Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/56 Toetuse saaja nimi SA Eesti Teatri Agentuur Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 324,600.00 € 395,190.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 170,000.00 € 160,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 170,000.00 € 160,000.00 € 86,000.00 € 108,633.00 € OMAFINANTSEERING Omatulu autoriõiguste vahendamisest 86,000.00 € 108,633.00 € € € € € € € 68,600.00 € 126,557.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Tulud kulude sihtfinantseerimisest 30,000.00 € 65,957.00 € Tartu kultuuripealinna projekt 35,000.00 € 35,000.00 € ASSITEJ Eesti Keskus MTÜ 3,600.00 € 3,600.00 € KULTUURIMIN 7-1/584 08.11.2024 Teatrite Statistika Andmebaasi kajastamine € 22,000.00 € € € € € € € € € € € € € 2 (5) SA Eesti Teatri Agentuur KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 138,867.00 € 151,386.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Tööjõukulud 138,867.00 € 151,386.00 € Sisaldab rahvusvahelistumisega seotud tööjõukulu € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 185,733.00 € 240,326.00 € Autoriloomingu ost 50,000.00 € 40,026.00 € Sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud 65,000.00 € 100,695.00 € Üür ja kommunaalkulud 15,900.00 € 16,248.00 € Rahvusvahelistumisega seotud tegevuskulud 3,000.00 € € 44,508.00 € Mitmesugused tegevuskulud (sh sihtfin. projektide omafinantseerimine,IT jm) 54,804.00 € Kulum 23,104.00 € 28,553.00 € Eelarve puudujäägi osa (omafinantseering) -15,779.00 € € Muud äri- ja finantskulud ja -tulud € € € € € € € € € € 3 (5) SA Eesti Teatri Agentuur KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 22,000.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Teatristatistika andmebaasi arendus € 22,000.00 € KULTUURIMIN 7-1/584 08.11.2024 Teatrite Statistika Andmebaa € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 324,600.00 € 413,712.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) SA Eesti Teatri Agentuur ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Kirsten Simmo Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 15.01.2025 pp.kk.aaaa 5 (5) SA Eesti Teatri Agentuur  TEGEVUSARUANNE EESTI TEATRI AGENTUUR 202 4 202 4 . a juhtis Eesti Teatri Agentuuri juhatuse liikmena Kirsten Simmo. Töötajatena jätkasid dramaturg Heidi Aadma, teatristatistika toimetaja Tiia Sippol , välissuhete koordinaator Liisi Aibel ja teatriinfo koordinaator Karin Allik. Finantsjuhtimise ja raamatupidamise teenust osteti OÜ-lt Guido Viik. Sihtasutuse nõukogu liikmetena jätkasid Riina Viiding, Tiina Rebane (nõukogu esimees) , Mehis Pihla ja Piret Rauk. S eoses uue teatrinõuniku ametisse asumisega kuts us Kultuuriministeerium nõukogust tagasi Laur Kaunissaare ja määra s uueks nõukogu liikmeks teatrinõunik Marie Anett Heinsalu (alates 19.07.2024). VALDKOND 1: NÄITEKIRJANDUS JA AUTORIÕIGUSED 1.1 Näitekirjanduse arendamine ja vahendamine Äratundmishetkede Maja 2.–7. septembrini 2024 oli Tartu Saksa Kultuuri Instituudis avatud kultuuripealinn Tartu 2024 raames sündinud suurprojekt Äratundmishetkede Maja. Äratundmishetkede Maja võimaldas nii kodu- kui ka välismaisel publikul eesti dramaturgiaga süvitsi tutvust teha. Terve nädala vältel oli majas avatud Eesti Teatri Agentuuri ja kunstnik Illimar Vihmari koostöös valminud interaktiivne ja kohaspetsiifiline näitus. Lisaks oli näitusel avatud hüpikraamatukogu, kust oli võimalik laenutada Tartu Linnaraamatukogu varamusse kuuluvaid näidendeid. Kahel päeval, 5. ja 6. septembril toimus Äratundmishetkede Majas ainulaadne näidendite lugemise maraton. Hommikust õhtuni kestnud maratonipäevade käigus lugesid näitlejad ette katkendeid 30 eesti näidendist. Maraton oli seejuures jagatud 10 plokiks, millest igaühes said kokku kolm eri ajastust pärit näidendit, pakkudes võimalust avastada tekstidest uusi seoseid ning Eesti teatrilugu läbivaid narratiive. Näidendid valisid ja rühmitasid dramaturgid Anne-Ly Sova (Endla Teater) ja Sven Karja (Teater Vanemuine). Näidendite lugemisi lavastasid Maria Peterson, Kaili Viidas, Ivar Põllu, Birgit Landberg, Johan Elm, Karl Koppelmaa, Elise Metsanurk, Liis Aedmaa, Gildas Aleksa (Leedu) ja David Sandqvist (Soome). Kuue päeva jooksul külastas Äratundmishetkede Maja üritusi kokku ligi 900 inimest. Kunstinõukogu töö korraldamine Eesti Teatri Agentuuri kunstinõukogu töötas koosseisus Kai Aareleid, Liis Aedmaa, Sven Karja, Laura Võigemast ja Paavo Piik ning o tsustas osta 7 algupärandi ja 26 tõlke esindusõigused. Algupäranditest osteti: 1. Ott Kilusk, Kaili Viidas „Elleni sekund“ 2. Ott Kilusk, Andres Noormets „ Cosmopolitan “ 3. Andrus Kivirähk „Viimane etendus!