dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2026
Viit
1.1-11/413-1
Registreeritud
27. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2026
Vastutaja
Ave Schultz (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegiatalitus)
Lahendamise tähtaeg
10. veebruar 2026

Failid

  • 📎EIS_esituskiri.asice1114 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministri 21.12.2022 määrus nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” Lisa (regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määruse nr XX sõnastuses) Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: 1) kaer (Avena L.); 2) mais (Zea L.); 3) rukis (Secale L.); 4) sorgo (Sorgum Moench); 5) suvi speltanisu (Triticum spelta); 6) suvi kõvanisu (Triticum durum); 7) suvinisu (Triticum L.); 8) suvioder (Hordeum L.); 9) suvitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus); 10) tali kõvanisu (Triticum durum); 11) tali speltanisu (Triticum spelta); 12) talinisu (Triticum L.); 13) talioder (Hordeum L.); 14) talitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus); 15) tatar (Fagopyrum Mill.); 16) teraviljade segu; 17) kikerhernes (Cicer L.); 18) lääts (Lens Mill., nom. cons.); 19) maguslupiin (Lupinus L.); 20) põldhernes (Pisum sativum subsp. sativum var. sativum); 21) põld-hiirehernes (Vicia villosa Roth); 22) põlduba (Vicia faba L.); 23) suvivikk (Vicia sativa L.); 24) segavili/segatis; 25) kaunviljade segu. 1 Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: 1) aedhernes (Pisum sativum subsp. sativum); 2) aeduba (Phaseolus L.); 3) aroonia (Aronia Medik.); 4) astelpaju (Hippophae L.); 5) brüsseli kapsas (rooskapsas) (Brassica oleracea var. gemmifera); 6) ebaküdoonia (Chaenomeles Lindl.); 7) haraline ploomipuu (alõtša) (Prunus cerasifera Ehrh.); 8) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) (Brassica rapa subsp. chinensis); 9) jõhvikas (Oxycoccus); 10) jääsalat (Lactuca sativa var. capitata) 11) kaalikas (Brassica napus L.); 12) karusmari (Ribes grossularia L.); 13) kirsipuu (Prunus cerasus L.); 14) kreegipuu (Prunus insititia); 15) kurk (Cucumis sativus L.); 16) kõrvits (Cucurbita pepo L.); 17) küüslauk (Allium sativum L.); 18) lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala); 19) lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia); 20) lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis); 21) maasikas (Fragaria L.); 22) murelipuu (Prunus cerasus L. var. austera L.); 23) must sõstar (Ribes nigrum); 24) mustikas (Vaccinium); 25) naeris (Brassica rapa subsp. rapa); 26) nuikapsas (Brassica oleracea var. gongylodes); 27) pastinaak (Pastinaca sativa L.); 28) pirnipuu (Pyrus communis L.); 29) ploomipuu (Prunus domestica L.); 30) porgand (Daucus carota L. subsp. sativus (Hoffm.) Hayk.); 31) porrulauk (Allium ampeloprasum var. porrum (L.) J.Gay); 32) punane peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell.); 33) punane sõstar (Ribes rubrum); 34) rabarber (Rheum rhaponticum L.); 35) redis (Raphanus sativus L. var. sativus); 36) sibul (Allium cepa); 37) spargelkapsas (ehk brokoli) (Brassica oleracea var. italica); 38) söödav kuslapuu (Lonicera caerulea L. var. edulis Turcz. ex Herder); 39) söögipeet (Beta vulgaris L. var. conditiva Alef.); 40) vaarikas (Rubus idaeus L.); 41) valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba); 42) valge sõstar (Ribes rubrum f. leucocarpum hort.); 43) viinapuu (Vitis vinifera L.); 44) õunapuu (Malus pumila Mill.). 2 SELETUSKIRI maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel. Määrusega muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus”. Määruse muutmise eesmärk on täiendada tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse lisas kehtestatud toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelu kõvanisu ja speltsnisu suvi- ja talivormidega. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Ragni Koitmaa (625 6167, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Mari- Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse määruse lisaga kehtestatud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike kultuuride loetelu. Loetellu lisatakse suvi speltanisu (Triticum spelta), tali speltanisu (Triticum spelta), suvi kõvanisu (Triticum durum), tali kõvanisu (Triticum durum). Kuna Eestis on kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormide kasvupinnad veel väiksed (452 hektarit), kuid potentsiaal ja nõudlus nende kasvatamiseks on olemas, siis on oluline maksta tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust ka nende teraviljakultuuride kasvatamise eest, mistõttu alates 2026. aastast arvatakse need tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride hulka. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013; 3) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22); 4) Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 8.7.2022, lk 23—34). 4. Määruse mõjud Muudatused on seotud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetusega, mille toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetellu lisatakse kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormid. Muudatus mõjutab otseselt tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse taotlejaid, keda 2025. aastal oli 2920, 2024. aastal 2978 ja 2023. aastal 3008. Eestis on kõvanisu ja speltanisu kasvupinnad hetkel veel väikesed, kuid tõusutrendis ning 2025. aastal taotles 25 taotlejat põhisissetulekutoetust kõvanisu ja speltanisu kohta kasvupinnaga 452,88 hektarit. Nisu Taotlejate arv Hektarite arv suvi kõvanisu 6 102,04 tali kõvanisu 5 19,48 suvi speltanisu 5 54,15 tali speltanisu 9 277,21 Kokku 25 452,88 Tabel. 2025. aasta põhisissetuleku toetuse raames taotletud kõvanisu ning speltanisu kasvupinnad Muudatus on taotlejate jaoks positiivse mõjuga, kuna võimaldab alates 2026. aastast saada toetust kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivormide kasvatamise eest. Nisu on Eestis üks enim kasvatavaid teraviljasid ning oma erinevate sortide ja alamliikidega pakub põllumajandustootjatele viljavahelduses mitmekesisust. Lisaks on speltanisu ka hea nišikultuur, mida võib ka maheviljeluse tingimuses kasvatada – see ei vaja kasvatamiseks intensiivset agrofooni ega ideaalset ilmastikku või mullastikku. Põllumajanduskultuuride mitmekesisus aitab vähendada ka ilmastikutingimustest tulenevaid riske, ühel aastal õnnestuvad ühed kultuurid paremini, teisel aastal teised. Tänu sordiaretusele ja tingituna kliimamuutustest on hakatud ka Eestis kõva nisu kasvatamist katsetama ning see on ka viimastel aastatel õnnestunud. Kõva nisu eest on võimalik saada ka paremat hinda kui pehme nisu eest, mis aitab parandada põllumajandustootjate majanduslikku elujõulisust. Kui üldiselt on Euroopa Liit teravilja netoeksportija, siis kõva nisu osas ollakse peamiselt netoimportija, seega nõudlust selle järele on. Kõva nisu on oluline tooraine pastade, aga ka erinevate pagaritoodete valmistamiseks. Speltanisu on pehme nisuga võrreldes toitaineterikkam, sisaldab rohkem vitamiine ja mineraalaineid, on suure kiudainesisaldusega ning speltanisust küpsetised on kergemini seeditavad. Eelkirjeldatu põhjal on oluline nende põllumajanduskultuuride kasvatamist toetada. Muudatus ei tõsta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti töökoormust ega ka taotlejate halduskoormust, kuna kõvanisu ning speltanisu suvi- ja talivorme käsitletakse toetuse saamise puhul sarnaselt teiste toetusõiguslike põllumajanduskultuuridega. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. EELNÕU 15.12.2025 MÄÄRUS xx.xx.202x nr ….. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Rahandusministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/53 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_PKV.pdf; 2. Seletuskiri, SK_PKV.pdf; 3. Lisa, LISA_nimekiri.pdf. Ragni Koitmaa 625 6167 [email protected] Mari-Liis Kivipõld 625 6283 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-0123 - Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8e7601a9-085d-41ec-bd97-c65f9746952d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8e7601a9-085d-41ec-bd97-c65f9746952d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel