LÕPPARUANNE MUUSEUMI TEADUSPROJEKTI ELLUVIIMISEST 01.01.2024-31.12.2024 T oetuse saaja andmed Juriidiline nimetus SA Eesti Vabaõhumuuseum Registrikood 90012585 Asutuse juhi või allkirjaõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed Tanel Veeremaa,
[email protected] 65 49 100 Projektijuhi nimi Vivian Siirman Projektijuhi telefon ja e-posti aadress 56636791, v
[email protected] Projekt pealkiri või lühiannotatsioon Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ekspositsiooni alus uuringud T oetuse kasutamise lõpp aruanne P rojekti p eamised tulemused Projekti tulemusel selgines oluliselt Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ehituslugu . Enne uuringutega alustamist oli teada üksnes perelegend, et hoone on ümber ehitatud vanast talumajast aastal 1870. Hoonest olid säilinud vaid mõned üksikud fotod, kuid väga vähe infot ehitamise kohta , ehitusjoonised puudusid täielikult . Hoone füüsiliste uuringute tulemusel selgus, et maja esialgne ilme on olnud teistsugune ning et hoonet on 1880ndatel tunduvalt suuremaks ehitatud . Hoone on ehitatud neljas etapis (I etapp 1870ndad aastad, II etapp 19. sajandi lõpp , III etapp 1920-1930ndad aastad , IV etapp 19 50-1960ndad aastad ). Ei leidnud kinnitust, et hoone oleks ehitatud vana maja palkidest . Avangutest leiti unikaalseid tapeedifragmente . Toetavate arhiiviuuringutega selgitati, et suvila algsetele omanike, perekond Girard de Soucantoni le kuulus Eesti esimese tapeedivabrik, mis oli tegev aastatel 1876-1883 . Seega võib oletada , et suvemõisas võidi kasutada esimese tapeedivabriku toodangut. Täpsustati hoone esialgset põhiplaani, mille põhjal on võimalik hoonet rekonstrueerid es taastada suvilale omaseid arhitektuurseid elemente, mis on aja jooksul peidetud , või hävitatud, kui hoone minetas 20.sajandi keskelt alates suvila funktsiooni (ringrõdu, teenijate sissepääs , sissepääs ringrõdult, trepp ringrõdule, väikseruudulised aknad , sammastele toetuv veranda, rõdu ) , samuti kinnitasid osad tapetseerimata ruumid hoones asunud majapidamis- ja teenijate ruumide asukohti. Arhiiviuuringute käigus koguti infot maja esialgsete elanike kohta ning täpsustati arhiiviallikate toel seni paljuski perepärimusel tuginevaid teadmisi praegu Rocca al Marena tuntud paiga ajaloost. Alates 17. sajandi lõpust olid alal asunud kaks Õismäe nimelist kaluritalu. Üsna pikka aega eksisteerisid kaluritalud kõrvu suvemõisatega, kuni suvilate omanikud krundid Haabersti mõisalt ära ostsid. Taludele pakuti asendusmaad Kakumäel . Ühe Õismäe talu perekond Torbekid rändasid hiljem välja Krimmi, kus rajasid samuti Õismäe nimelise talu. Nii selgines Rocca al Mare maastiku mitmekihiline ajalugu: esialgsete kaluritalude asemele laotus rikkate linlaste ja aadlike suvemõisa maastik, mille omakorda kirjutas Teise maailmasõja järel üle siia asutatud vabaõhumuuseumi taluarhitektuuri eksponeeriv maastik. T eisi baltisaksa ajalugu eksponeerivaid muuseume analüüsides selgitati välja teemad ja aspektid, mida kavandatavas šveitsi villa ekspositsioonis käsitleda, et terviklikumalt avada mõisa kui rahvuste ja seisuste kohtumispunkti ning eesti kultuuriloos eraldiseisvat fenomeni. Ülevaade projekti toetuste raames ellu viidud tegevustest alates projekti alguskuupäevast kuni lõppkuupäevani Juuli- detsember šveitsi maja tarindite ja viimistluskihtide uuringud, leidude dokumenteerimine ja analüüs , d endrokronoloogilised uuringud Hoone ehitusetappide 3D modelleerimine, hoone interjööri dokumenteerimine 3D fotodena . 1. august-31. detsember 2024 arhiiviuuringud : Arhiiviuuringute käigus töötati läbi Rocca al Mare suvemõisa kunagiste omanike perekond Girard de Soucantonidega seotud dokumente (Thomas Clayhills&Sons arhiiv Rahvusarhiivis), perekondlikke mälestusi, fotosid, samuti muid Rocca al Mare piirkonna ajalugu puudutavaid dokumente Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis, Eesti Vabaõhumuuseumis ja teistes Eesti muuseumides. A ugust-detsember : m useoloogiline analüüs , baltisaksa ekspositsioonide külastus ja kohtumised Lihula, Palmse, Sagadi ja Anija mõisas , Puhtulaiu külastus. 