“ 4. Roos Lisette Parmas „Esimene kiri: seadus ja prohvetid“ 5. Roos Lisette Parmas „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“ 6. Mehis Pihla „Rahamaa“ 7. Helen Rekkor, Silvia Pijon , Maarja Tammemägi „Arm“ 2023. a näidendivõistluse mentorprogrammi koordineerimine Üheksa mentorprogrammis osalevat näidendit valiti välja 2023. aasta näidendivõistlusele saadetud 74 teksti hulgast. Näi dendite valiku tegid mentorid Liis Aedmaa, Martin Algus, Piret Jaaks, Urmas Lennuk, Andres Noormets, Sander Pukk, Ivar Põllu, Mihkel Seeder ja Andra Teede anonüümselt, teksti autori nime teadmata. Koostöös projektis osalevate teatritega jõudsid 2024. aasta l avaliku ettelugemiseni neli näidendit , teiste arendusprotsess jätkub 2025. aasta esimeses pooles. Mentorprogrammis osale sid : „Pereinimesed“, Oliver Berg – mentor Mihkel Seeder , VAT Teater. Ettelugemine toimus 10. detsembril 2024 VAT Teatris. „Orgia”, Andris Feldmanis ja Livia Ulman – mentor Sander Pukk , Kuressaare Teater . „Kohtuotsus”, Merilin Jürjo – mentor Liis Aedmaa , Ugala . „Kolimine”, Paul Piik – mentor Andra Teede , Vanemuine + Prima Vista. Ettelugemine toimus 11. mail 2024 Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista. „Sulane”, Mario Pulver – mentor Urmas Lennuk , Rakvere Teater . „Lenin Pärnus”, Krismar Rosin – mentor Andres Noormets , Endla . „Kallista mind kaugelt”, Liis Sein – mentor Piret Jaaks , Von Krahli Teater . „Emane sõbranna”, Tiina Tauraite – mentor Martin Algus , Eesti Draamateater. Ettelugemine toimus 10. detsembril 2024 Eesti Draamateatris. Valminud näidend sai pealkirjaks „ Libera !”. „Pilt aastast 1987”, Rudo Verner Vallner – mentor Ivar Põllu (Tartu Uus Teater). Ettelugemine toimus 4. septembril Tartus Äratundmishetkede Majas pealkirja all „Rudo Verner Vallneri näidendi esimene lugemine. Lavastus kolmes jaos”. Valminud näidend sai pealkirjaks „Mees, naine ja remark”. 2023. a näidendivõistluse võidutööde avaldamine raamatuna Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse kogumik ilmus 2024. a septembris , sisaldades seitset võistlusel auhinnatud teatriteksti : Erki Aule „Ellujäämise tõenäosus" , Ott Aardam i „Armas ilves" , Vootele Ruusmaa „Keti viljad" , Kaarel B. Väljamäe „Angerja teekond" , Kristiina Jalasto „Preili Dora pooluni", Indrek Koff i , „Issi!" ja Roos Lisette Parmas e „Kolmas kiri: palve" . Lisaks näidenditele ilmus kogumikus ka žürii kokkuvõte, mis avaldati ajalehes „Sirp" 3.11.2023, ning autorite lühitutvustused. Koostaja ja toimetaja oli Heidi Aadma, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Triinu Kööba , kujundaja M aris Kaskmann. Trükikoda Printon Trükikoda AS. Raamatukogu ja näidendite andmebaas Näidendikogu ja -andmebaas võimaldavad teha endale isiklik u konto ja olemasolevaid näidendeid failina alla laadida. Näidendibaasiga liitumiseks tehti 381 taotlust. Baasist laeti näidendifaile alla 7599 korda. Raamatuna laenutati 55 näidendit. Näidendikogusse lisandus 367 uut teost. 1.2 Autoriõigused Agentuur sõlmis 202 3 . a kokku 74 agendilepingut algupäraste näidendite ja tõlgete esindamiseks. Läbi autoriõiguste andmebaasi esitati teatrite poolt 145 õiguste tellimiskirja. Teatritele anti välja 1 14 õiguste kasutamise lepingut (202 3 aastal 1 3 8 lepingut). Uusi ekspordilepinguid lisandus 2: Ott Kiluski ja Andres Noormetsa „ Cosmopolitan “ Läti Valmiera Draamateatrile ja Uno L eiese „Vihavaenlased“ Ukraina Rivne nukuteatrile. VALDKOND 2: INFO JA STATISTIKA 2.1. Teatriinfo kogumine jäädvustamine ja vahendamine Agentuuri kolmandat aastat kasutusel olnud koduleht kogus 2024. aastal Google Analyticsi andmetel kokku 95 000 külastust, mis tähendab, et kuus külastati lehte