Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2026-2029 programmide kinnitamine

Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“ Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“ 1 SISUKORD Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 20 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA PROGRAMMI TEGEVUS 3. ISIKUTE TÕSIKINDEL RAHASTAMISKAVA 4 TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 22 2. OLUKORRA ANALÜÜS 6 Eesmärk 22 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 11 Mõõdikud 22 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 13 Teenus 23 PROGRAMMI TEGEVUS 1. RÄNDE- JA Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23 KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING ELLUVIIMINE 14 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 24 Eesmärk 14 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja Mõõdikud 14 aruandluse korraldusest 24 Teenused 15 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 16 kaasatud 24 Ülevaade programmi seostest teiste PROGRAMMI TEGEVUS 2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE arengudokumentidega 25 19 LISA 1 Eesmärk 19 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 26 Mõõdikud 19 Teenused 19 2  Foto: Shutterstock PROGRAMMI PROGRAMMI ÜLDINFO ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti Programmi eesmärk arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Siseministeeriumi teenuste raha selles programmis infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) Sisekaitseakadeemia (SKA), Kultuuriministeerium (KUM), Kaasvastutajad ja partnerid, kes panustavad Rahandusministeerium (RAM), Haridus- ja Teadusministeerium programmi eesmärkide saavutamisse, kuid (HTM), Välisministeerium (VÄM), Justiits- ja Digiministeerium ei planeeri oma teenuste raha selles (JDM), Riigikantselei, Sotsiaalministeerium (SOM), Majandus- ja programmis Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Mõõdikud Programmi eesmärgi Tegelik Sihttase Suund Andmeallikas mõõdikud 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike osakaal, kes Väiksem Eurobaromeetri peavad sisserännet riigi 10 % 9% 8% 10 % 10 % 10 % 10 % 10 % parem standarduuring1 peamiseks mureks Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva Suurem Eesti integratsiooni - 43 % - 40 % 40 % 40 % 40 % 40 % riigiidentiteediga parem monitooring isikute osakaal Teistest rahvustest isikute hulgas keskmise Suurem Eesti integratsiooni - 46 % - 55 % 55 % 55 % 55 % 55 % riigiidentiteediga parem monitooring isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti Siseministeerium, Suurem valmisolekut tulla toime 42 % - 40 % 40 % 45 % 45 % 45 % 45 % siseturvalisuse avaliku parem ulatusliku põgenike arvamuse uuring sisserändega heaks Eesti elanike osakaal, Politsei- ja Piirivalveamet kas kasutavad riiklikku Suurem (e-ID arv) ja SK ID Solutions 79 % 72 % 82 % 74 % 74 % 74 % 74 % 74 % eID (MID, ID1) vahendit parem AS statistika (kasutajate vähemalt kord aastas2 arv) Rahulolu Eesti kodaniku Politsei- ja Piirivalveamet, isikut tõendava Suurem 94 % 90 % 93 % 85 % 90 % 95 % 95 % 95 % rahuloluküsitlus dokumendi taotlemise parem iseteeninduskeskkonnas e-teenusega Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning 10 813 290 9 004 559 8 486 980 7 233 535 6 922 445 elluviimine Programmi tegevus 2: 7 705 175 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392 Migratsioonijärelevalve Programmi tegevus 3: Isikute tõsikindel 18 585 842 15 950 908 17 990 005 18 178 942 18 465 441 tuvastamine ja dokumentide välja andmine KOKKU 37 104 308 31 540 001 32 958 412 31 063 566 30 734 279 1 https://europa.eu/ 2 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 4 Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest. EELARVE EELARVE PROGRNOOS Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 MUUD TOETUSED 58 906 110 935 45 738 53 720 51 270 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 344 515 234 876 212 021 158 134 132 792 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 3 385 166 4 029 680 3 659 121 2 088 494 1 494 492 (AMIF) KOKKU 3 788 587 4 375 492 3 916 881 2 300 348 1 678 553 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. 5 2. OLUKORRA ANALÜÜS Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rändepoliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti arengut toetava kodakondsus, rände- ja identiteedihalduse programmis kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis 1 278110 inimest3. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine. Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud suundumustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab küll rahvastiku vähenemist edasi, aga ei hoia seda ära.4 Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav pakkumine kõrgharidusõppest 5. Sõjapõgenike sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. aastani ning siis mõju taandub. Vananemise tõttu väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kätte- saadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega. Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, teiste EL riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti sõjalised konfliktid, looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides. Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, nagu internetiühenduse ning mobiilside kättesaadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv6 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedihaldus. Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitikakujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohustused ja tingimused ülepiiriliste e- teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja 3 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos. Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 4 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp- content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf 5 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 6 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 6 normidele. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel on oluline leida tasakaal rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja kasutajasõbralike teenuste osutamise vahel, mis on ka Eesti ühiskonna ootus. Elektroonilist identiteeti kandvad isikut tõendavad dokumendid on e-riigi alustala ja seotud elutähtsa teenusega, milleks on elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine. Seetõttu on oluline tagada isikut tõendavate dokumentide väljaandmise jätkusuutlikkus ja sellega seotud süsteemide toimepidevus. Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on programmi üks väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Üha olulisem on vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et toetada seadusliku rände menetlusi, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek. Ränne Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi töörollide ümbervaatamine ja kõrge tööhõive piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi. Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning parandanud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tippspetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja investorite Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Töörändega kaasneb pereränne ja tegelema peab ka Eestisse rändava spetsialisti pereliikme integreerimisega ühiskonnaellu ja tööturule. Samuti on oluline kaasata tööjõuturule Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud, et tagada nende majanduslik toimetulek Eestis elamise ajal. Nende teemade edendamisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumis- tegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördumisega7. 7 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste 7 Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, erinevate sisserände rühmade saabumist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem8. Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele. Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjast Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas Euroopa Liidu Komisjon ettepaneku nõukogu otsuseks pikendada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 04.03.2025. Eestisse on 28.04.2024 seisuga saabunud ligi 159 194 ukraina sõjapõgenikku. 28.04.2024 andmetel on ajutise kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud üle 52 436 inimese ning sama elamisloa pikendamise taotluse enam kui 50 902 inimest. Kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel on 30 950 ukrainlasel ning rahvusvahelise kaitse alusel ligi 6000 ukrainlast. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on alates 24.02.2022-28.04.2024 esitatud Eestis kokku 7 447 inimest. 2022. aastal esitas kaitse taotluse 2940 inimest, 2023. aastal 3 980 ja 30.04.2024 seisuga 546 inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. aastal 2106 inimesele, 2023. aastal 3917 ja 30.04.2024 seisuga 573 inimesele. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti arengukava 2030“ dokumendis ja selle elluviimiseks suunatud programmides. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele ümberasustamise ja -paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks: 1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid tava- ning suurenenud rändesurve olukorras. 2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- ning suurenenud rändesurve olukorras, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, kohanemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täiskasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ning toetada töö leidmist, vältimaks territoriaalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse. Ebaseadusliku rände tõkestamine Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instru- mentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase ärakasutamise programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 8 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 8 juhtumeid, mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega. Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes peavad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välismaalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on motiveerida välismaalastega kokkupuutuvaid partnereid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahendused teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamiseks. Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmispoliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloamenetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsi- kindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega. Kodakondsus Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta- aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud 9. Uuringud10 näitavad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjustena toodud välja soovi säilitada teise riigi kodakondsus, seda mainivad peaasjalikult Venemaa kodanikud. Kolmandana nimetatakse soovi lihtsamalt külastada Venemaad (peamiselt määratlemata kodakondsusega). Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keerulisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid, kes üldjuhul kodakondsust ei saa. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti kodakondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja: 1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi; 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust; 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks; 9 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2024. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 4,5%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2023. a oli neid 17,6%. 10 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/EIM2023 9 4. tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid. Identiteedihaldus Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavad dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigisiseselt (e- teenuste kasutamisel ja digiallkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt tagamaks eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkust. Eestis on 31.03.2024 seisuga kasutusel 1 323 322 ID-kaarti ja 81 001 Digi-ID-d. Identiteedihalduspoliitika11 elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendava dokumendi väljaandmise protsessi alus. Selle tagamiseks tuleb kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehnoloogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isiku- samasuse automatiseeritud kontroll12, et vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi. Väga suurel määral mõjutab identiteedihalduspoliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvusvaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvusvaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsioonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses13 sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üksteisele teada antud eID skeeme. Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimiskindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara14 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad olema turvalised ning vastama ICAO15 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab arvestama sellega, et isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja kätte saamine oleks kasutajasõbralik ja mugav arendades selleks e-taotlemise lahendusi ja laiendades väljastamise võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes näiteks 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parimatest praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse. 11 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 12 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 14 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 15 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 10  3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID16 Prioriteetne väljakutse Seadusliku rände ja tagasisaatmise õiguskeskkonna muutmine Miks oluline, milles Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände soodustamise kõrval on viimastel seisneb väljakutse? aastatel suurenenud oht riigi siseturvalisusele ja julgeolekule, välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Arendus- ja 1. Analüüsitakse seadusliku rände õiguskeskkonda ja tehtud muudatusi, et lahendada tegevuseesmärgid regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, 2026-2029 pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele ning julgeolekuriskide maandamisele, ning tagatud on tõhusad menetlused. 2. Arendatakse ja rakendatakse rändemenetlusi toetavaid andmebaase (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister, migratsioonijärelevalve andmekogu), et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele, suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust ning tõhustada riikliku järelevalve teostamist ja riskide ennetamist. 3. Muudetakse tagasisaatmisvaldkonna õiguskeskkonda ja arendatakse asjaomaseid EL ja siseriiklikke infosüsteeme, et toetada nende isikute kiiremat tagasisaatmist, kes ei vasta liikmesriigi territooriumidel viibimise või elamise nõuetele, sh kujutavad ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Prioriteetne Riiklike dokumentide sertifitseerimis- ja usaldusteenuse väljakutse toimepidevuse tagamine Miks oluline, milles Hetkel pakub riigile kõikide riiklike dokumentide (mobiil-ID ja ID-1 formaadis dokumendid) seisneb väljakutse? sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte. Möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu. Arendus- ja Võetakse kasutusele alternatiivne sertifitseerimisteenus usaldusteenuse osutamiseks. tegevuseesmärgid 2026-2029 Prioriteetne E-residentidele digi-ID väljastamise parandamine ja riskide väljakutse maandamine E-residentide digi-ID väljastamiseks kuluv aeg on liiga pikk ja protsess pole Miks oluline, milles seisneb väljakutse? kasutajasõbralik. Paindlikum väljastamise protsess ei tohi teisalt kaasa tuua riskide suurenemist. Arendus- ja E-residentidele tagatakse kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba tegevuseesmärgid väljastus. Tõhustatakse taustakontrolli taotlemisel ja järelevalvemenetlust. 2026-2029 16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused. 11  Prioriteetne Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi väljakutse rakendamine Miks oluline, milles EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamisteks eesmärkideks on kindlamad seisneb väljakutse? EL-i välispiirid; kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus ning liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal. Reformi õigusaktid (9 määrust ja üks direktiiv) jõustusid 2024. aasta juunis ning vajalik on rakendada alates 2026. aasta juunist. Muudatused on suuremahulised ja ajakriitilised nii õiguskeskkonnas kui ka praktilisel rakendamisel. Arendus- ja 1. Riikliku rakenduskava alusel valmistatakse ette Euroopa Liidu varjupaiga ja tegevuseesmärgid rändehalduse õigustiku reformi kohaldamist 2026. aastal. 2026-2029 2. Uute EL õigusaktide rakendamiseks arendatakse ja rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusi toetavaid andmebaase (näiteks riiklik rahvusvahelise kaitse andmise andmekogu, migratsioonijärelevalve andmekogu), millega muuhulgas vähendatakse halduskoormust, suurendatakse kasutajasõbralikkust, automatiseeritust ja EL ülest koostööd ning tõhustatakse järelevalvet ning ennetatakse riske. 12 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist. Programmi tegevus Programmi tegevus 1: Programmi tegevus 3: Rände- ja 2: Isikute tõsikindel kodakondsus- Migratsiooni- tuvastamine ja poliitika kujundamine järelevalve dokumentide välja ning elluviimine andmine 13 Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Eesmärk Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud Suurem 136 in. 505 in. 70 in. 250 in. 250 in. 300 in. 300 in. 300 in. Integratsiooni Sihtasutus keeleõppelepingu sõlminud isikute arv parem Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud Suurem 82 in. 83 in. 81 in. 250 in. 250 in. 300 in. 300 in. 300 in. Integratsiooni Sihtasutus keeleõppelepingu täitnud isikute arv parem Suurem Eesti kodakondsuse saanud isikute arv 787 in. 1074 in. 736 in. 840 in. 840 in. 840 in. 840 in. 840 in. Politsei- ja Piirivalveamet parem E-teenuste arv rände- ja kodakondsuse Suurem - - 4 teenust 4 teenust 4 teenust 9 teenust 9 teenust 9 teenust Politsei- ja Piirivalveamet menetlusest parem Suurem Olemasolevate e-teenuste kasutatavus - - 90% 90% 90% 60% 70% 75% Politsei- ja Piirivalveamet parem 14 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rändepoliitika kujundamine Koostöös partneritega on kujundatud ja rakendatud Rändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika (sisserändepoliitka, illegaalse immigratsiooni ennetamise ja tõkestamise (vastutaja Siseministeerium) meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ning aitavad ära poliitika, tagasisaatmispoliitika, välismaalaste Eestis töötamise poliitika, hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku Eestis ajutise viibimise poliitika). korda ja julgeolekut. Sisserändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. Kodakondsuspoliitika Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on Kodakondsuspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. kujundamine suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. (vastutaja Siseministeerium) Varjupaiga-, Rände- ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse (VA) ning Integratsioonifondi (2014-2020) ülesanne on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) korraldusasutuse ülesanne Eestile fondist eraldatud toetuste vastutava asutuse ülesannete rahastatavate riiklike programmide koostamine, toetusmeetmete planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja (2021-2027) täitmine (AMIF) haldamise korraldamine ning järelevalve teostamine välisvahendite rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine kasutamise ja nende tulemuste saavutamise üle. välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti (vastutaja Siseministeerium) seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Õigusliku staatuse määratlemise Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Teenusega tagatakse Eestis elamiseks ja töötamiseks loa väljastamine teenus Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse selleks õigustatud isikule, tuvastatakse lubade väärkasutajadja ning taotlemine lihtne ja mugav. viiakse õigeaegselt läbi vajalikud menetlustoimingud loa kehtetuks (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) tunnistamiseks. Viisateenus Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Teenusega tagatakse piiril ja siseriigis lühi- ja pikaajaliste viisade Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse väljastamine õigustatud isikutele, viisade kooskõlastusprotsess, viisa (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) taotlemine lihtne ja mugav. väljastamise otsustamine, väärkasutatud viisade kehtetuks tunnistamine/tühistamine ja viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine ning vaidemenetluse protsess. Rahvusvahelise kaitse Õiguslik staatus antakse ainult neile välismaalastele, kes tulevad Teenusega tagatakse õigustatud isikutele rahvusvaheline kaitse määratlemise teenus Eestisse õiguspäraste kavatsustega. Välismaalase jaoks on staatuse ning Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja ümberasustamise protsessid taotlemine lihtne ja mugav. raames paigutatakse ümber õigustatud isikud. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) 15 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Vastutaja Seotud pool Aasta PPA, SMIT, MKM, SOM, 1.1. Koostatud on õigusaktide eelnõud seadusliku rände soodustamiseks ning riskide ennetamiseks ja HTM, RAM, KUM, VÄM, maandamiseks, rändemenetluste tõhustamiseks ning taotluste esitamise ja menetlemise SIM 2025–2029 KAPO, Startup Estonia, WIE, lihtsustamiseks. sotsiaalpartnerid SIM, VÄM, KAPO, MKM, 1.2. Infosüsteemide arendamise kaudu on tõhustatud rändemenetlusi. 17 PPA, SMIT SOM, MTA, 2025–2029 Tööinspektsioon 1.3. Rakendatud on riskiprofiilipõhine seadusliku rände menetlus. PPA SIM, KAPO, SMIT 2025–2029 VÄM, MKM, HTM, KUM, 1.4. Tasakaalustatud rändepoliitika kujundamiseks on tõhustatud koostööd kolmandate riikidega. SIM 2025-2029 SOM, PPA, KAPO Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine18 Vastutaja Seotud pool Aasta 1.5. Rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav kutsujate ja välismaalaste nõustamissüsteem on rakendatud. PPA SIM 2025–2029 Rahvusvahelise kaitse menetlemine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlus on igal ajahetkel õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne. Igas menetluse etapis on tagatud menetluslikud tagatised ja põhiõigused, sh vastuvõtu erivajaduste ja menetluse eritagatistega arvestamine. 1.6.1. Rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemid on järjepidevalt arendatud ja rakendatud. 1.6.2. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav PPA, SMIT SIM, SOM SKA, ÕK, SMIT 2023–2029 tõlkesuutlikkus PPA menetlusteks, sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh integreeritud masintõlke kasutamiseks. 1.6.3. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne rändemenetluste nõustamissüsteem. SOM, SOM SKA, KUM, 1.7. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused. SIM, PPA, SMIT HTM, JDM, ÕK, SKA, RIK, 2024-2029 1.7.1. Vastu on võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid. EU-LISA 17 Sh rändemenetluse infosüsteem (RIS), riiklik viisaregister, Euroopa Liidu viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Liidu ühte viisataotlusplatvorm. 18 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides. 16 1.7.2. Menetlusprotsessidega seotud muudatused on analüüsitud ja rakendatud, sh ümberstruktureeritud olemasolevad ja loodud vajalikud uued üksused (mh Dublini üksus) ning automaatsed tööprotsessid. Loodud ja täiendatud on siseriiklikud menetluskorrad vastavalt EUAA juhistele. 1.7.3. Varjupaiga valdkonna ametnikud on koolitatud ja pädevad, sh loodud on riiklik koolitusvõimekus reformi rakendamiseks, püsiv ja jätkusuutlik pädevuste põhine koolitussüsteem ning koolituskava, mille alusel on reformi rakendamisega seotud inimesed tähtaegselt koolitatud. 1.7.4. Loodud on varjupaiga piirimenetlus ja piirimenetluse suutlikusele vastav võimekus. 1.7.5. Rakendatud on Eurodac süsteemiga seotud IT-arendused: EURODAC liides, RAKS, ILLEGAAL, e-toimiku liidestamine, taustakontrollimoodul. 1.7.6. Tõhustatud on teabevahetust, selleks parendatakse ja arendatakse IKT lahendusi, tagatakse nende jätkusuutlik haldamine (sh rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides jt) ning kasutajatugi. 1.7.7. Loodud on rahvusvahelise kaitse taotlejate taustakontrolli võimekus. 1.8. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus PPA menetlusteks, sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele PPA SMIT, SIM 2023-2029 uusi IKT-lahendusi sh integreeritud masintõlke kasutamiseks. 1.9. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne rändemenetluste PPA 2023–2029 nõustamissüsteem. 1.10. Tagatud on valmisolek toimetulekuks rändesurve ja -kriisiga. 1.10.1. Tagatud on valmisolek menetluste Eestis ümberpaigutamiseks ja valmisolek alternatiivse abi pakkumiseks välisriikides. 1.10.2. Tagatud on võimekus võtta vastu ja kasutada Eestis UNHCR-i, EUAA, teiste rahvusvaheliste ja SIM, KAPO, VÄM, HTM, EL institutsioonide ning liikmesriikide abi. PPA, SOM SKA 2024-2029 KUM, RK, SOM 1.10.3. Tagatud on valmisolek osalemiseks ümberasustamise ja humanitaarse vastuvõtu raamistikus. 1.10.4. Kriisiplaan on viidud EUAA templiidi nõudmistega vastavaks. 1.10.5. Tagatud on majutuskohad, sh kinnipidamiskohad suurenenud rändesurve- ja kriisiga. 17 Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.11. Vastuvõtutingimused on igal ajahetkel tagatud kvaliteetselt ja põhiõigusi ning vastuvõtu erivajadusi arvestavalt 1.11.1. IT-arendused: STAR-is majutuskeskuse juhtumikorralduse moodul on arendatud 1.11.2. Vastuvõtu spetsialistid on koolitatud ja pädevad, loodud on koolituskavas ja e-õppe moodulid. SOM SKA, TEHIK SIM, PPA, SOM, ÕK, TEHIK 2024-2029 1.11.3. Sotsiaalvaldkonna tõlkelahendused on tõhustatud. 1.11.4. Rahvusvahelise kaitse saanuid on toetatud vajaduspõhise tugiisikuteenusega. 1.11.5. Majutuskeskuse taristu ja ligipääsetavus on parendatud. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse toetamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.12. Toetatud on välismaalaste valmidust taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust., SIM SKA, PPA, KUM, HTM, INSA 2026–2029 1.13. Eesti kodakondsuse andmise põhimõtted toetavad Eesti julgeoleku tagamist ja Eesti riigi SIM 2026–2029 säilimist 18 Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve Eesmärk Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg Väiksem Politsei- ja 62 p 94 p 49 p 75 p 75 p 75 p 75 p 75 p enne välismaalase tabamist (päevades) parem Piirivalveamet Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike Suurem Politsei- ja 11 % 9% 5% 6% 5% 5% 5% 5% töötavate välismaalaste osakaal parem Piirivalveamet Suurem Politsei- ja Lahkumisettekirjutuste arv 1189 tk. 1042 tk. 776 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. 1200 tk. parem Piirivalveamet Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste Suurem Politsei- ja 92 % 87 % 82 % 70 % 70 % 70 % 70 % 70 % osakaal lahkumisettekirjutuste arvust parem Piirivalveamet Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmise Politsei- ja Piirivalveameti teenuse kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Migratsioonijärelevalve teenus Eestis ei ole viibimisaluseta välismaalasi Teenusega tagatakse Eestis ebaseadusliku viibimise ja töötamise tuvastamiseks kontrollide läbiviimine, rikkumiste menetlemine, karistuste (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) kohaldamine. Isikute kinnipidamiseks kohtule taotluste esitamine ja kohtus esindamine ning isikute väljasaatmise ettevalmistamine ja väljasaatmine. 19 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Tõhusa migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika elluviimine Vastutaja Seotud pool Aasta SIM, SOM, RAM, 2.1 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on arendatud infosüsteeme19 ning PPA, SMIT MKM, JUM, PPA, 2025–2026 tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega. MTA, TI, SMIT, KAPO 2.2 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on Schengeni kompensatsioonimeetmete PPA SIM 2025-2026 raames ellu viidud tegevusi välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrolli tõhustamiseks Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.3 Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL infosüsteemide vahelise koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisega on välismaalaste PPA, SMIT SIM 2026-2029 isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem. 2.3.1 Illegaalide andmekogu (ILLEGAAL2) andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja on liidestatud Frontexi PPA, SMIT SIM, Frontex 2027 infosüsteemiga IRMA20 2.0 2.3.2 Sisseõidukeeldude riikliku register on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027 2.3.3 Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise PPA, SMIT SIM 2025 märkega. 2.3.4 Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste analüüside koostamiseks PPA, SMIT SIM 2026 usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid. 2.3.5 Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud isikute andmekogu (ILLEGAAL2) ja Sisseõidukeeldude PPA, SMIT SIM 2025 riikliku register on liidestatud EES ja ETIAS süsteemidega. 2.3.6 Loodud on arendused rände- ja varjupaigapaketi rakendamiseks (nt taustakontrolli mooduli loomine, E- toimiku liidestus, Eurodac liidestus) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud isikute andmekogus PPA, SMIT SIM 2029 (ILLEGAAL2). 2.4 Rakendatud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt tagasisaatmise vältimiseks PPA SIM 2026 esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks. 19 Migratsiooniinfosüsteem (MIGIS), Turismiinfosüsteem (TURS). 20 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus. 20  2.5 Rakendatud on tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis-otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis PPA SIM 2026 viibimise õiguse lõppemist ning haavatavate isikute kaitse. 2.6 Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest PPA, IOM SIM 2026 tagasipöördumise toetamiseks. 2.7 Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja taasintegreerumise teenuste (nt JRS21, VARRE programm22) vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine PPA, IOM Frontex, SIM 2026 ja väärkasutamine. 2.8 Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja avastatud probleemkohtade PPA, EPR SIM, Frontex 2026 lahendamiseks. 2.9 Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh välisesindustega isiku ja tema PPA, SIM VÄM 2027 kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms. 2.10 Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS 23 kasutamist tagasivõtutaotluste ja -palvete PPA KOM 2027 kiiremaks menetlemiseks. 2.11 Parandatud on valmisolekut ja kokku on lepitud protsessid, et tulla toime olukordadega, kus PPA, SIM PÄA, kohtud, KOV 2027 ootamatult suureneb rändesurve. 21 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 22 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm 23 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem 21 Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Eesmärk Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Politsei- ja Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava Suurem Piirivalveamet, 94 % 90 % 93 % 85 % 90 % 95 % 95 % 95% dokumendi taotlemise e-teenusega parem rahuloluküsitlus iseteeninduskeskkonnas E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut Suurem Politsei- ja tõendava dokumendi taotluse esitanute 60 % 61 % 63 % 70 % 70 % 70 % 70 % 70% parem Piirivalveamet osakaal24 Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut Suurem Politsei- ja - - - 40 % 45 % 50 % 55 % 60% tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal parem Piirivalveamet 24 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 22 Teenus Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Identiteedihalduspoliitika25 Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete ja asjassepuutuvate Identiteedihalduspoliitika (füüsiliste ja digitaalsete isikut tõendavate kujundamine avaliku ja erasektori osapoolte vahelise tõhusa ja tulemusliku dokumentide poliitika, identiteedihalduspoliitika, e-residentsus) koostöö tagamine. Identiteedihalduspoliitika väljatöötamine ning väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. (vastutaja Siseministeerium) elluviimise koordineerimine. Isikut tõendavate dokumentide Inimese jaoks on identiteedikandja/autentimis-vahendi taotlemine ja Teenusega tagatakse isikut tõendavate dokumentide taotluste väljaandmise teenus kättesaamine mugav vastuvõtmine ning dokumentide väljaandmine seaduses ettenähtud tingimustel ja ajal ning dokumentide järelteenindus ja kehtetuks (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) tunnistamine. Isikutuvastuse teenus Teenusega tagatakse isiku tõsikindel tuvastus ning isiku Teenusega tagatakset isiku tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku tuvastamiseks vajalike andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku esmase identiteedi loomine, isikusamasuse kontrollimine, isiku tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete tuvastamise päringutele vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine. töötlemine. Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.1 Loodud on välisriigi ja Eesti digitaalse identiteetide ühildatavuse võimalused eIDAS Node ja EUDI Wallet JDM SIM, , RAM, RIA, RIK 2026 (digikukru kontekstis). 3.2 Tagatud on isikut tõendavate dokumentide väljaandmise lepingud ja nende rakendamine. PPA SIM, SMIT, VÄM, RIA 2030 3.3 E-residentidele on tagatud turvalise e-ID vahendi väljaandmine toetudes innovaatilistele lahendustele ning PPA, VÄM SIM, MKM EIS 2028 tõhusale eel- ja järelkontrollile. 3.4 Isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel on tagatud kliendisõbralikkus ning nüüdisaegsed, turvalised ja PPA SIM, SMIT, 2028 automatiseeritud tehnoloogilised iseteeninduslahendused. 3.5 Tagatakse jätkusuutlik riigiülene biomeetriliste andmete töötlemise ja säilitamise võimekus. PPA SMIT 2028 25 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 23 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhib ja järelevalvet selle elluviimise üle teeb Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 24 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega26 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Heaolu arengukava Eesti 2035 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 2 2 –2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks sotsiaalne turvalisus, julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas rändepoliitika tagamiseks ühiskonna sidusus eesmärkidele tugi täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku elukvaliteedi paranda- arengu eeldustele sh arvestab läbivalt mine, kogukondade valdkondade panust põhialustega turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele elavdamine, turvatunne Haridusvaldkonna Sidusa Eesti arengukava Noortevaldkonna Kultuuri arengukava arengukava 2 21– 2 2 21–2 arengukava 2 21–2 2 21–2 toetab inimeste heaolu ja ühiskonna sidusus, jagatud turvalisust üldoskuste riigiidentiteet, kohanemise noorte aktiivsus, mitmekesisust väärtustav ja arendamise, ühise toetamine, kodanike üksijäämise ja turvatunnet toetav kultuuri- ja väärtusruumi algatav hoiak, kodaniku- eemaldumise ennetus kultuuriruum; kaasamise kaudu; turvaline õppekeskkond ühiskonna võimestamine sh toetav turvavõrgustik ja osalemise toetamine täpsemad suunad ennetus- inimeste osalemise ja täpsemad tegevussuunad üldised suunad, eeldused tööle, et aidata kaasa kogukondliku koos- ennetuse ja ohutu julgeoleku ja turvalisuse sotsiaalsetele oskustele tegutsemise käitumise edendamiseks tagamiseks ja riskikäitumise vähendamisele soodustamine Transpordi ja liikuvuse Välispoliitika arengukava arengukava 2 21–2 Eesti digiühiskond 2 2030 turvaline transpordi taristu, sihid küberjulgeoleku- ja julgeolekut toetava rahvus- riskeeriva käitumise turvalisuse osas, vahelise keskkonna vähendamine, Schengeni ennetus ja teavitus kujundamine, rahvus- piiriturvalisuse nõuetega vaheliste suhete edenda- arvestamine rahvusvahelise mine, reisimise riski- küberkuritegevuse vastane kommunikatsioon, rahvastiku- kauba- ja reisijateveo osas võitlus, üldised eeldused halduse toetamine Eesti maine inimeste ennetavaks kujundamise kaudu üldised suunad ja eeldused hoiakuks, E-residentsuse julgeoleku ja turvalisuse ja digitaalse identiteedi riskide arvestab tegevussuundadega, maandamine, piiriüleste e- mõjutab eri poliitikate tagamiseks teenuste ja digitaalsete kujundamisega Eesti dokumentide edendamine rahvusvahelist mainet ■ 26 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 25 LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2026–2029“ Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 31 540 001 32 958 412 31 063 566 30 734 279 Programmi tegevus 9 004 559 8 486 980 7 233 535 6 922 445 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Kodakondsuspoliitika kujundamine 653 238 638 851 638 661 638 635 Rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus 1 593 300 1 639 743 870 084 865 070 Rändepoliitika kujundamine 783 261 764 194 762 720 762 798 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014-2020) vastutava asutuse ülesannete (2021-2027) täitmine (AMIF) 2 447 848 2 022 880 1 964 770 1 663 180 Viisateenus 518 486 525 568 476 392 471 390 Õigusliku staatuse määratlemise teenus 3 008 427 2 895 744 2 520 908 2 521 372 Programmi tegevus Migratsioonijärelevalve 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392 Migratsioonijärelevalve teenus 6 584 535 6 481 427 5 651 089 5 346 392 Programmi tegevus Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine 15 950 908 17 990 005 18 178 942 18 465 441 Identiteedihalduspoliitika kujundamine 233 911 228 424 227 988 227 915 Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus 15 245 813 17 286 537 17 478 234 17 770 127 Isikutuvastuse teenus 471 184 475 044 472 720 467 399 26 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 27  Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“ Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“ 1 Foto: Rasmus Kooskora SISUKORD PROGRAMMI ÜLDINFO 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS 6 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 8 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10 PROGRAMMI TEGEVUS 1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 11 Eesmärk 11 Mõõdikud 11 Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 12 PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 13 Eesmärk 13 Mõõdikud 13 Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 14 PROGRAMMI TEGEVUS 3. IKT TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 15 Eesmärk 15 Mõõdikud 15 Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused 15 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 18 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 18 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 18 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 19 LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 20 2 PROGRAMMI ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna ja väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi arengukava eesmärk Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Tark ja innovaatiline siseturvalisus Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud Programmi eesmärk inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Sisekaitseakadeemia (SKA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teenuste raha selles (SMIT) programmis Programmi seos „Eesti Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, 2035“ eesmärkidega Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ toetab kõigi teiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmide eesmärkide saavutamist. Programmis on kavandatud Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse seonduvate teenuste ressurss ja olulisemad arendused. Lisaks planeeritakse programmis seatud eesmärke täpsemini Siseministeeriumi valitsemisala kõiki asutusi puudutavates horisontaalsetes strateegiates nagu personalistrateegia, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia ja IKT strateegia. Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias SIM valitsemisala SIM valitsemisala IKT strateegia Personali- strateegia Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ Programmi tegevus Programmi tegevus 3: IKT teenuste 2: pakkumine SIM Sisekaitseakadeemia valitsemisalast teadus-, arendus- ja väljapoole innovatsioonitegevus SIM valitsemisala TAI strateegia 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Vabatahtliku voolavuse määr Väiksem parem 8,90 % 7,20 % 5,50 % 6% 6% 6% 6% 6% Politsei- ja Piirivalveamet Politsei- ja Piirivalveametis Vabatahtliku voolavuse määr Väiksem parem 21,70 % 6,20 % 6,47 % 8,80 % 10 % 10 % 10 % 10 % Häirekeskus Häirekeskuses Vabatahtliku voolavuse määr Väiksem parem 12,60 % 6,60 % 8,83 % 7% 8% 8% 8% 8% Sisekaitseakadeemia Sisekaitseakadeemias Vabatahtliku voolavuse määr Väiksem parem 4,10 % 3,70 % 5,01 % 4,5 % 6% 6% 6% 6% Päästeamet Päästeametis Vabatahtliku voolavuse määr Väiksem parem 17,20 % 8,07 % 12 % 9% 10 % 10 % 10 % 10 % Siseministeerium Siseministeeriumis Vabatahtliku voolavuse määr Siseministeeriumi Siseministeeriumi infotehnoloogia- Väiksem parem 14,40 % 9,50 % 8,1 % 15 % 15 % 15 % 15 % 15 % infotehnoloogia- ja ja arenduskeskuses arenduskeskus Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil - Suurem parem 2,9 tk. 3,2 tk. - 3,2 tk. 3,5 tk. 3,5 tk. 3,5 tk 3,5 tk Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppes1 TAI eelarve osakaal valitsemisala Suurem parem 0,57 % 0,62 % - 0,57 % 0,58 % 0,59 % 0,60 % 0,61% Siseministeerium eelarvest SIM valitsemisala TAI juhtimiskogu Määratakse rahulolu TAI tegevustega SIM Suurem parem alg- ja Siseministeerium valitsemisalas sihttase 1 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“. 4 Teised olulisemad näitajad, mida eesmärgi täitmise hindamisel on plaanis seirata SIM valitsemisala Tegelik Sihttase töötajate üldine Suund Allikas rahulolu 10-palli 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2 skaalal 1) SIM Suurem – 8,8 – 8,8 – – 8,8 - parem 2) PPA Suurem – 8,0 – 8,2 – – 8,2 - parem 3) PÄA Suurem – 7,8 – 7,8 – – 8,5 - Asutuste parem rahulolu 4) HÄK Suurem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 - uuringud parem 5) SKA Suurem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 - parem 6) SMIT Suurem – 8,0 – 8,0 – – 8,0 - parem Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja 26 308 976 25 411 800 25 619 204 25 764 814 25 675 439 täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus- 2 991 036 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200 , arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevus 3: IKT-teenuste pakkumine SIM 1 823 653 38 346 800 37 026 736 36 169 874 35 685 001 valitsemisalast väljapoole KOKKU 31 123 664 66 944 634 65 144 574 63 959 022 63 385 641 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest. EELARVE EELARVE PROGRNOOS Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 MUUD TOETUSED 14 117 2 215 780 1 355 575 1 189 068 701 788 Sisejulgeolekufondi (ISF) 213 282 243 504 182 542 182 542 182 542 Ühtekuuluvuspoliitika fond 0 258 386 0 0 0 KOKKU 227 399 2 717 670 1 538 117 1 371 610 884 330 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. 2 Mõõdik informatiivsena taustamõõdikuna kirjas ka „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“. 5 2. OLUKORRA ANALÜÜS Siseturvalisus on iga riigi üks olulisemaid valdkondi, tagades elanike turvatunde ning riigi valmisoleku erinevateks ohuolukordadeks. Eestis on siseturvalisuse arendamisel tehtud 2024. aastal märkimisväärseid edusamme, kuid mitmed väljakutsed, eriti tööjõu järelkasvu, teaduspõhisuse, innovatsiooni ning tehnoloogilise arengu vallas, vajavad lähiaastatel veelgi enam fookuses hoidmist. On oluline tagada rahastus teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile (TAI). Nutikad seiremeetodid, andmeteaduse ja suurandmete analüüsi rakendamine patrullitöös ning tehisintellektil põhinevad ohuhinnangud võivad muuta Eesti sisejulgeoleku efektiivsemaks ja reageerimissuutlikkuse kiiremaks. TAI aitab ette näha muutusi, neid nutikalt suunata ja tagada seeläbi paindliku ja targa kohanemise. Kvalifitseeritud tööjõu tagamine Kuigi 2024. aastal on mitmed siseturvalisuse valdkonna näitajad paranenud, peame silmas pidama, et järgnevate aastate suurim väljakutse on kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu tagamine. Kui turvalisuse valdkonna töötasud ja töötingimused ei ole konkurentsivõimelised, on keeruline vajalikke spetsialiste koolitada ja hoida. Olukorda aitab mõnevõrra leevendada 2024. aastal loodud siseturvalisuse karjäärikeskus, mille eesmärk on osutada värbamise ja karjäärinõustamise teenust ning aidata oma tegevusega kaasa sellele, et siseturvalisuse valdkonnas juba töötavad inimesed leiaksid karjäärimuutust tehes sobivad võimalused ennekõike samast valdkonnast. Siseturvalisuse tugevdamine hariduse, teadus- ja arendustegevuse abil Üks siseturvalisuse tagamise alustalasid on asjatundlike ja pühendunud inimeste olemasolu. Sisekaitseakadeemia (SKA) roll teenistujate koolitamisel on järjest olulisem, kuna praeguste hinnangute kohaselt napib Eestis järgmisel kümnendil siseturvalisuse valdkonnas umbes 1300 inimest.3 Positiivne on SKA- s õppimise vastu suurenenud huvi. 2024. aastal esitati SKA-sse 1277 sisseastumisavaldust ehk ligi 50% rohkem kui sellele eelnenud aastal. 2025. aastal on üldine avalduste arv veidi väiksem (1174), sest vähenes avaliku konkursiga õppekavade arv. Samas on suurenenud huvi kõrghariduse vastu - 2025. aastal kasvas kõrgharidusõppesse sisseastujate arv võrreldes varasemaga 23 %. Väljaõpe peab olema kvaliteetne ja praktiline – selle eeldus on akadeemia süsteemne õppekava arendus, aga ka oma valdkonna tippeksperdid, kes õpet läbi viivad. 2024. aastal uuendati kõiki akadeemia kõrghariduse õppekavasid, eriti märkimisväärsed muudatused tehti politseihariduses – uus moodulipõhine õpe võimaldab omandada kiiremini esmased oskused ja seejärel spetsialiseeruda. Siseturvalisuse teenistujate teadmiste ja oskuste pidev kaasajastamine täienduskoolituse kaudu on tänases kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas aina olulisem, et tagada töötajate hea valmisolek uute väljakutsetega kohanemiseks. 2024. aastal osales täienduskoolitustel 7190 õppijat, täiendusõppe koolituspäevi oli 2998. Koolituspäevade maht on aasta-aastalt tõusnud, mis peegeldab üha suurenenud ootusi, aga ka suutlikkust neile vastata. Arvestades muutuva tööturu vajadustega ning vajadusega varasemast enam lahendada julgeolekuga seotud probleeme, suurenevad koolitusmahud tulevikus veelgi. TAI toetab siseturvalisuse arengut, aidates leida teaduspõhiseid lahendusi valdkonna probleemidele. Teaduspõhisus annab argumendid ja tagab kindluse, et otsused on tehtud parima kättesaadava teadmise alusel. 2024. aastal avaldati 10 raportit/mõttepaberit ning avaldati 34 kõrgetasemelist publikatsiooni. Edaspidi 3 Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded (laitmatu taust, hea füüsiline võimekus, tugev tervis, suhtlusoskus, empaatiavõime ja hea stressitaluvus jms) süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme erialast ettevalmistust eeldavatel ametikohtadel ametkondades ning õppejõudude järelkasvu tagamisel Sisekaitseakadeemias. Uute töötajate ja õppurite värbamisel on sobivate kandidaatide osakaal pigem madal. Valdkondlikku kogemust nõudvatele ametikohtadele on aina raskem leida vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujaid, samal ajal kui lahkujate arv (sh suur hulk pensionile siirdujaid) on tõusvas trendis. 6 on kavas veelgi enam sihistada, millistel eesmärkidel kõrgetasemelisi publikatsioone ja poliitika kujundamist ja rakendamist toetavaid raporteid avaldatakse, et paremini toetada siseturvalisuse asutuste tööd. Süsteemne innovatsiooni tegemine aitab senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme Oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostoime saab olema määrava tähtsusega. Tehnoloogia areng toob kaasa probleeme ent pakub ka uusi võimalusi, sh eeltoodud personalinappusega tegelemiseks. Üha keerukamad väljakutsed ning olemasolevate lahenduste võimetus nendega toime tulla toob kaasa suurema vajaduse innovatsiooni4 järele. Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile. See väljendub töö- ja juhtimisprotsessides, töötajate mõtteviisis ja tööharjumustes, aga ka suutlikkuses luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on vaja praeguste teadmiste, arusaamiste ja oskuste piire ulatuslikult laiendada ning võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid ja tõhusamaid lahendusi. Siseministeerium töötas 2020. aastal välja metoodika valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamiseks, mis võimaldab seirata nende innovatsioonivõimet. 2021. aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust, 2022. aastal viidi hindamine läbi Politsei- ja Piirivalveametis ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel küpsuse tasemel, mis tähendab, et organisatsioonidel on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on innovaatilised, kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega arendustööks. Innovatsioonide jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Tegevused ja sihid innovatsioonivõime, aga ka teadus- ja arendustegevuse osas on kokku lepitud 2025 kevadel kinnitatud Siseministeeriumi valitsemisala TAI strateegias.5 Innovatsiooni ja tehnoloogia roll siseturvalisuses Tänapäeva julgeolekukeskkond ei piirdu enam ainult füüsilise turvalisuse tagamisega – üha enam muutub määravaks tehnoloogiline valmisolek ja küberturvalisus. Venemaa sõda Ukraina vastu on heitnud uue pilgu hübriidohtudele ning vajadusele kasutada nutikaid seirelahendusi ja küberturbeinnovatsiooni. Seetõttu on 2024. aastal jätkatud näiteks drooniseire ning droonitõrje võimete väljatöötamisega. Need aitavad tõsta olukorrateadlikkust ja vähendada droonidest tulenevaid ohte, samuti jälgida ja ennetada võimalikku piiriülest kuritegevust. Lisaks on Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus hankinud tehnoloogiaid, millega toetatakse asutuste tegevust siseturvalisuse eesmärkide saavutamisel. Taolised edasiminekud on hädavajalikud, et vastata tänapäevastele julgeolekuväljakutsetele, alates ebaseaduslikust piiriületusest kuni küberruumis toimuva mõjutustegevuseni. Samuti on oluline riiklik IT-teenuste arendus. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT) arendas 2024. aastal uusi teenuseid, mis aitavad parandada sisejulgeoleku asutuste tööd. Sealhulgas loodi turvalised digitaalsed identiteedilahendused, mis toetavad isikutuvastust ja migratsioonijärelevalvet. Kuigi IT- teenuste areng on jätkusuutlik, on väljakutseks nende lahenduste efektiivne rakendamine vähenenud tööjõu tingimustes, kus eeldatakse kõrgemaid tehnilisi teadmisi siseturvalisuse valdkonna töötajatelt. 4 Innovatsioon on uuenduslikul ideel põhinev sihi- või eesmärgipärane põhimõttelise tähendusega uuendus, mis on ellu viidud. Eeldatakse, et innovatsiooni tulemusena paraneb innovatsiooni objekti toimimine. Innovatsioon võib avalduda nii uute toodete/teenuse loomises (tooteinnovatsioon); toodete/teenuste osutamise protsessi muutumises (protsessiinnovatsioon); juhtimisstruktuuri ja -meetodite muutmises (organisatsiooniline innovatsioon) või muul viisil. Innovatsioon ei ole majanduse keskne, ka kultuuris, spordis, hariduses, riigivalitsemises ja muudes valdkondades saab teha innovatsiooni. Innovatsioon võib kujuneda olemasolevate lahenduste järkjärgulise parandamise kaudu (järkinnovatsioon) või millegi murranguliselt uue loomise kaudu (radikaalne innovatsioon). 5 Leitav: https://siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-04/SIM%20VA%20TAIS%202030.pdf 7 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID6 Prioriteetne väljakutse Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine Miks oluline, milles seisneb Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem väljakutse? – turvalisuse tagajate arv on 13 aastaga vähenenud 22%, kuid ootused on suurenenud. Nõuab pingutust, et tagada siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid. Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 1 „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks: Arendus- ja 1. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes pühendumust toetava tegevuseesmärgid 2026-2029 organisatsioonikultuuri loomiseks, arendava ja paindliku tööelu, sh väärilise töötasu pakkumiseks ning targa ja uuendusliku töötamise viisi kujundamiseks on ellu viidud SIM valitsemisala personalistrateegia. 2. Töötajate värbamiseks ja karjäärinõustamiseks on käivitatud valitsemisala ülene karjäärikeskus. 3. Tagatud on vajadustele ja võimalustele vastav õppekohtade arv, mitmekesistatud õppimisvõimalusi ning kaasajastatud õppetingimusi. 4. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks: 4.1. On suurendatud koostööd valdkondlike teenistustega parimate ekspertide kaasamiseks; 4.2. On tagatud piisav ja kvaliteetne õppejõudude järelkasv. 5. Tõstetud on SIM valitsemisala erinevate tasandite juhtide ja teenistujate kriisipädevust ja kriisides hakkama saamise oskuseid koolituste ja seminaride kaudu. Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust soodustava Prioriteetne väljakutse keskkonna kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut Miks oluline, milles seisneb Julgeolekuolukord muutub üha keerulisemaks ja ettearvamatuks, samas kui väljakutse? ressursid turvalisuse tagamiseks, sealhulgas inimesed ja raha, vähenevad. Seetõttu on kriitiline kaasata teadusmaailma parimad teadmised ja innovaatilised lahendused, et olukorraga edukalt toime tulla. Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 2 „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks: Arendus- ja 1. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes teaduse- ja arenduse ning tegevuseesmärgid 2026-2029 innovatsiooni süsteemide kujunemiseks ja arenguks viiakse ellu SIM valitsemisala TAI strateegia. 6 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused. 8  2. Taristut on arendatud siseriikliku kui rahvusvahelise õppetöö, teadus- ja arendustegevus ja innovatsiooni võimestamiseks kolmes asukohas - Väike- Maarjas, Tallinnas ja Narvas. 3. Laiapindse riigikaitse tugevdamiseks ning kriisivalmiduse parandamiseks on Sisekaitseakadeemia edendanud koostööd ja toonud teadmussiirde kaudu Ukraina kogemust Eesti oludesse. Prioriteetne väljakutse Jätkusuutlikku ja kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tagamine siseturvalisuse valdkonnas Miks oluline, milles seisneb Siseturvalisuse IKT teenuste osutamine nutikalt (sh automatiseerime seal, kui väljakutse? vajalik ja mõistlik), optimaalselt (väldime dubleerimist) ja turvaliselt Väljakutse lahendamiseks viiakse perioodil 2026-2029 programmi tegevuses 3 „IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole“ ellu tegevusi järgmiste arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamiseks: Arendus- ja 1. Kriitiliste IKT teenuste toimepidevus kriisides on tagatud. tegevuseesmärgid 2026-2029 2. Teenuste osutamise tõhustamiseks on arendatud keskset AI kompetentsi ja tehnoloogilist võimet. 3. Suurandmete analüüsivõimekus on loodud. 4. IKT teenuste osutamisel ja arendamisel on arvestatud lahenduste tõhusust, dubleerimise vähendamist ja (valitsemisala ülest) konsolideerimist. 5. IKT teenuste osutamisel on dubleerivad ja ebaefektiivsed kohad leitud ning on olemas tegevusplaan nende sulgemiseks. 6. Siseministeeriumi valitsemisala IKT teenuste arendamisel ja osutamisel on lähtutud digiarengu strateegilistest suundadest. 7. Küberturbe, andmehalduse ja digiprügi käitlemine on automatiseeritud. 9 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused keskenduvad personali taseme- ja täiendusõppele, teadus- ja arendustegevusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsioonile. Programmi tegevus 3: Programmi tegevus 1: Programmi tegevus 2: IKT teenuste Tasemeõpe ja Sisekaitseakadeemia pakkumine SIM täienduskoolitus teadus-, arendus- ja valitsemisalast Sisekaitseakadeemias innovatsioonitegevus väljapoole 10 Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Eesmärk Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Täienduskoolituses aasta jooksul osalenud Suurem 7846 in. 7917 in. 7190 in. 7000 in. 7000 in. 7500 in. 7500 in. 7500 in. Sisekaitseakadeemia õppijate arv parem Suurem Täiendusõppe maht koolituspäevades 2628 2924 2998 3100 3200 3300 3400 3500 Sisekaitseakadeemia parem Suurem Nominaalajaga lõpetajate osakaal magistriõppes 26,6 % 27 % 29 % 31 % 33 % 35 % Sisekaitseakadeemia parem Nominaalajaga lõpetajate osakaal Suurem 63,9 % 66 % 67 % 68 % 69 % 70 % Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppes parem Suurem Nominaalajaga lõpetajate osakaal kutseõppes 88,9 % 85 % 85 % 85 % 85 % 85 % Sisekaitseakadeemia parem Määratakse Õppuri rahulolu õppe sisu ja korraldusega Suurem alg- ja Sisekaitseakadeemia tasemeõppes parem sihttasemed Määratakse Õppuri rahulolu õppe sisu ja korraldusega Suurem alg- ja Sisekaitseakadeemia täienduskoolituses parem sihttasemed Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate Suurem 3,9 4 Sisekaitseakadeemia ettevalmistusega parem 11 Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia järgmiste teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Tasemeõppe läbiviimise teenus Siseturvalisuse valdkonna keskse õppeasutuse rolli Siseturvalisuse valdkonnas professionaalsete töötajate (vastutaja Sisekaitseakadeemia) hoidmine ja edendamine ja erialaspetsialistide ettevalmistamine erinevatel haridustasemetel eri ettevalmistamine töötamaks igapäevaselt mõnes valdkondadele. sisejulgeolekuasutuses. Täiendusõppe teenus Elukestva õppe korraldamine eesmärgiga aidata kaasa Siseturvalisuse valdkonna ja avaliku teenistuse (vastutaja Sisekaitseakadeemia) siseturvalisuse, jõustruktuuride ning avaliku teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike ning pühendunud töötajate usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamine ning gümnasistidele algteadmiste andmine arendamisele. politsei-, piirivalve- ja pääste valdkonnast (Sisekaitseõpe). Värbamise ja karjäärinõustamisteenus Tagatud on värbamis- ja karjäärinõustamisteenus Tagada värbamis- ja karjäärinõustamisteenus valitsemisala (vastutaja Sisekaitseakadeemia) valitsemisala asutustele ja teenistujatele. asutustele ja teenistujatele. Tasemeõppes valmistatakse kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste, eksperte ja juhte sisejulgeolekuasutustele (politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras, kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal tasemel või viisil teenust pakkuda. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega, sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe, millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet (sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt olles saavutanud 2025a 30 piiri), koolitab vabatahtlikke (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“, teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms). Nii taseme, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. 12 Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja uuenduslikkust. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika Suurem kujundamist ja rakendamist toetavate raportite 15 tk. 11 tk. 10 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. 12 tk. Sisekaitseakadeemia parem ja mõttepaberite arv Sisekaitseakadeemias publitseeritud Suurem ETISe klassifikaator 20 tk. 38 tk. 34 tk. 32 tk. 34 tk. 36 tk. 38 tk. 39 tk. kõrgetasemeliste publikatsioonide arv parem 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 3.1 Sisekaitseakadeemia teadus- ja Suurem - - 6 tk. 8 tk. 10 tk. 12 tk. 14 tk. 14 tk. Sisekaitseakadeemia arendusprojektide arv parem Siseministeeriumi valitsemisala Suurem Määratakse organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - - - - - - - 2,8 Siseministeerium parem algtase SIM7 Siseministeeriumi valitsemisala Suurem Politsei- ja organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - 2 - - 2 2 - 2,8 parem Piirivalveamet PPA 7 Mõõdiku sõnastust on muudetud võrreldes „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ kinnitatuga. Siseministeerium töötas 2020. aastal välja valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamise metoodika, mis võimaldab seirata nende suutlikkust innovatsioone esile kutsuda ehk innovatsioonivõimet (tasemeid on kokku viis: 0–pidurdav, 1–algeline, 2–edasiarenenud, 3–jätkusuutlik, 4–küps). Teadaolevalt on tegu Eestis ainsa sellelaadse hindamismetoodikaga, mis spetsiaalselt loodud avaliku sektori organisatsioonidele. 13 Siseministeeriumi valitsemisala Suurem organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - - - - 2,8 - - 2,8 - Päästeamet parem PÄA Siseministeeriumi valitsemisala Suurem organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - 2,1 - - - 2,1 - - 2,8 Häirekeskus parem HÄK Siseministeeriumi valitsemisala Suurem Määratakse organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - - - - - - - 2,8 Sisekaitseakadeemia parem algtase SKA Siseministeeriumi valitsemisala Siseministeeriumi Suurem organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase - - - - - Määratakse - 2,8 infotehnoloogia- ja parem SMIT algtase arenduskeskus Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia järgmise teenuse kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Teadusarenduse ja Õppe- ja teadustöö, strateegilise partnerluse ja rahvusvahelise arengukoostöö korraldamine Uute teadmiste ja innovaatiliste lahenduste tagamine innovatsiooni korraldamine teiste õppeasutuste ja partneritega. Sh viiakse läbi rakendusuuringuid, tehes koostööd ja SKAle ja teistele sisejulgeoleku ja/ning turvalisusega (vastutaja Sisekaitseakadeemia) pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada seotud asutustele ning partneritele. julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Lisaks toetab programmi tegevuse eesmärgi saavutamist Siseministeeriumi valitsemisala innovatsiooni tegevusi ellu viivad teenused. Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärk on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada. Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus Sisekaitseakadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi prognoosida. Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja eestikeelset „Turvalisuskompassi“. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele. 14 Programmi tegevus 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Eesmärk IKT teenused nii SIM valitsemisalas kui valitsemisalast väljapoole on töökindlad, kaasaegsed, vastavad turbenõuetele ning kasutajate rahulolu teenusega on kõrge. Mõõdikud Programmi tegevuse eesmärgi Tegelik Sihttase Suund Allikas mõõdikud 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 IKT teenuse kasutaja rahulolu Suurem Siseministeeriumi infotehnoloogia- 82 % 85 % - 77 % - 80 % - 85 % ja arenduskeskus, rahulolu-uuring parem Suurem Siseministeeriumi infotehnoloogia- IKT teenuse käideldavus - - - - 95 % 95 % 95 % 95 % parem ja arenduskeskus Suurem Siseministeeriumi infotehnoloogia- IKT teenuse turvalisus - - - - 80 % 80 % 80 % 80 % parem ja arenduskeskus Programmi tegevuse sisu kirjeldus ja teenused Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus osutades järgmisi teenuseid teistele valitsemisaladele. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rahapesu Siseturvalisuse ja avaliku sektori teenindamise tagamine Rahapesu andmebüroo infosüsteem on mõeldud kasutamiseks Rahapesu (vastutaja Siseministeeriumi läbi puhta ja turvalise majanduskeskkonna, mis tagab andmebüroos toetamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogia- ja arenduskeskus) õiglast konkurentsi. ülesannete täitmist. Programm võimaldab koguda andmeid teatamiskohustusega subjektidelt, registreerida saabunud teatisi, pidada digitaaltoimikut, teostada päringuid ja koostada aruandeid. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalas pakutavad IKT teenused on SIM valitsemisalas pakutakse töökindlaid, kaasaegseid, turbenõuetele vastavaid ning valitsemisalas töökindlad, kaasaegsed, vastavad turbenõuetele ning kasutajamugavaid IKT teenused. (vastutaja Siseministeeriumi kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Väärteomenetluse portaal Avaliku sektori teenindamise tagamine läbi E-toimiku väärteomenetluse liides VMP (Väärteomenetluse Portaal) on (vastutaja Siseministeeriumi veebirakendusena realiseeritud vahendi väärtegude veebirakendusena realiseeritud vahend väärtegude menetlusega seotud infotehnoloogia- ja arenduskeskus) menetlusega seotud dokumentide edastamiseks e- dokumentide (andmete) edastamiseks E-toimikule. Teenus on suunatud kasutajatele toimikule. Siseministeeriumi haldusalast väljapoole, menetlusüksuste menetlustoiminguid 15 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus tegevatele ametnikele, kellel puudub muu spetsialiseeritud tarkvaralahendus menetlustoimingute tegemiseks ning andmete edastamiseks e-toimikule. Rakenduse majutus (eu_LISA) Kesksed IT-teenused on osutatud Euroopa IT agentuuri eu-LISA veebilehe majutus. (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Maanteeamet Kesksed IT-teenused on osutatud Maanteeametile osutatav teenus. (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Liiklusregister Kesksed IT-teenused on osutatud Liiklusregistri majutusteenus. (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Hallatud majutusteenus (NIIS) Kesksed IT-teenused on osutatud (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Tervisekassa IKT hooldus ja haldus Kesksed IT-teenused on osutatud Eesti Tervisekassal on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada regionaalne IKT (vastutaja Siseministeeriumi teenuste tugi. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il regionaalsed infotehnoloogia- ja arenduskeskus) üksused üle Eesti. RIA IKT hooldus ja haldus Kesksed IT-teenused on osutatud Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) on vajadus oma ülesannete täitmiseks tagada (vastutaja Siseministeeriumi riigivõrgu seadmete ajakohasus. IKT teenuste operatiivseks osutamiseks on SMIT-il infotehnoloogia- ja arenduskeskus) regionaalsed üksused üle Eesti. Liiklusjuhtimissüsteem Kesksed IT-teenused on osutatud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele on paigaldatud kolme tüüpi LED-tehnoloogial põhinevad (vastutaja Siseministeeriumi muutuva teabega märgid: kiirusmärgid, hoiatusmärgid ning suured tekstilised infotehnoloogia- ja arenduskeskus) infotablood. Volituste moodul Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine Infosüsteem: volituste mooduli majutus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamine. (vastutaja Siseministeeriumi SMIT serveritel. infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Teekasutustasu Eesmärgiks on tagada rakenduse takistusteta toimimine Teekasutustasude infosüsteemi majutus- ja haldus. (vastutaja Siseministeeriumi SMIT serveritel. infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Dokumendihaldus (RAB) Siseturvalisuse tagamine läbi RAB korrektse, asjakohase Delta dokumendihaldussüsteem, ametlike dokumentide koostamine, saatmine, (vastutaja Siseministeeriumi ja õigeaegse dokumendihalduse. registreerimine, allkirjastamine, kooskõlastamine, arhiveerimine, vastuvõtmine. infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Esterext Kesksed IT-teenused on osutatud Teenusega tagatakse Häirekeskuse poolt hädaabiteadete menetlemise käigus (vastutaja Siseministeeriumi päästemeeskondadele ja kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmise rakenduse infotehnoloogia- ja arenduskeskus) toimimine Kaitseliidu relvade ja lubade arvestuse pidamine ja Teenistus- ja tsiviilrelvade register on loodud relvade ja relvalubade arvestuse Relvaregister_Kaitseliit andmete töötlemine Kaitseliidu poolt pidamiseks ning nende andmete töötlemiseks ametnike poolt. 16  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Lisaks toetab programmi tegevuse eesmärgi saavutamist Siseministeeriumi valitsemisala digi- ja teabehalduse tegevusi ellu viivad teenused.. 17 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhib Siseministeeriumi varade asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevus- ja arenduseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 18 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega8 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Haridusvaldkonna Noortevaldkonna strateegia Säästev Eesti 21" arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 toetab inimeste heaolu ja noorte aktiivsus, üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks turvalisust üldoskuste julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, üksijäämise ja arendamise, ühise eemaldumise ennetus tagamiseks ühiskonna sidusus kultuuri- ja väärtusruumi sh toetav turvavõrgustik kaudu; turvaline õppekeskkond täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku täpsemad suunad ennetus- täpsemad tegevussuunad tööle ja sh noorsootööle, valdkondade panust arengu eeldustele sh ennetuse ja ohutu turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele et aidata kaasa käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele Kultuuri arengukava Heaolu arengukava Spordipoliitika põhialused 2 21–2 2 2 –2 Eesti digiühiskond 2 aastani 2030 mitmekesisust väärtustav ja positiivse turvatunnet toetav sotsiaalse turvalisuse sihid küberjulgeoleku- ja kultuuriruum; kaasamise eesmärkidele tugi käitumise ja ühiskondliku turvalisuse osas vastutuse edendamine ja osalemise toetamine inimeste osalemise ja elukvaliteedi paranda- üldised eeldused digitehnoloogiate kaudne mõju, kogukondliku koos- mine, kogukondade valmisolek turvalisuse tegutsemise elavdamine, turvatunne kestlikule kasutamisele, andmete ja teadmispõhisusele tagamise võimekuses soodustamine Sidusa Eesti arengukava Välispoliitika arengukava Transpordi ja liikuvuse 2 21–2 2030 arengukava 2 21–2 ühiskonna sidusus, jagatud julgeolekut toetava rahvus- riigiidentiteet, kohanemise vahelise keskkonna turvaline transpordi toetamine, kodanike kujundamine, rahvus- taristu, riskeeriva algatav hoiak, kodaniku- vaheliste suhete edenda- käitumise vähendamine ühiskonna võimestamine mine arvestab tegevussuundadega, üldised eeldused üldised suunad, eeldused mõjutab eri poliitikate ohutute ja nutikate julgeoleku ja turvalisuse kujundamisega Eesti liikumisvõimaluste tagamiseks rahvusvahelist mainet tagamisel ■ 8 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 19 LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“ Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 66 944 634 65 144 574 63 959 022 63 385 641 Programmi tegevus Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias 25 411 800 25 619 204 25 764 814 25 675 439 Tasemeõppe läbiviimise teenus 22 553 147 22 520 319 22 301 161 22 211 542 Täiendusõppe teenus 2 420 498 2 660 730 3 025 499 3 025 742 Värbamise ja karjäärinõustamisteenus 438 155 438 155 438 155 438 155 Programmi tegevus Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200 Teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamine 3 186 034 2 498 633 2 024 333 2 025 200 Programmi tegevus IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole 39 870 715 38 550 652 37 693 789 37 208 916 Dokumendihaldus (RAB) 9 848 9 582 10 713 10 715 Esterext 1 090 329 1 062 167 1 057 612 1 058 442 Hallatud majutusteenus (NIIS) 16 824 16 118 14 875 14 882 IKT teenuste pakkumine valitsemisalas 38 091 130 36 977 396 36 151 726 35 665 936 Liiklusjuhtimissüsteem 162 161 166 166 Liiklusregister 145 639 139 514 128 369 128 426 Maanteeamet 15 056 15 011 14 275 14 275 Rahapesu 411 557 241 745 225 661 225 677 Relvaregister_Kaitseliit 30 000 30 000 30 000 30 000 RIA IKT hooldus ja haldus 13 13 14 14 Tervisekassa IKT hooldus ja haldus 5 905 5 888 5 505 5 505 20 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 21  Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“ Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“ 1 SISUKORD Eesmärk 19 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Mõõdikud 19 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA Teenused 19 RAHASTAMISKAVA 4 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23 2. OLUKORRA ANALÜÜS 6 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA PROGRAMMI TEGEVUS 5. ABI OSUTAMINE EESTI ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 9 PÄÄSTEPIIRKONNAS 24 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11 Eesmärk 24 PROGRAMMI TEGEVUS 1. HÄDAABITEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 12 Mõõdikud 24 Teenused 25 Eesmärk 12 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 25 Mõõdikud 12 Teenused 13 PROGRAMMI TEGEVUS 6. SÜÜTEOMENETLUS 26 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 13 Eesmärk 26 PROGRAMMI TEGEVUS 2. AVALIKU KORRA TAGAMINE Mõõdikud 26 14 Teenused 26 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 27 Eesmärk 14 Mõõdikud 14 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 28 Teenused 15 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 16 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 28 PROGRAMMI TEGEVUS 3. DEMINEERIMINE 17 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 28 Eesmärk 17 Ülevaade programmi seostest teiste Mõõdikud 17 arengudokumentidega 29 Teenused 17 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 18 LISA 1 30 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 30 PROGRAMMI TEGEVUS 4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 19 2  Foto: Taavi Prints, Päästeamet PROGRAMMI PROGRAMMI ÜLDINFOÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe Tulemusvaldkonna ja arengukava turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu eesmärk elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Kiire ja asjatundlik abi Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu Programmi eesmärk realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet PÄA), Häirekeskus (HÄK), oma osade teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) programmis Sisekaitseakadeemia (SKA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Transpordiamet (TA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Lennuliiklusteeninduse AS, Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Eesti Kaasvastutajad ja partnerid, kes Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Keskkonnaagentuur, Regionaal- ja panustavad programmi Põllumajandusministeerium (REM), Välisministeerium (VÄM), eesmärkide saavutamisse, kuid ei Kultuuriministeerium (KUM), Sotsiaalministeerium (SOM), Terviseamet, planeeri oma teenuste raha selles Tervisekassa, Rahandusministeerium (RAM), Riigikantselei, programmis Kaitseministeerium (KAM), Kaitsevägi (KV), Kaitseliit (KL), kohalikud omavalitsused (KOV) ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne Programmi seos „Eesti 2035“ riik, eesmärkidega Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 3  1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Mõõdikud Programmi eesmärgi Tegelik Sihttase Suund Allikas mõõdikud 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike rahulolu Suurem hädaabiteadete - 91 % 88 % 97 % 97 % 97 % 97 % 97 % Häirekeskus parem menetlemisega1 Politsei- ja Elanike rahulolu Suurem Piirivalveamet, - 79 % 76 % 90 % 90 % 90 % 90 % 90 % politsei tööga parem Eesti elanikkonna turvalisuse uuring Elanike rahulolu Suurem päästesündmuste 92 % 91 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % Päästeamet parem lahendamisega2 Avalikus kohas inimeste turvalisust Väiksem Politsei- ja 2910 tk 3058 tk - 2895 tk 2895 tk 2895 tk 2895 tk 2895 tk mõjutavate süütegude parem Piirivalveamet arv Siseministeerium, Elanike teadlikkus Suurem siseturvalisuse - - 96 % 95 % 95 % 95 % 95 % 95 % hädaabinumbrist 112 parem avaliku arvamuse uuring Keskmine otsingu- ja päästeüksuse3 lennu- Väiksem 37,15 Politsei- ja või mereõnnetuse 34 min 40 min 60 min 60 min 60 min 60 min 60 min parem min Piirivalveamet sündmuskohale jõudmise aeg 1 Metoodika muudatuse tõttu 2024. aastal ei ole tulemus üheselt võrreldav varasemate aastate tulemustega. 2 Rahuloluindeks arvutatakse soovitusindeksi meetodil, päästeteenuse kasutajate hulgas, küsimuse "kuivõrd jäite rahule päästemeeskonna tegutsemisega päästesündmuse lahendamisel" kaudu. Päästeamet kasutab kasutajate tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 3 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused. 4 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Hädaabiteadete 8 702 610 7 319 840 7 301 436 7 334 413 7 334 967 vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevus 2: Avaliku korra 76 996 879 72 823 008 72 573 898 71 422 809 71 420 440 tagamine Programmi tegevus 3: Demineerimine 6 031 539 6 027 550 5 966 913 5 928 653 4 954 024 Programmi tegevus 4: Päästmine 78 399 125 82 199 227 82 063 370 81 603 468 90 757 356 maismaal ja siseveekogudel Programmi tegevus 5: Abi osutamine 16 651 577 13 224 458 13 008 247 12 146 967 12 149 966 Eesti päästepiirkonnas Programmi tegevus 6: Süüteomenetlus 38 498 598 37 207 318 36 634 790 36 718 037 36 708 812 KOKKU 225 280 328 218 935 391 217 730 373 215 319 922 223 492 758 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest. EELARVE EELARVE PROGRNOOS Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 MUUD TOETUSED 1 698 359 1 558 035 1 100 013 534 802 465 810 Ühtekuuluvuspoliitika fond 665 479 444 385 214 089 78 611 82 226 KOKKU 2 363 838 2 002 421 1 314 102 613 412 548 036 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. 5 2. OLUKORRA ANALÜÜS Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et siseturvalisuse arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad. Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis vaba- tahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks 4. Kiire ja asjatundliku abi pakkumisel on kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Abi kättesaadavus ja reageerimisvõimekus püsib kõrgel tasemel Hädaabinumbrile 112 tehti 2024. aastal 989 711 kõnet, mis on 14% vähem kui 2023. aastal (1 156 528 kõnet). Vähenemine võib viidata sellele, et inimeste teadlikkus ennetavatest meetmetest ja abi vajalikkusest on paranenud. Samas ei pruugi selline langus tingimata tähendada ohtude vähenemist. Kõnede menetlemise kiirus püsis möödunud aastal endiselt kõrgel tasemel: 96% kõnedest võeti vastu 10 sekundi jooksul ning keskmine ooteaeg oli 5,6 sekundit. See näitab, et Häirekeskus on säilitanud kokkulepitud operatiivse töövõimekuse ja seadnud sihi seda nii ka järjepidevalt hoida. Politsei reageerimiskiirus sõltub suuresti piirkondlikust jaotusest. Tiheasustusaladel reageeriti 2024. aastal elu ja tervist ohustavatele juhtumitele piirajaga 92% juhtumitest, kuid hajaasustuspiirkondades oli see näitaja 80% (eesmärk on 95%). See viitab, et ressursside piisavus mh ka maapiirkondades vajab jätkuvalt tähelepanu, sest ohu korral võib abi saabumine võtta liiga kaua aega. Politsei suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida sõltub otseselt olemasolevatest ressurssidest Politseipatrullide keskmine väljapanek oli 2024. aastal 62, mis on väiksem võrreldes 2023. aastaga (68) ning jääb alla sihttasemele (86). Patrullide vähenemine tähendab, et suuremates linnades keskendub politsei peamiselt hädavajalikele väljakutsetele, jättes vähem aega ennetavateks tegevusteks nagu liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamine. Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti 2024. aastal 903, mis on küll veidi enam kui 2023. aastal (896), kuid samas tunduvalt madalam kui varasemate aastate keskmised näitajad. Kõige probleemsemad valdkonnad olid joobes isikutega seotud vahejuhtumid, isikuvastased süüteod ja öörahu rikkumised, mis moodustasid kokku ligikaudu kaks kolmandikku kõigist politsei väljakutsetest. Patrullide nappus võib tulevikus ohustada politseitöö efektiivsust, kuna suure töökoormuse tõttu jääb korrakaitsjatel üha vähem aega ennetustööks. Kui see trend jätkub, võib suureneda risk, et osa rikkumisi jääb registreerimata või menetlus venib. Pääste- ja demineerimistööde arvu vähenemine Päästesündmuste arv 2024. aastal vähenes. Päästesündmusi oli 2024. aastal kokku 11 883, mis on 3786 võrra vähem kui 2023. aastal. Põhjuseks võib olla ennetustöö efektiivsem korraldamine ja inimeste teadlikkuse paranemine. Samas pole garantiid, et õnnetused tegelikult vähem juhtuvad – võimalik, et osa juhtumeid jääb lihtsalt registreerimata või lahendatakse iseseisvalt. 4 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 6 Positiivne areng on uute päästekomandode loomine Jüris, Paides, Viljandis ja Haapsalus, mis aitab parandada päästjate valmisolekut regioonides. Samuti suurenes vabatahtlike päästjate kaasatus, aidates vähendada reageerimisaega kriitilistes olukordades. Demineerimisüksused said 2024. aastal 1536 väljakutset ning kahjutustasid 6622 lõhkekeha. Samuti tõsteti abidemineerijate kaasatust – nende töömaht kahekordistus võrreldes 2023. aastaga, mille tulemusena toetati professionaalseid demineerijaid 1233 tunni ulatuses. Lisaks loodi ööpäevaringne keemia- ja kiirgusohule reageerimise võimekus, mis annab olulise lisakihi riigi turvalisusele. Lennu- ja merepääste väljakutsed Laevaliikluse intensiivsus Läänemerel suureneb pidevalt, uued laevad mahutavad aina rohkem reisijaid ja kaupa. Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb kliima soojenedes ka väljapoole suvist hooaega. Aktiivselt tegeletakse meremajanduse arendamisega, lisandumas on uusi vesiviljelusalasid, kalakasvandusi ja planeeritakse meretuuleparkide ehitust. Merel kasutatavad uued tehnoloogiad, seal hulgas mehitamata õhu- ja veesõidukid, seavad uued väljakutsed ka otsingu- ja päästetööde teostajatele. Tuleb olla valmis aastaringselt reageerima ka suuremahulisele merepäästesündmusele, milles vajab abi suur hulk inimesi. Arendamist vajab talvine võimekus merel inimesi abistada. Merepääste valdkonnas suurenes teenindatud juhtumite arv. Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus lahendas 2024. aastal 367 juhtumit, millest 222 olid seotud eluohtliku olukorraga. Kokku vajasid merepäästjate abi 580 inimest, kuid paraku jäi 7 neist teadmata kadunuks või hukkus. Vabatahtlike merepäästjate roll on jätkuvalt oluline – nende kaasatust 2024. aastal suurendati ning reageerida tuli 161 korral, millest 92 juhtumit olid seotud mereabi osutamisega. Samuti jätkati 2024. aastal autonoomsete merepäästejaamade paigaldamisega sadamatesse, et luua paremad tingimused varustuse hoiustamiseks ja parandada merepäästjate reageerimisvõimet. Süüteomenetluse digitaliseerimise edusammud Õiguskaitsesüsteemi moderniseerimine on jätkunud kiirelt ning menetlusprotsessid on muutunud efektiivsemaks. Automaatse liiklusjärelevalve abil menetleti 2024. aastal 320 923 õigusrikkumist, mis on rohkem kui eesmärgiks seatud 250 000. Samuti lõppes möödunud aastal paberivaba süüteomenetluse täisautomatiseerimine, mis võimaldab politsei ja kohtusüsteemi vahel kiiret andmevahetust. Uuendatud on ka liiklusjärelevalve süsteemi – uue Hoiatusmenetluse Infosüsteemi (HIS2) väljatöötamine võimaldab edaspidi kasutada täpsemaid tehnoloogiaid rikkujate tuvastamiseks. Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi Siseturvalisuse teenuseid on pidevalt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine optimaalne, kuna politsei täidab ka kohustusi, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid5. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kättesaadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltumata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised 5 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid. 7 IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid. Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kättesaadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabiteateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabeedastusviiside ja -vahendite abil. 112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega asutustest ning kindlustada abivajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist. Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontaktpunkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võimalustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal. 8  3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID6 Prioriteetne väljakutse Hädaabinumbri 112 arendamine Miks oluline, milles Oluline on parandada 112 teenuse ligipääsetavust, vähendada IKT-ga seotud kriitilisi seisneb väljakutse? intsidente ja leida lahendused, kuidas menetleda teateid, kus puudub kiire abivajadus. Arendus- ja 1. Luuakse lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse ja tegevuseesmärgid senisest parema juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 (videokõne, reaalaja 2026-2029 tekstiedastus, tervikvestlus). 2. Parandatakse 112 teenuse toimepidevust infotehnoloogiliste lahenduste arendamise abil. Prioriteetne Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse väljakutse suurendamine Miks oluline, milles Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses ei ole piisav. seisneb väljakutse? Arendus- ja 1. Suurendatakse kutseliste ja vabatahtlike tehnilist varustatust päästetööde tegevuseesmärgid läbiviimiseks (sh kliimamuutuste ja julgeoleku-vajadustega seoses): 2026-2029 1.1. üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, 1.2. tormikahjustuste likvideerimiseks, 1.3. metsatulekahjude kustutamiseks, 1.4. demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. 2. Tagatakse pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse suurendamine parandamaks kriisideks valmisolekut. 2.1. Rakendatakse arendusprojekti „Päästevõrgustiku teaduspõhine tulevikuvaade“ päästevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja tuleviku trendide prognoosimiseks. 2.2. Fookuses on võimearendused, mis toetavad reageerimist keemia- ja kiirgusohule ning keemia- ja kiirgusründele. Prioriteetne väljakutse Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine Miks oluline, milles Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb ka seisneb väljakutse? väljapoole suvist navigatsioonihooaega. Väljakutseks on abi osutamine päästepiirkonnas talvisel navigatsiooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal, sest kasutatavad veesõidukid ei ole sobivad talvistes tingimustes töötamiseks, öövaatlusseadmeid ei ole piisavalt ja päästekopteri jäätõrjesüsteem töötab tõrgetega. 6 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused. 9  Arendus- ja 1. Tõstetakse lennu- ja merepääste tööde tegemise võimekust talvisel tegevuseesmärgid navigatsiooniperioodil. 2026-2029 2. Tugevdatakse valmisolekut reageerida suuremahulistele merepäästesündmustele. Prioriteetne väljakutse Süüteomenetluse lihtsuse ja kiiruse suurendamine Miks oluline, milles Piiratud ressursside tingimustes on vajalik nii palju kui võimalik erinevaid töid seisneb väljakutse? automatiseerida. Näiteks hetkel süüteomenetluse korralduse efektiivsuse ja kiiruse osas on arenguruumi: palju toiminguid tehakse käsitsi paberkandjal, kõik praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut, ekspertiisiga seotud suhtlus toimub suuresti paberil või e-kirja vahendusel jne. Selline olukord raskendab asutuste tööd ning teisalt ei ole ka inimesekeskne. Arendus- ja 1. Viiakse ellu süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvaid tegevusi, et süütegude tegevuseesmärgid uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab 2026-2029 menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. 2. Korrakaitseseaduse muutmise eelnõuga luuakse õiguslik alus Tallinna kainestusmaja teenuse üleandmise algatamiseks, mis vähendaks märkimisväärselt politsei töömahtu joobes isikutega tegelemise osas. 3. Automaatse liiklusjärelevalve jätkusuutlikkuse tagamiseks ja laiendamiseks arendatakse hoiatusmenetluse infosüsteemi (HIS) uus versioon (HIS2). 10 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused keskenduvad avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet. Programmi tegevus 1: Programmi Programmi Hädaabiteadete tegevus 5: Abi tegevus 3: vastuvõtmine osutamine Eesti Demineerimine ning abi päästepiirkonnas väljasaatmine Programmi Programmi tegevus 4: Programmi tegevus 2: Avaliku Päästmine tegevus 6: korra tagamine maismaal ja Süüteomenetlus siseveekogudel 11 Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Eesmärk Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on Suurem 91 % 92 % 96 % 92 % 92 % 92 % 92 % 92 % Häirekeskus vastatud 10 sekundi jooksul parem Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, Väiksem 2,31 min 2,18 min 1,50 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min Häirekeskus menetlemise kiirus parem 112 kõnede osakaal, mis ei ole seotud kiire Väiksem - 41 % - 35 % 30 % 30 % 30 % 30 % Häirekeskus abivajadusega7 parem Kanalite arv, mille kaudu on tagatud ligipääs Suurem - - - 4 6 7 7 7 Häirekeskus hädaabinumbrile 1128 parem 7 Mõõdiku sõnastus ja sihid on muudetud vastupidiseks. Eesmärk on näidata nende kõnede hulka 112 teenusel, millel puudub tegelik kiire abivajadus (politsei, pääste või kiirabi) ning mis häirivad eesmärgi ja sihipärast teenuse osutamist. 8 Mõõdiku sõnastust muudeti, kuna erinevate kanalite kasutamise osakaalu mõõtmine ei ole eesmärk. Eesmärk on tagada kanalid, mille abil paraneb ligipääsetavus 112 teenusele kõikide elanike jaoks. 12 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ja Häirekeskuse teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Hädaabiteadete menetlemise Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja Hädaabi teadete menetlemise valdkonna poliitika väljatöötamine ja selle valdkonna poliitika kujundamine selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele elluviimise koordineerimine. (vastutaja Siseministeerium) antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud. Hädaabiteadete vastuvõtmise ja Hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteated on vastu võetud ning Tagatud on kõikide Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud töötlemise teenus politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteated on töödeldud. hädaabiteadete vastu võtmine ning politsei, pääste ja kiirabi (vastutaja Häirekeskus) hädaabiteadete töötlemine ning neile ohuhinnangu andmine. Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse juurdepääsu abi HÄK, PPA, SOM, PÄA, SIM 2024–2027 saamiseks hädaabinumbrilt 112 ning abivajaduse hindamiseks. SMIT 1.2. Katkematult on vastu võetud ja töödeldud erinevate kanalite vahendusel saabunud hädaabiteateid. HÄK, SMIT 2026–2029 1.3. Välja on töötatud uued meetodid, millega pakkuda tuge hädaabinumbrile helistajatele, kes ei vaja HÄK SIM 2026–2029 politsei, kiirabi ja/või pääste abi 1.4. Leitud on lahendused, kuidas tehnoloogia toetab hädaabiteenuse pakkumist efektiivseimal viisil. HÄK, SMIT SIM 2026–2029 1.5. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning operatiivinfo HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SIM 2024–2026 vahendamiseks. SOM 1.6. Arendatud on Politsei- ja Piirivalveameti operatiivinfo haldamist ja andmete vahendamist SOS-ga. SIM SMIT, PPA 2029 patrullide ja toimkondade väljasõidukorraldused on automatiseeritud. 13 Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine Eesmärk Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne, mida täidavad erinevad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tiheasustusega alal elu ja tervist ohustavale Suurem Politsei- ja 84 % 83 % 92 % 99 % 99 % 99 % 99 % 99 % sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal9 parem Piirivalveamet Hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale Suurem Politsei- ja 74 % 74 % 80 % 95 % 95 % 95 % 95 % 95 % sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal parem Piirivalveamet Atesteeritud patrullpolitseinike osakaal (võrreldes Suurem Politsei- ja - - - 25 % 50 % 75 % 90 % 90 % patrullpolitseinike arvuga) parem Piirivalveamet Abipolitseinike poolt patrulltegevuses osaletud Suurem Politsei- ja - 87000 h - 87000 h 87000 h 87000 h 87000 h 87000 h aeg parem Piirivalveamet Kohalike omavalitsuste arv, kus on ametisse Suurem - 5 tk. 5 tk. 5 tk. 7 tk. 9 tk. 11 tk. 11 tk. Siseministeerium nimetatud korrakaitseametnik parem Kohalikes omavalitsustes ametis olevate Suurem - - 43 in. 43 in. 55 in. 65 in. 75 in. 85 in. Siseministeerium korrakaitseametnike arv parem 9 Elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste mõõdikute täitmise eelduseks on, et Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijate arv säilib olemasoleval tasemel. Ressursi vähenedes ei pruugi olla võimalik hoida reageerimise, liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamise taset. Olemasolev tase on 1180 esmareageerijat, millest 71 esmareageerija kohta on kaetud abipolitseinike poolse osalemisega. 14 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Korrakaitsepoliitika kujundamine Korrakaitsepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi SIM valitsemisala juhtkond, koordineeritavad asutused, korrakaitsega tegelevad (vastutaja Siseministeerium) valitsemisala asutuste korrakaitsevaldkonna tegevuse asutused, rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO, INTERPOL, EURPOL, EUCPN, koordineerimine. CEPOL), EN ja EK alalised töörühmad. Liiklusjärelevalve teenus Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond ohutu. Teenusega tagatakse liiklejate riskikäitumise ennetamine ja vähendamine, mille (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) tulemusel paraneb üldine liiklusohutus ning väheneb tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse. Patrulltöö teenus PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja. Isikute kinnipidamise teenus PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse arestimajas ja kinnipidamiskeskuses isikute (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) kinnipidamistingimustele vastav kinnipidamine ja kinnipeetud isikute ohutus. Isikute otsimise teenus PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine, teadmata kadunud (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) isikute asukoha tuvastamine, tundmatu isiku või surnukeha tuvastamine, rahvusvahelise tagaotsimisega seotud teabevahetuse toimimine, välisriikidest kinnipeetud tagaotsitavate konvoeerimine Eestisse, välisriigi poolt tagaotsitavate kinnipidamine Eestis. Eriüksuse ja kiirreageerimise PPA jõuab elu ohustava korrarikkumise hädaabiteate Teenusega tagatakse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine. teenus sündmuskohale kiirusega, mis hoiab ära rasked (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja. 15 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Avaliku korra tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.1 Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku korra rikkumistele. SIM KOV, PPA 2024–2027 2.2 Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile pandud ülesandeid. SIM, KOV, REM 2024–2027 Isikute kinnipidamine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.3 Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused). Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel SIM, JDM KOV 2026 suutlikkus pidada kainestusmaja. 