6. detsember toimus Eesti Vabaõhumuuseumis teaduspäev „Suvilad ja suvitamine“, mille ettekanded käsitlesid Eesti suvilate ja suvituskultuuri erinevaid aspekte 19. sajandi lõ p ust 20. sajandi lõpuni. Teaduspäeva esimene ettekandeplokk tutvustas 2024. a Rocca al Mare šveitsi majaga seo ses teostatud uuringuid ja nende tulemus i. Planeeritud ja tegelikud tegevused ning nende erinevuste põhjendused Projekti käigus teostati kavandatud mahus šveitsi majas tarindi- ja interjööriuuringud, samuti arhiiviuuringud , et uurida Rocca al Mare ajalooga seonduvaid materjale Rahvusarhiivis, Tallinna Linnaarhiivis, Eesti Vabaõhumuuseumis ja teistes muusemides . Töötati läbi ka vanemat ajakirjandust andmebaasi Digar kaudu. Kuna uuringute käigus ilmnes, et osa uuritava palkhoone mahust võib olla hilisem, telliti täiendavalt dendrokronoloogilised uuringud, et hoone osi täpsemalt dateerida. Interjööriuuringute osana dokumenteeriti ka hoone interjööride praegune seis (muuseumi kontori kihistus) 3D fotodena . Planeeritud ja tegelikud tulemused ning nende erinevuste põhjendused Projekti tulemusel koguti väärtuslikku lähteandmestikku šveitsi majja kavandatava baltisaksa suvemõisa ekspositsiooni jaoks. Projekti käigus selgitati suvemõisa eri ehitusetap pe, ruumijaotust ja ruumide funktsioone , a nalüüsiti uuesti juba teadaolevaid perepärimuse allikaid ning dokumente. Selgus, et hoonele on 19. sajandi juurdeehitusena lisatud küllaltki suur maht, ent ruumide jaotus on üldiselt siiski jäänud samaks nagu 19. sajandi lõpul , vaatamata nõukogudeaegse le ümberehitamisele muuseumi kontoriks. Hoone füüsiliste uuringute oluliseks osaks oli ka säilitusettepanekute tegemine, mida arvestada hoone rekonstrueerimisel. Interjööriuuringute käigus avaldusid hoones rikkalikud tapeedikihid, eriti 19. sajandi osas. Kuna hoone kunagiste omanike Girard de Soucantonide kaubakontori arhiivis on säilinud ka nende rajatud Eesti esimese tapeedivabriku dokumentatsioon, siis pühendati arhiiviuuringutest osa tapeedivabriku materjalide läbitöötamisele. Selgus, et tapeedivabriku dokumentatsioon on väga terviklikult säilinud ja Läänemere ruumis sellisena üks väheseid omataoliseid. Materjalidest selgus, et tapeedivabrik, mis asus Tallinnas praegu Õnnepalee umbkaudses asupaigas, andis küllaltki märkimisväärset toodangut. Dokumenteeritud on tootmises kasutatud materjale (paber, pigmendid, rullid) ja nende turustamist. Kahjuks ei ole materjali hulgas aga toodete näidiseid , mistõttu šveitsi villa tapeedid võiksid pakkuda väärtuslikku lisateadmist tapeedivabriku loole. Projekti t ulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks , jätkamissuunad , esile kerkinud probleemid. Projekti tulemused annavad väärtuslikke lähteandmeid baltisaksa suvemõisa ekspositsiooni loomiseks šveitsi majja, mis oluliselt täiendab nii Eesti Vabaõhumuuseumi püsinäitust kui ka üldisemalt Eesti muuseumide käsitl ust nii suvemõisate kui ka baltisakslaste t eema l . Baltisaksa perekondade eluolu on Eesti muuseumides seni vähe käsitlemist leidnud . Eksposits i ooni ja Eesti ajaloo mõtestamiseks on oluline jätkata tööd, et uurida perekond Girard de Soucantonide kui kaupmeeste, töösturite ja filantroopide tegevus t , samuti suvila kui erilise arhitektuurilise-kultuurilise kompleksi mõtestamiseks Eesti kultuuriajaloos. Vähemoluline pole ka Rocca al Mare kui ajaloolise paiga eri kihistuste edasine uurimine ja analüüs – see pakub huvitava näite 19. sajandil toimunud gentrifitseerumisest , kui looduskaunis linnalähedases paigas on rikkad linnaperekonnad järk-järgult välja tõrjunud paig as esialgu elanud talupojad. Projekti käigus šveitsi majast leitud tapeedinäidiste st koostatud tabel on väärtuslik info laiemalt, võimaldades võrrelda ja tuvastada mujal Eestis ajaloolistest hoonetes leitud tapeete ning andes olulist teavet restauraatoritele, konservaatoritele, ajaloolastele, kultuuriväärtuslike hoonete valdajatele. Väärtuslike tapeedinäidiste kontekstualiseerimise teeb keerulisemaks see, et seni puudub keskne Eestist leitud ajalooliste tapeetide andmebaas , nagu on