Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-2/5056-2 Toetuse saaja nimi Eesti Muusikanõukogu Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2024 - 31.12.2024 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 90,557.00 € 65,104.17 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 40,000.00 € 30,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 40,000.00 € 30,000.00 € 36,557.00 € 23,104.17 € OMAFINANTSEERING Liikmemaksud ja muu tulu 36,557.00 € 23,104.17 € Liikmemaksud, muu tulu ja vabatahtlik töö € € € € € € 14,000.00 € 12,000.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Eesti Kultuurkapital 14,000.00 € 12,000.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Eesti Muusikanõukogu KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 40,809.00 € 33,797.88 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 20,000.00 € 21,760.00 € Lepinguline töötasu (bruto) 10,500.00 € 3,500.00 € Tööandja maksukulud 10,309.00 € 8,537.88 € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 49,748.00 € 31,306.29 € Juhtimine ja eksperdid 19,000.00 € 19,000.00 € Kontori rent ja kommunaalteenused 6,524.00 € 6,003.29 € Töömaterjalid, tarvikud ja seadmed 2,100.00 € 21.69 € Raamatupidamine, tarkvara ja audit 3,000.00 € 1,860.00 € 900.00 € Sideteenused (sh andmeside), vitruaalserverid, koosoleku keskkonnad ja pangateenused 1,159.30 € Transpordi- ja lähetuskulud 2,100.00 € 74.01 € Rahvusvahelise organisatsiooni liikmemaks (International Music Council) ja2,024.00 € osalustasud 2,227.00 € Turundus, kommunikatsioon ja koduleht 7,500.00 € 100.00 € 6,000.00 € Koosolekute ja sündmuste läbiviimine (ei sisalda suurpojektide läbiviimise kulusid) 756.00 € Ei sisalda suurpojektide läbiviimise kulusid Muud kulud ja erakorralised väljaminekud 600.00 € 105.00 € € € € € 3 (5) Eesti Muusikanõukogu KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0.00 € 0.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 90,557.00 € 65,104.17 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Eesti Muusikanõukogu ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Ivari Ilja Allkiri (paberkandjal) Kuupäev pp.kk.aaaa 5 (5) Eesti Muusikanõukogu  Tegevustoetuse aruanne Lisa 1 Tegevuskava täitmise aruanne (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) EESTI MUUSIKANÕUKOGU 202 4 : E esti Muusikanõukogu (EMN) (asutatud 1992) on muusikainstitutsioone ühendav mittetulundusühing, mille eesmärgiks on Eesti muusikakultuuri ja muusikaharidusega tegelevate ühenduste ja organisatsioonide ühistegevuse arendamine, liikmete ühishuvide eest seismine, avalikkuse ja oma liikmete kaasamine muusikavaldkonna arendamisse ning osalemine muusikapoliitika kujundamises. EMN on 1993. a st Rahvusvahelise Muusikanõukogu ( IMC ) ja Euroopa Muusikanõukogu ( EMC ) liige. EMN liikmeteks on juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on seotud muusikaga (õpetamine, kontsertide korraldamine ja muusika esitamine) või kes koondavad liikmetena muusikuid (erialaliidud jms). Helikunsti väärtustamiseks asutas EMN 2002. a kolm muusikapreemiat, milliste väljaandmiseks on EMN kaasanud erakapitali. Koostöös Kultuurkapitaliga on traditsiooniks saanud preemiate väljaandmine iga aasta rahvusvahelisel muusikapäeval , 1. oktoobril . 2013. aastast viib EMN 1. oktoobril ellu koos oma liikmete, muusikute ja koostööpartneritega üle-eestilist muusikapäeva programmi väärtustamaks muusikakultuuri ja tagamaks tasuta juurdepääsu vahetule muusikasündmusele. 