest. Pole vajadust ega alust sellise süsteemi rakendusakti muutmiseks. Selleks pole autorid teinud ka ühtegi ettepanekut. 2.2. Kujundajatele 1/3 kunstilise vormi autori tasu rakendamine Arvestatud, paljundustasu määrust ei jagab paljundustasu ümber teistele autorikategooriatele. muudeta. Ettepanekut selliseks muudatuseks pole tehtud. 2.3. Avalduste muutumine tähtajatuks tooks paljundustasu Arvestatud, paljundustasu määrust ei autorite jaotuses kaasa püsikohustuse 3- aastaste tsüklite kaupa muudeta. akumuleerida ja maksta välja üle 300 autori alla 10-euroseid summasid. Kuna paljundustasu põhineb teoste arvul ja autorsuse kordajatel, ei saa selliste summade saajate arv väheneda (nt 1-2 teost, autorsus tavamahus kujundaja). Akumuleerimise ja väljamaksmise kulud ületaksid igal aastal hinnanguliselt 10-kordselt akumuleeritava summa. 2.4. Autorid ei pea põhjendatuks ega ole teinud ettepanekut Arvestatud, paljundustasu määrust ei praegustel alustel jaotuse summat suurendada. Vajalikuks muudeta. peetakse paljundustasu maksmise alused täielikult ümber vaadata. Paljundustasu jaotuseelarve on praegu ca 100 tuhat eurot, mis jaguneb pooleks autorite ja kirjastajate vahel. Autorite jaotuses kaasneksid tähtajatu akumuleerumisega vältimatult p. 2.3. toodud probleemid ja ebaotstarbekas püsikulu. 2.5. Pole mingit alust ega vajadust kopeerida laenutustasu Arvestatud, paljundustasu määrust ei regulatsiooni paljundustasu rakendusaktis. muudeta. Laenutus- ja paljundutasu saamiseks omaette avaldused. Arvestatud, paljundustasu määrust ei See on tehniline teema, mida määrusega ei reguleerita, aga muudeta. selgitab süsteemi toimimist muutuste puhul. Praegu on avaldused ühendatud – kui autor esitab avalduse, arvestatakse selle alusel nii laenutus- kui paljundustasu. See on administratiivne lahendus süsteemide käivitamise ajast. Järgmisel aastal eraldab Autorihüvitusfond laenutus- ja paljundustasu ka avalduse tasemel. Olemasolevad avaldused muudetakse kaheks kehtivaks avalduseks ja uued autorid esitavad eraldi avaldused kummagi hüvitise saamiseks. Kokkuvõttes eeldame põhjendatud lahendust, mis on toodud autorite ja Autorihüvitusfondi ettepanekutes, eesmärgiga pidada alates 2025. aastast laenutustasu akumuleerivat arvestust 3- aastase aegumisega miinimumsummast väiksema hüvitise puhul. Sellega kaasnevad kulud on põhjendatud ja ettepanekutes arvestatud. Paljundustasu arvestust peame kuni muudatusteni Autoriõiguse seaduses põhjendatuks jätkata praegu kehtiva regulatsiooni alusel, mis ei vaja täiendavaid kulutusi. Eesti Kirjastuste Liit Eesti Kirjastuste Liit tänab ettepanekute arvestamise eest. Eesti Teadmiseks võetud. Kirjastuste Liit on nõus reprograafiahüvitise määruses tehtud muudatusettepanekutega. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et reprograafiahüvitis kirjastustele ei kata haridusasutuste kopeerimisest tekkiva saamata jäänud tulu. Edastasime 2. jaanuaril 2024. aastal sellekohased ettepanekud Justiitsiministeeriumile seoses autoriõiguse seaduse VTK-ga (ettepanekud lisatud). Teeme ettepaneku, et Kultuuriministeerium algataks 2025. aastal koos Eesti Kirjastuste Liiduga läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumiga reprograafiahüvitise rahastamise teemal. Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmi se eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määrus nr 29 “Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord” (edaspidi määrus ) on kehtestatud autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS ) § 13 3 lõike 6 alusel. Tasude väljamaksmisega tegeleb Sihtasutus Autorihüvitusfond (edaspidi ka AHF ), mille asutajateks on mittetulundusühingud Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit. Kultuuriministeerium on eraldanud AHF-ile igal aastal riigieelarvelisi vahendeid tasude maksmiseks. 2023. aastal jaotati laenutushüvitisteks 500 000 eurot. Helisalvestiste ja videote laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 4889,40 eurot. Raamatute laenutuste eest jaotati 1675 autori ja autoriõiguste omaja vahel 495 110,60 eurot. 