keskmiselt umbes 8000 korda. Erinevate lavastuste andmetega on nende külastuste käigus tutvutud 141 tuhat korda, teatrite mängukavaga 106 tuhat korda. Samuti leiab laia kasutust näidendite andmebaas, mida külastati aasta jooksul pea 65 tuhandel korral. Kodulehe ligipääsetavuse edendamiseks toimusid kohtumised Jakob Rosinaga ettevõttest Ligipääsuke, kelle käe all valmis 2024. aasta kevadel teater.ee ligipääsetavuse audit . Auditis esitatud ettepanekud, mida oli võimalik ellu viia teatriinfo koordinaatoril – nt teksti ja taustavärvi kontrastsuse suurendamine, fotodele kirjelduste lisamine –, said suveks täidetud ning nendest suunistest lähtutakse ka uute uudiste sisestamisel ja lehtede loomisel. Põhjalikumat arendust vajavad ettepanekud jäid eelarveliste piirangute tõttu esialgu ootele ning saavad loodetavasti täidetud 2025. aasta jooksul. Iga nädal saadeti kontaktidele välja kaks erinevat uudiskirja : vastava nädala esietenduste ja teatriuudiste kohta. Uudiskirja tellijaid on 1197, aasta jooksul on lisandunud 61 tellijat. Lisaks iganädalastele uudiskirjadele valmisid eraldi suvelavastuste ja jõululavastuste infokirjad. Agentuur vastas jooksvalt nii eesti- kui välismaistele siinset teatripilti puudutavatele infopäringutele. Koostöös ASSITEJ Eesti keskusega saadeti välja neli noore vaataja teatri uudiskirja (jaanuaris, aprillis, augustis ja oktoobris), mis andsid ülevaate noorele publikule suunatud uuslavastustest, teatrite korraldatud üritustest, uutest haridusprogrammidest ja muudest noore vaataja teatrit puudutavatest uudistest. Lisaks edastati uudiskirja tellijatele 20. märtsil rahvusvahelise ASSITEJ keskuse noore vaataja teatri päeva läkitus. Uudiskirja listiga on liitunud pisut üle 300 inimese. Peale kodulehe ja uudiskirjade jagab Eesti Teatri Agentuur infot oma Facebooki lehel ja Instagramis . Agentuuri Facebooki postitusi vaadati 2024. aastal 36 tuhat korda ning agentuuri Facebooki lehte külastati 5559 korda ehk 88 protsenti enam kui möödunud aastal. Samuti liitus 98 inimest lehe jälgijatega. Maikuus avatud Instagrami konto on nüüdseks kogunud 116 jälgijat ning sealseid postitusi on nähtud 12 tuhandel korral. 2023. aasta oktoobris avatud ingliskeelne Facebooki grupp Estonian Theatre Insights , mis tutvustab Eesti teatrivaldkonna rahvusvahelisi tegevusi nii välis - kui ka kodumaistele teatriprofessionaalidele, on edukalt tööle läinud. Grupis on 585 liiget ning igal nädalal avaldab agentuur seal üks kuni kolm ingliskeelset postitust, samuti saavad asjakohaseid postitusi teha kõik teised grupiliikmed 2.2. Teatristatistika Agentuur jätkas Eesti teatristatistika kogumist ja tööd statistika andmebaasiga. 2023. aasta statistikasse kaasati 94 etendustegevusega seotud asutuse ja loomingulise ühenduse andmed. Koostöös Eesti Teatriliiduga anti välja aastakogumik Teatrielu 2023, mille tarvis koostati põhjalik 2023. a teatristatistika ja -kroonika koondülevaade, mis valmis koostöös Karmen Juhkamiga. Aastaülevaate kirjutas Tiia Sippol. Aasta jooksul vastati teatristatistika eripäringutele nii kodu- kui välismaalt, vahendati teatristatistika andmeid Kultuuriministeeriumile ja Statistikaametile. Jaanuaris kohtuti Läti kultuuriministeeriumi kolleegidega, et anda ülevaade Eesti teatristatistika kogumise põhimõtetest ning jagada kogemusi, aprilli algul toimus Zoomi vahendusel järelkohtumine , et vastata tekkinud lisaküsimustele. Aprillis kohtuti veebi vahendusel Soome Teatrinfokeskusega ühise Põhjamaade teatristatistika andmebaasi vajaduste ja võimaluste arutamiseks. Statistika andmebaas Jätkus igakuine tööprotsess statistikabaasi teostaja 1K-Digitaliga vananenud süsteemi probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks, kaardistati baasi elushoidmiseks kriitlisemad lõigud ja telliti PHP-uuendused, mis viidi läbi juunis-juulis. Paratamatult kaasnesid uuendustega lisatööd augustis-septembris. Koostöös ministeeriumi töörühmaga jõuti augustis järeldusele praeguse baasi olulisest vajadusest automaattestide järele. Töö telliti 1K-Digitalilt oktoobris ja viidi läbi novembris-detsembris. Samaaegselt alustati koostöös ministeeriumiga uue statistika baasi vajaduste kaardistamise ja arendusvõimalustega. Suve algul kohtuti kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna andmevaldkonna juhi Rasmus Kasega esmaste andmehaldusvajadustega tutvumiseks, põhjalikumad kohtumised ja otsused edaspidiste vajaduste kohta jätkusid novembris. Agentuuri kodulehe võimalusi arvestades on jätkuvalt plaanis ka statistika andmebaasis võtta arvesse kodulehe mängukava ja autoriõiguste üldandmeid. Sellesuunaline töö veel kestab. Eraldi statistikatrükise väljaandmine lükkus järgmisesse aastasse , et koos 2024. aasta andmetega tähistada kahekümne Eesti teatristatistika-aasta täitumist. Kevadperioodil oli agentuuris praktikal Tallinna Ülikooli tudeng Kristiina Maria Leuska , kes digiteeris Eesti Noorsooteatri repertuaari exeli formaati alates 1973. aasta andmetest kuni statistikaperioodi alguseni 2004. VALDKOND 3: EESTI TEATRI RAHVUSVAHELISTUMINE JM ARENDUSTEGEVUSED 3.1. Näitekirjanduse eksport Eesti dramaturgia tõlkimine võõrkeeltesse Inglise keelde tõlgiti Mehis Pihla „Rahamaa“ („Business as Usual “, tlk Adam Cullen), 2023. aasta näidendivõistluse võidunäidend Erki Aule „Ellujäämise tõenäosus“ („The Probability of Survival “, tlk Moseley) ning Piret Jaaksi „ Öökuninganna “ („ Queen of the Night “, tlk Adam Cullen). Soome keelde tõlgiti näidend Mati Unt „ Phaeton , päikese poeg“ („ Faethon , aurinkon poika “, tlk Varja Arola). Eesti näitekirjandust tutvustava Äratundmishetkede Maja programmi jaoks valmisid 30 eesti näidendi katkendite tõlked inglise keelde. Tõlkija Luisa T õlkebüroo. Siret Campbelli näidend „Beatrice“ valiti TINFO The World on Stage projekti, mille eesmärk on toetada uute välismaiste näidendite tõlkimist soome keelde ja tuua tõlgitud teosed Soome lavale. Eeltöö lätikeelse eesti näidendite kogumiku ilmumiseks Koostöös Zvaigzne ABC Publishers Ltd ilmub 2025. aasta kevadel lätikeelne eesti näitekirjanduse kogumik, mis sisaldab seitset ajavahemikus 2017-2021 kirjutatud algupärandit, Tiit Aleksejevi „Liivimaa reekviem“ (2020), Siret Campbelli „Beatrice“ (2017), Piret Jaaksi „Samad sõnad, teine viis“, (2021), Andrus Kivirähki „Isamaa pääsukesed“ (2018), Heneliis Nottoni „ Emesis “ (2021), Mehis Pihla „ Vlad I Mir “, (2019) ja Paavo Piigi „Üle oma varju“ (2021). Tõlkija Daila Ozola . Järelsõna kirjutas Heidi Aadma. Vähemalt ühe Eesti näidendi prantsuskeelse tõlke avaldamine raamatuna Traducta tõlkeprogrammi toetusel on prantsuse keelde tõlkimisel Mehis Pihla näidend „Rahamaa“. Tõlkija Martin Carayol . Välja annab kirjastus Maison d'Europe et d'Orient . Eeltöö rumeeniakeelse eesti näidendite kogumiku ilmumiseks Traducta tõlkeprogrammi toetusel valmivad eesti näidendite tõked Rumeenia keelde, tõlkija Raluca Rădulescu . Välja annab kirjastus Camil Petrescu Cultural Foundation. Mihkel Ulmanni “Teekond kappi”, Jaan Tätte „Ristumine peateega“, Diana Leesalu, Kaarel B. Väljamäe „Kriipsud uksepiidal”, Piret Jaaksi „Näha roosat elevanti“ ja Mehis Pihla „Rahamaa“. Kogumiku esitlus ja ettelugemine toimub 2025. aastal. Juunis 2024 ilmus uusimat Eesti näitekirjandust tutvustav ingliskeelne illustreeritud väljaanne New Estonian Drama , mis koosneb 13 näidendi tutvustustest ja tekstinäidetest ning on mõeldud levitamiseks välismaal. Brožüürist leiab järgmised näidendid: Mart Aas " Kaksindus ", Tiit Aleksejev "Liivimaa reekviem", Martin Algus "Lõvi", Piret Jaaks " Siirderiitujad ", Andrus Kasemaa, Priit Põldma "Leskede kadunud maailm", Diana Leesalu, Kaarel B Väljamäe "Kriipsud uksepiidal", Katariina Libe "Võrsed", Mari-Liis Lill, Aare Pilv, Priit Põldma "Ma võiksin sulguda pähklikoorde", Heneliis Notton " Emesis ", Mehis Pihla "Rahamaa", Paavo Piik "Üle oma varju", Ivar Põllu "Anne lahkub Annelinnast", Urmas Vadi "Sada grammi taevasina". 5. juulil 2024 toimus Rumeenias Craiovas Theater Networking Talents festivalil Piret Jaaksi näidendi "Näha roosat elevanti" rumeeniakeelne lavastatud lugemine . Teksti tõlkis rumeenia keelde Raluca Radulescu , näidendi lavastas Mihai Gligan . 11. novembril 2024 toimus Hiinas Sound and Fury Play Reading Festival il Martin Alguse näidend i "Midagi tõelist" hiinakeelne lavastatud lugemine ja videokohtumine autoriga. 