16 Programmi tegevus 3. Demineerimine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud Suurem 100 % 86,8 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % Päästeamet demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul parem Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Päästeameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Lahingumoona ohu Lahingumoonast tulenev oht on tuvastatud ja Teenusega tagatakse pommigruppides ühtlane võimekus ja valmisolek lahingumoona ja kõrvaldamise teenus kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu lõhkematerjali ohuga seotud sündmustele reageerimiseks ja ohu kõrvaldamiseks. Teenusega (vastutaja Päästeamet) plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali pakutakse operatiivset komplekstegevust maismaal. Ressursimahukad tööd tehakse plaanilise kättesaadavus. demineerimistööna. Kiireloomulised väljakutsed teenindatakse esmajärjekorras ja sündmuskohale jõutakse 90 minuti jooksul (saartele reageerimisel lisandub transpordiliigist sõltuv aeg). Pommi- ja plahvatusohu Pommi- ja plahvatusoht on tuvastatud ja Pommiohu ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus on tegevuste kogum pommiohu ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja kiireks kõrvaldamiseks. Pommiohuga seotud tööd on (vastutaja Päästeamet) plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali pommiähvarduse, pommikahtluse ja pommitehnilise kontrolli teostamine politsei operatsioonidel ja kättesaadavus. VIP visiitidel, leitud esemest tuleneva plahvatusohu väljaselgitamine ning plahvatusjärgne töö. Pommi- ja plahvatusohu ennetamiseks ning väljaselgitamiseks kasutatakse teenistuskoera. Veealuse demineerimistöö Siseveekogudest leitud plahvatusohtlikest Teenuse raames tagatakse demineerimiskeskuse tuukrimeeskondades ühtlane võimekus ja teenus esemetest tulenev oht on tuvastatud ja valmisolek veealusteks demineerimistöödeks, et selle käigus kõrvaldada lahingumoona- ja (vastutaja Päästeamet) kõrvaldatud, mille tulemusena ei toimu plahvatuse oht. Tuukrimeeskond moodustatakse tuukri kvalifikatsiooni omavatest demineerijatest. plahvatusi ning on vähenenud lõhkematerjali Demineerimiskeskuse tuukritel on võimekus teostada demineerimistöid siseveekogudes kuni 25 m kättesaadavus sügavusel 17  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Keemia- ja kiirgusohu CBRN oht on avastatud, levik tõkestatud ja Riikliku tähtsusega üritustel tehakse CBRN ründeohu seiret. Seire käigus kontrollitakse objekti kõrvaldamise teenus kõrvaldatud, inimesed ja keskkond päästetud visuaalselt ja mõõtevahenditega. Keemiliste mürkidega ründele reageerimisel otsitakse (vastutaja Päästeamet) kannatanuid ja päästetakse inimesi, tõkestatakse mürgi levikut. Sündmusel tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja levikuala määramiseks. Määratakse erinevad ohutsoonid. Tehakse saasteärastust ja kontrollitakse selle kvaliteeti. Keemilise lahingumoona leiu korral töötavad pommigrupid koos CBRN spetsialistidega. Töö käigus identifitseeritakse ja hinnatakse lahingumoona seisukorda ning valitakse hävitus- või neutraliseerimismeetod. Tööstusmürkidega seotud õnnetuste korral tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja saastunud ala määramiseks. Toetatakse erialase teabega päästetööde juhti. Bioohu kahtlusega eseme leiu korral kontrollitakse ohu olemust kiirtestiga. Bioohu korral ese desinfitseeritakse või hävitatakse. Desinfitseeritakse sündmuskoht ja sündmusel kaitseriietuses osalenud päästjad. Eriolukorras luuakse ohualalt väljumise kohta desinfitseerimispunkt. Radioloogilisele õnnetusele sekkumisel selgitatakse välja radionukliid. Märgistatakse suurenenud kiiritusega ala ning piiratakse sellele juurdepääs. Sündmusel tehakse kiirgusseiret ja vajadusel saasteärastust. Kiirgusallikas isoleeritakse ja antakse üle AS A.L.A.R.A. –le. Sekkumisel tehakse koostööd Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Tuumaõnnetuse korral mõõdetakse saastatud pinna eriaktiivsust ja selgitatakse välja saastatud alad. Kontrollitakse inimeste ja sõidukite saastatust, vajadusel tehakse desaktiveerimistöid. Tugevalt saastatud sõidukid isoleeritakse keelualal. Kiirgusallika leiu korral tuvastatakse tuumamaterjal Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Demineerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.1 Arendatud on Päästeameti Demineerimiskeskuse kaasaegseid ja ohutuid otsimise, tuvastamise ja lõhkamise meetodeid ning lõhkematerjali transpordivõimalusi ja hävitamist. Demineerijatele tagatakse kaasaegne kaitsevarustus PÄA 2024–2026 ja erivahendid. 3.2 Loodud on võimekus keemia-ja kiirgusohu sündmustele reageerimiseks 24/7 PÄA 2026-2029 18 Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine Väiksem kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele 9,4 min 9,56 min 9,5 min 10 min 10 min 10 min 10 min 10 min Päästeamet parem (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul Suurem tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike 94,30% 92,40% 92,05% 92 % 93 % 93 % 93 % 93 % Päästeamet parem päästemeeskondade poolt abi osutamine10 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ja Päästeameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Päästepoliitika Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja Päästepoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste päästevaldkonna tegevuse kujundamine ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka koordineerimine. (vastutaja keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral Siseministeerium) reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. 10 Alates 2026. aastast tulenev sihttasemete muutus tuleneb ümardamisvahest ja viidud kooskõlla päästevõrgustiku strateegiaga. 19  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Vahtkustutustöö teenus Päästesündmusel või selle ohu korral on vahtkustutus Vahtkustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse (vastutaja Päästeamet) läbi viidud vara ja keskkonna kiireks ja oskuslikuks päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Eriväljaõppega päästmiseks. päästemeeskond kasutades mobiilset kergvahuagregaati; Tegevusvõime 3 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond kasutades vahtkustutusvõimekusega paakautot või vahuhaagist; Tegevusvõime 4 Eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades vahtkustutusvõimekusega konteinerit. Päästetöö baasteenus Päästesündmusel või selle ohu korral on elu, vara ja Päästetöö baasteenust tagatakse: - Päästemeeskonna poolt tagatakse sündmuskohale jõudes (vastutaja Päästeamet) keskkond kiirelt ja oskuslikult päästetud põhiauto ja päästesündmuse ülevaade ning otsustatakse sekkumisvajadus, -viis ja -ulatus. - Tulekahjude päästemeeskonnaga. kustutustöö teostamine, kasutades erinevaid kustutusviise, -aineid ja –vahendeid; - Hingamiskõlbmatus keskkonnas päästetegevuse läbiviimine suruõhuhingamisaparaatidega kokku vähemalt 2x20 minutit (1 päästja kahe ballooniga); - Päästetöö teostamine liiklusavarii korral. Teenuse raames antakse vigastatule esmaabi, vabastatakse vigastatu sõidukist, likvideeritakse süttimisoht ja tagatakse liiklusohutus; - Abitus seisundis inimes(t)e päästmine muudes situatsioonides; - Ohu kõrvaldamine päästesündmuse ennetamiseks; - Abitus seisundis looma/linnu päästmine eluohtlikust olukorrast; - Vigastatule esmaabi andmine professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni; - Inimeste evakueerimine ohualalt; - Päästetöö juhtimise teenus Maastikutulekahju Maastikutulekahjude (mets, kulu, pinnas, muu Metsatulekahju kustutustöö teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: kustutustöö teenus looduslik materjal) päästesündmusel või selle ohu Tegevusvõime 1 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; (vastutaja Päästeamet) korral on vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult Tegevusvõime 2 Raskesti ligipääsetaval maastikul kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude päästetud. lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks teisaldatavaid tulekustutussüsteeme; mis võimaldavad: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 50 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud väikesegabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 100 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud suuregabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 200 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud roomikkonteinerautole. Tegevusvõime 3 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine raskesti ligipääsetaval maastikul kasutades tulekustutusautot või metsakustutusautot. Tulekustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega kuni 200m tulejoone ulatuses. Metsakustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada mobiilselt liikudes ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 300m tulejoone ulatuses. Tegevusvõime 4 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine metsakustutuse konteineriga vähemalt 1500 m tulejoone ulatuses. Keemiapääste teenus Ohtlike ainetega toimunud päästesündmusel või selle Päästetöö keemiapääste teenus jaguneb kolmeks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö (vastutaja Päästeamet) ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult baasteenuse päästemeeskond, kasutades päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust: - päästetud selgitab välja aine ohtlikkuse ja määrab ohuala; - teostab keemiasukeldumist ohtlike ainete keskkonda või ohualale kuni 20 minutit; - moodustab loputuskoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate veega loputamist; - teostab võimalusel reostuse lokaliseerimist. Tegevusvõime 2 Keemiapääste eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades keemiakaitseriietust ja keemiapääste erivarustust: - teostab keemiasukeldumist normaalsesse riskikeskkonnas kuni 90 minutit ja kõrgendatud riskikeskkonnas kuni 60 minutit; - tuvastab sündmuskohal kiirgusfooni, 20  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus plahvatusohu ja hapnikusisalduse õhus; - mõõdab vähemalt kuue erineva aine kontsentratsiooni õhus; - moodustab loputus- või pesukoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate puhastust; - piirab absorbentmaterjaliga vedela ohtliku aine levikut kuni 500 liitrit; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 10 cm läbimõõduga ava; - pumpab ümber põlevvedelikke (leekpunkt üle 55 Cº) ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 70 l/min 3 meetri sügavuselt ja kuni 20 m kaugusele; - teostab vajadusel alumiiniummaterjalist tsisterni puurimist või eriüleminekutega tsisterni ettevalmistustööd ohtliku aine ümberpumpamiseks; - kogub kokku tahkeid või vedelaid ohtlikke aineid kuni 1000 liitri/kilogrammi; - neutraliseerib happelist reostust kuni 285 liitri ulatuses; - tagab 1000 liitrit desinfitseerimise ainet bioloogilise ohu korral. Tegevusvõime 3 Keemiapääste tehnilise võimekuse täiendamine pikaajaliste ja ressursimahukate ohtlike ainetega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - täiendavalt suurendada keemiasukeldumise võimekust kuni 150 minutit; - sulgeda lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 30 cm läbimõõduga ava; - tagada vajadusel kuni 3000 kilogrammi tahkete või 9000 liitrit vedelate ohtlike ainete ajutine ladustamine mahutisse; - ümber pumbata plahvatusohtlikus keskkonnas põlevvedelikke ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 300 l/min, 6 meetri sügavuselt ja kuni 70 m kaugusele; - teostada keemiasukeldujate suuremahulist puhastamist ohtlikust ainest sooja veega (tootmise võimekus 20 l/min). Naftareostuskorje Naftareostusega toimunud päästesündmusel või selle Päästetöö naftareostuskorje teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästetöö teenus ohu korral on vara ja keskkonda kahjustavad tegurid baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust: - lokaliseerib maismaal (vastutaja Päästeamet) peatatud naftaproduktide reostuse kuni 70 liitri ulatuses; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 7 cm läbimõõduga ava. Tegevusvõime 2 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust: - lokaliseerib maismaal kergete naftaproduktide reostuse kuni 1000 liitrit ulatuses; - lokaliseerib voolavas vees ( 0,3 m/s) või seisva vee pinnal kergete naftaproduktide reostuse absorbentmaterjaliga kuni 500 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentmaterjaliga veepinnal kuni 40 m ulatuses; - teostab kergete naftaproduktide (leekpunktiga üle 55Cº) ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 50 l/min. Tegevusvõime 3 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust ja eritehnikat: - lokaliseerib kergete ja raskete naftaproduktide reostuse maismaal absorbeerivate materjalidega ja tehniliste vahenditega kuni 5000 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentpoomiga veepinnal kuni 100 m ulatuses; - lokaliseerib naftaproduktide reostuse rannikumeres kuni 0,5 m lainekõrguse korral, siseveekogudes või voolavas vees (<= 3 m/s) poomidega kuni 400 m ulatuses; - korjab kokku rasked naftaproduktid veepinnalt skimmeriga tootlikkusega 2 m³/h kuni 10 000 liitri ulatuses; - teostab raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 2 m³/h; - tagab 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 3 ööpäevaks. Tegevusvõime 4 Naftareostuskorje tehnilise võimekuse suurendamine pikaajaliste ja ressursimahukate naftareostusega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - lokaliseerida kergete, raskete ja väga raskete naftaproduktide reostuse ranniku- ja kaldaalalt ning siseveekogudel; - lokaliseerida 21  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus naftaproduktide reostuse veepinnal 800 meetri ulatuses, kasutades selleks ranniku- ja kaldapoome; - kokku korjata rasked naftaproduktid veepinnalt töölaeva skimmeriga tootlikkusega kuni 3 m³/h; - kokku korjata rasked ja väga raskete naftaproduktid kaldaäärest tootlikkusega kuni 25 m³/h; - teostada raskete ja väga raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 25 m³/h; - kokku korjata kerged naftaproduktid maapinnalt vaakumseadmega tootlikkusega kuni 5 m³/h; - tagada 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 7 ööpäevaks. Veepääste teenus Veekeskkonnas toimunud päästesündmusel või selle Päästetöö veepääste teenus jaguneb neljaks tegevusvõimeks. Tegevusvõime 1 - Päästja (vastutaja Päästeamet) ohu korral on elu ja vara kiirelt ning oskuslikult kaitseriietust ning esmaseid päästevahendeid kasutav päästemeeskond on päästnud elu kuni 20m päästetud kaldast vette sisenemata ja 30m veekeskkonda sisenedes. - Jääoludes on elu päästetud kuni 15m kandva jääkatte piirist. Tegevusvõime 2 - Pinnaltpääste kuivülikonda ja päästelauda kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond päästnud elu ja vara kuni 300m kaldast/rannast. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult vee pinna alt ning osaletud üleujutuste korral vara päästmisel ning tagajärgede likvideerimisel. Tegevusvõime 3 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ning siseveekogudele mõeldud päästetööde paati kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu ja vara kogu siseveekogu ulatuses. - Merealal on elu päästetud kuni 1 km rannast kuni 1 m lainekõrguse korral. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult veepinna alt ning osaletud üleujutuse korral vara päästmisel ja tagajärgede likvideerimise ning on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks. Tegevusvõime 4 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ja merealale mõeldud päästetööde paati või jetti kasutav mereala eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kaldalähedasel merealal. - Siseveekogudel on elu ja vara päästetud kogu siseveekogu ulatuses. - Täiendavalt on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks. Varingupääste teenus Varingutega toimunud päästesündmustel või selle ohu Varingupääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1. Teostatakse (vastutaja Päästeamet) korral on inimesed ja loomad kiirelt ning oskuslikult varinguõnnetustel päästetööd põhiauto baasil päästemeeskonnaga, kus päästemeeskond: - päästetud teostab inimeste ja loomade otsingut ja päästmist varingust, kasutades selleks olemasolevaid teadmisi ja põhiauto varustust; - teostab otsingutöid peamiselt kuulamise, vaatluse ja kompamise teel; - avab tööde käigus ja toestab varisenud või varisemisohtlikke konstruktsioone, eemaldab väikesefraktsioonilist materjali ning konstruktsioonide detaile. Tegevusvõime 2. Teostatakse päästetöid varinguõnnetustel, kasutades spetsiifilisi tehnilisi vahendeid ja eriväljaõppega meeskonda(-sid). Lisaks tegevusvõime 1-le peab päästemeeskond:- valdkonnaspetsiifiliselt nõustama päästetöö juhti sündmuse paremaks korraldamiseks ja tööde koordineerimisel; - teostama otsingutöid spetsiaalse akustilise kuulamisseadme ja optiliste vaatlusseadmetega; - taktikaliselt koordineerima sündmusele kaasatud otsingukoerte tööd läbi otsingukoerte juhtide; - teostama varisenud või varisemisohus konstruktsioonide toestust ja stabiliseerimist metalltoestuselementidega ja/või puitmaterjaliga; - läbima lõikamise või purustamise teel erinevaid materjale (puit-, kivija raudbetoonkonstruktsioonid); - lõikama metallkonstruktsioone kuumlõikeseadeldisega; - korraldama koostööd rasketehnikaga, sh. 22  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus troppimine (suurte elementide ja konstruktsioonide tõste- ja liigutamise tööd); - töötama kõrgustes, sügavustes ja kaldpindadel, mis vajab päästjate, päästetavate ja varustuse jaoks julgestusvahendeid (nt nöörid); - teostama päästetöid kitsastes tingimustes. Nööripääste teenus Kõrgustes ja sügavustes toimunud päästesündmusel Päästetöö nööripääste teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks. Tegevusvõime 1 Päästja (vastutaja Päästeamet) või selle ohu korral on elu kiirelt ja oskuslikult kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust kasutav baasteenuse päästemeeskond on päästnud päästetud elu kuni 10m sügavustest (peamiselt šahtidest ja kaevudest). Tegevusvõime 2 Päästja kaitseriietust ja nööripääste erivarustust kasutav eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kuni 50m sügavuselt ja kõrguselt. Kõrgustest päästetöö Kõrgustes toimunud päästesündmusel või selle ohu Kõrgustest päästetöö teenus jaguneb kaheks tegevusvõimeks: Tegevusvõime 1 Päästemeeskond, teenus korral on elu ja vara kiirelt ja oskuslikult redel- või kasutades käsiredeleid, teeb päästetöid kuni 10 meetri (hoone kolmandalt korruselt) kõrgusel; (vastutaja Päästeamet) tõstukmehhanismidega päästetud. Tegevusvõime 2 Päästemeeskond, kasutades redel- või tõstukautot ja selle varustust, teeb päästetöid kuni tõstemehhanismi maksimaalse kõrguseni. Redelautode päästekõrgus on kuni 30 ja tõstukautodel kuni 42 või 54 m. Redel- ja tõstukautodega kõrgustes: − päästetakse inimesi ja loomi ning vara; − tehakse tulekustutusoperatsioone (vee transport, kustutamine käsi- ja statsionaarsete joatorudega); − toetatakse päästetöid (ala valgustamine, vaatlus, tõstevahend). Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Päästmine maismaal ja siseveekogudel Vastutaja Seotud pool Aasta 4.1. Suurendatud on Päästeameti rannikureostuse likvideerimise võimekust (sh tagatud HELCOM nõuded). SIM PÄA 2026-2029 4.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsa- ja maastikutulekahjusid kustutada ning tagada SIM PÄA, PPA, KLIM 2026–2029 toimepidevus kriiside korral (sh elanikkonnakaitselised tegevused. 23 Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas11 Eesmärk Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu- ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Keskmine otsingu- ja päästeüksuse12 lennu- või Väiksem Politsei- ja 34 min 40 min 37,15 min 60 min 60 min 60 min 60 min 60 min mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg parem Piirivalveamet Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi Väiksem Politsei- ja alarmeerimise aeg lennu- või merepääste 4,48 min 4,15 min 6,18 min 4 min 4 min 4 min 4 min 4 min parem Piirivalveamet juhtumile, kui ohus on inimelu Algtase Juhtumite osakaal, millele esmane otsingu- ja Suurem selgub Politsei- ja päästeüksus reageeris 15 min jooksul parem 2025. Piirivalveamet aastal 11 Päästepiirkond on rahvusvaheliste konventsioonide alusel naaberriikidega kokkulepitud ala, mille piires riik tagab hädateadete vastuvõtmise, sidepidamise, lennu- ja merepääste juhtumite koordineerimise ning otsingu- ja päästetööde (SAR – search and rescue) tegemise. Lennu- ja merepäästes mõistetakse päästepiirkonna all merealasid ja piiriveekogusid, lennupääste korral lisaks ka maismaad. Päästepiirkond ühtib lennuinfopiirkonnaga ja ei kattu riigipiiriga. 12 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused. 24 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Merepääste poliitika Kõik merehätta sattunud inimesed Eesti Eesti päästepiirkonnas lennu- ja merepääste ning piiriveekogudel reostustõrje poliitika kujundamine. kujundamine päästepiirkonnas päästetakse. Kiire ja (vastutaja Siseministeerium) asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega. Rannikuvalve teenus Tagatakse merel ja laevatatavatel Teenusega tagatakse õigusrežiim merel ja laevatatavatel siseveekogudel ning ohutu meresõidu (vastutaja Politsei- ja siseveekogudel õiguskord. nõuete järgmine. Piirirežiimi tagamiseks teostatakse patrulltegevust vee- ning õhusõidukitega. Piirivalveamet) Piiriveekogudel reostustõrje Likvideeritakse reostused piiriveekogul enne Teenusega tagatakse avastatud reostuse likvideerimine piiriveekogul. teenus kaldale jõudmist. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) SAR teenus Päästetakse lennu-või laevaõnnetusse Teenusega tagatakse inimelude päästmise korraldamine Eesti päästepiirkonnas. (vastutaja Politsei- ja sattunute elu. Piirivalveamet) . Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Vastutaja Seotud pool Aasta 5.1 Suurendada Politsei- ja Piirivalveameti reostuse likvideerimise võimekust piiriveekogudel. PPA 2026-2029 5.2 Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond (MIRG). PPA SiM, PÄA, partnerid 2024–2026 SiM, PÄA, SMIT, 5.3 Tõstetud on lennu- ja merepääste võimekust. PPA 2024–2026 partnerid SIM, PÄA, SMIT, 5.4 Talvisel navigatsioonihooajal on suurendatud otsingu- ja päästetööde võimekust Eesti päästepiirkonnas. PPA 2026-2029 partnerid 25 Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus Eesmärk Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise Suurem Politsei- ja 0% - 5,5 % 30 % 30 % 30 % 50 % 50 % osakaal parem Piirivalveamet Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) Suurem Politsei- ja 0% - - 30 % 30 % 30 % 90 % 90 % digitaalselt läbiviimise osakaal parem Piirivalveamet Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Väärteokaristuse täideviimise teenus PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse PPA ametnike koostatud väärteootsustes rahaliste nõuete haldamine. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) Kogukonnaga seotud süütegude PPA on süütegude lahendamisel tõhus. Teenusega tagatakse kogukonna turvalisust häirivate kuritegude ennetamine ja kohtueelne lahendamise teenus menetlemine (va raskete peitkuritegude ja organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) kuritegude menetlemine). 26 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Järelevalve automatiseerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.1 Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad süsteemid (nt HIS 2.0) ülesannete täitmisel, PPA SIM, SMIT, 2024–2027 kus inimese sekkumine ei ole vajalik. 6.2 Analüüsitud on tehnilisi võimalusi ja õiguslikke aluseid AI kasutamiseks videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi PPA SIM, SMIT, HÄK 2027 kaamerate pildilt), ohtude tuvastamiseks ja neile reageerimiseks. 6.3 Loodud on eeldused infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega PPA SIM, SMIT 2024–2026 korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel. Menetluste digiteerimine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.4 Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt süüteomenetluse digitaliseerimise JDM SIM 2024–2026 tegevuskavale. 6.5 Elektrooniliste menetluste läbiviimist toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused. PPA SIM, SMIT 2024–2026 6.6 Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks PPA, KAPO, SIM, JDM 2026 paberivabalt. SMIT Kriminalistika arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 6.7 Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem. PPA, SMIT SIM, JDM 2024–2026 6.8 Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite SIM PPA 2026 kogumist ning õiguslikku töötlemist. 6.9 Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on automatiseeritud 13. PPA, SMIT JDM 2026 6.10 Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse digitaalse süüteomenetluse PPA, SMIT 2026 süsteemiga14. 13 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 14 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 27 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab Siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 28 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega15 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Heaolu arengukava strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 2 2 –2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks sotsiaalne turvalisus, julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas rändepoliitika tagamiseks ühiskonna sidusus eesmärkidele tugi täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt elukvaliteedi paranda- valdkondade panust arengu eeldustele sh põhialustega mine, turvatunne turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele Rahvastiku tervise Liiklusohutusprogramm arengukava Spordipoliitika põhialused Kultuuri arengukava 2 2 –2 aastani 2030 2 1 –2 2 2 21–2 vigastussurmade, õnnetuste noorte positiivse mitmekesisust väärtustav ja ja alkoholi tarbimise Liiklussurmade sh elu, turvatunnet toetav käitumise ja ühiskondliku tervise ja varajahjude vähendamine, vastutuse edendamine kultuuriruum, kaasamise vaimne tervis vähendamine ja osalemise toetamine kaudne mõju, arvestab ja ei dubleeri, aga arvestab ja vigastussurmade, aitab kaasa hoiakute aitab kaasa sh hoiakute, inimeste osalemise ja riskeeriva käitumise kujunemisele, nt keskkonna, järelevalve kogukondliku koos- vähendamine spordiga seotud tegevused kaudu tegutsemise soodustamine Eesti digiühiskond 2 Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 arengukava 2 21–2 sihid küberjulgeoleku- ja toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste noorte aktiivsus, turvalisuse osas, üksijäämise ja Turvaline transpordi teavitus arendamise, ühise taristu, riskeeriva kultuuri- ja väärtusruumi eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik käitumise vähendamine kaudu; turvaline õppekeskkond küberkuritegevuse vastane arvestab ja aitab kaasa võitlus, üldised eeldused tegevussuunad ennetuse ennetustööle ja sh Liiklussurmade ja sh elu ja inimeste hoiakute ja ohutu käitumise noorsootööle, tervise, varakahjude kujundamiseks, digitaalsete edendamiseks et toetada vähendamine ennetuse lahenduste edendamine sotsiaalseid oskuseid ning kiire abi pakkumisega ja vähendada riskikäitumist Välispoliitika arengukava Sidusa Eesti arengukava Põllumajanduse ja kalanduse Kliimamuutustega 2030 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 kohanemise arengukava aastani 2030 julgeolekut toetava rahvus- üldised suunad kliimamuutuste vahelise keskkonna ühiskonna sidusus, jagatud toiduohutus ja sellega riigiidentiteet, kohanemise mõjuga kohanemiseks, kujundamine, rahvus- seotud tööohutus; maa- Eesti haavatavuse vaheliste suhete edenda- toetamine, kodanike ja rannakogukondade algatav hoiak, kodaniku- vähendamiseks, eeldused mine, reisimise riski- elujõulisus keskkonnakahju ja inim- kommunikatsioon, rahvastiku- ühiskonna võimestamine kannatuste vähendamiseks halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu turvaline elukeskkond on pääste- ja kriisireguleerimis ja arvestab tegevussuundadega, üldised suunad, eeldused eeldus põllumajanduse hädaolukordadeks valmisoleku mõjutab eri poliitikate julgeoleku ja turvalisuse arengukava eesmärkidele edendamine, äärmuslike kujundamisega Eesti tagamiseks ilmastikuolude riskide rahvusvahelist mainet maandamine ■ 15 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 29 LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“ Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 218 935 391 217 730 373 215 319 922 223 492 758 Programmi tegevus Hädaabiteadete vastuvõtmine 7 319 840 7 301 436 7 334 413 7 334 967 ning abi väljasaatmine Hädaabiteadete menetlemise valdkonna poliitika kujundamine 151 519 148 656 181 941 182 155 Hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus 7 168 322 7 152 780 7 152 473 7 152 813 Programmi tegevus 72 823 008 72 573 898 71 422 809 71 420 440 Avaliku korra tagamine Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus 11 285 458 11 269 982 11 165 971 11 166 080 Isikute kinnipidamise teenus 6 702 152 6 681 986 6 236 038 6 235 993 Isikute otsimise teenus 1 065 439 1 019 487 752 959 749 729 Korrakaitsepoliitika kujundamine 263 450 255 907 255 396 255 963 Liiklusjärelevalve teenus 6 291 789 6 248 502 6 246 877 6 246 699 Patrulltöö teenus 47 214 721 47 098 034 46 765 567 46 765 976 Programmi tegevus 6 027 550 5 966 913 5 928 653 4 954 024 Demineerimine Keemia ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus 645 693 644 208 635 868 508 306 Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus 2 380 885 2 376 643 2 357 782 2 258 641 Pommi ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus 2 522 751 2 521 058 2 512 712 1 877 394 Veealuse demineerimistöö teenus 612 210 606 722 587 864 476 876 30 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus Päästmine maismaal ja siseveekogudel 82 199 227 82 063 370 81 603 468 90 757 356 Keemiapääste teenus 2 275 528 2 269 946 2 228 344 2 280 878 Kõrgustest päästetöö teenus 3 864 665 3 854 486 3 833 922 4 230 688 Maastikutulekahju kustutustöö teenus 3 044 288 3 036 383 2 994 785 3 293 384 Naftareostuskorje teenus 1 503 384 1 499 617 1 479 053 1 466 071 Nööripääste teenus 1 527 316 1 523 599 1 478 493 1 491 266 Päästepoliitika kujundamine 227 959 351 797 245 940 194 820 Päästetöö baasteenus 65 184 389 64 966 329 64 906 516 73 598 834 Vahtkustutustöö teenus 1 366 740 1 363 563 1 321 965 1 263 048 Varingupääste teenus 1 323 514 1 320 432 1 278 834 1 221 365 Veepääste teenus 1 881 444 1 877 218 1 835 618 1 717 002 Programmi tegevus Abi osutamine Eesti 13 224 458 13 008 247 12 146 967 12 149 966 päästepiirkonnas Merepääste poliitika kujundamine 225 036 221 327 224 444 228 382 Piiriveekogudel reostustõrje teenus 199 233 199 022 167 857 167 862 Rannikuvalve teenus 3 684 269 3 543 140 3 176 355 3 175 295 SAR teenus 9 115 920 9 044 759 8 578 312 8 578 427 Programmi tegevus 37 207 318 36 634 790 36 718 037 36 708 812 Süüteomenetlus Kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus 35 809 057 35 297 628 35 321 875 35 309 649 ST_EA 1 277 965 1 216 962 1 275 962 1 278 962 Väärteokaristuse täideviimise teenus 120 297 120 200 120 200 120 201 31 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 32  Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029““ Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“ 1 SISUKORD Eesmärk 30 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Mõõdikud 30 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA Teenused 31 RAHASTAMISKAVA 4 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 34 2. OLUKORRA ANALÜÜS JA ALUSPÕHIMÕTTED 7 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA PROGRAMMI TEGEVUS 4. PIIRIHALDUS 36 ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 16 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 20 Eesmärk 36 PROGRAMMI TEGEVUS 1. PÕHISEADUSLIKU KORRA Mõõdikud 36 TAGAMINE 21 Teenused 36 Eesmärk 21 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 37 Mõõdikud 21 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 399 Teenused 22 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 23 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 399 PROGRAMMI TEGEVUS 2. RASKE JA ORGANISEERITUD Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 25 on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 399 Eesmärk 25 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 40 Mõõdikud 25 Teenused 26 LISA 1 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 27 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 411 PROGRAMMI TEGEVUS 3. ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 30 2  Foto: Politsei- ja piirivalveamet PROGRAMMI ÜLDINFO PROGRAMMI ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus Tulemusvaldkonna ja igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe arengukava eesmärk turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Kindel sisejulgeolek Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Programmi eesmärk Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisidega. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Kaitsepolitseiamet (KAPO), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PÄA), teenuste raha selles Häirekeskus (HäK), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) programmis Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Kaitseministeerium (KAM), Kliimaministeerium (KLIM), Kultuuriministeerium (KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Rahandusministeerium (RAM), Sotsiaalministeerium (SOM), Välisministeerium (VÄM), Riigikantselei, Eesti Pank, Kaasvastutajad ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Maksu- ja Tolliamet (MTA), Riigi partnerid, kes panustavad Infosüsteemi Amet (RIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Välisluureamet programmi eesmärkide (VLA), Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve saavutamisse, kuid ei Amet (TTJA), Transpordiamet (TA), Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise planeeri oma teenuste raha Arengu Instituut (TAI), Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, selles programmis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Andmekaitse Inspektsioon (AI), Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Varude Keskus, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused (KOV) Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, Strateegia „Eesti 2035“ Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne strateegilised sihid elukeskkond. 