2024. aastal oli laenutushüvitise eelarve 1 435 181 eurot. Helisalvestiste ja videote laenutuste eest eraldati vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele kokku 12 972 eurot. Raamatute laenutuste eest jaotati 1768 autori ja autoriõiguste omaja vahel 1 422 209 eurot . M ääruse kohaselt jaguneb e elarveaastaks trükiste laenutamise eest tasu maksmiseks eraldatud riigieelarveliste vahendite kogusumma autorite vahel järgmiselt: 1) 59% originaalkeelse teose originaalteksti autoritele; 2) 1% tõlgitud teose originaalteksti autoritele; 3) 30% tõlke autoritele; 4) 10% kunstilise vormi autoritele. Eelnõuga muudetakse teose kujunduse autor ile (kujundajale) makstava tasu osakaalu . Teose kujunduse autor (kujundaja) ja illustraator on teose kunstilise vormi autorid. Muudatusega sätestatakse määruses, et teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse edaspidi tasu 1/3 teose kunstilise vormi autori tasust. Antud ettepaneku määruse muutmiseks tegi Eesti Kujundusgraafikute Liit . Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel ( [email protected] ; 628 2223) , kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ( [email protected] , 628 2244) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ( [email protected] ; 628 2225) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 3 lõike 4 kohaselt t eose koostajale või järel- või eessõna autorile määratakse tasu suurusega 1/3 originaalkeelse teose originaalteksti autorile määratud tasust. Sama loogika võetakse kasutusele teose kujunduse autorile (kujundajale) tasu määramisel. Eelnõuga lisatakse tasu jaotamise määrasid reguleerivasse sättesse (§ 3) uus lõige (2 1 ) , mille kohaselt teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust . See muu dat us väärtustaks ja tõstaks rohkem esile illustraatorite originaalloomingu panust . 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse teose kujunduse autorile makstava tasu määra , mis on edaspidi 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust . Seega edaspidi kujundaja tasu määr võrreldes teise kunstilise vormi autori ehk illustraatoriga väheneb. Kui teosel on nii kujundaja kui ka illustraator, siis kujundaja saab 1/3 kunstilise vormi tasust. Kui teosel on üksnes kujundaja (illustratsioonid puuduvad), saab ka sellisel juhul kujundaja 1/3 kunstilise vormi autori tasust. Kuigi raamatute puhul ei ole (kaane) kujundus vähetähtis , on väga oluline väärtustada illustraatoreid, kelle panus raamatute, eriti aga lasteraamatute sisusse on väga oluline. Pildid teksti kõrval jutustavad samuti lugu , tehes nähtavaks ja kirjeldades sündmuste tegevuspaika, iseloomustades tegelaskujusid ning seovad raamatu üheks tervikuks. Lasteraamatust loetu saab nähtavaks ja jääb meelde just seda illustreerinud kunstniku silmade kaudu. Nii nagu head teksti lugedes paraneb lapse õigekiri, laieneb sõnavara, areneb stiilitunnetus ning väljendusoskus, toimib hea illustratsiooni vaatamine varjatud kunstiharidusena, arendades visuaalset kirjaoskust (sealhulgas värvi- ja kompositsioonitaju) ning kasvatades ilumeelt ning head maitset. Sihtasutus Autorihüvitusfond kui tasu arvutaja ja väljamaksja on an t ud muudatuse rakendamisega arvesta n ud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne t äiendavaid kulu sid riigieelarvest . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ning antud muudatust rakendatakse käesoleval aastal eelmise kalendriaasta trükiste laenutamise eest tasu arv utamisel ja väljamaksmisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Autorihüvitusfond ja mittetulundusühingutele Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit ning Eesti Kujundusgraafikute Liit. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kirjastuste Liit kooskõlastas eelnõu. Sihtasutus Autorihüvitusfond , Eesti Kirjanike Lii t ja Eesti Kujundusgraafikute Liit tegid eelnõule märkusi , mis on välja toodud seletuskirjale lisatud tabelis. Eelnõu VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 13 3 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“ § -i 3 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Teose kujunduse autorile (kujundajale) määratakse tasu suurusega 1/3 kunstilise vormi autorile määratud tasust. “ . Kristen Michal Peaminister Heidy Purga Kultuuri minister Taimar Peterkop Riigisekretär