olemas Soomes ( https://tapetti.nba.fi/haku.php ) Š veitsi maja ajaloolis i tapeedikihte laiemalt avades saaks uurida, kas tapeetidel on tootjamärke, mis võimaldaks omakorda kinnitada või ümber lükata hüpoteesi, et šveitsi maja tapeedid on Eesti esimese tapeedivabriku toodang. Ülevaade projekti tutvustamisest ja tulemuste avalikustamisest (sh andmete vabakasutuse potentsiaal) Projekti tu lemusi tutvustati 6. detsembril Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäeval. Ettekande videod on kättesaadavad YouTube’is kanalil EVM Maaarhitektuuri keskus. Šveitisi maja uuringute raport on vabalt kättesaadav (käesoleval hetkel Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna digiteegi kaudu https://digiteek.artun.ee/fotod/aruanded/konserveerimine/event_id-4648 Aruande juurde kuulub ka šveitsi majast leitud tapeetide tabel, mis teeb lihtsamaks hoone eri osades kasutatud tapeetide stratigraafia ning võimaldab fragmente võrrelda mujalt Eestist leitud tapeedinäidistega. Pikemas perspektiivis kajastatakse projekti tulemusi šveitsi villa rekonstrueerimise käigus ning rekonstrueeritud hoones avatavas ekspositsioonis, mis puudutab nii suvilate arhitektuuri, Rocca al Mare ajalugu, Girard de Soucantonide tegevust, Eesti tapeeditootmise ajalugu . Šveitsi villast leitud tapeetide ning esimese Eesti tapeedivabriku seostest on plaanis avaldada artikkel muinsuskaitse aastaraamatus. 2025. a suvel on plaanis uurimistöö tulemusi tutvustada külastajatele temaatilistel ekskursioonidel , samuti Eesti Vabaõhumuuseumi kodulehe ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Toetuse kasutamine projekti lõppkuupäeva seisuga Eraldatud summa 30 000€ Toetusest tehtud kulud kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega, projekti lõppkuupäeva seisuga Jrk. nr Kululiik (personalikulud töökohtade arvestuses , Muud teadustöökulud kululiikide kaupa) Summa Selgitus (teostaja, panustava koostööpartneri nimetus, töötajate arv ja koormus jm) 1 Tööjõukulud (sh tööjõumaksud) 38 00,55 Vivian Siirman ( koormus 0,2), Joosep Metslang (0,1) august-detsember 2 Ajutise teaduri tööjõukulu (sh tööjõumaksud) 7359 Hannes Vinnal , PhD – august-detsember 0,5 koormust 2 Uurimis- ja arendustööd 17810 H & M Reststuudio OÜ teostatud tarindite ja viimistluskihtide uuringud Alar Läänelai d, dendrokronoloogili ne ekspertiis NRE Capital OÜ Šveitsi villa 3D fotode teostus 4. Lähe tus kulud 380,45 18. oktoober, 21.-22. november – baltisaksa ekspositsioonide külastus ja kohtumised Lihula, Palmse, Sagadi ja Anija mõisas 5. Teaduspäeva korraldamise kulud 650 Vanamajakava OÜ 6. detsembril toimunud EVMi teaduspäeva otseülekanne, videoülesvõtted Kulud kokku 30000 Toetuse kasutamata jääk projekti lõppkuupäeva seisuga 0 Eelarve muudatused võrreldes algse taotlusega Eelarves suurenes uurimis- ja arendustööde osa, sest lisandus uuritavast objektist 3D fotode tegemine ning dendrokronoloogiline ekspertiis. Lähetuskulud piirdusid Eesti siseste sõitudega. Lisainfo (juhul kui soovite midagi täiendavat lisada) Kinnitused Kinnitan, et toetuse saaja on kasutanud toetust sihtotstarbeliselt taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks : toetust on kasutatud ainult abikõlblike kulude katteks; aruandes kajastatud kulud on tehtud abikõlblikul perioodil; projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; projektiga seotud teenuste ostmisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võetud on vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole olnud võimalik võtta või kui odavaimat pakkumist ei valit ud , on selleks olemas põhjendus ; projekti tulemuste publitseerimisel või tutvustamisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eelarvest “ ; p rojekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte on toetuse saaja teinud Eesti Teadusinfosüsteemi ( ETIS ) kaudu avalikult kättesaadavaks ; p rojekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid on toetuse saaja teinud avalikkusele ETIS kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti ; j uhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist ;