Rahandusministeerium 09.01.2025 nr 1-11/28-1
Viljandi Muuseumi riigiasutusena tegevuse
lõpetamise ettepaneku esitamine
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate
riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ (edaspidi
määrus) punkti 61 kohaselt esitame kooskõlastamiseks riigiasutuse Viljandi Muuseum tegevuse
lõpetamise ettepaneku koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga. Riigiasutuse ülesanded antakse
üle riigi asutatavale Sihtasutusele Viljandi Muuseum.
Palume kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul. Mittevastamise korral loetakse määruse punkti 18
kohaselt nõusolek saaduks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel
2. Seletuskiri 3 lehel
Marju Reismaa 628 2335
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
07.01.2025
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn
Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste
moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”.
§ 1. Tegevuse lõpetamine
(1) Seoses vajaduse puudumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse
Viljandi Muuseum tegevus alates 01.05.2025 ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse üle
riigi asutatavale Sihtasutusele Viljandi Muuseum.
(2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium.
(3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Viljandi Muuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70002874).
§ 2. Likvideerimiskomisjon
(1) Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises
koosseisus:
Kultuuriministeeriumi finantsosakonna eelarvejuht;
Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik;
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik;
Kultuuriministeeriumi personalijuht;
Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist;
Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna teabehalduse juht;
Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja-pearaamatupidaja;
Viljandi Muuseumi direktor;
Viljandi Muuseumi peavarahoidja;
Viljandi Muuseumi juhiabi.
(2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
muuseuminõunik.
(3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 28.02.2025 ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava
riigiasutuse lõppbilansi 30.04.2025 seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15.05.2025.
§ 3. Töölepingute üleminek
Viljandi Muuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 01.04.2025
muutumatul kujul üle Sihtasutusele Viljandi Muuseum vastavalt võlaõigusseadusele.
§ 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine
Viljandi Muuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 01.05.2025.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 29 „Viljandi Muuseumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 5 jõustub 01.05.2025.
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Viljandi Muuseumi tegevuse lõpetamine“ eelnõu seletuskiri ehk
lõpetamisettepanek
Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) hallatava riigiasutuse Viljandi Muuseum
(edaspidi VM) tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud
„Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse
lõpetamise korra“ punkti 56 alapunkti 2 alusel.
Riigiasutuste tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne, kui on asutatud Sihtasutus Viljandi Muuseum
(edaspidi sihtasutus), mis võtab üle eelnimetatud riigiasutuse ülesanded. Sihtasutuse asutamisega seotud
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistatud ning asutamine on kavandatud 2025. aasta
veebruari jooksul. Kavandatava sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
KuM. Kui sihtasutuse asutamine lükkub edasi märtsisse 2025, siis lükkub vastavalt ühe kuu võrra edasi
ka riigiasutuse tegevuse lõpetamine.
Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna
muuseuminõunik Marju Reismaa (
[email protected], tel 628 2335), õigus- ja haldusosakonna jurist
Nora Viira (
[email protected], tel 628 2329) ja finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger
(
[email protected], tel 628 2229).
1. Tegevuse lõpetamise põhjendus
KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrastamisel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas
tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis.
Juba 2002. aastal asutati SA Virumaa Muuseumid ja SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel. Perioodil
2012–2024 on asutatud (nii KuM-i kui ka endise Põllumajandusministeeriumi haldusalas) 18 endise
riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse (kokku 21) asemele 16 riigi asutatud või riigi valitseva mõju
all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike
omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks) on
antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; tegevuse lõpetas 1
endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks VM-ile on KuM-i haldusalas ümberkorralduste ootel
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.
Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud
21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes seejuures
muuseumikogud ja hooned riigi omandisse1. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma
professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.
Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks
toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on
kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide
olemusele ja vajadustele.
KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on
sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest ning
suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti
Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot,
2024. aastal sihtasutusena ligi 215 000 eurot.
Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse
laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks
asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu.
1
Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.
Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.
1
Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna
isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi
nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt.
Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutaja huvide kaitseks ja
sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma
sihtasutuse vajadustest ning asutaja ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul
ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole
saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda
ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu väga
isiklikult seotud nõukogu.
Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees
kokkuvõtlikult järgmised:
1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;
2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja
tegevuspiirkonnaga siduda;
3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;
4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;
5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik
nõukogu liikmetest;
6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;
7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja
asutuse vara kasutamisel;
8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;
9) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul;
10) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige.
KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega VM-i
tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.
2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigimuuseumi valduses oleva riigivara ning
riigimuuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise
kohta
Kuna asutatav sihtasutus võtab üle tegevuse lõpetava riigimuuseumi ülesanded, siis antakse sihtasutusele
üle ka tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuses arvel olev väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded
ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel.
Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest täna riigi omandis ja VM-i kasutuses olevad kinnistud
antakse 2025. a jaanuarikuu jooksul üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Üürilepingu kinnistute edaspidiseks
kasutamiseks Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmib VM alates 1. veebruarist 2025 ja leping läheb pärast
sihtasutuse asutamist sihtasutusele üle. Riigiasutusel ei ole muud põhivara hulka kuuluvat vallasvara.
Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb kuuluma riigile. Riigile kuuluva
muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka
vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt
muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide
infosüsteemi MuIS kaudu.
Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda
juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine,
teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on sihtasutuse asutamise aluseks
oleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab
suunise senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva
terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse
2
jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid
(sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.
Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad
faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara (väikevara) antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles
samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud (v.a direktori tööleping, mis
on sõlmitud KuM-iga, sest vastavat ametikohta sihtasutuses ei ole) kui ka riigiasutuse tegevuse käigus
sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad
muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle
riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud
ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte
üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku
regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise
lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Riigimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad muutumatul kujul üle
sihtasutusele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumi ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid
muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu sihtasutuse
nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht kaob, sest sihtasutuse
juhatus määratakse asutamisel sihtasutuse asutaja poolt ja edaspidi sihtasutuse nõukogu poolt ning
tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisega täiendavaid
personalikulusid ei kaasne.
Riigiasutuse seniste tegevuskulude katmiseks mõeldud vahendid suunatakse 2025. aasta riigieelarves
edasi asutatavale sihtasutusele. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium sihtasutuse
tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 11.09.2023. a määrusele nr 11 „Riigieelarvest
muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“.
3. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides
Tulenevalt riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli 2013. a
määrus nr 29 „Viljandi Muuseumi põhimäärus”.
4. Kooskõlastamine
Lõpetamisettepanek saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Viljandi linna vaikimisi
kooskõlastuseks loetakse Viljandi Linnavolikogu 28. novembri 2024. a istungi otsus mitte osaleda koos
riigiga sihtasutuse Viljandi Muuseum, mis võtab üle riigiasutuse ülesanded, asutamises.
3