VV määruse eelnõu

*/ Riigikantselei Meie 28.01.2026 nr 1.1-10.1/5389-3 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamisega“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) määruse eelnõu 2) määruse eelnõu seletuskiri Helje Päivil 5885 1353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamisega Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 2, maareformi seaduse § 15 lõike 1, § 351 lõike 11 ja 6 ning § 38 lõike 1 ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 27 asendatakse tekstiosa „Valla- või linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse vara erastamisest kohaliku omavalitsuse üksuse omandireformi reservfondi laekunud rahast. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahast. Ministeeriumi nõudmisel ekspertiisi läbiviimiseks vajalik raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ tekstiosaga „Valla- või linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse ekspertiisi tellinud valla- või linnavalitsuse eelarvest. Ministeeriumi nõudmisel läbi viidud ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.“; 2) punktis 343 asendatakse tekstiosa „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel õigustatud subjekti kantavad kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ tekstiosaga „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel õigustatud subjekti kantavad kulud kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumi kaudu.“; 3) punktis 482 neljas lause sõnastatakse järgmiselt: “Selle kulud kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumi kaudu.”; 4) punkti 56 teises lauses asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa- ja Ruumiametile eraldatud rahast“ sõnadega „ riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu“; § 2. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu “. 1 Kristen Michal Peaminister Jürgen Ligi Rahandusminister Keit Kasemets Riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamisega“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruste muutmine on vajalik 2. detsembril 2025 vastuvõetud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (963SE) kooskõlla viimiseks. Seadus jõustub seadus 1. jaanuaril 2026. a. Nimetatud seaduse jõustumisega lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond (edaspidi ORF) ja selle järele jäänud ja edaspidi laekuvad vahendid kantakse 2026. aastast riigieelarve tuludesse. Sellega seoses muudetakse ka teisi seadusi, millega nähti ette kulude katmine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Menetluses oleva seaduse jõustumisel viiakse ka määrused seadusega kooskõlla. Käesolev Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 2, maareformi seaduse § 15 lõike 1, § 351 lõike 11 ja 6 ning § 38 lõike 1 ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2 alusel. ORF loodi selleks, et katta Eesti Vabariigi taastamise järgselt ülemineku reformidega kaasnevaid kulusid. Raha ORFi laekus laiemalt erastamisest, viimastel aastatel vaid maa erastamisest ja nõudeõigusest suurema maa tagastamise eest tasutavatest järelmaksudest. Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud. Tegevused, mille riigipoolne rahastamine on jätkuvalt vajalik, rahastatakse edaspidi riigieelarvest ja määruses tehakse vastavad muudatused. Tegevused, mis on lõppenud ja rahastamist edaspidi ei vaja, arvatakse määrusest välja. Määrus jõustub üldises korras. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (ministeeriumist lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (5885 1423, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (5303 2849, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrust nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ Määruse punktis 27 tehtava muudatusega nähakse edaspidi ette vara ekspertiisi kulude katmine tellija eelarvest ehk kui kohalik omavalitsus tellib ekspertiisi, siis peab kulud katma oma eelarvest. Ministeeriumi nõudmisel tehtud ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Selliste kulude katmine võib teoreetiliselt ette tulla vaid Mustpeade Maja ehitiste tagastamise otsustamisel. Kõik ülejäänud ehitised on omandireformi käigus juba tagastatud. Õigustatud subjekti tellitud ekspertiisi kulud peab ta ise tasuma. Määruse punktiga 343 nähakse ette pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude katmise edaspidi riigieelarvest. Raha selleks otstarbeks on Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldatud Rahandusministeeriumi eelarves ning saab kasutada kuniks vajadus on. Määruse punktis 482 nähakse ette kulude katmine riigieelarves. Nimetatud punkt reguleerib õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise järelevalvet. Rahandusministeeriumil on õigus tellida järelevalvemenetluse käigus vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamiseks ekspertiis ning sellisel juhul nähakse ekspertiisiga seotud kulud riigieelarves. Määruse punkt 56 reguleerib õigustatud subjektile riigi kulul maa tagastamise kulude katmist. Vabariigi Valitsuse omandireform reservfondi likvideerimise järel nähakse ette vastavad kulud riigieelarves Maa- ja Ruumiameti kaudu. Maa riigi kulul tagastamise kuludeks on Maa- ja Ruumiametile raha varasemalt eraldatud ning neid vahendeid peaks jaguma kuni kõigi menetluste lõpuni. Tänaseks on alles jäänud ligikaudu 10 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlust. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrust nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ punkti 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lauses on sätestatud, et “Eelnimetatud rahaliste vahendite puudumise korral võib vara kompenseerimise korraldamise kulude katteks taotleda täiendavalt vahendeid Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ kohaselt. Edaspidi riik vara kompenseerimise korraldamisega seotud kulusid ei hüvita. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadumise ja selle käigus maa erastamise korra § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest “. Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise kulud kanti seni Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist ning selleks sihtotstarbeks on Vabariigi Valitsus Maa- ja Ruumiametile raha eraldanud. Maa- ja Ruumiameti hinnangul peaks olema võimalik nende vahenditega kõik menetlused lõpuni viia. Kui isik, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse, otsustab siiski erastada ehitise alune maa, peab ta kõik tehtud kulud riigile hüvitama. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste mõju toob kaasa mõningase riigiasutuste töökoormuse vähenemise, kuna edaspidi langeb ära erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel rahataotluste ja otsustuste menetlus ning hilisem raha kasutamise aruannete koostamine toetuse saajate poolt. Paljud seni ORFist toetatud tegevused on lõppenud või lõppemas ning edaspidi veel vajalikud toetused on kaardistatud ja nende väljamaksmise osas otsused tehtud. Tegevused, mille seotus fondi esialgse eesmärgiga oli kaudne ning toetati pigem erandkorras, tuleb edaspidi rahastada tavapärase riigieelarve menetluse käigus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. Määrus on seotud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 18.12.2025, 1), mis jõustus 1. jaanuaril 2026. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile, kes kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta. Maa- ja Ruumiamet teatas, et ei ole ettepanekuid ega märkusi.