3.2. Eesti teatrite ja teatritegijate tutvustamine Eesti kaasaegse etenduskunsti esitlusfestivali korraldamine koostöös Draama festivaliga . Väliskuraatoritele ja teatrijuhtidele suunatud Eesti kaasaegse etenduskunsti esitlusfestival 2024 toimus 2. – 5. septembrini 2024 Tallinnas ja Tartus. Seekordse esitlusfestivali programmi kuulusid Kanuti Gildi SAALi lühietenduste õhtu SAAL3 Extra (Anita Kremm , Nele Tiidelepp , Üüve -Lydia Toompere), elektron.arti "Küsi minu kehalt" (Ruslan Stepanov ), Sõltumatu Tantsu Lava "Varjupaik Ouroboros " (Küll Roosna ja Kenneth Flak ), Von Krahli Teatri "Ei usu!" (Juhan Ulfsak), Kanuti Gildi SAALi "Tädi Õie 65. juubel" (Urmas Lüüs) ja "Fun Fact " (Branko Jordan, Katarina Stegnar , Primož Bezjak , Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner), Ekspeditsiooni "Reis metsa lõppu" (Lauri Lagle), Eesti Draamateatri "Teoreem" (Juhan Ulfsak) ja Tartu Uue Teatri "Mis siis saab, kui meid enam ei ole" ( Kirill Havanski ). Lisaks kohtusid väliskuraatorid Eesti Draamateatri dramaturgide Mehis Pihla ja Kairi Kruusiga, kes andsid ülevaate Draamateatri välispotentsiaaliga lavastustest, ning osalesid Liis Varese ja Taavet Janseni teose "Inimeses hoitud II: Õietera su sees" showingu l ja Liisbeth Horni , Anumai Raska ja Kärt Koppeli uuslavastuse "Roti rumba" projektitutvustus el . Igal festivaliõhtul pärast viimast etendust toimusid festivalikülaliste ja festivalil osalenud kunstnike vabas vormis kohtumised. Kajastused välismeedias: Elena Philippi arvustus „Haprad rituaalid“ Eesti kaasaegse etenduskunsti esitlusfestivalile Nachtkritikus : https://www.nachtkritik.de/international/europa/theaterbrief-aus-estland/theaterbrief-aus-estland Vēsma Lēvalde ja Edvards Brussi arvustus “Julged eestlased” DRAAMA festivalile kultuuriportaalis kroders.lv: https://www.kroders.lv/viedokli/2098 Aistė Šivytė arvustus „Eepilised, meeliülendavad ja igapäevased katastroofid“ DRAAMA festivalile kultuuriportaalis 7 Meno Dienas: https://www.7md.lt/teatras/2024-09-20/Epas-protmusis-ir-kasdienybes-katastrofos 1 8.–19. jaanuaril korraldas agentuur Läti teatrijuhtide ja -ametnike erialast visiiti Eestisse . Külla tulid Läti Kultuuriministeeriumi teatriosakonna nõunik Andra Rutkēviča , statistikanõunik Ieva Maurāne , Ģertrūdes ielas teātrīs juh t Maija Pavlova, Dirty Deal Teatro juh t Anna Sīle ja Läti Kultuuriakadeemia dotsen t Zane Kreicberga . Kahe päeva jooksul toimusid kohtumised Laur Kaunissaare ja Katre Väliga Kultuuriministeeriumist, Margus Allikmaaga Eesti Kultuurkapitalist, Riina Viidingu, Gert Raudsepa, Siret Campbelli ja Tõnn Lambiga Eesti Teatriliidust, Liina Undi, Tiina Rebase ja Rein Ojaga Eesti Etendusasutuste Liidust, Priit Raua ja Kaie Küünlaga Kanuti Gildi SAAList ja Eesti Teatri Agentuuri kollektiiviga. Külaskäigu põhirõhk oli Eesti teatristatistika kogumis- ja rakendamismudeliga tutvumisel, kuid lisaks sellele sa adi põhjalik ülevaate siinse teatrisüsteemi üleüldisest toimimisest, sh rahastamisest, kollektiivsetest kokkulepetest, tulevikuplaanidest ning paljust muust. 6. – 8. juunini 2024 korraldas agentuur koostöös Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liiduga mõttekoja Eesti, Soome ja Läti dramaturgidele ja lavastajatele . Mõttekoja programmi kuulus filmiprodutsendi ja Eesti Filmi Instituudi endise peaprodutsendi Piret Tibbo-Hudginsi juhitud pitching 'u töötuba ning Mehis Pihla juhitud meeskonnatööharjutus põletavatel teemadel, et jäljendada tõelist tööolukorda ja arendada ideid tulevaste lavastuste jaoks. Mõttekoja esimesel päeval oli kõigil osalejatel võimalus näha Eesti Draamateatri "Rahamaa" (autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr) esietendust. Mõttekojas osalesid Paavo Piik, Siret Campbell, Karl Laumets, Marta Aliide Jakovski, Birgit Landberg, Mehis Pihla ja Liisi Aibel Eestist, Nina-Maria Häggblom , Laura Mattila ja Kirsi Porkka Soomest ning Justīne Kļava, Aiva Birbele , Toms Treinis , Matīss Kaža , Artūrs Čukurs , Anna Sīle ja Roberts Dauburs Lätist. 2. septembril läks eetrisse Läti Teatritöötajate Liidu lätikeelne podcast Eesti teatri valdkonnast ja selle mitmekesisusest. Liisi Aibelit intervjueeris Evgeniya Shermeneva , peale luges Maija Pavlova. 