202 4 . aastal toimunud tegevused ViruLaul24 (eriprojekt) 2023 /2024 aasta l viidi ellu Eesti Muusikanõukogu lõimumist edendava ja muusikavaldkonda arendav projekt ViruLAUL24, mis ühendas Ida-Virumaa koolinoori ning mille suur kulminatsioon toimus augustis 2024 Eesti taasiseseisvumis aastapäeva kontsertidega Ida-Virumaal . Projekti kokkuvõte: 2024. aastal toimus Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel suurprojekt ViruLaul24, kus perioodil november 2023 kuni august 2024 toimunud proovides ja laululaagris õppisid Ida-Virumaa koorilauljad selgeks 10 Olav Ehala ja Leelo Tungla koostöös valminud laulu, millest kolm tellitud spetsiaalselt ViruLaul24 projektiks , et need ühiselt ette kanda kolmel Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva kontser tidel . Läbi õppeaasta 2023. aasta novembrist kooskäinud lauljatest moodustus ligi 140-liikmeline Ida-Virumaa ühend-segakoor, kus osales kokku 1 2 kooli ja kollektiivi Ida-Virumaalt Kohtla-Järve Gümnaasiumist, Narva Eesti Gümnaasiumist, Narva Eesti Põhikoolist, Narva Vanalinna Põhikoolist, Sinimäe Põhikoolist, Narva Kesklinna koolist, Toila Gümnaasiumist , Narva Muusikakooli Instrumentaalosakonnast, Narva Muusikakooli tütarlastekoorist , Narva Poistekoorist , Segakoorist Vaimustus lisaks lauljad Eesti Keele maja Tandemkoorist. Regulaarsusega kord kuus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel ja Narvas toimunud kooriproove viisid läbi mentorid Hirvo Surva, Raul Talmar, Elo Üleoja , Kirill Gorjušin . Abiks noortele lauljatele iseseisvaks noodimaterj ali omandamiseks salvestati laulu d ja nende häälepartiid ning selles osas ulatas abikäe Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhendamisel. 23 märts il 2024 toimus Ida-Virumaa ühend-segakoori proov Tallinnas Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ja selle prooviga liitusid lauljad ETV tütarlastekoorist , Rahvusooper Estonia noormeestekoorist , Rahvusooper Estonia meeskvintetist, laulustuudiost So-La-Re . 16.-17. augustil toimus Narvas ja Narva-Jõesuus kontserte ettevalmistav laululaager. Laagris töötas kooriga projekti kunstiline juht ja peadirigent Hirvo Surva ning liitusid lauljad ETV tütarlastekoorist , Rahvusooper Estonia noormeestekoorist , laulustuudiost So-La-Re, solist id Alika Milova ning Rahvusooper Estonia meeskvintet ti lauljad ning Narva Linnaorkestri mängijatest, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitest ning Eesti Interpreetide Liidu liikmetest moodustatutud sümfooniaorkester . Projekt kulmineerus kolme kontserdiga, mis olid pühendatud Eesti Vabariigi 33. taasiseseisvumise aastapäevale. Kontserdid toimusid 18. augustil Kohtla-Järve kultuurikeskuses, 19. augustil Narva Geneva kontserdimajas ning 20. augustil Toila Laululava. Kontserdi dirigendid olid Hirvo Surva ja Anatoli Štšura , solistid Alika ja RO meeskvinteti lauljad, kes olid ühtlasi ka kontsertide teadustajate rollis. K ontserdid olid kuulajatele tasuta . Geneva kultuurikeskuses toimunud kontsert oli teadaolevalt Narvas esimene läbi valt eestikeelne kontsert taasiseseisvunud Eestis . K ontserdi külastaja sai tasuta kava raamatu , kus oli sees laulude tekstid koos venekeelsete tõlgetega, lihtsustamaks kontserdist arusaamist. Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimunud kontserdi salvestas Eesti Rahvusringhääling ja see oli eetris 23. augustil 2024 ETV kanalil. Kokku osales kontsertidel ligi 250 muusikut ning ligemale 1700 kuulajat, lisaks 6 5 000 tele ülekande vaatajat , millele lisandu vad järel e vaatamised . ViruLaul24 orkestri moodustasid Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikud koosseisus: Viiul: Sergei Tjutjunik , Triin Alender , Tatjana Jõeleht, Irina Kossova , Kristiina Jõeleht, Olga Kudajeva , Egert Leinsaar, Laura Jõeleht, Ksenia Vaher; Vioola: Liina Žigurs, Natalja Berestenko , Kristin Klesment; Tšello: Tatjana Gashimova , Julia Smirnova, Andres Alexander Metspalu; Kontrabass: Deniss Kotsarenko , Miina Roost; Flööt: Maria Elonen ; Oboe: Ingely Laiv-Järvi Klarnet: Kerit Ilves; Fagott: Patrick Mauer ; Metsasarv: Jürnas Rähni, Rodion Matvejev ; Trompet: Villem Süvari; Tromboon: Andres Kontus; Löökpillid: Reno Kokmann , Brita Reinmann; Timpanid: Ivo Lain ; Harf: Kaisa Helena Žigurs. ViruLaul projekt toimus koostöös 26 partneriga avaliku-, era ja mittetulundussektori st , kellest olulisemad Eesti Muusikanõukogu partnerid oli d Narva Linnaorkester , Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia , Eesti Interpreetide Liit , Rahvusooper Estonia Poistekoor ( Noormeestekoor ) , ETV tütarlastekoor , kooristuudio So-La-Re , Kohtla-Järve linnavalitsus , Narva linn , Toila vald , Audrius Tuur , Astri grupp , Fama grupp , Viru Keemia Grupp , Balbiino . ViruLaul24 projekti viis ellu Eesti Muusikanõukogu poolt moodustatud ja juhitud meeskond koosseisus Kaisa Lõhmus, Lea Valiulina, Kadri Lassmann, Hirvo Surva, Anatoli Štšura, Kristel Peikel, Elo Mägi, Maite Kotta, Tanel Klesment, Rebeca Žukovitš , koos abilistega. SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED "ViruLaul24" oli laia regionaalse haardega kaasates kooliõpilasi üle Ida-Virumaa aga ka mentoreid , interpreete ja koorilauljaid väljastpoolt maakonda. Toimuva suursündmuse ja Ida-Virumaalt pärit esitajate osaluse kaudu kasvas sidusus Eesti muusikakultuuri ja keeleruumiga. Üle maakonna toimuva koostöö tulemusel moodustus Ida-Virumaa ühendkoor, mis omakorda avaldab laiemat ühiskondlikku mõju ning kannab ühiseid väärtusi. Suurenes Ida-Virumaa noorte osa Eesti koorilaulu traditsioonis, mis on meie riigi rahvusliku eneseteadvuse üks alustalasid. Ühised proovid ning koostöö aitasid kaasa Ida-Virumaa gümnaasiumite ühtse võrgustiku ja kultuuriruumi tekkele ning loob aluse tulevikus regulaarselt tegutseva Ida-Virumaa gümnasistide ühendkoori moodustamiseks, mis kannab ühiseid väärtusi ning aitab omakorda kaasa igapäevaste kontaktide ning koostöövõrgustike tekkimisele. Tekkisid sõprussuhted Ida-Virumaa noorte ja Tallinna ja Rakvere koorikollektiivi lauljate vahel. Valmis uus eesti helilooming, millest saavad osa koorid ja koorilauljad üle Eesti. Professionaalsete muusikute osalus andis noortele tõuke edasi õppimiseks ka muusikavaldkonnas, kus läbi muusika tegutsedes omandatakse keeleoskus palju kiiremini. Ida-Virumaa noortel on ootus ja huvi eesti koorilaulutraditsiooni ja sarnaste projektide toimumise osas. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE " ViruLAUL 24" ühendas mitmeid erinevates sektorites ja tegevusaladel tegutsevaid ettevõtteid ja organisatsioone nii Ida-Virumaal kui ka väljaspool maakonda. Projekti raames tegi Eesti Muusikanõukogu koostööd arvukate koostööpartneritega alates muusikutest, kontserdipaikadest, organisatsioonidest, meediast kuni rahastajate ja toetajateni. Projekt õnnestus edukalt ning see omakorda avaldas tugevat positiivset mõju muusikakultuurile, muusikaharidusele, muusikutele ja ka Eesti Muusikanõukogule ning selle liikmetele (projektis kaasatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kooriühing, Eesti Interpreetide Liit, Collegium Musicale, Rahvusooper Estonia). Ida-Virumaa korraldajatel ning noortel koorilauljatel on huvi ja koostöövalmidus tulevasteks projektideks, milles Eesti Muusikanõukogu on koostööpartneriks. MÕÕDETAVAD TULEMUSED Loodud ja ette kantud u udisteoste ( helilooja Olav Ehala , tekstid Leelo Tung al) arv 3 Ette kandud eesti heliloomingu arv 17 teost Uute orkestratsioonide a rv 1 2 teost Ühendkoori liikmete arv 227, sh 137 lauljat Ida-Virumaalt Ühendkooris osalevate kollektiivide arv 15 Orkestriliikmete arv 29 Orkestri moodustavate osalevate osapoolte arv 3 Kontsertide d irigentide arv 2 Kooridirigentide arv 1 9 , sellest ü hendkoori proovide mentorid 3 , koore ettevalmistavate dirigentide arv 16 Kontsertide arv 3 Kontserdikülastajate arv - ca 1700 inimest , sellest 435 kuulajat Kohtla-Järvel, 650 Narvas ja ca 650 inimest Toilas) ETVs toimunud teleülekandel. Meediakajastuste arv 44 Ülekannete arv 1 Ülekan de (ETV 23.08.24) vaatajate arv 65000 (lisaks järelvaatamised ) Sotsiaalmeedia kampaania näitajate arv 497000 Projekti tunnustuste arv 4 - Hirvo Surva ja Eesti Muusikanõukogu pälvisid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemia “Aasta sillalooja” ; Hirvo Surva pälvis Ida-Virumaa kultuuripärli 2024 tiitli projektiga „ViruLaul24 “; „ViruLaul24“ pälvis Ida-Virumaa 2024 aasta uus algatus tiitli ; ViruLaulu projekt on 2024 Kooriühingu koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate kategoorias Aasta tegu nominent. Rahvusvahelist muusikapäeva tähistamine. 1. oktoobril toimuv Muusikapäev on valdkonna suursündmus. Rahvusvahelise muusikapäeva eesmärgiks on teadvustada ja väärtustada muusikakultuuri ning tunnustada tegijaid. Suursündmus tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab heliloomingut ja interpretatsiooni, keskendub publiku kasvatamisele ning tagab kvaliteetsete muusikasündmuste kättesaadavuse nii regionaalselt kui erinevates sotsiaalsetes gruppides. 1975 aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu poolt ellu kutsutud rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine väärtustab valdkonda ja teadvustab muusika rolli inimkonna elus. 1.oktoobril EMN tunnustab muusikavaldkonna parimaid 2002 a. alates ja Eesti Kultuurkapital jagab preemiaid 1995 . Ühiselt jagatakse preemiaid rahvusvahelisel muusikapäeval 2008. aastast. Muusikapäeva üle eestiline programm erinevate kontsertide ja sündmusega toimub 2013. aastast alates. Muusikapäeva tähistamist on läbi aastate toetanud üle 30 eraettevõtte. Projekti kokkuvõte : R ahvusvahelis e muusikapäeva tähistamine 1. oktoobril on eesmärgiga teadvustada ja väärtustada muusikakultuuri, tunnustada valdkonna tegijaid. Suursündmus tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab eesti heliloomingut ja interpretatsiooni, keskendub järelkasvu ja publiku kasvatamisele ning tagab kvaliteetsete muusikasündmuste kättesaadavuse nii regionaalselt kui erinevates sotsiaalsetes gruppides. Muusikapäeva üle eestilist programmi koostad es lähtutakse erinevatest aspektidest: regionaalsest, juurdepääsu võimaldamisest elanikele, professionaalse muusikute kaasatusest, žanrilikest mitmekesisusest, osasaajate st . Muusika päeva 2024 sündmused toimusid hommikust õhtuni. Üles astusid professionaalsed eesti interpreedid, heliloojad, ansamblid ning kollektiivid kõrvuti muusikaõppuritega. Esindatud olid erinevad muusikažanrid klassikast-pärimusmuusikani ning programmis