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisidega. Mõõdikud Programmi eesmärgi mõõdikud Suund Tegelik Sihttase 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Allikas Elanike osakaal, kes hindab Eesti Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse valmisolekut tulla toime välisriigi vaenuliku 49 % - 52 % - 52 % - 53 % - 55 % parem avaliku arvamuse uuring mõjutustegevuse ja valeinfo kasvuga heaks1 Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse 56 % 66 % -2 65 % 65 % - 65 % - 75 % välispiir hästi kaitstud parem avaliku arvamuse uuring Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Suurem 57 % 57 % 64 % 75 % 75 % 75 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet Peipsi järv, Narva jõgi) parem Elanike osakaal, kes hindavad oma Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse teadlikkust küberkuritegevusega seotud 59 % - 52 % - 60 % - 60 % - 65 % parem avaliku arvamuse uuring riskidest heaks Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse 36 % - 44 % - 40 %3 - 40 % - 24 % kergelt kättesaadavaks: kanep parem avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse 21 % - 23 % - 26 % - 26 % - 10 % kergelt kättesaadavaks: amfetamiin parem avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse kergelt kättesaadavaks: rahusti/uinuti arsti 23 % - 23 % - 28 % - 28 % - 12 % parem avaliku arvamuse uuring korralduseta 1 Alates 2026. aasta uuringust muudetakse uuringu metoodikat, et antud mõõdik hindaks just vaenuliku mõjutustegevust ja valeinfo levikut puututavat. Varasemates uuringutes on hinnatud välisriigi mõjutustegevuse toimetuleku hinnangut. 2 Alates 2024. aastast Kaitseministeerium riigikaitse avaliku arvamuse uuringus mõõdikut ei küsita. Alates 2026. aastast on mõõdik osa Siseministeeriumi siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust. 3 Mõõdiku sihttasemed on viidud vastavusse reaalse olukorraga. 4  Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse 23 % - 22 % - 28 % - 28 % - 10 % kergelt kättesaadavaks: ecstasy parem avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse 16 % - 19 % - 28 % - 28 % - 7% kergelt kättesaadavaks: kokaiin parem avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Väiksem Siseministeerium, siseturvalisuse - - - - 7% - - - 7% kergelt kättesaadavaks: dopinguained parem avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse 56 % - 52 % - 60 % - 60 % - 65% valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega parem avaliku arvamuse uuring Transparency International, Suurem Korruptsioonitajumise indeks (koht) 4 14 12 13 10 10 10 10 10 10 kättesaadav parem http://www.transparency.ee/ Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui 40 % - 41 % - 43 % - 45 % - 45 % parem avaliku arvamuse uuring see peaks juhtuma 4 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 5 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: 57 540 946 58 315 020 56 935 265 54 976 735 54 777 276 Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevus 2: Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane 42 779 637 40 785 223 38 576 538 38 495 567 38 419 106 võitlus Programmi tegevus 3: Elanikkonnakaitse, kriisideks 10 742 302 10 887 834 11 699 486 8 665 392 6 020 041 valmisolek ja nende lahendamine Programmi tegevus 4: Piirihaldus 61 590 484 63 937 736 57 070 803 51 755 464 51 557 362 KOKKU 172 653 369 173 925 812 164 282 091 153 893 157 150 773 785 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest. Välistoetuste eelarve jaotus EELARVE EELARVE PROGRNOOS (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 MUUD TOETUSED 1 830 451 3 174 909 2 954 001 2 324 567 2 032 838 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 9 729 530 19 225 465 12 556 252 7 838 380 7 643 459 (BMVI) Sisejulgeolekufondi (ISF) 4 128 422 2 241 003 1 367 658 1 330 334 1 247 481 KOKKU 15 688 403 24 641 377 16 877 911 11 493 281 10 923 778 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. 6 2. OLUKORRA ANALÜÜS ja ALUSPÕHIMÕTTED Eesti julgeolekut mõjutavad trendid Peamine oht Eesti julgeolekule lähtub jätkuvalt Venemaa Föderatsioonist, avaldudes kombineeritult ja laiaulatuslikult mitmesugustes elu- ning tegevusvaldkondades. Samuti avaldab Eesti julgeolekule mõju Hiina Rahvavabariigi süvenev strateegiline koostöö Venemaa Föderatsiooniga ja nende ambitsioon kujundada ümber rahvusvahelist korda. Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisaru, on muutmas ka kurjategijate ja vaenulike eriteenistuste tegutsemist, mis nõuab ka riigi tehnoloogilise võimekuse ajakohasena hoidmist. Samuti on tsiviilkäibes kättesaadavate droonide kiire areng toonud need kurjategijate ja vaenulike teenistuste arsenali, mille suhtes peab riik järjekindlalt arendama vastumeetmeid. Näiteks on Eesti piirivalve ja päästeteenistus võimearendusena rakendamas seiredroone. Rahvusvahelises keskkonnas ohustavad julgeolekut endiselt ka äärmus- ja terroriorganisatsioonid, kelle mõju võib ulatuda ka Eestini. ÜRO migratsiooniamet on prognoosinud, et kliimamuutuste tulemusel võib oma kodust lahkuda kuni 1 miljard inimest5. See toob kaasa rändesurve ka Eestile. Rahvusvahelised konfliktid seavad väljakutse ka Eesti sisemisele rahule, kuivõrd Eestis on enamuse konfliktipiirkondade elanikke, sealhulgas erinevate ideoloogiate toetajaid, kes ühel või teisel moel oma seisukohta ka siin tahavad esitada. Muutuv maailm tõstab pingeid ka liitlaste omavahelistes suhetes. Samu väärtusi jagavate riikide koostöö on aluseks nii Eesti, kui meie liitlaste julgeoleku ja turvalisuse tagamisel. Riigi julgeolekut mõjutavad sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu rahvastiku vananemine ja vähenemine ning piirkondade ebaühtlane areng. Ühiskonna sotsiaalne sidusus (sh olemasolevate ühiskonnarühmade lõimumine ning uussisserändajate kohanemine) - riigikeele valdamise ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse edendamine on julgeolekuohte maandavad tegurid. Samuti ühiste väärtuste ja infomaastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. Ohte maandavate võimete arendamise protsess on aeganõudev ja ressursimahukas ning nõuab planeerimist, püsirahastust ja ettevaatavaid juhtimisotsuseid. Järgnevalt on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonnapõhiselt. Vaenulik luure- ja mõjutustegevus Eesti suunal Eesti julgeolekuasutuste hinnangul6 mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige rohkem Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mittesõjalised ja sõjalised, avalikud ning varjatud vahendid. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maailmas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada NATO ja Euroopa Liidu riike. Eesti puhul - võimendades mõjutustegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi probleeme, õõnestades Eesti ja meie liitlasorganisatsioonide usaldusväärsust, polariseerides kogukondi ning õhutades vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele sealhulgas nende mõjutamisele läbi Vene infovälja ja kübersuhtluse. Vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka 5 https://publications.iom.int/system/files/pdf/mecc_outlook.pdf 6 Tallinn: Kaitsepolitsei „Kaitsepolitsei aastaraamat 2024 – 2025“ https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf; Tallinn: Välisluureamet „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2025“ https://raport.valisluureamet.ee/2025/et/ 7 rahvusvahelist teadlikkust mõjutus- ja värbamiskatsetest ja -viisidest ning sellega kaasnevatest ohtudest, sh küberkeskkonnas. Ühiskonna sidususel ja kerksuse suurendamisel on oluline roll julgeolekuriskide maandamisel. See toob kaasa vajaduse arvestada julgeolekaspektidega erinevate siseriiklike poliitikate kujundamisel ja strateegiliste otsuste tegemisel. Eesti oma geopoliitilise asukoha ja strateegilistes liitudes, nagu EL ja NATO osalemise tõttu, on ja jääb Vene luure huviorbiiti. Eesti sõjaliste ja mittesõjaliste võimete areng, kriitiline taristu, NATO ja Euroopa Liidu seosed Eestis, poliitiline olukord, kuritegelik keskkond, ärieliit, venekeelne opositsioon ja piiriületajad on nende eriteenistuste traditsioonilised huvid. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on vajalik süsteemselt tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning järjepidevalt. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismi ohutase on Eestis veel madal, kuid Euroopas tervikuna on see kõrge, sh Skandinaavia riikides. Kuigi Eestis on tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi ning 2025. aasta jaanuaris jõustus esmakordne süüdimõistev kohtuotsus kolme paremäärmuslikku FKD rühmitusse kuuluva alaealise suhtes, siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideoloogiast kantud äärmuslusest. Samuti on Eestile jätkuvalt ohuks terroristlikuks kuulutatud vaenulik režiim idapiiri taga. Viimase kümne aasta jooksul kasvanud moslemikogukond on Eestis lähiaastatel jätkuvalt kasvutrendis. Seetõttu on suurenenud ka kohalike omavalitsuste roll, uus-sisserändajate laste Eesti koolidesse suunamise olulisus ja koolide kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. On oluline ennetada olukorda, kus islami kogukondi hakkaksid Eestis juhtima radikaalselt meelestatud inimesed. Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva immigratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle inte- gratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnestunud. Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat avalikkust. Aina suuremaks probleemiks on alaealistele (ennekõike sotsiaalmeedia kinniste gruppide kaudu levitatav ja aina enam tehisintellekti abil loodud) suunatud terroristlik propaganda ning nende kui mõjutatava sihtgrupi pahatahtlik ärakasutamine. Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalveasutuste vastavat võimekust ning koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja erasektoriga edendada veebiturvalisust ning takistada rahvusvahelises koostöös (rakendades mh Euroopa Liidu terroristliku veebisisu levikut tõkestavat TCO määrust) terroristliku propaganda levikut. Eestis alates 2024. aasta juulist kehtima hakanud TCO määruse osas tuleb jätkuvalt tõsta veebimajutusteenusepakkujate teadlikkust terroristliku propaganda levitamise ja sellest teavitamise kohustuse osas. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutamas Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevenest lähtuva rände hübriidrünnak ja Venemaa sõjalisest rünnakust Ukraina vastu tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laial- dasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR7 ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks. Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. Probleemiks on kujunemas heausksete inimeste kaudne ja mitteteadlik terrorismi toetamine ühisrahastusplatvormide kaudu 7 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). 8 sõjapiirkondadesse raha annetades, mille lõplik kasusaaja võib olla tegelikult terroristlik ühendus. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgimine. 2025. aastal valmiva rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute valdkonna, järelevalve võimekust ja turuosaliste teadlikkust terrorismi rahastamise riskidest on Eestis vaja oluliselt suurendada. Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andmebaase, nende ristkasutamist ning koostalitlusvõimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i8 märkuste ja soovituste rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel. Majandusjulgeolek Majandus on üks olulisi võimuinstrumente, mida tuleb vaadata koosmõjus teiste võimuinstrumentidega nagu poliitilised otsused, mõjutustegevus, luure, sõjalised võimed jm. Majandussuhteid ja sõltuvusi kasutatakse ära nii suveräänsete otsuste mõjutamiseks, kui ka julgeolekut tagavate sõjaliste ja mittesõjaliste võimete mõjutamiseks. Regioonis on sagenenud kriitilise taristu kahjustamised. Näiteks veealused side- ja elektrikaablid Eestis või alajaamade, veepumplate, raudtee- või lennundustaristu naaberriikides. Ebausaldusväärsete riikide ettevõtted ja tehnoloogia osalevad turul ning võidavad hankeid ja lepinguid, mille tulemusel võivad tekkida haavatavused, mis omakorda loob võimalusi Eesti julgeoleku kahjustamiseks. Peamised ohud on Eesti elanike, asutuste ja ettevõtete infoleke, nende otsuste endale sobivas suunas mõjutamine või nende toimimise mõjutamine, kahjustamine. Näiteks päikeseparkide enamus komponente pärinevad Hiinast, paljud side- ja tarkvaralahendused on Hiina päritolu, mitmed riigid on keelanud Hiina päritolu kaamerasüsteemide kasutamise tundlikes asukohtades jne. Mitmes naaberriigis on Venemaa Föderatsiooni võimuga seotud isikud on omandanud kinnisasju strateegilisse asukohtadesse. Näiteks Soomes, Bardufossi lennuväebaasi ümbruses Norras jm. See on viinud mitmeid riike ohtude ennetamiseks kinnisasjade omandamise kitsendamise reegleid täiendama. Mitmed välisriigid sh Hiina Rahvavabariik, ostab võimalusel strateegilisi kriitilisi teenuseid osutavaid ettevõtteid oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Huvi tuntakse sadamate, lennujaamade, raudtee, side ja tehnoloogiavaldkondade osas. Võimalike riskide maandamiseks on oluline efektiivne välisinvesteeringute sõelumise võimekus. Organiseeritud- ja majanduskuritegevuse ning rahapesu ja inimkaubanduse vastane võitlus Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julgeolekut ohustavad riigid võivad kasutada muu hulgas kuritegelikke struktuure oma eesmärkide saavutamiseks. Kuritegevuse tõttu muutub ühiskond haavatavaks, mis omakorda annab võimaluse riigi julgeoleku kahjustamiseks. Majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegude ning nendega seonduva rahapesu rahvusvahelisus ja ulatus mõjutavad olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Ohtlikumad on need skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandustegevusse. Ühtlasi on kuritegevus muutunud üha enam projektipõhisemaks: kurjategijad tegelevad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küberkuriteod, maksupettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu suurendada. Euroopa Liidu rahanduspoliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguliselt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel täiendav koormus tagada vahendite sihtotstarbeline ja aus kasutamine. Senised uurimused on esitanud halva majandamise, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkiva kahju ulatuseks 5– 10% kasutatavatest summadest, mis ümberarvestatuna võib Eesti kontekstis tähendada Euroopa Liidu 8 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96 9 toetuste väärkasutamist 150–300 miljonit euro ulatuses9. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu Euroopa Liidu finantside õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele. Selleks tuleb tõhustada õiguskaitseasutuste võimekust ja rahvusvahelist politseikoostööd. Uuringud näitavad, et ebaseaduslik turg Euroopa Liidus on võimeline tootma kriminaaltulu üha kasvavas ula- tuses, mis võib küündida hinnanguliselt 92 kuni 188 miljardi euroni, mille põhjal on alust eeldada, et 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles10. Siseministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi tulemused peegeldasid raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkust, mis võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni11. Ajavahemikul 2016–2023 on prokuratuuri saadetud kriminaalasjades arestitud kuritegevusega seotud vara keskmiselt 11,7 mln euro väärtuses. Jõustunud kohtuotsustega on samal ajavahemikul konfiskeeritud keskmiselt 2,73 mln euro väärtuses vara aastas. Vahemik hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse vahel ei reflekteeri kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks. Et kuritegevus ei saaks olla kasumlik ettevõtmine ja mainitud ohtu efektiivsemalt maandada, tuleb riigil kasutada olukorra muutmiseks terviklikku lähenemist, mis hõlmaks nii kuritegevuse tõkestamise õigusraamistiku kaasajastamist, strateegia kasutuselevõtmist kuritegevuse varalise mõjutamise tõhustamiseks, piiratud varade haldussuutlikkuse tõstmist kui ka isikkoosseisu suurendamist varalise mõjutamise kaudu kuritegevuse vähendamisega tegelevates asutustes. Neid arendustegevusi tuleb käsitleda tervikuna pidades silmas kogu menetlusahelas olevate asutuste panuse efektiivsuse kasvatamist. Kuritegevusest saadava kasu senisest tõhusam leidmine, arestimine ja konfiskeerimine on määrava tähtsusega kuritegevuse ja selle stiimulite vähendamisel. Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. Samaaegselt on Venemaa ja tema liitlane Valgevene on rakendanud Lähis-Ida riikide migrante oma riiklike välispoliitiliste ambitsioonide saavutamiseks ning korraldavad ebaseaduslike migrantide voogude kaudu Euroopa Liidu liikmesriikide piiride sihiliku survestamist. See, omakorda, sunnib ka Eestit pöörama senisest rohkem tähelepanu piiriturvalisusele ja rahvusvahelisele politsei- ja piirivalvekoostööle. Samuti on kasvamas tööalane migratsioon Eestisse Kesk-Aasia, Ladina-Ameerika ja Aasia riikidest, kelle ohuteadlikkus tööalasest ekspluateerimisest ja inimkaubandusest ning usaldus õiguskaitseasutuste suhtes madalal tasemel. Oluliseks arendussuunaks on uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonnagrupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamine ja tõkestamine. See nõuab õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabi- valdkonnaga seotud spetsialistide, aga ka erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialistide tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite abistamiseks. Korruptsioon Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna korruptsioon võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust ning seeläbi ka sisejulgeolekut. Korrumpeerunud isikuid võidakse ära kasutada ka muudel julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu näiteks luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud 9 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2; RAND Europe, 2019, Understanding the revenues earned on criminal markets and their reinvestment in the EU legal economy, https://www.rand.org/randeurope/research/projects/economic-valueof- illicit-markets-european-union.html 11 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja- kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101. 10 Transparency International korruptsioonitajumise indeksi uuringus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem korrumpeerunud riigi kategoorias12, mis on suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmine tulemus Euroopa Liidu riikide võrdluses. Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitseasutuste töö ja teavitustegevusega korruptsioonivastases võitluses on aastate jooksul suuremat edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sektoris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on olukorrale leevendust pakkumas sisulised töökorralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel ja riskide maandamisel. Samas peab uuendatav korruptsioonivastane tegevuskava 2026. aastast olema muuhulgas adresseeritud seni vajalikku tähelepanu mittesaanud sektorites läbipaistvuse kujundamisele ja teadlikkuse kasvatamisele koos korruptsiooniennetuse võrgustiku tegevuse tõhustamisega. Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamise, riigihangete läbiviimisel omakasuliste otsuste tuvastamise, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamise ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks. Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptiivset tegevust esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsialiseerumine erasektoris aset leidva korruptsiooniga tegelemiseks. Samuti tuleb tõhustada teabe kogumist ja analüüsi, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida. Narkokuritegevus Perioodil 2000–2024 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 2235 inimest. Kuni 2018. aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud surmade poolest Euroopa Liidus esimesel kohal. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni. Surmade arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähenemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka 2022. aastaks.13 2022−2024 aastal avaldas negatiivset mõju aga fentanüülile analoogisete opioidide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingitud surmade arv on taas kasvanud (2021. aastal kokku 39, 2022. aastal 80, 2023. aastal 113 ja 2024. aastal 92). Nitaseenid põhjustasid suurima osa narkosurmadest (2023. aastal 53%), aga kasvanud on ka surmade arv, mis seotud kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks ning kelleni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda. 2023. aastal kaotas üledoosi tõttu elu kuusteist 17−24-aastast noort. Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida-Virumaal. Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks, milleks on suurendatud koostööd lähiriikidega. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskendutakse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänava- diilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada narkootikumide levitamist noortele ning suunata narkootikume 12 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2024 13 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. 11 tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms). 2024. aastal käivitati mitmeid samme olukorra leevendamiseks ning selle käigus esitati Vabariigi Valitsusele memorandum, milles toodi välja ettepanekud narkoolukorra leevendamiseks. Memorandumis lepiti kokku seitse suurema mõjuga arendustegevust, mille elluviimine on kolme ministeeriumi (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeeriumi) vastutada. Samuti lepiti kokku, et 2026. aastal võtab roteeruvas korras kaheks aastaks poliitika juhtimise üle Sotsiaalministeerium ning viiakse läbi poliitika vahehindamine. Loodi alus kiirmeetmena uutele psühhoaktiivsetele ainetele käitlemispiirangute kohaldamiseks, millega on Politsei- ja Piirivalveametil ja Maksu- ja Tolliametil koheselt õigus inimeste tervisele ohtlikud ained kuni üheks aastaks hoiule võtta. Selle aja jooksul otsustatakse aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisamine. Meede võimaldab põhjalikumalt uurida nende ainete riske turvalisusele ja rahvatervisele. Politseiametnikud läbisid koolitused ja nende esmaabivarustusse lisandus naloksoon, mille puhul on tegemist narkootikumide üledoosi korral elupäästva ravimiga. Tegemist on meetmega, millega on võimalik päästa inimese elu olukorras, kus politsei jõuab sündmuskohale enne kiirabi. Vajalik on tagada naloksooni varude pidev täiendamine. Eestis on käivitatud Hea Samariitlase Akt, mis kaitseb inimesi, kes kutsuvad või kes vajavad abi narkootikumide tarvitamisest tingitud terviserikke korral. Meede on oluline selleks, et julgustada inimesi kutsuma kiirabi või pöörduma õiguskaitsjate poole, kui nad on tunnistajaks uimastite tarvitamisest tingitud terviserikkele ilma et nad peaksid kartma karistust. Valmis analüüs „Narkoväärteo toimepannud õigusrikkujate mõjutamine“. Analüüsis kaardistatakse muutusi registreeritud narkoväärtegude arvus ja toimepanijate profiilis, võrreldakse karistuspraktikaid rahatrahvide määramisel eri prefektuurides narkoväärtegude korral ning analüüsitakse menetlusandmete põhjal mõjutusvahendite võimalikku rolli narkosüütegude korduvuses. Sõlmiti andmevahetusleping Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega, millega Politsei- ja Piirivalveameti analüütikuteni jõuavad isikustamata andmed mürgistustega seonduvate kiirabisündmuste kohta. Andmed võimaldavad senises põhjalikumalt hinnata narkoainete levikut ja ohu potentsiaali. Politsei- ja Piirivalveamet testis RAMAN spektromeetrit, mis võimaldab tuvastada sündmuskohal narkootilisi aineid või teisi ohtlikke aineid. Seade kaitseb muuhulgas ametnikke sündmuskohal kokkupuute eest tundmatu ainega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on seadme juba soetanud ja Politsei- ja Piirivalveamet kaalub seadme soetamist. Esmased sisendid on antud Sisekaitseakadeemia kõrghariduse õppekavasse tõstmaks uute ametnike teadlikkust uimastivastasest võitlusest. Edasised sammud keskenduvad eriti ohtlike ainete, sh nitaseenide, leviku tõkestamisele, rahvusvahelise koostöö tugevdamisele ning õiguskaitseasutuste töö süsteemsemaks ja paindlikumaks muutmisele. Oluline on tagada riskirühmade, eriti noorte parem jõudmine teenusteni ning arendada kahjude vähendamise teenuseid koostöös sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnaga. Andmepõhine lähenemine peab toetama poliitikakujundamist ja võimaldama kiiret reageerimist uutele ohtudele. Küberkuritegevus Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvutisüsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid võimalusi. Erinevad andmevargused ja andmelekked, lunavara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriitilise erasektori suunal on muutunud maailmapraktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e-lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. 12 Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küberkuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris. Siseministeerium eeldab realistlikult, et küberkuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia muutub kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks. Arvutikuritegude toimepanemine (sh erinevat liiki kelmused, teenusetõkestusrünnakud, lunavararünnakud, õngitsuskirjad) suureneb. Seoses tehisintellekti kiire arenguga võivad pettused muutuda laiahaardelisemaks. 2024. aastal suurenes erinevate kelmuste arv võrreldes eelneva aastaga 8%.14 Eesti olukorra läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi parandamisega. Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev koolitamine digitaalsema iseloomuga kuritegude uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elutähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumise- ga kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel. Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohuteavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb arvesse võtta kriisideks valmistumisel. 2023. aasta elanike hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringust saab positiivse trendina välja tuua (alates 2017. aastast), et elanike teadlikkus esmastest tegevustest hädaolukorras on vähehaaval paranemas. 89% Eesti elanikest on saanud vähemalt ühest üleriigilisest infoallikast hädaolukordi puudutavat infot. Elanikud on saanud infot võrdväärselt Päästeameti brošüürist „Ole valmis“ (61%) või üleriigilisest meediast (60%).15 Samas on elanike kodude varustatuse tase hädaolukordadega toimetulekuks kõige vajalikuga endiselt madal (vaid 15% on kõik vajalik olemas) ja pooled elanikest endiselt ei tea, mida nad peaksid tegema või teeksid erinevates hädaolukordades. Kodude valmisolek on oluliselt langenud esmaabitarvetega varustatuse arvelt. Kõige haavatavamaks peetakse linnades suurte kortermajade elanikke ning usutakse, et maal on võimalik hädaolukordadega lihtsamini toime tulla (varuda toitu, pääseda ligi joogiveele, kasutada alternatiivseid võimalusi kütteks ja toiduvalmistamiseks). Seetõttu peab riik tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisides ning et nende teadlikkus ja ettevalmistus kriisiolukordades toime tulla paraneks. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada elanikkonnakaitsealaste teadmiste süsteemsemat edasiandmist elanikele. Samuti on vaja tagada elanikele varjumiseks sobivad kohad: varjendid ja varjumiskohad. 14 Politsei- ja Piirivalveameti „Siseturvalisuse 2024. aasta ülevaade“. 15 KANTAR EMOR (mai 2023). Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023. https://www.rescue.ee/files/Uuringud/2023-elanikkonna-hadaolukorraks-valmisoleku-alase-teadlikkuse-indeksuuring.pdf?fc9a1cadb4 13 Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohaliku tasandi toimijatega. Muuhulgas on omavalitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisi- leevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist. Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka erasektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste prioriseerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja tagajärgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid. 2023. aastast alates on Eestis võimalik saata mobiiltelefonidele asukohapõhist EE-ALARM ohuteavituse lühisõnumit. Kriisiolukorras ametliku ja kontrollitud info edastamiseks on 1247 riigiinfotelefon kiirelt valmis tegutsema kriisiinfotelefonina. Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga on loodud võimekus kiireks ohuteavituse teksti edastamiseks ETV, ETV+ telekanalitel ning Vikerraadio ja Raadio 4 vahendusel RDS tekstina esitamiseks. 2022. aastast on arendamisel riiklik sireenivõrgustik - 2025 aasta aprilli seisuga on 120 sireenipostiga kaetud 66% elanikkonnast ja 22 asulat. Eesmärgiks on seatud katta sireeniseadmetega 80% elanikkonnast. Lisaks lühisõnumile, mis on näidanud head tulemust käitumisjuhiste edastamiseks, on vajalik süsteemi täiendada mobiiltelefonide abil alarmeerimisega ning leida toimepidevuse suurendamiseks tehnilisi lahendusi operaatorite mobiilside- ja andmesidevõrkudest sõltumata, et tagada mitmekülgne katvuse, tehnilise sõltumatuse ja toimekindlusega kanalite kasutamise võimalikkus. Piirihaldus Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prognoosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suureneva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabumine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali täiendavat koolitamist ning lisapersonali värbamist. Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad siseturvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andmevahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- sesse. Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks. 14 Julgeoleku tugevdamiseks valitsemisalade üleselt tehtavad tegevused 1. Julgeolekuohtude teadvustamine valitsemisalade üleselt ning nende ohtude koordineeritud maandamine. 2. Riigi erinevate poliitikate kaudu ühiskonna sidususe tugevdamine, sh erinevate ühiskonnagruppide lõimumise ja kohanemise toetamine. 3. Radikaliseerumise ennetamise riikliku tegevuskava välja töötamises osalemine ja tegevuskava rakendamine oma vastutusalas. 4. Ühiskonna ohuteadlikkuse ja kerksuse suurendamine erinevate kriisiolukordade, sh hübriidohtude suhtes. 5. Riigi toimimise jaoks olulisi teenuseid osutavate asutuste ja ettevõtete riigihangete puhul võimaluste leidmine tehnoloogiliste, tarneahelate jm sõltuvuste vältimiseks ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest. 6. Elutähtsate teenuste ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste riskiplaanides julgeolekuohtudega arvestamine ning nende riskide maandamine teenuste planeerimisel. 7. Koostöös riigiasutustega, erasektoriga ja kogukondadega süsteemselt riigisisese koostöö arendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohu allikate tuvastamiseks ja tõkestamiseks sh veebis ja meedias. 8. Liitlasriikide ja rahvusvaheliste koostööpartnerite teadlikkuse suurendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohtude ning neid ohte ennetavate ja maandavate võimaluste kohta. 9. Ühtne lähenemine riigi andmete avalikustamisele ja juurdepääsu võimaldamise reeglitele. 10. Juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise meetmete tõhustamine (sh küberruumis). 15  3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED JA ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID16 Prioriteetne Majandusjulgeoleku tagamine väljakutse Miks oluline, milles Vaenulikel riikidel on võimalus ja võimekus mõjutada negatiivselt Eesti majandust, riigi seisneb väljakutse? toimimise seisukohalt oluliste teenuste toimimist ja suveräänseid otsuseid. Arendus- ja Luuakse ühtne arusaam majandusjulgeoleku ohtudest ning koordineeritakse tegevuseesmärgid maandamistegevused. Strateegilise tasandi koordinatsiooniks luuakse riigiülene 2026-2029 majandusjulgeoleku töörühm. Prioriteetne Andmete säilitamine ja neile juurdepääs raske kuritegevuse ja väljakutse terrorismi vastu võitlemiseks ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil Miks oluline, milles Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna seisneb väljakutse? tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ennetama ja tõkestama vaenulikku luuretegevust ning kaitsma riigile olulist informatsiooni. 