20. detsembril esines Liisi Aibel ettekandega Eesti teatrisüsteemist GLEN ( Great Little European Network) videoseminaril „ Efficient Fridays : Estonia“. 3.3 Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelise Teatriinstituudi ITI tegevustes osalemine . 18.–22. septembrini 2024 toimus Belgias Antwerpenis ja Hollandis Den Boschis Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) 37. maailmakongress . Eestist osalesid globaalsel teatriinimeste kohtumisel Eesti ITI Keskuse president Anu Lamp ning Kirsten Simmo ja Liisi Aibel Eesti Teatri Agentuurist. Kongressil valiti ITI-le värske juhatus ning president, kelleks osutus teatriajaloolane ja -õppejõud professor Jessica Atwooki Kaahwa Ugandast. Kongressiprogrammi tipusündmuseks olid kõned Milo Rault ja Luanda Casellalt . Rau kõne eestikeelne tõlge avaldati Eesti Teatri Agentuuri initsiatiivil ka Sirbis. Balti Teatri Foorumi korraldamine Tartus Balti Teatri Foorum toimus 2. - 8. septembrini Tartus. Leedust ja Lätist osales festivalil kokku 26 delegaati, neile lisaks veel 6 väliskülalist teistest riikidest (Soomest, Inglismaalt, Ungarist). Väliskülalised said osa Draama festivali etendustest, Äratundmishetkede Maja näidendilugemistest jm festivaliga seonduvast. Spetsiaalselt Balti Teatri Foorumi üritusena toimus 4. septembril avalik arutelu Äratundmishetkede Majas, kus räägiti lähemalt kaasaegse näitekirjanduse seisust ja näitekirjanike-dramaturgide tööst Eestis, Lätis ja Leedus. Vestlusringi juhtis teatriteadlane Anneli Saro ning oma maa näitekirjanduse seisu tutvustasid Paavo Piik Eestist , Linda Rudene Lätist ja Ursule Bartoseviciute Leedust. Osalemine rahvusvahelise etenduskunstide organisatsiooni IETM plenaarkohtumisel Sofias, Bulgaarias Liisi Aibel osales 12. – 15. juunini 2024 Sofias Bulgaarias toimunud IETMi (International network for contemporary performing arts ) plenaarkohtumisel . IETM on üks suurima mõjujõu ja liikmeskonnaga etenduskunstivõrgustikke maailmas. Sofias toimuva plenaarkohtumise üks peamiseid eesmärke o li käsitleda teatrivaldkonnas töötajate töötasu, nõuetekohaste töötingimuste, kliimakriisi ning kliimaõiglusega seotud teemasid. Osalemine Euroopa dramaturgiat tutvustava võrgustiku Eurodram töös . Eurodrami teatritõlkevõrgustik u Eesti komisjon koosseisus Sven Karja, Paavo Piik ja Heidi Aadma valisid väliskolleegidele soovitamiseks ja võõrkeeltesse tõlkimiseks välja kolm uut eesti algupärandit: Piret Jaaksi „Lõpp“, Paavo Piigi „Üle oma varju“ ning Eero Epneri ja Riina Maidre „Kohver“. Näidendeid kajastatakse ja levitatakse Eurodrami kodulehel ja kontaktvõrgustikus. 28. oktoobrist 3. novembrini osales Heidi Aadma Eurodrami Eesti-poolse komitee liikmena 2024. aasta üldkogul Tiranas ning samaaegselt toimuval Albaania/Kosovo teatri ülevaatefestivalil. Võrgustiku kohtumisel anti ülevaade möödunud aasta tegevustest, tutvustati uusi algupäraseid tekste ja tehti plaane tulevikuks. Festivalil sai vaadata kohalikke ja koostöölavastusi ning osaleda teatrit ja ühiskonda puudutavatel aruteludel. Osalemine partnerina europrojektis DoSEL – Drama of Smaller European Languages (2024–2026). 7. novembril 2024 sai ametliku avalöögi rahvusvaheline EU rahastusega projekt Drama of Smaller European Languages ( DoSEL ), mis kestab kaks aastat ning keskendub väikestes Euroopa keeltes valminud näitekirjanduse tõlkimisele ja arendamisele. Eesti Teatri Agentuur on projekti üheks põhipartneriks. Lisaks osalevad projektis Malta Riiklik Etenduskunstide Agentuur, Arriaga Antzokia Teater ja Sala Beckett Hispaaniast, Horvaatia Rahvusteater, Kosovo Rahvusteater, Bulgaaria Ivan Vazovi nimeline Rahvusteater ja Prešereni Teater Sloveeniast. 7.–8. novembril 2024 toimus Sloveenias Kranjis projekti avakohtumine, turundusmaterjalide loomine ja töökoosolekud. Kohtumisel osales Liisi Aibel. Göteborgi raamatumessi eeltööd . 2025. aasta Göteborgi raamatumessi peateemaks on DRAAMA ning Eesti Teatri Agentuur on koos Skandinaavia kolleegidega peateema korraldajaks ja kuraatoriks. 