astusid üles muusikud väga erineva tel instrumen tidel . Muusikapäeva kontserdi andsid ja esinesid näiteks Eva ja Villu Talsi Paides, Anna-Liisa Võsa ja Mari Visnapuumägi Laagris, ERSO muusikud Kärlas, Aares Saal Olga Kulikovaga Tammsalus, Kristel Are Suure-Jaanis, Laikerete perebänd Luunias , laulukoor Tarbatu ja Lauri Breede Tartus, Ingely Laiv- Järvi, Marius Järvi Põltsamaal, UnaCorda Loo kultuurikeskuses, EMTA muusikud Viru keskuses jne jne . Kokku toimus 88 muusikasündmus 14 maakonnas üle Eesti. Kokku osales Muusikapäeva programmis ca 1300 muusikut. 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise oluliseks osaks on Muusikapäeva gala ja muusikapäeva pidu, kus tunnustatakse helikunsti valdkonna silmapaistvamaid ning antakse välja Eesti Muusikanõukogu preemiad kogu senise tegevuse eest ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad silmapaistva tegevuse eest möödunud hooajal. Muusikapreemiate gala on läbi 23. aasta pakkunud uuenduslikku ja ootamatud lähenemist. Ka selle aasta gala eristus eelmistest. Lisaks tipptasemel muusikutele olid kaastegevad etendajad/tantsijad. Muusikapreemiate gala lavastaja-stsenarist oli Jüri Nael, muusikajuht Henry-David Varema, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Timo Tinn . Esinesid Holger Marjamaa, Karmen Rõivasepp, Age Juurikas, Marko Martin, Arvo Leibur, Henry-David Varema, Mari Poll, Johanna Vahermägi, Miina Roost, Toomas Vavilov, Mihkel Peäske, Kirke Pertel, ETV tütarlastekoor ja dir Aarne Saluveer, esitusele tuli nii eesti kui ka maailma helilooming. Muusikapäeva galast tegi ülekande ETV. Muusikapäeva peo esines muusikapäevalistele üllatusbänd PeepShow . Eesti Muusikanõukogu (EMN) eestvedamisel tähistatakse 1. oktoobril traditsiooniliselt rahvusvahelist muusikapäeva, mille 1975. aastal algatas UNESCO/ Rahvusvahelise Muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin Muusikapäeva üle eestiline kontsertprogramm on esitletud muusikapäeva koduleheküljel (www.muusikapaev.ee) ja r ahvusvahelise muusikapäeva gala on järelvaadatav eesti televisioonis https://jupiter.err.ee/1609465479/rahvusvahelise-muusikapaeva-gala-2024 Muusikapäev on muusiku elu ja haridust väärtustav suursündmus, mis toob igal aastal juurde muusikakuultuuri tarbijaid ning õppureid. Muusikapäeva kontserdiprogramm kasvatas teadlikkust eesti muusikast ja muusikutest, programmi tulemusel laienes huvi muusikakultuuri vastu. Tutvustati ning väärtustati aasta silmapaistvamaid muusikuid. Ühistegevuse tulemusena suurenes lugupidamine ning koostöö muusikavaldkonnas. 1. oktoobril toimunud kontserdid parandavad elanikkonna juurdepääsu kvaliteetsetele muusikasündmustele. Kasvasid eesti heliloomingu ning eesti interpreetide ja muusikute esinemisvõimalused, samuti publiku teadlikkus erinevatest muusikažanritest. Muusikapäeva üle Eestilise programmi raames arenes koostöö erinevate kollektiivide, korraldajate, muusikainstitutsioonide vahel. Uued koostööd loovad kontaktvõrgustiku, misläbi arenes kontsertkorraldus üle Eesti. Projekti viisid ellu Kadri Lassmann, Kaisa Lõhmus, Saara-Silvia Soasepp, Elo Mägi, Laura Vaikma, Laura Välja, Nele Volbrück, Hanneleen Pihlak , Mari Tammesalu, Viktooria Toompere ( kulka ), Kerli Kasak ( kulka ), Henry-David Varema ( gala kunstiline juht), Jüri Nael ( gala lavastaja) ja EMN juhatus. SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Muusikapäev on muusiku elu ja haridust väärtustav suursündmus, mis toob igal aastal juurde muusikakuultuuri tarbijaid ning õppureid. Muusikapäeva kontserdiprogramm kasvatas teadlikkust eesti muusikast ja muusikutest, programmi tulemusel laienes huvi muusikakultuuri vastu. Tutvustati ning väärtustati aasta silmapaistvamaid muusikuid. Ühistegevuse tulemusena suurenes lugupidamine ning koostöö muusikavaldkonnas. 