1. Tõhustatakse riigisaladuse kaitse meetmeid ning leitakse võimalused, et tagada Arendus- ja tegevuseesmärgid riigisaladuse kaitsele vajalik ressurss. 2026-2029 2. Muudetakse elektroonilise side seadust uurimisasutuste ja julgeolekuasutuste ülesannete tõhusaks ja operatiivseks täitmiseks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Prioriteetne Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks võimekuse väljakutse kasvatamine Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud Miks oluline, milles seisneb väljakutse? ning võib prognoosida küberkuritegevuse edasist kasvu, sh tehnoloogia muutumist kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks. Arendus- ja 1. Värvatakse piisavas mahus kompetentset personali ning koolitatakse olemasolevaid tegevuseesmärgid töötajaid. 2026-2029 2. Luuakse toetav õiguslik keskkond ning ajakohane tehniline võimekus ja tagatakse selle jätkusuutlik ülalpidamine. Prioriteetne Venemaa Föderatsiooni vaenuliku tegevuse ennetamine ja tõkestamine väljakutse erinevates ründe-vektorites ja mõju-valdkondades (sh info- ja küberruumis, majanduses ja füüsilises keskkonnas) Miks oluline, milles Riigi sisejulgeolekut ohustavad mh vaenulikud ideoloogiad, mõjutustegevus ja lõhestamine. seisneb väljakutse? Mõjutustegevuse ja lõhestamise allikaid luuakse pidevalt juurde. Samuti kasutatakse üha uusi ja varjatumaid võtteid. Arendus- ja 1. Tõhustatakse julgeolekut ohustavate ning vaenuliku mõjutustegevuse ja tegevuseesmärgid lõhestamisega seotud allikate tuvastamise võimekust, luuakse tõhusad õiguslikud 2026-2029 alused julgeolekut ohustavatest allikatest tulenevate ohtude maandamiseks. 2. Vaenulike eriteenistuste tegevust pärsitakse ning töötatakse välja selleks vajalikud meetmed ja võimekused. 16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad olulise finantsmõjuga muutused. 16  3. Tagatakse sanktsioonide tõhusus – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda agressioonist loobuma. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik takistada sanktsioonidest möödaminemist nii kriminaalmenetluse kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus. Prioriteetne Hiina Rahvavabariigiga seotud ohtude maandamine väljakutse Miks oluline, milles Hiina Rahvavabariigi ambitsioon kujundada ümber rahvusvahelised normid ja kord, samuti seisneb väljakutse? süvenev strateegiline koostöö Venemaa Föderatsiooniga avaldab mõju Eesti julgeolekule ja selle tagamisele. Peamisteks väljakutseteks on Hiinaga seotud majanduslike sõltuvuste ja tehnoloogiliste lahendustega kaasnevad ohud. Arendus- ja 1. Vähendatakse ja välditakse Hiina Rahvavabariigi tehnoloogia, tarneahelate ja oluliste tegevuseesmärgid tööstussisenditega seotud sõltuvusi. 2026-2029 2. Tõkestatakse olulise teabe leke, sh tehnoloogiliste lahenduste, teenuste, küberrünnete kaudu, aplikatsioonides, AI tööriistades, teaduse valdkonnas jm. Prioriteetne Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi toetava ideoloogia leviku väljakutse tõkestamine ja varajases faasis tuvastamine Miks oluline, milles Riigi julgeolekule võib ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus, sõltumata selle seisneb väljakutse? ideoloogilisest allikast. Väljakutseks on radikaliseerumise protsessis olijate tuvastamine ja tõkestamine võimalikult varajases faasis enne, kui radikaalsusest jõuab välja kasvada (terroristlik) vägivald. 1. Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla Arendus- ja tegevuseesmärgid ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise ja sekkumise riiklik 2026-2029 tegevuskava. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine. 2. Kaardistatakse majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks. Eesmärk on majutusteenuse kasutajate andmete töötlemise tõhustamiseks kaardistada andmete edastamise erinevad tehnilised võimalused, nende mõjud, võimalikud maksumused, arendusvajadused ja õiguslikud valikuvariandid. Kaardistuse tulemusena valmivad ettepanekud edasisteks tegevusteks. Prioriteetne Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine väljakutse Miks oluline, milles Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nii narkootikumide tarvitamine kui ka seisneb väljakutse? narkokuritegevus. Üledoosisurmad on vähem kui kahe aastaga kolmekordistunud. Noored hakkavad narkootikume tarvitama üha varem ja korduvtarvitajate osakaal suureneb. Probleeme süvendab asjaolu, et mitmete narkootikumide levik ja kangus on seninägematult suur seoses rahvusvahelise narkokuritegevuse intensiivistumisega. Peab suurenema õiguskaitseasutuste võime oma tegevusi kohandada vastavalt kiirelt muutuvale narkoolukorrale. Arendus- ja 1. Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt tegevuseesmärgid uute psühhoaktiivsete ainetele käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus 2026-2029 ohtlikele ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Õiguskaitseasutuste töö peab muutuma tõhusamaks ja vastumeetmed kiirelt kohanema narkootikumidega kaubitsejate pidevalt muutuvate tegutsemisviisidega, milleks tuleb süsteemsemaks muuta õiguskaitseasutuste ametnike väljaõpet ja mitmekesistada tehniliste vahendite (nt spektromeetrite) kättesaadavust. Vähendatakse narkootikumide levikust tingitud negatiivseid mõjusid ja kahjusid. Õiguskaitseasutustel on oluline roll, et koostöös tervise- sotsiaal ja haridusvaldkonnaga ennetada ja ära hoida narkootikumide tarvitamist, sellega 17  seonduvad ohte tervisele ja elule. Laiendatakse üledoosidest tingitud surmade ära hoidmist, selleks tagatakse naloksoon politsei esmaabivarustuses. Parandada tuleb ka mittekaristuslike meetmete (nt VALIK, SÜTIK programmide) kättesaadavust. 2. Narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamise tegevused on laiendatud, eelkõige meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne). 3. Täiendavate narkootiliste ainete määramise või joobe tuvastamisega seotud tehniliste vahendite kaardistamise ja testimisega on alustatud. 4. Narkolaboritele on loodud reageerimise võimekus – seadmed soetatud, koolitused korraldatud. Prioriteetne Kuritegevuse varaliseks mõjutamiseks kompleksse ja tõhusa riikliku väljakutse võimekuse kasvatamine Miks oluline, milles Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt seisneb väljakutse? 458 mln euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks. Arendus- ja Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, suurendatakse suutlikkust kuritegelikul teel saadud vara tegevuseesmärgid tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning tõhustatakse kuritegevusega 2026-2029 tekitatud kahju hüvitamist. Selle saavutamiseks täiendatakse seadusandlust, prioriseeritakse kuritegevuse varaline mõjutamine. Samuti on vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele ja prokuratuurile. Prioriteetne Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine väljakutse Miks oluline, milles Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kogu ühiskonna kriisideks valmisolekule seisneb väljakutse? viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Arendus- ja Kriisideks valmisoleku parandamine: tegevuseesmärgid 1. Olukorrateadlikkuse valdkonnas jätkatakse info jagamise keskkonna (Sitrep) 2026-2029 arendamisega kasutajate (kriisi lahendavate asutuste) vajadustest lähtuvalt, hoitakse tõstetud käideldavust ja luuakse võimalused ohuteavituse keskseks haldamiseks. Lisaks suurendatakse analüütilist võimekust võimaldamaks olukorrast terviklikuma ülevaate saamist kõiki ohte hõlmavas skaalas ning seeläbi aidates prognoosida ja hinnata võimalikke tulevasi arenguid ning toetada informeeritud otsuste tegemist. 2. Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust parendatakse läbi varude moodustamise koos ladustamise võimalustega, sh analüüsitakse ühtse laohaldustarkvara kasutusele võtu võimalusi. Siseministeeriumi valitsemisala enda kriisideks valmisoleku paremaks hindamiseks töötatakse 2025. aasta jooksul välja mõõdik. 3. Vabatahtlike kaasatakse kriiside lahendamisele. Siseministeeriumi valitsemisala asutustel tuleb oma kriisiaegsete ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks luua piisavas mahus kriisireservi vastava väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata, mida saab teha tuginedes Elanikkonnakaitse reservi analüüsile. Elanikkonnakaitse arendamine: 4. Suurendatakse elanike kriisiteadlikkust ja iseseisevat valmisolekut. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks nähakse ette teavitustegevused, koolitused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. 5. Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast võimet suurendatakse läbi nõustamise, koolitamise ja sihtotstarbelise kriisideks valmisoleku toetamise (2025-2027 iga- aastaselt 79-le KOV-ile 9 434 eurot). Samuti parandatakse KOV-ide kriisivalmidust läbi toetusmeetme ning tagatakse läbipaistev ja võrreldav KOV-ide kriisivalmiduse arendamine. 18  6. Arendatakse terviklikult välja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Töötatakse välja ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtted ja hoitakse neid ajakohasena tulenevalt täiendavate kanalite lisamiseks tehtavatest arendustest ning kasutuskordadest saadavast tagasisidest. Tagatakse avalikkuse ajakohane teadlikkus riiklikust ohuteavitusest. Seadustatakse sireenide kasutamine EE-ALARM osana. 7. Töötatakse välja nõuded ja soovitused varjendite rajamiseks ja põhimõtted varjumiskohtade kohandamiseks. 8. Siseministeeriumi valitsemisalas luuakse kriisireserv ja vabatahtlike kontseptsioon, sh ajakohastatakse elanikkonnakaitse reservi kontseptsioon. Prioriteetne Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine väljakutse Miks oluline, milles Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam ning sellega võib kaasneda erinevaid seisneb väljakutse? riske. Arendus- ja Eestis luuakse turvalisuse tagamiseks võimekus droonide avastamiseks, tuvastamiseks ja tegevuseesmärgid tõrjumiseks. 2026-2029 Prioriteetne Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine väljakutse Miks oluline, milles Uute süsteemide kasutusele võtmine nõuab keerukaid IT-süsteeme, mille rakendamine seisneb väljakutse? eeldad kesksüsteemi ja kõikide liikmesriikide arenduste ja toetava tehnoloogia valmisolekut. Uued rakendused eeldavad lisaks IT arendustele ka suuri investeeringuid piiripunktide taristusse ja piirikontrolli tehnikasse, mille tulemusena võib uute süsteemide rakendamise esimeses faasis pikeneda piirikontrolliks kuluv aeg ning väheneda üldine rahulolu piiriületusega. Arendus- ja Aastatel 2025 kuni 2030 valmivad mitmed suuremahulised Euroopa Liidu infosüsteemid tegevuseesmärgid (EES, ETIAS, API, Interoperability, Revised VIS, Revised Eurodac, Prüm II jne). Tagamaks 2026-2029 Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmine siseturvalisuse suurendamiseks tuleb Eestil teha vajalikud arendused tähtaegselt. Prioriteetne Schengeni hindamise käigus tuvastatud puuduste likvideerimine väljakutse Miks oluline, milles 2023. a läbi viidud regulaarse Schengeni hindamise tulemusena tuvastati, et Eesti täidab seisneb väljakutse? oma kohustusi, kuid on valdkondi, mis vajavad veel parendamist ja arendamist. Arendus- ja Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud tegevuskavale tuleb lähiaastatel tegevuseesmärgid hindamise tulemusena Eestile tehtud soovitused ellu rakendada. Peamised soovitused 2026-2029 seotud isikkoosseisu ja infosüsteemide arendamisega ning tööprotsesside täiustamisega. Prioriteetne Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine väljakutse Miks oluline, milles Kuigi viimaste aastate kriisidest tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, siis julgeoleku seisneb väljakutse? tagamiseks, ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamiseks on kaitstum piir määrava tähtsusega. Arendus- ja Välja ehitatakse kaasaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiir. Vastavalt Vabariigi tegevuseesmärgid Valitsuse läbi aegade tehtud otsustele ning idapiiri arendamiseks kavandatud 2026-2029 välisvahenditele on idapiiri arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks planeeritud eelarvelisi vahendeid kuni 2029. aastani 157,5 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vajalik varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust. 19 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toime-pidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõjutava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terrorismi rahastamine, inimkaubandus). Programmi Programmi tegevus 3: Programmi tegevus 2: Elanikkonna- Programmi tegevus 1: Raske- ja kaitse, kriisideks tegevus 4: Põhiseadusliku organiseeritud valmisolek ja Piirihaldus korra tagamine kuritegevuse nende vastane võitlus lahendamine 20 Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud Programmi tegevuse eesmärgi Tegelik Sihttase Suund Allikas mõõdikud 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike osakaal, kes hindab heaks oma valmisolekut tulla toime Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse 40 % - 41 % - 41 % - 41 % - terroriaktiga, kui see peaks parem uuring juhtuma Elanike osakaal, kes on puutunud Väiksem Algtase Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse - - - - - - - kokku äärmuslusega veebis parem selgub uuring Elanike osakaal, kes hindab oma Suurem Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse valmisolekut tulla toime välisriigi 49 % - 52 % - 52 % - 52 % - parem uuring mõjutustegevuse kasvuga heaks 21 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Sisejulgeolekupoliitika kujundamine Poliitika kujundamine toetab põhiseadusliku korra kaitsmist, Sisejulgeoleku valdkonnas poliitika väljatöötamine. (vastutaja Siseministeerium) mittesõjaliste julgeolekuohtude maandamist, ennetamist ja tõkestamist. Vaenulik luure- ja mõjutustegevus on pärsitud õigusruumi, asutuste koostöö ja võimekuse arendamise kaudu. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on erinevate sihtrühmade seas rohkem teadvustatud ning loodud on paremad eeldused riskide maandamiseks. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. Paranenud on teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Põhiseadusliku korra tagamine Põhiseaduslik kord on kaitstud ja riigi vastu suunatud luuretegevus (vastutaja Kaitsepolitseiamet) ennetatud ning tõkestatud. Loodud on paremad eeldused majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamiseks. Paranenud on ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. Objektide valvamise teenus Politsei valvatavaks objektiks määratud objektil on avalik kord Teenusega tagatakse valvatavate objektide (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) tagatud. turvalisus. Isikukaitse teenus PPA poolt on tagatud kaitstava isiku staatuses olevate isikute Teenusega tagatakse Vabariigi Presidendi ja tema (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) turvalisus. perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade/valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine. 22 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Majandusjulgeoleku suurendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.1. Arendatud on võimekust kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete, mille puhul nad on tegelikud MKM, REM, SIM, RAM, kasusaajad, kinnisvarainvesteeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, analüüsimiseks ja SIM 2026–2029 JDM, VÄM, KAPO, VLA, maandamiseks. 1.2. Loodud on haldusalade ülene majandusjulgeoleku töörühm, strateegia ja tegevuskava. RK/ SIM Kõik ministeeriumid 2026–2029 1.3. Majandusjulgeoleku ohud on tuvastatud, teadvustatud ja loodud on maandamismeetmed. SIM 2026–2029 Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.4. Välja on töötatud ja rakendatud radikaliseerumise ennetamise tegevuskava. See hõlmab teadlikkuse SOM, SOM SKA,KUM, tõstmist, radikaliseerumise ennetamise lõimimist erinevate valdkondade töökorraldusse, koostöö SIM 2026–2028 JDM, HTM, SKA, KOV edendamist ja nõustamist. 1.5. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid SIM, PPA, KAPO, EKEI, SMIT, 2026–2029 infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parandatud on infosüsteemide MKM MTA, RIA, AKI, JUM koostalitlusvõimet. 1.6. Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks on majutusasutuse kasutaja andmete SMIT, KAPO, PPA, elektroonilise edastamise võimalused kaardistatud, sh andmete edastamise tehnilised võimalused, mõju, SIM MKM, EAS, VLA 2026 maksumus, arendusvajadused, õiguslikud valikuvariandid ja ettepanekud edasisteks tegevusteks. majutusettevõtjad 1.7. Loodud on võimekus nõustada ja täiendada strateegilise tähtsusega objektide omanike riskianalüüse ja PPA, SIM 2026-2027 turvaplaane julgeoleku ja avaliku korra ohtude ja maandamismeetmete osas. KAPO CBRN17 sündmused Vastutaja Seotud pool Aasta 1.8. Arendatud on KAPO valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral. PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, KAPO, SIM 2026–2028 MTA PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, 1.9. Arendatud on PPA valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral. PPA PPA, SIM 2026–2028 MTA 17 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 23  Vastuluure ja riigisaladuse kaitse Vastutaja Seotud pool Aasta 1.10. Esitatud on ettepanekud ESSi ja teiste seaduste ajakohastamiseks, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise SIM, JDM 2026 eesmärgil. 1.11. Tõhustatud on võimekusi vaenulike eriteenistuste tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks. KAPO 2026-2029 1.12. Tõhustatud on riigisaladuse ja salastatud välisteave kaitset. KAPO 2026-2029 Küberjulgeoleku tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.13. Riigi julgeolek on kaitstud võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate ohtude eest. KAPOO RIA 2026-2029 Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.14. Arendatud on tehnilist võimekust ja koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, sh TTJA PPA, MKM, KUM, SIM 2024–2026 desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist ning nende allikate sulgemist või kättesaadavuse piiramist. 1.15. Loodud on tõhusamad õiguslikud alused juriidilistest isikutest tulenevate julgeolekuohtude SIM JDM 2026-2029 maandamiseks. 1.16. Eesti riik omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teadlikult vaenuliku SIM, KAPO TTJA, PPA 2026-2029 mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh küberruumis. Objektivalve ja isikukaitse Vastutaja Seotud pool Aasta 1.17. Suurendatud on riikliku tähtsusega isikute kaitsmise võimekust PPA SIM 2025–2028 24 Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahel, kriminaaltulu leidmist ja konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike osakaal, kes hindavad oma Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku teadlikkust küberkuritegevusega seotud Suurem parem 59 % - 52 % - 60 % - 60 % - arvamuse uuring riskidest heaks Transparency International, kättesaadav Korruptsioonitajumise indeks (punktid) 18 Suurem parem 74 76 76 77 77 77 - - http://www.transparency.ee/ Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt Väiksem parem 80 113 9219 100 70 50 40 25 Surma põhjuste register, EKEI tingitud surmad Elu jooksul mõnda illegaalset uimastit Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise Väiksem parem - - 35 % - 25,5 % 24,3 % 23,2 % 22 % proovinud 15–16 aastaste osakaal uuring (ESPAD) Arestitud vara (mln) 20 Suurem parem 18,37 24,5 68,2 25 30 40 45 50 Siseministeerium Konfiskeeritud vara (mln) 21 Suurem parem 2,39 2,43 4,11 3 3,5 4 4,5 5 Prokuratuur U.S. Department of State Trafficking in Inimkaubanduse vastase võitluse indeks22 Väiksem parem - - 1 1 1 1 1 1 Persons Report hinnang SiM, JUM, PPA, SoM, TI, SoM SKA raporti põhjal. 18 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 19 Andmed täpsustuvad 2025. aasta jooksul. 20 Arvestatakse uurimisasutuste poolt aasta jooksul prokuratuuri menetlusotsuseks edastatud kriminaalasjades arestitud vara väärtust 21 Arvestatakse jõustunud kohtulahendiga konfiskeeritud vara väärtust https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2024/vahistamine-ja-konfiskeerimine 22 Näitajaga mõõdetakse valitsuse jõupingutust vastata Inimkaubanduse Ohvrite Kaitse Määrusele (TVPA) 9 olulisemas kategoorias. Indeksil on 3. taset (1-3), millest 1. tase on kõrgeim hinnang - riigis täidetakse täielikult TVPA miinimumnõudeid inimkaubanduse kaotamisel. 25 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Raske ja organiseeritud Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kuritegevuse vastase poliitika poliitika väljatöötamine valdkonnas poliitika väljatöötamine. kujundamine (vastutaja Siseministeerium) Kriminaalpoliitika kujundamine Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi (vastutaja Siseministeerium) asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine valitsemisala asutuste kriminaalvaldkonna tegevuse koordineerimine. Sisejulgeolekufondi Sisejulgeolekufondi vahendid on efektiivselt ja õiguspäraselt Sisejulgeolekufondi korraldusasutuse ülesanne on korraldusasutuse (ISF) ülesannete kasutatud. Eestile fondist eraldatud toetuste planeerimine, täitmine rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja (vastutaja Siseministeerium) rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Raskete peitkuritegude avastamise Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal Teenusega tagatakse ühiskonnale enim kahju teenus põhjustava organiseerunud ja raske peitkuritegevuse (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine. Tunnistajakaitse ja varitegevuse Raske peitkuritegevuse mõju ja kokkupuude inimestega on madal Teenusega tagatakse tunnistajakaitse abinõude teenus kohaldamine kriminaalmenetluses või välisriigi pädeva (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel vastavalt sõlmitud välislepingutele ning jälitustegevuse teenuse toetamiseks legendeeritud infrastruktuur ja kattedokumendid. 26  Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Küberkuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Seotud pool Aasta 2.1. Loodud on võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja tulevikutrendide järjepidevaks PPA 2026 analüüsimiseks. 2.2. Sihtrühmad on läbinud väljatöötatud koolituskavadele tugineva täiendõppe. PPA SKA 2028 2.3. Loodud on riigiüleselt küberkuritegudele spetsialiseerunud menetlusüksused ja suurendatud on PPA SIM 2026-2028 isikkoosseisu. Narkokuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta JDM, PPA, SIM, MTA, 2.4. Laiendatud on narkosüütegude karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele SOM, TAI Prokuratuur, SOM, TAI, 2025–2029 (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt) suunamise võimalusi. teenuse-pakkujad 2.5. Üledoosisurmade vähendamiseks on loodud riiklik terviklahendus Politsei- ja Piirivalveameti SOM, PPA SIM, TAI 2025–2026 esmareageerijate naloksooniga varustamiseks. 2.6. Läbi on viidud valge raamatu „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ vahehindamine, sh hinnata kuidas jagada olemasolevaid ressursse pakkumise ja nõudluse vähendamise tegevuste vahel, et nõudlus narkootikumide SOM SIM, JDM 2026 järele ja sellest tingitud kahjud rahvatervisele väheneks. 2.7. Loodud on ametnike vajaduspõhise sihtriikidesse lähetamise süsteem, et narkokuritegevuse vastases PPA, MTA, võitluses lähiriikidega koostööd tugevdada, operatiivset teabevahetust tagada, kriminaalteabe vahetust SIM, JDM, RAM 2026 Prokuratuur parandada ja teostada ühiseid menetlusi narkokaubanduse valdkonnas. 2.8. Tõstetud on õiguskaitseasutuste võimekust narkoainega seotud sündmustele reageerimisel, sh PPA, MTA SIM, RAM 2026–2029 narkootiliste ainete määramisel, laborite tuvastamisele jne. 2.9. Uimastite valdkonnas ennetustegevuste ja õigusrikkumistele reageerimisel on määratud strateegilised SIM, TAI, PPA 2024–2028 tegevused, kaardistatud partnerid ning koostatud ja ellu viidud huvikaitse plaan. teenusepakkujad 2.10. Kaasajastatud on õigusrikkujate narkojoobe tuvastamise protsess. SIM; PPA JDM; EKEI 2024 - 2026 Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.11. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo olemasolevaid andmeid strateegilise RAB RAM, SMIT 2026 analüüsi jaoks töödelda. 27 2.12. Arendatud on uurimisasutuste võimekust rahapesu ning terrorismi rahastamise tõhusamaks PPA, KAPO RAB, RAM 2026-2029 avastamiseks ja tõkestamiseks. Korruptsiooni tõkestamine23 Vastutaja Seotud pool Aasta 2.13. Suurendatud on erasektorit puudutava korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2026–2027 Majanduskuritegevuse vastane võitlus Vastutaja Seotud pool Aasta 2.14. Suurendatud ELi finantshuve (sh EL rahastatavad projektid) kahjustavate kuritegude uurimisvõimekust. PPA SIM 2026–2027 Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Vastutaja Seotud pool Aasta PPA, MTA, 2.15. Välja on töötatud täiendavad regulatiivsed seadusemuudatused, mis võimaldavad süüdimõistva JDM, SIM, RAM Prokuratuur, KAPO, 2026–2027 kohtuotsuseta vara konfiskeerida koos täiendavate vara arestimise ja konfiskeerimise meetmetega. KEA, Kohtud 2.16. Loodud on kuritegevuse varalise mõjutamise strateegia, mille kasutuselevõtmisega tagatakse PPA, MTA, jätkusuutlikkusele ülesehitatud strateegia asutuste ja institutsioonide koostööst, tegevustest ja JDM, SIM, RAM Prokuratuur, KAPO, 2026 eesmärkidest. KEA, Kohtud PPA, MTA, 2.17. Loodud on jätkusuutlik koolitusprogramm majanduskuritegevuse ja kuritegeliku vara leidmise JDM, SIM, RAM Prokuratuur, KAPO, 2026–2027 tõhustamiseks. KEA, RAB Prokuratuur, 2.18. Prokuratuuris, uurimis- ja teistes asutustes on suurendatud kuritegeliku tulu leidmise, arestimise ning PPA, MTA, KEA, JUM, RAM, KLIM 2026–2029 finantskuritegude menetlemise ja analüüsivõimekust. kohtud, SKA, SIM 2.19. Loodud on vara haldamise kesküksus või uurimisasutustes on suurendatud leitud, arestitud, võõrandatud RAM, SIM, JDM, 2026–2027 ja konfiskeeritud vara haldamise võimekust. PPA, MTA, 23 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 28 2.20. Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekused, mis võimaldavad süüteomenetluse ahelas jälgida PPA, MTA, arestitud ja konfiskeeritud vara liikumist ning varale kohaldatud piiranguid, arvestada haldamisega seotud JDM, SIM, RAM Prokuratuur, KAPO, 2026–2027 kulutusi ning esitada vajalikke statistilisi tervikülevaateid. KEA, Kohtud Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Vastutaja Seotud pool Aasta SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA, 2.21. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist PPA, TI, inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. JDM 2025–2027 Prokuratuur, Vajadusel on kaasajastatud või koostatud vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid. erasektor, kolmas sektor 2.22. Suurendatud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekust ja juhtumite lahendamisega tegelevate JDM, SOM SKA, TI, PPA, SIM 2025-2027 spetsialistide teadlikkust. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust. MTA 29 Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk Eesti ühiskond ja inimesed on kriisiteadlikud ning valmis toime tulema erinevate kriisidega. Siseturvalisuse asutused on valmis kriise lahendama, tagades riigi, sh elanike, siseturvalisuse ja -julgeoleku.24 Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Siseministeerium, Suurem siseturvalisuse asutuste valmisolekut tulla 56 % - 52 % - 60 % - 60 % 60 % siseturvalisuse avaliku parem toime erinevate kriisidega arvamuse uuring Sihttasemed Suurem Elanike kriisivalmiduse indeks - - - - määratakse - - - Päästeamet parem 202625 Sihttasemed Elanikkonnakaitse reserv (kriisirolliga - - - - määratakse - - - Päästeamet vabatahtlikud) 2026 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku Suurem Päästeamet, - 6 - 7-26 7 7 7 7 indeks parem www.minuomavalitsus.ee Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime27 Suurem (evakuatsioon (peavari ja transport ohustatud - - - - - 5% - 7% Päästeamet parem alalt)) 24 Sisejulgeolek on ühiskonna seisund, milles on tagatud riigi püsimine ja toimimine põhiseaduses sätestatud viisil. Siseturvalisus: tähendab stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud inimeste elu ja vara ning õiguste kaitse. 25 Elanike kriisivalmiduse indeksit muudetakse olulisel määral (sh nimetust) 2025. aastal. Peale metoodika muutmist määratakse alg- ja sihttasemed. 26 Mõõdiku metoodika muutub alates 2025. aastast. 27 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, transport ohustatud alalt, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka. 30  Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime28 Suurem - - - - - 2,5 % - 3,5 % Päästeamet (majutusvarustus29) parem Sihttasemed Siseministeeriumi valitsemisala asutuste Suurem - - - - määratakse - - - Siseministeerium kriisivalmiduse baasnõuete indeks30 parem 2026 Elanike osakaal, kellele on tagatud avalikud Suurem - - - - 21% 22 % 24% 25 % Päästeamet varjumiskohad parem Suurem Ohuteavituse kanalite arv31 - 2 tk. - 4tk. 5 tk. 5 tk. 5 tk. 6 tk Siseministeerium parem Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Päästeameti ja Häirekeskuse teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Elanikkonnakaitse poliitika Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate Elanikkonnakaitsepoliitika väljatöötamine ja asutuste kujundamine teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest tegevuse koordineerimine elanikkonnakaitse eesmärkide (vastutaja Siseministeerium) paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid seadmisel. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja riigile ja elanikele võimalikult väikesed. ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Elanikkonna hädaolukorraks Elanikkond on riskiteadlik, võimeline hädaolukordades Teenuse raames tegeletakse elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus iseseisvalt hakkama saama (Civil Resilience) ning oskab valmisoleku teadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teenuse (vastutaja Päästeamet) hädaolukorras üksteist aidata eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi: koolitus, teavitus, nõustamine. 28 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, transport ohustatud alalt, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka. 29 Majutusvarustus, sh magamisvarustus, evakueeritutele. 30 Mõõdik töötatakse välja ja esmased mõõtmised teostatakse 2025. aasta jooksul. Sihttasemed järgmisteks perioodideks määratakse mõõtmiste tulemite alusel. 31 LB-SMS, Galileo satelliitsüsteem, sireenid, mobiilirakendustesse, ERR kanalid, 5G meediaedastusena või samaväärse katvuse, tehnilise sõltumatuse ja toimekindlusega kanalid. 31 Hädaolukorra riskihalduse teenus Pääste hinnatavate hädaolukordade ohud ja riskid on Tagatakse Päästeameti vastutusalas olevate hädaolukorra (vastutaja Päästeamet) tuvastatud ja hinnatud ning ennetus- ja leevendusmeetmed riskianalüüside ajakohastamine ja nendest toodud ohtude võimaldavad parimal viisil riske hallata ning riskide ümberhindamine. Tagatakse hädaolukorra riskianalüüsidest tulenevate ennetus- ja leevendusmeetmete kohandamine muutuvatele ohtudele ja riskidele vastavaks. Kriisijuhtimise teenus Päästeametil on valmisolek (24/7) ja võimekus regionaalsel ja Regionaalne kriisijuhtimise teenus (tegevusvõime 3): (vastutaja Päästeamet) riiklikul tasandil juhtida ja korraldada kriisiolukordade Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, lahendamist ning toetada partnereid kriiside lahendamisel. korraldamist ja koordinatsiooni regionaalsel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus III juhtimise valmisoleku tasandi juht: - on 24/7 kontaktpunkt- „tegevusvõimele 2“, tegevusvõimele 4, Päästekeskuse direktorile ning partneritele regioonis; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist regionaalsel tasandil: kutsub kokku ja juhib regionaalset või sündmuskoha staapi; suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks päästeressurssi regiooni ulatuses; toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel; kriiside lahendamisel korraldab kriisikoordinatsiooni riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ja isikutega. toetab hädaolukordade lahendamisel tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni. Juhib ja korraldab päästetöid tegevusvõime 2 puudumise või hõivatuse korral sündmuskoha tasandil. Riiklik kriisijuhtimise teenus (tegevusvõime 4). Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni üleriigilisel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus IV- juhtimise valmisoleku tasandi juht: 24/7 kontaktpunkt- Päästeameti juhtkonnale, „tegevusvõimele 3“ ja partneritele riiklikul tasandil; juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist riiklikul tasandil: kutsub kokku ja juhib üleriigilist staapi; suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Päästeameti ressurssi kogu riigi ulatuses; taotleb ametiabi üleriiklikult teistelt ametkondadelt ja koordineerib ametiabi 32  teistele ametkondadele; koordineerib, nõustab ja toetab regioone kriiside lahendamisel; taotleb rahvusvahelise abi kaasamist kriisiolukordade lahendamiseks; kriisiolukorras korraldab elanike kaitse tegevusi ja Päästeameti riigikaitse ülesannete täitmist. Piiriülese päästetöö ja Päästeamet täidab välisabi (elanikkonnakaitse moodulite) Tagatakse Eesti Päästemeeskonna (EDRT – Estonian humanitaarabi teenus andmisel Euroopa elanikkonna kaitse mehhanismi poolt Disaster Relief Team) liikmete teadlikkuse, oskuste ja (vastutaja Päästeamet) kehtestatud nõudeid. Päästeameti suutlikus piiriülese abi kogemuste parandamine tasemele, mis on vajalik vastuvõtmiseks on tasemel, mis võimaldab välisabistajatele kvaliteetseks piiriülese päästeabi või ekspertide andmiseks pakkuda parimat teenust osalemaks hädaolukorra rahvusvaheliste hädaolukordade lahendamiseks. Tagatakse lahendamisel vajalikus mahus ja kiirusel. EDRT elanikkonnakaitse moodulitele ja ekspertidele nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele vastav „valmisoleku platvorm“ (regulatiivne raamistik, kaasaegne varustus ja töövahendid) rahvusvaheliste hädaolukordade tulemuslikuks lahendamiseks. Tagatakse Päästeameti piiriülese abi vastuvõtmise ja andmisega seotud lepete ning regulatsioonide loomine, mis võimaldab tõhusaimal viisil kaasuda või olla kaasatud hädaolukordade lahendamisse. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Eesmärk on elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud Tagatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ettevalmistus, võime teenus alalt ohutusse asukohta. Selleks tagatakse ulatusliku koordineerimine ja läbiviimine koostöös erinevate (vastutaja Päästeamet) evakuatsiooni läbiviimise ettevalmistus, sh juhtimine, koostööpartneritega. Tagatakse evakuatsiooni läbiviimiseks koordineerimine, vastavad koolitused ja väljaõpe ning vajalikud vahendid ja keskkonnad. Tagatakse ulatusliku läbiviimine koostöös erinevate kaasatud osapoolte ja evakuatsiooni läbiviimise juhtimine. Tagatakse koolitused, koostööpartneritega. väljaõpe ja õppused kõikidele ulatuslikuevakuatsiooni läbiviimises osalevatele isikutele ning kaasatud asutustele. Kaasajastatakse ja töötatakse välja ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisega seotud regulatsioonid ja juhised. Antakse sisendid õigusaktide täiendamiseks ja väljatöötamiseks. Kriisikommunikatsiooni teenus Teenuse eesmärk on tagada kriisikommunikatsioonialane Tagatakse Päästeameti ja partnerasutuste teavitusressursi (vastutaja Päästeamet) valmisolek; hädaolukorra lahendamise juhtimisel on tagatud kriisikommunikatsioonialaste pädevuste suurendamine avalikkuse teavitamine; elanikkond on teadlik pääste juhitava tasemele, mis on vajalik tõhusaks päästesündmuste ja pääste hädaolukorra lahendamisest ja tuleb hädaolukorras toime. juhitavate hädaolukordade avalikkuse teavitamiseks. Tagatakse käitumisjuhiste ja teavituskanalite väljatöötamine ning kriisikommunikatsiooni elluviimine avalikkuse teavitamist vajavate päästesündmuste ja pääste juhitavate 33  hädaolukordade korral. Tagatakse teenuse osutamiseks vajalike dokumentide väljatöötamine. Varjumise teenus Korraldatud on võimalused ning ettevalmistus elanikkonna Teenuse raames luuakse koostöös riigi- ja erasektoriga (vastutaja Päästeamet) varjumiseks. võimalusi avalike varjumiskohtade kasutuselevõtuks ja märgistamiseks, töötatakse välja varjumisega seotud juhised ning tagatakse varjumise planeerimine, ettevalmistus ja koordineerimine koostöös erinevate partneritega. Kohaliku omavalitsuse üksuse Kohalike omavalitsuste kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse Teenuse raames nõustatakse ja toetatakse kohaliku kriisireguleerimise ja alase valmisoleku tõstmiseks on eeldused loodud. omavalitsuse üksuseid kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus elanikkonnakaitse korraldamisel, teostatakse (vastutaja Päästeamet) haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannete üle ning tagatakse regionaalne kriisikoordinatsioon asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldamiseks. Kriisinfo teenus Erakorralise sündmuse korral on avalikkusele jagatud teavet ja Häirekeskus on valmis erakorralise sündmuse korral jagama (vastutaja Häirekeskus) käitumisjuhiseid ning ohu korral on elanike kaitseks rakendatud riigiasutuse, KOV tellimusel avalikkusele teavet ja kiiret ohuteavitust. käitumisjuhiseid ning vajadusel jagab infot sündmuses arvatavate kannatanute kohta. Ohu korral on elanike kaitseks rakendatud asukohapõhist kiiret ohuteavitust. Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Olukorrateadlikkuse tagamine Vastutaja Seotud pool Aasta SKA, PÄA, PPA, KAPO, 3.1 Kriisi-info jagamise keskkonna kasutajamugavust ja käideldavust on tõstetud ning loodud on võimalused SIM HÄK, SMIT, KOV-id, 2024–2027 ohuteavituse keskseks haldamiseks. KaM, KV, RK 3.2 Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja edasise arengute prognooside SKA, PÄA, PPA, KAPO, SIM 2026 koostamiseks. HÄK, SMIT, RK Kriisideks valmistumine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.3 Suurendatud on Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust, sh loodud on SKA, PÄA, PPA, KAPO, SiM 2024–2027 varud koos ladustamise võimalustega. HÄK, SMIT, 34 3.4 Siseministeeriumi valitsemisala asutused on kriisi ajal oma ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks loonud SKA, PÄA, PPA, KAPO, SiM 2026–2028 piisavas mahus kriisireservi vastava väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata. HÄK, SMIT 3.5 Päästevõrgustik on valmis riigikaitselistes olukordades autonoomselt tegutsemiseks, sh on tõstetud PÄA 2027 kutseliste ja vabatahtlike päästjate taristu kriisideks valmisolekut. 3.6 Suurendatud on Päästeameti logistilist võimet elanikkonnakaitse ja toimepidevuse toetamiseks. PÄA SIM 2026–2028 3.7 Siseministeeriumi valitsemisala asutustes on tagatud olukorrateadlikkus kriiside lahendamiseks vajalikust SKA, PÄA, PPA, KAPO, SiM 2024–2027 materiaalsest valmisolekust. HÄK, SMIT, 3.8 Tõstetud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. PPA SIM 2026 3.9 Tõstetud on massiohje võimekust. PPA JDM, SIM 2024-2027 3.10 Tõstetud on Päästeameti valmisolekut ja võimet juhtida ning koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi PÄA KOV, SIM 2024-2027 kriisi ajal. 3.11 Arendatud on sündmuste planeerimise ja juhtimise võimet, mis suurendab ressursimahukate ja kriisi PPA SIM 2024-2027 sündmuste efektiivsemat planeerimist ja lahendamist. 3.12 Päästeameti rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja andmise võimet on suurendatud. PÄA SIM 2025-2028 Elanikkonnakaitse arendamine Vastutaja Seotud pool Aasta PÄA, HÄK, MKM, 3.13 Loodud on keskselt hallatav terviklik ohuteavituse süsteem. SIM 2024–2027 RIKS, SMIT, KOV 3.14 Tõstetud on elanikkonna ulatusliku evakueerimise läbiviimise võimet. PÄA KOV, PPA, KL 2024–2027 3.15 Vabatahtlike pääste komandode toimepidevuse parendamine ja Päästeameti võimekuse suurendamine PÄA SIM 2024–2027 vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitse tegevustesse 3.16 Loodud on võimalused suurendada elanikele varjumiseks sobivaid kohti. PÄA SIM 2026–2029 3.17 Tõstetud on kohalike omavalitsuste kriisivalmidust. PÄA SIM 2026-2029 3.18 Tõstetud on elanike teadlikkust kriisideks valmisolekuks. PÄA, SKA SIM, HTM 2026–2029 35 Programmi tegevus 4. Piirihaldus Eesmärk Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.32 Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Suurem Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega 8,30 % 8,30 % 27 % 36 % 85 % 95 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet parem Suurem Järvepiiri kaetus tehnilise seirega 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet parem Suurem Jõepiiri kaetus tehnilise seirega 70 % 70 % 70 % 80 % 80 % 100 % 100 % 100 % Politsei- ja Piirivalveamet parem Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Piirivalvepoliitika kujundamine Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja elluviimise (vastutaja Siseministeerium) korraldamine. Piiri valvamise teenus EL välispiiril on ebaseaduslik riiki sisenemine tõkestatud. Teenusega tagatakse ebaseadusliku piiriületuse (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) ennetamine, avastamine ja tõkestamine (v.a. piiripunktides). Piirikontrolli teostamise teenus Piiriületus on sujuv ja kiire. Teenusega tagatakse sujuv piiriületus nii siseneval kui (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) väljamineval suunal. Välispiiri ületamisel teostatakse 32 Eesmärgi saavutamiseks on vastavalt tegevuskavale ellu viidud tegevused Schengeni hindamiste käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. 36  isikute ja sõidukite piiriületuse tingimustelevastavuse kontroll ning piiriületuse lubamisel vormistatakse piiriületus. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastus Piirihalduse ja viisapoliitka rahastu vahendid on efektiivselt ja Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutuse korraldusasutuse ülesannete õiguspäraselt kasutatud. ülesanne on Eestile fondidest eraldatud toetuste täitmine planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete (vastutaja Siseministeerium) väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Piirikontroll ja riigipiiri valvamine Vastutaja Seotud pool Aasta 4.1 Tagatud on reisijasõbralik, põhiõigusi austav, piiriliikluse mahtu ja intensiivsust arvestav piirikontroll ning PPA 2025-2029 suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu. 4.2 Idapiir on väljaehitatud, tagatud on taristu hooldus ning tehnilise seire elukaarepõhine uuendamine: 4.2.1 Maismaapiir on välja ehitatud ja kaetud tehnilise seirega PPA SIM, SMIT 2026-2029 4.2.2 Jõepiir on välja ehitatud ja kaetud tehnilise seirega 4.2.3 Peipsi järvistul on suurendatud riigipiiri vaatlusvõimekust 4.3 Kasutusele on võetud tehnilised lahendused mehitamata õhusõidukite reaalajas tuvastamiseks ja tõrjumiseks, PPA SIM 2025–2029 mida arendatakse kooskõlas tehnoloogia arengute ja muutuva ohupildiga. 4.4 Tagatud on kaasaaegne varustus ja innovaatiline tehnika piiri valvamiseks ning piirikontrolli läbi viimiseks ning PPA SIM, SMIT 2025-2029 arendatud on vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine33. 33 (EES33, ETIAS33, PIKO33, PNR33, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms33) 37  Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö Vastutaja Seotud pool Aasta 4.5 Piirihalduses on suurendatud riskide ja ohtude hindamist ning analüüsipõhist (sh CIRAM34) piirivalvamist ja PPA SIM 2024–2029 piirikontrolli. 4.6 Tagatud on piiriülene politseikoostöö ja operatiivne teabevahetus sh selleks piisav personal vastavalt uuendatud PPA EL õigusraamistikule (EL teabevahetuse direktiiv ja PRÜM raamistik). Selleks on arendatud vajalikke SIM, SMIT 2024–2029 infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine 35. 4.7 Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine (nt EUROSUR) ja teabevahetus siseriiklike partneritega, liikmesriikidega SIM, SMIT, ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Tagatud on kontaktametnike lähetamine rahvusvahelise koostöö PPA 2029 VLA, MeV tõhustamiseks ning teiste liikmesriikide toetamiseks on osaletud Frontexi ühisoperatsioonidel. 4.8 Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026 4.9 Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP PPA, SIM 2027 koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle jätkusuutlikkus. SMIT 34 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel. 35 I-SPOC ja SIS Recast 38 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu oma teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 39 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega36 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KINDEL SISEJULGEOLEK Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Kiirgusohutuse riiklik Eesti 2035 arengukava 2 1 –2 2 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- valmisolek kiirgushäda- tagamiseks ühiskonna sidusus vastase võitluse osas olukordadeks täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt valdkondade panust arengu eeldustele sh olulised tegevussuunad ühiskonna sidususele põhialustega kriisideks valmisolekuks turvalisuse loomisel Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm arengukava Sidusa Eesti arengukava 2 2 –2 2 2 –2 2 1 –2 2 2 21–2 vigastussurmade, õnnetuste sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu, ühiskonna sidusus, jagatud ja alkoholi tarbimise rändepoliitika tervise ja varakahjude riigiidentiteet, kohanemise vähendamine, eesmärkidele tugi vähendamine toetamine, kodanike vaimne tervis algatav hoiak, kodaniku- ei dubleeri, aga arvestab ja ühiskonna võimestamine riskeeriva käitumise elukvaliteedi paranda- aitab kaasa sh hoiakute, vähendamine mine, turvatunne keskkonna, järelevalve üldised suunad, eeldused kaudu julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks Riigikaitse arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Põllumajanduse ja kalanduse 2 22–2 1 arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 sisejulgeoleku tagamine, toetab inimeste heaolu ja asutuste valmisolek kriisi turvalisust üldoskuste noorte aktiivsus, toiduohutus ja sellega või rünnaku ajal, Eesti ise- arendamise, ühise üksijäämise ja seotud tööohutus; maa- seisvuse, suveräänsuse ja kultuuri- ja väärtusruumi eemaldumise ennetus ja rannakogukondade põhiseadusliku korra kaitse kaudu; turvaline õppekeskkond sh toetav turvavõrgustik elujõulisus eeldused tipuvõimetele, üldised suunad julgeolek ja turvaline täpsustab tavaolukorras üldised suunad ohutu sh noorte sotsiaalsete elukeskkond on ja mitteriigikaitseliste käitumise edendamiseks oskuste ja riskikäitumise eeldus põllumajanduse kriiside jaoks vajalikku vähendamiseks arengukava eesmärkidele Kliimamuutustega Transpordi ja liikuvuse kohanemise arengukava Välispoliitika arengukava 2030 Eesti digiühiskond 2 arengukava 2 21–2 aastani 2030 üldised suunad kliimamuutuste julgeolekut toetava rahvus- turvaline transpordi taristu, mõjuga kohanemiseks, vahelise keskkonna sihid küberjulgeoleku- ja riskeeriva käitumise Eesti haavatavuse kujundamine, rahvus- turvalisuse osas, vähendamine, Schengeni vähendamiseks, eeldused vaheliste suhete edenda- ennetus ja teavitus piiriturvalisuse nõuetega keskkonnakahju ja inim- mine, reisimise riski- arvestamine rahvusvahelise kannatuste vähendamiseks kommunikatsioon, rahvastiku- kauba- ja reisijateveo osas küberkuritegevuse vastane halduse toetamine Eesti maine võitlus, üldised eeldused pääste- ja kriisireguleerimis ja kujundamise kaudu inimeste ennetavaks üldised suunad, eeldused hädaolukordadeks valmisoleku arvestab tegevussuundadega, hoiakuks, piiriüleste e-teenuste julgeoleku ja turvalisuse edendamine, äärmuslike mõjutab eri poliitikate ja digitaalsete dokumentide tagamiseks ilmastikuolude riskide kujundamisega Eesti edendamine maandamine rahvusvahelist mainet ■ 36 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 40 LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“ Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 173 925 812 164 282 091 153 893 157 150 773 785 Programmi tegevus 58 315 020 56 935 265 54 976 735 54 777 276 Põhiseadusliku korra tagamine Isikukaitse teenus 3 707 409 3 659 966 3 425 996 3 425 920 Objektide valvamise teenus 6 666 139 6 645 901 6 411 606 6 411 371 Põhiseadusliku korra tagamine 47 543 827 46 243 128 44 753 635 44 553 635 Sisejulgeolekupoliitika kujundamine 397 645 386 269 385 497 386 350 Programmi tegevus Raske ja organiseeritud 40 785 223 38 576 538 38 495 567 38 419 106 kuritegevuse vastane võitlus Kriminaalpoliitika kujundamine 190 243 184 795 184 427 184 836 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine 1 103 884 272 259 271 712 272 313 Raskete peitkuritegude avastamise teenus 36 592 937 35 602 051 35 509 299 35 347 957 Sisejulgeolekufondi korraldusasutuse (ISF) ülesannete täitmine 645 276 652 307 665 003 748 874 Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus 2 252 883 1 865 126 1 865 126 1 865 126 Programmi tegevus Elanikkonnakaitse, 10 887 834 11 699 486 8 665 392 6 020 041 kriisideks valmisolek ja nende lahendamine 41 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus 2 716 549 2 795 122 1 276 030 951 405 Elanikkonnakaitse poliitika kujundamine 867 169 1 636 474 1 037 853 746 818 Hädaolukorra riskihalduse teenus 676 777 674 019 673 885 390 731 Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus 2 074 271 2 115 206 1 354 012 790 253 Kriisiinfo teenus 399 897 398 648 398 609 398 653 Kriisijuhtimise teenus 1 295 582 1 231 067 1 076 350 738 759 Kriisikommunikatsiooni teenus 442 271 441 673 441 666 225 002 Piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus 996 589 993 699 993 563 474 036 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime teenus 726 160 722 736 722 599 659 386 Varjumise teenus 692 569 690 841 690 824 644 999 Programmi tegevus 63 937 736 57 070 803 51 755 464 51 557 362 Piirihaldus Piiri valvamise teenus 38 424 791 33 836 792 28 908 831 28 694 029 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastus korraldusasutuse ülesannete täitmine 8 049 483 6 060 975 6 074 002 6 158 605 Piirikontrolli teostamise teenus 17 157 466 16 874 574 16 474 747 16 406 774 Piirivalvepoliitika kujundamine 305 995 298 461 297 884 297 955 42 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 43  Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“ Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026– 2029“ 1 SISUKORD PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 19 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA PROGRAMMI TEGEVUS 3. TURVALISE KESKKONNA RAHASTAMISKAVA 4 KUJUNDAMINE 20 2. OLUKORRA ANALÜÜS 6 3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED Eesmärk 20 NING ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID 9 Mõõdikud 20 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11 Teenused 21 PROGRAMMI TEGEVUS 1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 22 VARAKAHJUDE ENNETAMINE 12 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 23 Eesmärk 12 Mõõdikud 12 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 23 Teenused 13 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid 15 on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 23 PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISETURVALISUSE Ülevaade programmi seostest teiste VABATAHTLIKE KAASAMINE 17 arengudokumentidega 24 Eesmärk 17 LISA 1 Mõõdikud 17 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 25 Teenused 18 2  Foto: Siseministeerium PROGRAMMI ÜLDINFO Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse Tulemusvaldkonna ja arengukava loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, eesmärk vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida Programmi eesmärk iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Siseministeerium (SIM) Kaasvastutajad, kes planeerivad Häirekeskus (HÄK), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PÄA), oma osade teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) programmis Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiits- ja Digiministeerium (JDM), Kaitseministeerium (KAM), Sotsiaalministeerium (SOM), Välisministeerium (VÄM), Kultuuriministeerium (KUM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Maksu- ja Tolliamet (MTA), Kaasvastutajad ja partnerid, kes Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus panustavad programmi eesmärkide (RIKS), Keskkonnaamet (KKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), saavutamisse, kuid ei planeeri oma Terviseamet, Transpordiamet (TA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), teenuste raha selles programmis Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Eesti Pank (EP), kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Tervisekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Riigivalitsemine: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja Seos strateegia „Eesti 2035“ inimesekeskne riik, strateegiliste sihtidega Elukeskkond: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Mõõdikud Programmi eesmärgi Tegelik Sihttase Suund Allikas mõõdikud 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Oma elukohta Siseministeerium, Suurem turvaliseks hindavate 92 % - 91 % 96 % 96 % 96 % 96 % 96 % siseturvalisuse avaliku parem elanike osakaal arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi Siseministeerium, Suurem ennast ja teisi 53 % - 58 % 66 % 66 % 66 % 66 % 66 % siseturvalisuse avaliku parem õnnetuse korral arvamuse uuring aidata piisavaks Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Suurem 2426 in. 2628 in. 2872 in. 3100 in. 3100 in. 3200 in. 3300 in. 3400 in. Päästeamet vabatahtlikud parem päästjad1 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Suurem Politsei- ja 645 in. 693 in. 752 in. 750 in. 750 in. 750 in. 800 in. 800 in. vabatahtlikud parem Piirivalveamet merepäästjad 1 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 4 Siseturvalisuse Suurem Politsei- ja vabatahtlike arv - 1109 in. 1184 in. 1235 in. 1800 in. 1350 in. 1400 in. 1450 in. 1500 in. parem Piirivalveamet abipolitseinikud2 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Suurem 247 in. 252 in. 156 in. 230 in. 180 in. 220 in. 250 in. 270 in. Häirekeskus Häirekeskuse parem vabatahtlikud3 Siseturvalisuse Suurem vabatahtlike arv - - 55 in. 80 in. 100 in. 120 in. 140 in. 160 in. 180 in. Päästeamet parem abidemineerijad4 2 Mõõdiku 2026-2029 sihid on viidud kooskõlla Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike kaasamise kontseptsiooni põhimõtetega. Optimaalne abipolitseinike arv on 30% rakendusüksuste isikkoosseisust ja maksimaalselt mitte suurem kui 40% Politsei- ja Piirivalveameti rakendusüksuste isikkoosseisust, sest vabatahtlik tegevus eeldab ülesande andjat ning ei saa asendada palgatööd. Ka ameti strateegiline eesmärk peab vabatahtlike kaasamise puhul oluliseks kulutõhusust. 3 2024. aastal korrastas Häirekeskus vabatahtlike nimekirja ja eemaldas passiivsed vabatahtlikud, mistõttu vähenes numbriliselt vabatahtlike arv. Olemasolev vabatahtlike ressurss katab ära asutuse praeguse vajaduse, järgnevatel aastatel on eesmärk arvu suurendada, et kaasata vabatahtlikke tulevikus kahele põhiteenusele (112 ja 1247). 4 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 5 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja 8 490 357 8 545 033 8 453 446 7 817 599 6 152 094 varakahjude ennetamine Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse 8 345 283 8 187 429 8 230 503 7 146 798 2 955 574 vabatahtlike kaasamine Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna 22 315 597 21 907 130 21 795 401 21 581 691 21 520 530 kujundamine KOKKU 39 151 237 38 639 592 38 479 350 36 546 088 30 628 198 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. Programmi elluviimist on sealhulgas planeeritud rahastada järgmistest välistoetuste allikatest. EELARVE EELARVE PROGRNOOS Välistoetuste eelarve jaotus (eurodes) 2025 2026 2027 2028 2029 Euroopa Sotsiaalfond 707 718 891 217 767 391 176 642 133 113 MUUD TOETUSED 148 989 116 707 103 715 275 70 KOKKU 856 707 1 007 924 871 106 176 917 133 183 * 2025.a puhul tuuakse Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Turvaline elukeskkond on ühiskonna tasakaaluka toimimise nurgakivi. See tähendab mitte ainult kiiret ja efektiivset reageerimist ohtudele, vaid ka ennetustööd, mis aitab ära hoida õnnetusi ja süütegusid. Selleks tuleb suurendada elanike teadlikkust turvalisusest, motiveerida kogukondi ennetustöös osalema ning tugevdada siseturvalisuse vabatahtlike kaasamist ohutu avaliku ruumi kujundamisele. Ennetustegevuste tõhusus ja kogukondade valmisolek Viimased uuringud näitavad, et inimesed peavad turvalisuse tagamist oluliseks, kuid nende valmisolek ise aktiivselt turvalisust edendada on vähenenud. Kui varasemalt leidis 90% küsitletuist, et nad peaksid ise panustama oma kodukoha turvalisusesse, siis 2024. aastaks langes see näitaja 79%-ni. See tendents viitab vajadusele leida uusi viise inimeste kaasamiseks ja ennetustegevuste mõjususe suurendamiseks. Muret valmistab ka õnnetuste arv. 2024. aastal hukkus tulekahjudes 34 inimest, kellest enamik olid joobeseisundis. Suitsuandur puudus 81% hukkunute eluruumides, mis viitab, et hoolimata laialdastest teavituskampaaniatest ei ole teadlikkus tuleohutusest piisav. Samuti registreeriti 2024. aastal 42 uppunut, kellest pooled olid kas alkoholi või narkootikumide mõju all. Need numbrid kinnitavad, et ennetus peab olema suunatud mitte ainult teadlikkuse tõstmisele, vaid ka käitumise muutmisele, sest pelgalt teadmisest sageli ei piisa. Samas on positiivne, et vähemalt 91% elanikest hindas 2024. aastal oma elukoha turvaliseks, mis tähendab, et enamik inimesi tunneb ennast oma ümbruskonnas kindlalt. Kuid turvalise elukeskkonna loomine ei tähenda vaid subjektiivset turvatunnet – olulised on ka reaalsed meetmed, mis aitavad vähendada riske ja ennetada õnnetusi. Vabatahtlike kaasamine siseturvalisusesse Vabatahtlikud on üks võtmetegureid turvalise ühiskonna kujundamisel. 2024. aastal suurenes vabatahtlike päästjate arv 2872-ni, mis tähendab suurenemist 9% võrreldes 2023. aastaga. Ka merepääste on saanud rohkem toetust: vabatahtlike merepäästjate arv kasvas möödunud aastal 11%, ulatudes nüüd 752 inimeseni. 6 See on oluline progress, arvestades, kuidas vabatahtlikud merepäästjad suudavad katta alasid, kus riiklik reageerimisvõimekus on väiksem. Häirekeskuse vabatahtlike arv langes 2024. aastal 252-lt 156-le, kuna asutus uuendas vabatahtlike andmebaasi ning säilitas vaid aktiivsete vabatahtlike andmed. Vabatahtlike arvu langust põhjustab ka asjaolu, et viimastel aastatel ei ole olnud akuutseid laiaulatuslikke kriise, mis eeldavad suures mahus vabatahtlike kaasumist Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenuse töösse. Positiivne areng on olnud abipolitseinike vaates, kelle arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 4%. Abipolitseiniku kohalt lahkujate arv on vähenenud ning neljandik vabastatud abipolitseinikest (24%) lahkub politseiametnikuks saamise eesmärgil ehk need lahkumised ei toimu süsteemist välja. Veelgi olulisem on see, et nende kaasatus suurenes – kui 2023. aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses keskmiselt 103 tundi inimese kohta, siis 2024. aastal tõusis see 135 tunnini. See viitab, et kes jäävad vabatahtlikuks, panustavad enam, kuid pidev järelkasv on jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalik. Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid, mitmekesisemaid ja paindlikke osalusvõimalusi. Näiteks vabatahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga võimalik on vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke kaasata ennetustegevustesse ning samuti tagada nende kaasabil parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Suurendada on vaja vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks. Turvalise keskkonna kujundamine ja avalik ruum Avaliku ruumi turvalisuse tagamine on oluline mitte ainult kuritegevuse ennetamise, vaid ka üldise elukvaliteedi seisukohalt. 2024. aastal pidas öösel oma kodukohas liikumist turvaliseks 83% inimestest, mis on isegi veidi rohkem kui seatud sihttase (82%). Samas suurenes inimeste arv, kes peab oma kodukohas avalikus ruumis alkoholi ja narkootikumide tarbimist probleemiks – kui varasemalt oli see 7%, siis möödunud aastal 10%. Üks konkreetne samm turvalisuse parandamisel oli turvategevuse seaduse jõustumine 2024. aasta suvel, mis seab selgemad standardid turvateenuse pakkujatele ning on osa laiemast turvalise keskkonna loomisest. Tegevus- ja relvalubade järelevalve tugevdamine Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamine vähenes märgatavalt – kui 2023. aastal oli see 45 juhtumit, siis 2024. aastal vaid 13. Samuti on kehtetuks tunnistatud relvaload inimestelt, kelle tegevus ohustas Eesti julgeolekut – neid juhtumeid oli 2024. aastal 21, varasema 70 asemel. Sellised muutused võivad osutada mitmele asjaolule. Ühelt poolt võib see näidata paremat taustakontrolli relvalubade väljastamisel, kuna vähem inimesi kaotab hiljem õiguse relva omada. Teiselt poolt viitab see ka sellele, et olemasolevad relvaomanikud on üha teadlikumad ja vastutustundlikumad. Relvalubade ja nende omanike järelevalve paranemist toetab ka uus digitaalne relvade järelevalvesüsteem, mis loodi 2024. aastal. Selle kaudu toimub andmevahetus autonoomselt, ilma et ametnikud peaksid käsitsi tegema andmepäringuid eri süsteemidest, mis omakorda efektiivistab protsessi ja vähendab võimalikke vigu. Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks ka õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vabatahtlike piisav suutlikkus, teadlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata. Tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse juurutamise ja tugevdamisega. Omavalitsused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ebaühtlane. 7 Turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks läbimõeldud noorsootöö ja noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine aitavad vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Laste ja noorte käitumisprobleemide ennetamist toetavad ohutuse, heaolu ja tervise teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes ning haridusasutuste spetsialistide kompetentside täiendamine. Samas mõjutavad kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu rahvastikutrendid, linnastumine ning ka elanikkonna mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esile tõus. Jättes loetletud suundumused arvestamata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. 8  3. 2026-2029 PRIORITEETSED VÄLJAKUTSED NING ARENDUS- JA TEGEVUSEESMÄRGID5 Prioriteetne väljakutse Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks Miks oluline, milles Elu-, tervise- ja varakahjud pole viimastel aastatel soovitud mahus vähenenud. seisneb väljakutse? Arendus- ja 1. Luuakse tingimused tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja tegevuseesmärgid tulemuste hindamiseks. aastatel 2026–2029 2. Tõhustatakse ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevusi ning rakendatakse valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. 3. Jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning tulemuslikke ennetustegevusi võetakse laialdasemalt kasutusele, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Kaasatakse laialdasemalt erasektorit, et inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning vastutustunnet suurendada ja ohutussõnumite levikut laiendada. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks. 4. Päästeseaduse muudatuste eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele, et viia ellu pikaajalised strateegilised eesmärgid, tagamaks selged rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmise alused ning riigisisese hädaabi osutamise toimepidevuse korraldus. Nende sammude kaudu kindlustatakse Eesti elanikele veelgi turvalisem ja paremini kaitstud elukeskkond. Prioriteetne väljakutse Vägivalla all kannatanute parem kaitse Miks oluline, milles Perevägivallast mõjutatud inimesi tuleb aidata süsteemselt ja vajaduspõhiselt ning selleks seisneb väljakutse? on vaja edasi arendada ja täiendada õigusloomet ning muid vajalikke teenuseid. Arendus- ja 1. Korrakaitseseadust muudetakse viibimiskeelu rakendamise ja pikendamise tegevuseesmärgid jõustamiseks. aastatel 2026–2029 2. Jätkatakse lähisuhtevägivalla (LSV) tegevuskava täitmisega ning alustatakse uue tegevuskava ettevalmistamisega. 3. Otsitakse lahendusi vaikse hädaabiteate tegemiseks, et tagada vägivalla ohvrile ohutu abi saamine. Prioriteetne väljakutse Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine Miks oluline, milles Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult. Ennetuse, reageerimise ja kriisidega seisneb väljakutse? toimetulemise valmisoleku tagamise ootused on aasta-aastalt suurenenud ning neid ei ole võimalik saavutada ilma vabatahtlike abita. 5 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud arendus- ja tegevuseesmärgid on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga muutused. 