31. mail toimus Stockholmis raamatumessi töökoosolek , kus kõigi partneritega (Colombine, TINFO, Dramatikkens hus , Eesti Teatri Agentuur) esimest korda silmast-silma kohtuti. Kohtumisel osales Liisi Aibel. Kohtumisel arutati partnerite (eelarveliste) kohustuste, rahastusvõimaluste, kommunikatsiooniplaani, raamatumessi draama-ala üleüldise kontseptsiooni ning iga riigi individuaalse kunstilise panuse üle. 27.–30. septembrini külastas Liisi Aibel 2024. a Göteborgi raamatumessi , et kohtuda kõigi messipoolsete võtmeisikutega, tutvuda messistruktuuriga ning kuulutada suurel laval koos partneritega välja 2025. aasta peateema DRAAMA. Festivalidel ja erialaüritustel osalemine, kontaktvõrgustiku arendamine ja võimalike koostööpartnerite vahendamine . Liisi Aibel osales 25. – 27. jaanuarini Stockholmis toimunud esime sel Rootsi etenduskunsti esitlusfestivalil , mille korraldajaks oli etenduskunstikeskus KONTRÄR . Festivalil esitlet i 22./23. hooajal esietendunud uuslavastusi ning selle eesmärgiks o li tutvustada rahvusvahelistele kuraatoritele Rootsi kaasaegset teatrit . Kirsten Simmo osales 11.–16. märtsini Türgi sõltumatute teatrite festivalil TheatreIST . Lisaks etendustele toimus festivali raames loeng Türgi teatri ajaloost ning kohtumised festivalil osalevate teatritegijate ja väliskülalistega , kelle hulgast õnnestus leida häid kontakte edasisteks koostöösuheteks. Heidi Aadma külastas 14.–18. märtsil teater z/k/m/ festivali Zagrebis . Festivali jooksul toimus id arutelud ja kohtumised festivali külalistega üle Euroopa, lisaks tehti koostööplaane z/k/m/ dramaturgiga . Horvaatia ITI-keskusega toimunud kohtumisel vahetati Eesti ja Horvaatia dramaturgia alast infot eesmärgiga anda mõlemas riigis 2026. aastal välja tõlkekogumikud uuemast näitekirjandusest. Karin Allik osales 1.–5. aprillini Kranjis toimunud Sloveenia draama festivalil , mille raames külastas ta nelja festivalietendust ning osales koos Sloveenia ja Horvaatia noorte dramaturgidega tõlketöötoas. Reisi käigus tutvuti ka Prešereni Teatriga Kranjis , kellega jätkub koostöö DoSEL projekti raames. Karin Allik võttis 4.–13. maini osa Saksa teatrifestivali Theatertreffen väliskülaliste programmist Berliinis, mida korraldab Saksa välisministeerium koostöös Goethe Instituudiga. Programmi raames sai ta osa kuuest festivalietendusest ning osales kohtumistel kohalike dramaturgide, lavastajate, teatrijuhtide, kriitikute, kuraatorite ja rahastajatega. 8. – 13. aprillil 2024 kohtus Liisi Aibel koos Eesti kultuuriatašee Marika Goldmaniga koostöövõimaluste kaardistamiseks Londoni teatritegijatega : Ralph Thompsoniga Royal Court Theatre'ist , Bec Martiniga New Diorama Theatre'ist , Maria Laumarkiga Katla Theatre Company'st, Adrian Berryga Jacksons Lane'ist , Pelin Basaraniga Battersea Arts Centre'ist , Aaron Wrightiga Southbank Centre'ist , Leo Bacicaga Barons Court Theatre'ist , Stefania Bochicchioga Rahvusvahelise Teatriinstituudi UK Keskusest ning Trine Garrettiga Foreign Affairs Company'st. 28. juunist 2. juulini 2024 osales Liisi Aibel European Theatre Conventioni korraldatud Euroopa Teatri Akadeemias Prantsusmaal Avignoni festivalil . Akadeemia fookuses oli rahvusvaheliste teatriprojektide kureerimine ja korraldamine. A kadeemia program m andis võimaluse keskenduda mentori juhendamisel küsimustele, mis puudutavad iga-aastast Eesti kaasaegse etenduskunsti esitlusfestivali ning selle järgmisele tasemele viimist. Liisi Aibel osales 2.–4. augustil 2024 Lätis Valmiera suveteatri festivalil , mille korraldajateks ja kunstilisteks juhtideks on Läti parimad kaasaegse teatri lavastajad, kes on väga huvitatud ka koostööst Eestiga. Festivalil esietendus ka Netti Nüganeni kohaspetsiifiline teos „ Funny Mountain “. 3.–6. novembrini 2024 osales Liisi Aibel külalisena Itaalias Milanos toimunud Lombardia showcase’il NEXT , et tutvuda Põhja-Itaalia etenduskunstide maastiku ning seal tegutsevate teatriorganisatsioonidega. Liisi Aibel osales 8.–10. novembril 2024 Riias toimunud Läti showcase’il SKATE , et saada ülevaade Läti teatri viimase hooaja parimatest lavastustest ning kohtuda Läti teatrikolleegidega. 7.