1. oktoobril toimunud kontserdid parandavad elanikkonna juurdepääsu kvaliteetsetele muusikasündmustele. Kasvasid eesti heliloomingu ning eesti interpreetide ja muusikute esinemisvõimalused, samuti publiku teadlikkus erinevatest muusikažanritest. Muusikapäeva üle Eestilise programmi raames arenes koostöö erinevate kollektiivide, korraldajate, muusikainstitutsioonide vahel. Uued koostööd loovad kontaktvõrgustiku, misläbi arenes kontsertkorraldus üle Eesti. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Muusikapäev on suursündmus, mis omab tugevat positiivset mõju muusikakultuurile ja muusikutele aga ka Eesti Muusikanõukogule ja tema liikmete. Muusikapäeva kaudu tegi muusikanõukogu koostööd arvukate koostööpartneritega alates muusikutest, kontserdipaikadest, organisatsioonidest, meediast kuni rahastajate ja toetajateni. Silmapaistva tegevuse tulemusel kasvas koostööpartnerite arv. Muusikapäev kaasas vabatahtlikke ja ühendas kultuurikorraldajaid, kes on huvitatud sündmuse arengust. Muusikapäev on jätkusuutlik, uuenduslik ning asjakohane sündmus . MÕÕDTAVAD TULEMUSED Toimunud kontsertide arv 88 Tasuta sündmuste arv 7 3 Esinejate arv (prof muusikud, kollektiivid, koorid, muusikakoolide õppurid, isetegevuslased) li g emale 1300 Ette kantud eesti heliteoste arv vähemalt 200 Muusikasündmustest osasaajate arv ligemale 50000 Meediakajastuste arv 52 kajastus üle-eestilistes meediakanalites. Sotsiaalmeedia - Muusikapäeva Facebookis 4100 ja Instagram m is 1000 jälgijat. Ülekannete arv - 1 teleülekanne. Koostööpartnerite arv vähemalt 80 Teleülekande vaatajate arv - ca 110 000 televaatajat (otse ja järelvaatajad ). Tunnustatud muusikute arv - 16 tunnustatut. Klassika album. Eesti muusikute ning muusikalise loomingu tunnustamiseks , eesti muusika populariseerimiseks ning läbi auhindade tunnustuse jagamine silmapaistvatele eesti muusikutele toimub galakontsert Eesti Muusikaauhinnad mille raames alates 2015 aastast Eesti Muusikanõukogu koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga selgitab välja parimad eelmisel aastal ilmunud eesti heliloomingu-, koorimuusika-, sümfoonilise- või lavamuusika ja kammermuusika albumid. Tunnustus antakse üle Eesti M uusikaauhinnad sündmusel. Projekti kokkuvõte: Eesti Muusikaauhinnad kategooria „Aasta klassikaalbum“ sisaldab žanrikategooriaid, milledeks on soolo- või kammermuusika , orkestri- või lavamuusikamuusika, koorimuusika ja eesti helilooming. Kategooria „Aasta klassikaalbum“ nominentideks valitakse igas klassika žanrikategoorias enim hääli saanud album. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta soolo- või kammermuusika album` saab kandideerida soolo või kammermuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti interpreet või ansambel. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta orkestri- või lavamuusika album` saab kandideerida orkestri või lavamuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti orkester, interpreet või koor. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta koorimuusika album` saab kandideerida koorimuusika žanri album, mille on välja andnud Eesti koor. „Aasta klassikaalbum“ žanrikategoorias `Aasta Eesti heliloomingu album `saab kandideerida Eesti heliloomingu album, mille on välja andnud Eesti interpreet, ansambel, koor või orkester. Aasta Klassikaalbumi kategoorias moodustab Eesti Muusikanõukogu igal aastal eraldi valdkonna ekspertidest žürii. 