9  Arendus- ja 1. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse tegevuseesmärgid senisest enam vabatahtlikele (sh kriisirolliga) sobivate osalusvõimaluste pakkumise ja aastatel 2026–2029 nende hoidmisega, suurendatakse nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel ning kriiside lahendamisel. 2. Suurendatakse vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks. Pakutakse toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. 3. Loomaks rohkem uusi ja paindlikumaid võimalusi abipolitseinikele politsei abistamiseks võetakse vastu uus abipolitseinike seadus. Prioriteetne Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise väljakutse elukeskkonna kujundamisel Miks oluline, milles Omavalitsused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste seisneb väljakutse? kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust. Arendus- ja 1. Toetatakse ja suunatakse turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. tegevuseesmärgid Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi aastatel 2026–2029 korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad 2027. aastani. 2. Järgmised kaheksa kohalikku omavalitsust (KOV-i) rakendavad aastatel 2026-2027 turvalisuse tegevusmudelit. Arenguprogrammi läbiviimisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused: 2.1. KOV-is on turvalisuse valdkond süsteemselt planeeritud ja toimub tegevuste seire; 2.2. turvalisuse valdkonnas, sh ennetuses, on kasutusele võetud tulemuslikud sekkumised; 2.3. KOV ametnike arusaam turvalisuse valdkonnast on paranenud ning osatakse luua seoseid teiste valdkondadega. 3. Maakondade turvalisuse võrgustikud on elujõulised ning 2026. aasta maakonna turvalisuse nõukogu tegevuse eesmärgid, sihid ja tulemused on kokku lepitud. 4. Toetatakse maakonna ja üleriigilise tasandi turvalisuse võrgustikke, läbi mille tõstetakse võrgustikuliikmete teadlikkust ja suurendatakse koostöövalmidust. 5. Toetatakse KOV-e, et nad suudaksid iseseisvalt eramute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ehituslike tuleohutusnõuete tõendamise andmete tegelikkusele vastavust kontrollida. Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige Prioriteetne väljakutse sobivam lahendus ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused Miks oluline, milles Jätkuvalt on palju olukordi, kus siseturvalisuse asutuste esmareageerijad abistavad, kuid seisneb väljakutse? sobivam olukorra lahendaja peaks olema keegi teine. See aga hõivab esmareageerijate niigi piiratud ressurssi vähem ajakriitiliste sündmustega. Arendus- ja 1. Riigiinfo teenuse arendamise eesmärk on koondada erinevate riigisektori teenuste info tegevuseesmärgid vahendamine ühte 1247 teenusesse. aastatel 2026–2029 2. Vähendatakse päästevõrgustikku koormavaid automaatsete tulekahju- signalisatsioonisüsteemide valeväljakutseid. ■ 10 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses6, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.7 Programmi tegevus Programmi tegevus 1. Programmi tegevus 2. Õnnetuste, 3. Siseturvalisuse süütegude ja Turvalise keskkonna vabatahtlike varakahjude kujundamine kaasamine ennetamine 6 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. Uus programm aastateks 2026-2035 on koostamisel. 7 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“. 11 Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Eesmärk Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori teaduspõhises koostöös on loodud turvaline elukeskkond ning mõjusa ennetustöö abil on vähenenud riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud, inimesed on teadlikumad ning oskavad ohte ennetada ja neile reageerida. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Suurem Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 580 tk. 580 tk. 576 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk. 700 tk MTÜ Eesti Naabrivalve parem Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed Siseministeerium, Suurem peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 90 % - 79 % 93 % 93 % 93 % 93 % 93 % siseturvalisuse avaliku parem kodukoha turvalisuse tagamisel arvamuse uuring Inimeste osakaal, kes on viimase aasta Siseministeerium, jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma Suurem 78 % - 76 % 75 % 75 % 75 % 75 % 75 % siseturvalisuse avaliku vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja parem arvamuse uuring õnnetuste eest Siseministeerium, Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle Suurem 58 % 67 % -8 76 % 82 % 89 % 90 % 95% Rahandusministeerium, arengukavas on turvalisus eesmärgistatud parem https://minuomavalitsus.ee/ Eesti päästepiirkonnas registreeritud Väiksem 191 tk. 194 tk. 222 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. 180 tk. Politsei- ja Piirivalveamet ohuolukordade arv parem Päästeamet, Suurem Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 60 - - 71 - 71 - 71 https://www.rescue.ee/et/u parem uringud 8 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta jooksul. 12  Päästeamet, Suurem Veeohutuse alase teadlikkuse indeks - - 57,6 80 - 80 - 80 https://www.rescue.ee/et/u parem uringud Väiksem Tules hukkunute arv9 48 in. 35 in. 34 in. 12 in. 33 in. 31 in. 30 in. 28 in. Päästeamet parem Väiksem Veeõnnetustes hukkunute arv10 30 in. 38 in. 42 in. 20 in. 33 in. 31 in. 30 in. 28 in. Päästeamet parem Korduvalt toimepanijate osakaal kõigist Väiksem registreeritud lähisuhtevägivalla 22 % 22 % 21 % 21 % Politsei- ja Piirivalveamet parem juhtumitest11 Elanike osakaal, kes on valmis Politsei- ja Piirivalveamet, Suurem lähisuhtevägivalla juhtumist politseid 37 % 37 % 38 % 38 % Eesti elanikkonna parem teavitama12 turvalisuse uuring Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenuste kaudu. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Vägivalla vähendamise poliitika Süüteomenetluspoliitika väljatöötamine ja selle Süüteoennetuspoliitika on teadus- ja tõenduspõhine tegevuste kogum eesmärgiga vähendada kujundamine elluviimise koordineerimine süütegude põhjuseid ja tegureid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada (vastutaja Siseministeerium) süütegude toimepanemist. Süüteoennetuspoliitikat kujundatakse koostöös teiste asjaomaste ministeeriumite, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega ja koostööpartneritega. Ennetustegevus on eelkõige suunatud meetmetele, mis vähendavad kuritegevust soodustavaid tingimusi ja aitavad ära hoida riskikäitumist. Ennetuse eesmärk on säästa elusid, vähendada raskeid tervisekahjustusi. Ohtude ja süütegude võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel. 9 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 10 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 11 Uus programmi tegevuse mõõdik alates perioodist 2026-2029. 12 Uus programmi tegevuse mõõdik alates perioodist 2026-2029. 13  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Ennetuspoliitika kujundamine Ennetus- ja ohutuspoliitika väljatöötamine ning Ohutus ja ennetuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste ohutus ja (vastutaja Siseministeerium) ministeeriumi valitsemisala asutuste ohutus ja ennetusvaldkonna tegevuse koordineerimine. Teenus on suunatud turvalise elukeskkonna ennetusvaldkonna tegevuse koordineerimine kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Õnnetuste vähendamise Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, Päästealase ohutus- ja ennetuspoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala poliitika kujundamine vabaühenduste ja erasektori koostöös on asutuste päästealase ohutus- ja ennetusvaldkonna tegevuste koordineerimine, sh tuleohutus, (vastutaja Siseministeerium) vähenenud raske tervisekahjustuse või veeohutus, kemikaaliohutus. surmaga lõppenud õnnetuste arv ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Elanikkonna veeohutuse Inimesed on teadlikud veekogudest Teenuse raames tegeletakse elanikkonna veeohutuse teadlikkuse tõstmisega vastavalt teadlikkuse teenus tulenevatest ohtudest, oskavad ohte ennetada seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, (vastutaja Päästeamet) ja nendeks valmis olla ning ohu korral käituda. nõustamine. Elanikkonna tuleohutuse Inimesed ennetavad tuleohte, on nendeks Teenuse raames tegeletakse elanikkonna tuleohutusteadlikkuse tõstmisega vastavalt seatud teadlikkuse teenus valmis ning käituvad ohu korral õigesti. teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, (vastutaja Päästeamet) nõustamine. Elanikkonna plahvatusohutuse Inimesed on teadlikud, kuidas käituda Teenuse raames tegeletakse elanikkonna plahvatusohu teadlikkuse tõstmisega vastavalt teadlikkuse teenus plahvatusohtliku esemega, oskavad ohte seatud teenuse eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, (vastutaja Päästeamet) ennetada ja nendeks valmis olla. nõustamine. Tuleohutuse kontrolli teenus Ehitistes on tuleohutusnõuded täidetud. Tuleohutuse kontrolli teenus on ehitiste, nendes toimuva tegevuse ja avaliku ürituse (vastutaja Päästeamet) tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kontrollitud objektid vastavad kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kontrolli teostatakse riskipõhiselt ohuprognoosi alusel ning taotluste alusel. Tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks kasutatakse haldus- ja väärteomenetlust ning rakendatakse riiklikku sundi. Ekspositsioonide teenus Läbi huvitavate ja kaasavate Eesti päästevaldkonna ajaloo tutvustamine läbi muuseumi püsiekspositsiooni, hooajaliste (vastutaja Päästeamet) Tuletõrjemuuseumi ekspositsioonide on näituste ja väljapanekute erinevatel üritustel. Teenuse raames luuakse interaktiivseid kasvanud külastajate arv ja teadlikkus Eesti lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid päästevaldkonna ajaloost ja tuleohutusest. käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani. Tulekahjude menetlemise Hoonetulekahjude tekkepõhjused on kindlaks Teenuse raames selgitatakse välja ehitistes toimunud tulekahju tekkekoht, tekkepõhjus, teenus tehtud ning tulekahjude andmestik vastab põhjustaja ning muud olulised andmed. Teostatakse järelevalve- ja süüteomenetlust, (vastutaja: Päästeamet) sihtrühma vajadustele. väljastatakse tulekahjusündmusega seotud teavet ja osaletakse ametkondade vahelises koostöös asjatundjana. Kogutud andmete alusel teostatakse riskipõhist tuleohutusjärelevalvet 14  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus ning ennetustööd, mille eesmärk on inimeste tuleohtudest teadlikkuse taseme tõstmine, tulekahjudest põhjustatud õnnetusjuhtumite ning tulekahjude arvu vähendamine. Ennetuse teenus Kogukonnad on turvalised ja elukeskkond Teenusega tagatakse süütegude ja ohtu sattumise riski ennetamiseks projektide, (vastutaja Politsei- ja ohutu. kampaaniate, avalike esinemiste ja ürituste läbiviimine koostöös partneritega avalikust-, era- ja Piirivalveamet) mittetulundussektorist. Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Ennetuspoliitika tõhustamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.1. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtted13 on ellu viidud vastavalt valdkonnaülesele ennetuse tegevuskavale, sh välja on töötatud: 1.1.1. ennetustegevuste kohandamise, arendamise, rakendamise ja mõjude hindamise rahastamise SOM, SIM, HTM, JUM, põhimõtted, JUM, TAI15 RAM, PPA, PÄA, SOM 2026-2029 1.1.2. veebilahendus praktikutele sobiva ennetustegevuse leidmiseks, SKA, HARNO 1.1.3. indikaatorid, millega mõõdetakse ennetuse olukorda ja vajadusi, 1.1.4. ja asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt pakutakse EUPC14 täiendkoolitusi. 1.2. Rakendatud on ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning perekonna tasandil, eelistatakse SOM, SIM, HTM, JUM, toimivaid ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju hindamisse. Paranenud on otsusetegijate JUM, TAI16 RAM, PPA, PÄA, SOM 2026-2029 ja poliitikakujundajate teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel. SKA, HARNO 1.3. Siseturvalisuse valdkonna ennetustegevusi on teaduspõhistatud ning nende tulemuslikkust hinnatakse PPA, PÄA SIM 2024–2029 süsteemselt. 13 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108, millega lepiti kokku valdkondade ülese ennetuse põhimõtted ning koostati tegevuskava aastateks 2023–2026. 14 Euroopa ennetusõppekava: https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkootikumid/uimastitarvitamise-ennetamine/ennetuse-oppekava 15 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 16 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 15 Kohalike omavalitsuste turvalisuse võimekuse tõstmine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.4. Kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil on tõstetud turvalisuse kavandamise võimekust. Kohalik KOV, PPA, PÄA, TAI, omavalitsus on võtnud teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana, turvalisuse valdkonna tegevused on SOM, JUM, REM, SIM 2023-2029 süsteemselt kavandatud ja ellu viidud. Kohaliku omavalitsuse võimekust turvalisuse suurendamisel on MARO-d, ELVL, SOM toetatud. SKA Ohtude ja varakahju ennetamine Vastutaja Seotud pool Aasta 1.5. Elanike ohutusalast teadlikkust on suurendatud mäluasutuste võimekuse ja võrgustiku kaudu. PÄA 2026-2029 1.6. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele ning ennetusabinõude PPA, PÄA, KOV 2026-2029 kasutamine on suurenenud. 1.7. Tõhustatud on erinevate asutuste vahelist info liigutamist, et tuvastada võimalikke riske ja neile õigeaegselt SIM, SOM, KLIM, PÄA, TTJA 2026-2029 reageerida MKM Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse Vastutaja Seotud pool Aasta 1.8. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse PPA, SIM 2026-2029 suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt. 1.9. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: küberkiusamise ja interneti Tele- vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud kommunikatsiooni PPA, SIM 2024–2027 tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste ettevõtted, arendamiseks sellel teemal. Prokuratuur 1.10. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, eelnõu raames on PPA, JUM, SOM, ette valmistatud määruse rakendumisel puutumuses olevate infoühiskonna teenuste osutajate ja SIM, PPA Prokuratuur, Eesti 2026 riigiasutuste ning loodava EL keskuse vahelist koostööd puudutav raamistik. Kohtud, MKM, TTJA 1.11. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid ning isiklikke PPA, SIM 2026-2029 solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda. 1.12. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse PPA, SIM 2026-2029 kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus. 16 Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Eesmärk Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on suurenenud ning pädevad ja motiveeritud vabatahtlikud on tõhusalt kogukonna turvalisuse tagamisele kaasatud. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Allikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud Suurem parem 2426 in. 2628 in. 2872 in. 3100 in. 3100 in. 3200 in. 3300 in. 3400 in. Päästeamet päästjad17 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud Suurem parem 645 in. 693 in. 752 in. 750 in. 750 in. 750 in. 800 in. 800 in. Politsei- ja Piirivalveamet merepäästjad Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abipolitseinikud18 Suurem parem 1109 in. 1184 in. 1235 in. 1800 in. 1350 in. 1400 in. 1450 in. 1500 in. Politsei- ja Piirivalveamet Siseturvalisuse vabatahtlike arv - Häirekeskuse Suurem parem 247 in. 252 in. 156 in. 230 in. 180 in. 220 in. 250 in. 270 in. Häirekeskus vabatahtlikud19 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - abidemineerijad20 Suurem parem - 55 in. 80 in. 100 in. 120 in. 140 in. 160 in. 180 in. Päästeamet Aktiivsete abipolitseinike osakaal Suurem parem 45 % 43 % 56 % 45 % 65 % 65 % 70 % 75 % Politsei- ja Piirivalveamet Aktiivsete Häirekeskuse vabatahtlike osakaal Suurem parem 36 % 42 % 66 % 46 % 48 % 48 % 48 % 48% Häirekeskus Siseministeerium, Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - Suurem parem 74 % - 72 % 78 % 78 % 79 % 79 % 80% siseturvalisuse avaliku naabrivalve arvamuse uuring 17 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 18 Mõõdiku 2026-2029 sihid on viidud kooskõlla Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike kaasamise kontseptsiooni põhimõtetega. Optimaalne abipolitseinike arv on 30% rakendusüksuste isikkoosseisust ja maksimaalselt mitte suurem kui 40% Politsei- ja Piirivalveameti rakendusüksuste isikkoosseisust, sest vabatahtlik tegevus eeldab ülesande andjat ning ei saa asendada palgatööd. Ka ameti strateegiline eesmärk peab vabatahtlike kaasamise puhul oluliseks kulutõhusust. 19 2024. aastal korrastas Häirekeskus vabatahtlike nimekirja ja eemaldas passiivsed vabatahtlikud, mistõttu vähenes numbriliselt vabatahtlike arv. Olemasolev vabatahtlike ressurss katab ära asutuse praeguse vajaduse, järgnevatel aastatel on eesmärk arvu suurendada, et kaasata vabatahtlikke tulevikus kahele põhiteenusele (112 ja 1247). 20 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 17  Siseministeerium, Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - Suurem parem 73 % - 77 % 80 % 80 % 81 % 81 % 82 % siseturvalisuse avaliku abipolitsei arvamuse uuring Siseministeerium, Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus - Suurem parem 83 % - 86 % 90 % 87 % 87 % 87 % 87 % siseturvalisuse avaliku vabatahtlik pääste21 arvamuse uuring Teenused Programmi tegevust viiakse ellu järgmiste Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Siseministeeriumi teenuste kaudu: Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Siseturvalisuse Siseturvalisuse vabatahtlikel on oluline roll kogukonna Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika väljatöötamine ning vabatahtliku tegevuse turvalisuse tagamisel. Vabatahtlikud on hästi ministeeriumi valitsemisala asutuste vabatahtlike kaasamise ja selleks poliitika kujundamine ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja vajaliku partnerluse ning kogukondliku algatuse edendamise (vastutaja Siseministeerium) mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda koordineerimine. siseturvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine on professionaalne ja toetatud infosüsteemidega. Vabatahtlike kaasamise Vabatahtlikud on kaasatud päästeala tegevustesse ja Elanike vabatahtlikuks päästjaks kaasalöömise tahte suurendamiseks teenus eesmärkide saavutamisse. tõstetakse vabatahtliku päästjaks olemise teadlikkust läbi PR (vastutaja Päästeamet) tegevuste. Koostööpartnerid on ennetustegevuste osas informeeritud ning kaasatud läbi erinevate teenuste (teavitus, koolitus, nõustamine). Vabatahtlike kaasamise Vabatahtlikud on aktiivselt kaasatud turvalisuse Teenusega tagatakse abipolitseinike politsei tegevusse kaasamine teenus tagamisse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) 21 Mõõdiku 2026-2028 sihte on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga, viies need vastavusse Päästevõrgustiku strateegiaga. 18 Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Vastutaja Seotud pool Aasta 2.1 Suurendatud on vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike SIM PÄA, PPA, 2026-2027 tegevuse toetamiseks. SMIT, HÄK 2.2 Suurendatud on vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumist ja nende rolli kogukondliku turvalisuse SIM, PPA, PÄA, HÄK 2026 loomisel, kriiside lahendamisel ja elanikkonnakaitses. 2.3 Asutused on panustanud vabatahtlike väärtustatamisse, et vabatahtlikud tunneksid end hoituna, SIM, PPA, PÄA, HÄK 2026-2029 motiveerituna ja tunnustatuna. 2.4 Panustatud on vabatahtlike tööandjate vabatahtlikku tegevust soodustavate hoiakute kujundamisse. SIM PPA, HÄK, PÄA 2026–2027 19 Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine Eesmärk Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline, milles rakendatud meetmed ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte. Mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Suund Andmeallikas 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Justiits- ja Väiksem Registreeritud varguste arv 8027 tk. 9699 tk. 10049 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. 7000 tk. Digiministeerium, parem kuritegevuse aastaraamat Siseministeerium, Suurem Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 - - 51 % 50 % 53 % 56 % 59 % 62% siseturvalisuse avaliku parem arvamuse uuring Siseministeerium, Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks Suurem 83 % - 85 % 90 % 90 % 90 % 90 % 90 % siseturvalisuse avaliku avalikel üritustel osalemist parem arvamuse uuring Siseministeerium, Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel Suurem 82 % - 83 % 82 % 82 % 82 % 82 % 82 % siseturvalisuse avaliku oma ümbruskonnas liikumist parem arvamuse uuring Omaniku või valdaja rahulolu Suurem - - 94 % - 90 % 90 % 90 % 90 % Päästeamet (ohutus)teenuse22 pakkujaga parem Siseministeerium, Suurem Inimeste usaldus turvateenuste vastu 73 % - 71 % - 79 % 79 % 79 % 79 % siseturvalisuse avaliku parem arvamuse uuring Süüteo sooritanud relvaloa omanike osakaal Väiksem kõigist süüteo sooritanud tuvastatud - 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% Politsei- ja Piirivalveamet parem õigusrikkujatest 22 2024. aastal alustati ohutusteenuste rahulolu hindamist korstnapühkimisteenuse kohta. 20 Teenused Programmi tegevust viiakse ellu Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Häirekeskuse teenuste kaudu: Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Ehituskontrolli teenus Valminud ehitised vastavad Haldusmenetluse raames hinnatakse planeeringute, ehitusprojektide ning ehitiste ja toodete nõuetele (vastutaja Päästeamet) ehituslikele vastavust ning vastavust kooskõlastatud projektile ja kehtivatele tuleohutusnõuetele. Teostatakse tuleohutusnõuetele. riikliku sundi tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Projekteerimise, ehitamise jms aluseks olevate kehtivate õigusaktide, normide ja standardite täiendamine. Kemikaaliohutuse kontrolli Suurõnnetuse ohuga ja Tagatakse kemikaaliseaduse kohane järelevalve suurõnnetuse ohuga ja ohtlikus ettevõttes teenus ohtlikud ettevõtted täidavad suurõnnetuse ärahoidmise, tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Tagatakse (vastutaja Päästeamet) kemikaali ja suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetes dokumentide vastavusse viimine kemikaaliseaduse tuleohutusnõudeid. kohaste nõuetega ning kooskõlastamine. Tagatakse rahvusvahelises kemikaaliohutuse alases koostöös osalemine ning piiride ülese kemikaaliohutuse teabe vahendamine teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tuleohutusteenuste Tagada tuleohutusteenuste Toodete tõendamise alal tagatakse proportsionaalsete tuleohutusnõuete ja tuleohutusalaste kontrolli teenus ja tuleohutuse tagamiseks tehniliste normide olemasolu ja nendest kinnipidamine. Korraldatakse aktiivne koostöö erinevate (vastutaja Päästeamet) kasutatavate toodete asutustega (TTJA, Turvaettevõtete Liit, Eesti Korstnapühkijate Koda, jne) mittekvaliteetsete tuleohutusnõuetele vastavus. tuleohutusalaste paigaldiste ja toodete väljaselgitamiseks. Tuleohutustoodete kontrolli teenuse alal tagatakse järelevalve turul pakutavate tuleohutusalaste teenuste üle ning läbi tuleohutusjärelevalve teostamise suurendatakse pakutavate teenuste kvaliteeti (kvaliteetne toimimine vastavalt kehtivale seadusandlusele (AKS, turvavalgustus, voolikusüsteemid, suitsuärastus, piksekaitse, tuletõkketööd jne). Pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi suurenedes, muutuvad tuleohutuspaigaldised efektiivsemaks, vähendades seeläbi ATS süsteemide valeväljakutsete arvu, suurendades seeläbi turvalisust ning suurendades operatiivset valmisolekut. Samuti teostatakse pidevat järelevalvet küttekollete- ja pottsepa teenuste kvaliteedi tõstmiseks Piirkondliku politseitöö Kogukonnad on turvalised ja Teenusega tagatakse kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud teenus elukeskkond ohutu. politsei tegevus konkreetses piirkonnas. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) Tegevus- ja relvalubade Kogukonnad on turvalised ja Ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks viiakse läbi relva- ja tegevuslubadega seotud menetlusi ning väljaandmise teenus elukeskkond ohutu. teostatakse riikliku järelevalvet. Korraldatakse loata või leitud relvade hoiule võtmist, tsiviilrelvade ja (vastutaja Politsei- ja laskemoona riiki sisse- ja väljaveo lubade väljastamist ning tsiviilrelvade ja laskemoona Piirivalveamet) sundvõõrandamist. 21  Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Abi- ja infoteadete Asutuste abi- ja infotelefonid Riigiinfo telefonile 1247 saabunud lepinguliste koostööpartnerite abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja vastuvõtmise ja töötlemise on koondunud ühe riigiinfo koostööpartnerite haldusalasse jääva info jagamine ning edastamine. teenus telefoni 1247 alla. (vastutaja Häirekeskus) Olulisemad arendus- ja tegevuseesmärgid Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist ning viibimist soodustavaks Vastutaja Seotud pool Aasta 3.1 . Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike SIM, KLIM, PPA KOV, PÄA, EKSL23 2026-2029 omavalitsuste planeerimistegevuses REM 3.2 Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis vajaduse korral on SIM, KOV, PÄA, HÄK, PPA 2030 ühendatud asjaomaste asutustega. PPA 3.3 Loodud on süsteem, mis võimaldab välja selgitada vara valve, kaitse ja ohutusega seotud teenuste kvaliteedi PPA SIM, ETEL, SKA 2026-2029 puudujääke ning rakendada nende parendamise meetmed. JUM, PPA, SIM, TTJA, 3.4 Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on muutunud tõhusamaks. KOV 2026-2029 PÄA, Riigiinfo telefoni teenuse osutamine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.5 Riigiinfo telefon 1247 jätkab teenuse arendamist, et lisada juurde riigisektori asutusi, mille teabevahendus SIM HÄK, KOV-id 2026-2029 liitub riigiinfo telefoni teenusega. Relvalubade välja andmine Vastutaja Seotud pool Aasta 3.6 Relvaregistris ja APOLLOs on digitaliseeritud on relva hoiukohtade kontrolli teostamine. PPA SMIT 2024–2026 3.7 Välja on töötatud relvaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. SIM PPA 2024–2025 3.8 Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes eraomandi SIM PPA 2025–2026 puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. 23 Eesti Kindlustusseltside Liit 22 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastab Siseministeerium, planeerides programmi kaudu teenuste raha ning selle kinnitab siseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendus- ja tegevuseesmärkide juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate arendus- ja tegevuseesmärkide väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendus- ja tegevuseesmärkide saavutamise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 23 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega24 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Transpordi ja liikuvuse Eesti 2035 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 arengukava 2 21–2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks turvaline transpordi julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas taristu, riskeeriva tagamiseks ühiskonna sidusus käitumise vähendamine täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt liiklussurmade ja sh elu ja valdkondade panust arengu eeldustele sh põhialustega tervise, varakahjude turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele vähendamise ennetus Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm arengukava 2 2 –2 2 1 –2 2 Eesti digiühiskond 2 2 2 –2 vigastussurmade, õnnetuste Liiklussurmade sh elu, ja alkoholi tarbimise sotsiaalse turvalisuse sihid küberjulgeoleku- ja vähendamine, eesmärkidele tugi tervise ja varakahjude turvalisuse osas - vaimne tervis vähendamine ennetus ja teavitus vigastussurmade, elukvaliteedi paranda- ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, üldised eeldused inimeste riskeeriva käitumise mine, kogukondade keskkonna, järelevalve ennetavaks vähendamine elavdamine, turvatunne kaudu hoiakuks Kultuuri arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Spordipoliitika põhialused 2 21–2 arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 aastani 2030 mitmekesisust väärtustav ja toetab inimeste heaolu ja noorte aktiivsus, turvatunnet toetav turvalisust üldoskuste üksijäämise ja noorte positiivse kultuuriruum; kaasamise arendamise, ühise eemaldumise ennetus käitumise ja ühiskondliku ja osalemise toetamine kultuuri- ja väärtusruumi sh toetav turvavõrgustik vastutuse edendamine kaudu; turvaline õppekeskkond inimeste osalemise ja täpsemad suunad ennetus- kogukondliku koos- täpsemad tegevussuunad tööle ja sh noorsootööle, kaudne mõju, nt tegutsemise ennetuse ja ohutu et aidata kaasa spordiga seotud soodustamine käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele ennetustegevused ja riskikäitumise vähendamisele Sidusa Eesti arengukava Põllumajanduse ja kalanduse Välispoliitika arengukava 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 2030 ühiskonna sidusus, jagatud julgeolekut toetava rahvus- riigiidentiteet, kohanemise toiduohutus ja sellega vahelise keskkonna toetamine, kodanike seotud tööohutus, maa- kujundamine, rahvus- algatav hoiak, kodaniku- ja rannakogukondade vaheliste suhete edenda- ühiskonna võimestamine elujõulisus mine, reisimise riski- kommunikatsioon üldised suunad, eeldused arvestab tegevussuundadega, julgeoleku ja turvalisuse turvaline elukeskkond on tagamiseks, vabatahtliku eeldus põllumajanduse mõjutab eri poliitikate tegevuse populariseerimine arengukava eesmärkidele kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet 24 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 24 LISA 1 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“ Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 38 639 592 38 479 350 36 546 088 30 628 198 Programmi tegevus Õnnetuste, süütegude ja 8 545 033 8 453 446 7 817 599 6 152 094 varakahjude ennetamine Ekspositsioonide teenus 361 756 360 989 357 478 316 924 Elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus 270 017 269 197 269 174 197 820 Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus 2 103 932 2 101 493 2 101 469 909 762 Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus 937 010 935 245 935 221 630 533 Ennetuse teenus 1 047 057 987 407 947 583 947 588 Ennetuspoliitika kujundamine 1 042 344 1 029 592 438 318 395 369 Tuleohutuse kontrolli teenus 1 735 081 1 730 687 1 730 671 1 797 503 Vägivalla vähendamise poliitika kujundamine 133 824 129 992 129 733 130 020 Tulekahjude menetlemise teenus 801 700 799 754 799 083 717 462 Õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine 112 314 109 091 108 871 109 113 Programmi tegevus 8 187 429 8 230 503 7 146 798 2 955 574 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine 198 255 192 567 192 180 192 606 Vabatahtlike kaasamise teenus 7 989 174 8 037 937 6 954 618 2 762 969 25 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 21 907 130 21 795 401 21 581 691 21 520 530 Turvalise keskkonna kujundamine Abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus 2 096 127 2 091 726 1 941 628 1 941 736 Ehituskontrolli teenus 1 352 718 1 349 322 1 349 304 1 358 659 Kemikaaliohutuse kontrolli teenus 704 219 702 402 702 385 673 598 Piirkondliku politseitöö teenus 15 255 646 15 160 959 15 097 388 15 097 363 Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus 1 795 190 1 789 524 1 789 533 1 789 555 Tuleohutusteenuste kontrolli teenus 703 230 701 468 701 452 659 620 26 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 27  KÄSKKIRI 21.01.2026 nr 1-3/10 "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2026-2029 programmide kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan aastateks 2026-2029 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ alljärgnevad programmid: 1.1. programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“; 1.2. programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026-2029“; 1.3. programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“; 1.4. programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026- 2029“; 1.5. programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 27. detsembri 2024. a käskkirja nr 1-3/132 „„Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“ Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“ Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2026–2029“ Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus 2026–2029“ Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2026–2029“