–10. detsembrini 2024 toimus koostöös Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liiduga reis Poola Krakowisse Boska Komedia festivalile . Koos Liisi Aibeli ga osalesid reisil Mehis Pihla, Hendrik Toompere jr, Kertu Moppel ja Priit Põldma. Lisaks festivaliprogrammist osavõtmisele tutvus Eesti delegatsioon Krakowi suurimate teatrimajadega ning toimusid kohtumised Narodowy Stary Teatr im . Heleny Modrzejewskiej kunstilise juhi Jakub Skrzywaneki ja Teatr w Krakowie - im . Juliusza Słowackiego programmidirektori Jakub Roszkowskiga. 3.4. Koolitused, seminarid jm arendustegevused Agentuuri juubelile pühendatud teemapäev “teater | tulevik “ 18. aprillil 2024 korraldas Eesti Teatri Agentuur Sakala 3 Teatrimaja kammersaalis teemapäeva "teater | tulevik", mille raames s õnasta ti võimalikke arengusuundi nii agentuuri kui ka Eesti teatrisüsteemi jaoks laiemalt. T eemapäevaga tähistas agentuur oma 30. sünnipäeva ja suur osa ettekannetest ja aruteludest lähtus agentuuri tegevusvaldkondadest: dramaturgia, teatriinfo ja -statistika, rahvusvahelised suhted ning teatriterminoloogia. Teema päeva juhtis Kirsten Simmo . E ttekannetest ja aruteludest valmis professionaalne videosalvestus, mis on järelvaadatav Eesti Teatri Agentuuri YouTube’i kanalil : https://www.youtube.com/@EestiTeatriAgentuur Teatriterminoloogia töörühma koordineerimine Agentuuri korraldamisel jätkati tööd teatriterminoloogia kaheksaliikmelise töörühmaga. Kohtumistel jätkus arutelu lavakujunduse terminite üle ning selleks konsulteeriti Liina Undiga . V astavalt ettepanekutele toimetati varasemaid definitsioone. U ued terminid lisatakse Eesti Keele Insti t uudi terminibaasi Ekilex ja agentuuri kodulehe www.teater.ee. sõnastikku 2025. aasta algul. T eema päeva “teater | terminid“ korraldamine 29. novembril 2024 korraldas Eesti Teatri Agentuuri juures tegutsev teatriterminoloogia töörühm talgu päeva "teater | terminid", mille raames kutsuti kõiki teatri- ja terminoloogiahuvilisi arutlema etenduskunsti mõiste tähenduse ja kasutuse üle. Teemapäev toimus Eesti Teatriliidu ja Eesti Teatri Agentuuri ruumides. Ettekannetega esinesid Tiia Sippol, Karin Allik ja Anneli Saro, töörühmades osales 20 erialainimest. Teemapäeva eel viidi läbi veebiküsitlus etenduskunsti mõiste kasutuse kohta. Arutelude ja küsimustiku vastuste põhjal valmib 2025. a algul talgupäeva kokkuvõttev artikkel, autoriteks teatriterminoloogia töörühma liikmed Karin Allik ja Anneli Saro. Talgupäeva toimumist toetas Eesti Keele Instituut. Dramaturgide suvekooli korraldamine 12. – 13. augustini 2024 toimus Käsmus üheksandat korda Eesti teatrite dramaturgide suvekool, kuhu sel aastal oodati ka teatrite kunstilisi juhte ning eesti näitekirjanduse arendamise mentorprogrammi autoreid ja mentoreid . Suvekooli sissejuhatava loengu andis Patendiameti intellektuaalomandiõiguse osakonna õigusnõunik Kadri Kroodo, kes kõneles tehisintellekti ja autoriõigustega kaasnevatest tulevikuteemadest. Soome juhtiva teatri- ja filmidramaturgia agentuuri Näytelmäkulma (Nordic Drama Corner ) tegevdirektor Hinriikka Lindqvist andis ülevaate uusima soome näitekirjanduse eripäradest ja põnevamatest tekstidest. Eesti kirjanik, filmirežissöör, õppejõud ja ajakirjanik ning Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2023. aasta kirjanduse aastapreemiate žürii liige Katrin Laur tegi kokkuvõtte eelmise aasta kirjandusest. Tartu Ülikooli semiootikadoktorant Raili Lass kõrvutas oma uurimustöö kaudu teatritõlke teooriat ja praktikat. Kunstnik, disainer ja materjalidramaturg Urmas Lüüs kõneles oma loomingust lähtuvalt teemal „ Esemete vaikiv koreograafia “ . Suvekooli lõpetas dialoog luuletaja, kirjandusteadlase ja dramaturg Aare Pilve ning näitleja, lavastaja ja etenduskunstnik Jarmo Reha vahel, kes analüüsisid oma ühist loomingut pealkirja alla „Kuidas tükitada ?“. Eesti Teatri Agentuuri 30. juubeliaasta tegevustest, näitekirjanduse mentorprogrammist ja eesti näitekirjandusele pühendatud Äratundmishetkede majast andsid ülevaate Kirsten Simmo ja Heidi Aadma. Juba traditsiooniks saanud ühisringis paljastasid teatrite esindajad oma uue hooaja plaane. Peamised tegevussuunad 202 5 . aastal Agentuur jätkab 2024. aastal tegevust kolmes peamises tegevusvaldkonnas: 1. Näitekirjandus ja autoriõigused 2. Info ja statistika 3. Eesti teatri rahvusvahelistumine jm arendustegevused