2024 Eesti Muusikaauhinnad parima klassika albumi selgitamise l hindas klassikaalbumeid 11-liikmeline žürii, kuhu kuulus nii muusikateadlasi, kajastajaid, kui ka muusikaelu korraldajaid. Žürii koosseis oli järgmine: Aare Tool, Brigitta Davidjants, Kadri Tali, Karmel Killandi, Kaie Tanner, Margus Pärtlas, Marko Lõhmus, Ott Maaten, Tiina Mattisen, Taavi Hark, Äli-Ann Klooren. Žürii liikmed hindasid heliloomingu, soolo- või kammermuusika , koorimuusika ning sümfoonilise- või lavamuusika žanri kategooriatesse esitatud plaate läbi Eesti Muusikaauhinnad hääletussüsteemi ja parim plaat selgitatigi hääletuse tulemuste põhjal. Aasta Klassikaalbum 2024 valiti nelja klassikalise muusika žanrikategooria parimate hulgast : Aasta Heliloomingu Album Tõnu Kõrvits „The Sound of Wings “ . Esitajad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost . Väljaandja: Ondine Aasta Soolo- või Kammermuusika Album Heino Eller. Complete Piano Music, Volume Nine . Esitaja: Sten Lassmann. Väljaandja: Toccata Classics Aasta Koorimuusika Album Vox Clamantis . Music by Henrik Ødegaard . Esitajad: Vox Clamantis , dirigent Jaan-Eik Tulve. Väljaandja: ECM Records Aasta Sümfoonilise- või Lavamuusika Album „KRATT“ Tubin. Bacewicz , Lutosławski . Esitajad: Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi. Väljaandja: Alpha Classics Aasta klassikaalbum 2024 tiitli pälvis CD Heino Eller. Complete Piano Music, Volume Nine . Esitaja: Sten Lassmann. Väljaandja: Toccata Classics Tulenevalt formaadi eripärast toimub klassikaalbumite valmise protsess kaks korda aastas . A asta alguses kui ka aasta lõpus. Aasta alguses selguvad nominendid ja toimub Aasta Klassikaalbumi üleandmine. Aasta lõpus, aga kandidaatide esitamine, žürii moodustamine, žürii töö, kommunikatsioon. K ahe protsessi vahelisel ajal toimub eelneva kokkuvõtte, tegevuste analüüs ja vajadusel muudatus ed edasis t eks tegevusteks . 202 4 detsembri alguses esitasid EMN liikmed aasta klassika album konkursile 20 albumit, EMN moodustas ekspertidest žürii plaate hindama. Traditsiooniliselt ei osale k la ssika album žüriis kandideerivate plaatidega seotud inimesed. 2024 novembris moodustatud žürii oli järgmine: Žürii koosseis on järgmine: Lisete Velt , Ia Remmel , Kaie Tanner , Toomas Vavilov , Ivari Ilja , Ott Maaten , Henry-David Varema , Endrik Üksvärav . Žürii valis välja nominendid, mis avalikusta takse 202 5 jaanuaris. Preemiate üleandmine toimub 30. jaanuar 2025 . SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Sündmus tõstab ühiskonna teadlikkust muusikast, propageerib ja väärtustab eesti heliloomingut ja interpretatsiooni. Sündmus omab tugevat positiivset mõju muusikakultuurile ja muusikutele. Aitab kaasa muusika levikule ja muusikute tuntusele. Sündmuse raames tunnustatakse tegijaid ja tutvustatakse ja tunnustatakse eesti muusika plaate. Kasvas teadlikus ja ülevaade klassikalise muusika žanrite albumide väljaandmisest. SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Klassika albumi selgitamine omab positiivset mõju klassikalisele muusikakultuurile ja muusikutele aga ka Eesti Muusikanõukogule ja tema liikmete. Sündmuse kaudu kasvas Eesti Muusikanõukogu maine ja on rohkem üldsusele nähtav. Arenes liik mesor ga nisatsioonide ja Muusikanõukogu vaheline koostöö. Kasvas teadlikus ja ülevaade klassikalise muusika žanrite albumite väljaandmisest. MÕÕDTAVAD TULEMUSED Tunnustatust pälvivate albumite arv 4 Meediakajastuste arv ca 15 Sündmuste arv 1 Ülekannete arv 1 Osasaajate arv ca 5000 kohapeal, te leülekande vaatajad ca 110 000 Muu tegevus Rahvusvaheline koostöö. EMN liikmesorganisatsioonid osalevad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. EMN kuulub Rahvusvahelise Muusikanõukogu ja Euroopa Muusikanõukogu liikmeskonda ja osaleb läbi selle võrgustiku rahvusvahelises koostöös . EMN tegi koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike liikumiste ja organisatsioonidega, loominguliste liitudega, samuti muude asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega. EMN esindajad osalesid erinevates nõukogudes, töörühmades ja komisjonides. Näiteks kuulub EMN president kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „ Muusika kollektiivid ja kontserdi korraldajad“ komisjoni koosseisu, EMN asepresident kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „Muusikafestivalid ja suursündmused“ komisjoni koosseisu, EMN juhatuse liige Endrik Üksvärav kuulub „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded“ komisjoni koo sseisu, EMN juhatuse liige Mihkel Poll Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali koosseisu, EMN president Ivari Ilja on Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoolekogu ja kooli nõunike kogu liige, EMN tegevjuht Kadri Lassmann Tallinna Elava muusika kontserdipaikade toetuse , Tallinna mittetulundustegevuste toetuste muusik aprojektide toe tusprogrammi komisjoni ja SA Kutsekoda Kultuuri Kuts enõukogu koosseisu . Eesti Muusikanõukogu tegevussuunad kinnitab üldkoosolek ja lähtuvad valdkonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisest. EMN kasutab info edastamiseks oma kodulehekülge ja Facebooki kanalit . Sündmuste fotojäädvu stus ed on leitavad F lickri st . Eesti Muusikanõukogu juhatus Juhatuse koosseis 2023-2025 President Ivari Ilja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Asepresident Ott Maaten, Rahvusooper Estonia Liikmed: Marko Lõhmus, Eesti Muusikafestivalid Henry-David Varema, Eesti Interpreetide Liit Endrik Üksvärav, Collegium Musicale Kaie Tanner, Kooriühing Mihkel Poll, Eesti Pianistide Liit, Noor Muusik Tegevjuht : Kadri Lassmann Finantsist : Elo Mägi Eesti Muusikanõukogu liikmed 202 4 aasta lõpu seisuga: Corelli Music OÜ Edition49 OÜ Floridante EELK Kirikumuusika Liit Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Gregoriaani Ühing MTÜ Eesti Heliloojate Liit Eesti Festivaliorkester Eesti Interpreetide Liit Eesti Kammerkooride Liit Eesti Keelpilliõpetajate Ühing Eesti Klaveriõpetajate Ühing Eesti Klavessiinisõprade Tsunft Eesti Kontsert Eesti Kooriühing Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskus Eesti Muusika Infokeskus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusikafestivalid Eesti Muusikakogude Ühendus Eesti Muusikakoolide Liit Eesti Muusikateaduse Selts Eesti Muusikaõpetajate Liit Eesti Orelisõprade Ühing Eesti Pianistide Liit Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Heino Elleri Muusikakool Kammerkoor Voces Musicales MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio MTÜ Collegium Musicale Muusikute Täiendõppe Keskus Muusikaline Noorus Noor Muusik MTÜ Rahvusooper Estonia Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival SA Eesti Interpreetide Kontserdid Tallinna Filharmoonia Vanalinna Hariduskolleegium. Muusikakool