Hankija vastus

KÄSKKIRI 30.05.2023 nr 1.1-1/23/107 Volituse andmine Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti 5 alusel: 1. Volitan Transpordiameti õigusosakonna hankeüksuse peaspetsialist Anastasija Kikkas´t (48210295710): 1.1 esindama Transpordiametit riigihangete vaidlustuskomisjonis, Rahandusministeeriumi poolt läbiviidavas riigihangete järelevalvemenetluses ja Eesti Vabariigi kohtutes riigihangete vaidlustuste ja kaebuste lahendamisel; 1.2 tagastama nõuete puudumisel krediidi või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina väljastatud hankemenetlusega seotud pakkumuste tagatisi. 2. Volitus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.05.2023, on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni volituse kehtetuks tunnistamiseni või töösuhte lõppemiseni. 3. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 08.11.2021. a korralduse nr 1.1-3/21/482 „Volituse andmine“. Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk Peadirektor  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 27.01.2026 Kehtib kuni: 27.01.2031 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Transpordiamet Mari-Ann Sinimaa Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 22.01.2026 nr 12.2-10/248 [email protected] Meie 27.01.2026 nr 1.3-5/26/1156-2 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikood 12709519 Vaidlustaja volitatud esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] ⁠ Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Anastasija Kikkas hankeekspert e-post: [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Hankija selgitused vaidlustusele riigihankes „Riigitee nr 19252 Kaansoo – Tori tee km 15,46–21,01 tolmuvaba katte ehitamine kruusateele“ viitenumber 304099 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija kehtestas hankedokumentides tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt pidi pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt teostanud avalikult kasutatavatel teedel pindamistöid vähemalt kolmel aastal, mahuga vähemalt 30 000 m² igal aastal. Kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks tuli pakkujal esitada hankepassis nimekiri vastavatele tingimustele vastavatest lepingutest. 1.2. Vaidlustaja esitas pakkumuse koos hankepassiga. Hankepassis esitas vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed üksnes ühe referentslepingu kohta, millest nähtus pindamistööde teostamine vaid ühe kalendriaasta jooksul. Hankepassis ega muudes pakkumusega koos esitatud dokumentides ei olnud esitatud andmeid pindamistööde teostamise kohta teistel aastatel ega viiteid täiendavatele lepingutele, mis võimaldanuks tuvastada kvalifitseerimistingimuse täitmist kolmel aastal. 1.3. Hankija hindas vaidlustaja kvalifikatsiooni RHS § 104 lg 6 kohaselt hankepassis esitatud teabe alusel. Hankija tuvastas, et vaidlustaja poolt esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik tuvastada kvalifitseerimistingimuse täitmist nõutud kolme aasta lõikes, kuna esitatud teave hõlmas üksnes ühe aasta kohta tehtud pindamistöid. 1.4. Tulenevalt eeltoodust jättis hankija 19.01.2026 otsusega nr 1.3-1/26/0008 vaidlustaja kvalifitseerimata RHS § 98 lg 51 alusel, kuna vaidlustaja ei vastanud hankija kehtestatud tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimusele. Sama otsusega tunnistas hankija edukaks Verston Eesti OÜ pakkumuse. 1.5. Pärast hankija otsuse tegemist esitas vaidlustaja vaidlustuse, milles tõi esmakordselt esile täiendavad andmed ja dokumendid, millega püüdis tõendada pindamistööde teostamist ka aastatel 2023 ja 2024. Need andmed ja dokumendid ei olnud pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis ega muudes pakkumusega koos esitatud dokumentides kajastatud. 1.6. Vaidlustaja tugineb vaidlustuses mh seisukohale, et hankijal olid vastavad andmed talle varasemast koostööst teada ning et hankija oleks pidanud arvestama vaidlustusmenetluses esitatud täiendavaid dokumente või küsima vaidlustajalt selgitusi. Hankija ei nõustu nimetatud seisukohaga ning leiab, et kvalifitseerimistingimuse täitmine peab olema tuvastatav pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis esitatud andmete alusel. 2. Hankija vastus vaidlustusele 2.1. RHS § 104 lg 11 kohaselt ei või hankija nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni sisuliseks kontrolliks dokumente ega andmeid, mis on hankijal endal juba olemas. Nimetatud säte ei anna pakkujale õigust jätta hankedokumentides nõutud kvalifikatsiooni tõendavad andmed ja dokumendid pakkumuses esitamata ega võimalda pärast pakkumuse esitamise tähtaega kvalifikatsiooni sisulist 2 (6) alust muuta või laiendada. 2.2. RHS § 104 lg 11 eesmärk on vältida põhjendamatult koormavat haldusmenetlust olukorras, kus hankijal on juba olemas vajalikud tõendid, kuid eelduslikult üksnes juhul, kui pakkuja on pakkumuses viidanud vastavale kvalifikatsiooni alusele viisil, mis võimaldab selle tuvastamist ja kontrollimist. Säte ei vabasta pakkujat hankepassis nõutud teabe esitamisest ega anna alust lugeda kvalifikatsioon täidetuks üksnes hankija üldise varasema teadlikkuse põhjal. 2.3. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) praktikas on korduvalt asutud seisukohale, et selgituste küsimine või täiendavate andmete arvesse võtmine ei ole lubatud juhul, kui see tooks kaasa uute referentside lisamise või kvalifikatsiooni sisulise aluse muutmise pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Sellisel juhul oleks tegemist mitte selgitamise, vaid pakkumuse või kvalifikatsiooni täiendamisega, mis rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. 2.4. VAKO on oma varasemas praktikas rõhutanud, et hankija ei ole kohustatud ega õigustatud oletama pakkuja kvalifikatsiooni hankemenetluse väliste andmete põhjal, kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud nõutud teavet või viidanud vastavatele referentsidele. Kvalifikatsiooni hindamisel tuleb lähtuda pakkumuses esitatud andmetest ning hankija ei tohi anda üksikule pakkujale põhjendamatut eelist, hinnates tema kvalifikatsiooni teistel alustel kui ülejäänud pakkujate puhul. 2.5. Seega ei ole RHS § 104 lg 11 tõlgendatav viisil, mis võimaldaks pakkujal jätta kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikud aastad, lepingud või referentsid pakkumuses esitamata. 2.6. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et selgituste küsimise võimalus ei tohi viia olukorrani, kus pakkuja parandab või täiendab oma kvalifikatsiooni pärast pakkumuse esitamise tähtaega, kuna see rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ja annaks pakkujale põhjendamatu eelise. VAKO on 02.07.2019 otsuse nr 90-19/208784 p-s 14.2 selgitanud, et RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust otsima. VAKO 18.11.2025 otsuse nr 239-25/299050 p-s 13 on välja toodud, et RHS § 104 lg 11 kohaldamise eelduseks on, et ettevõtja on RHR-ist saadava info (nt referentslepingu) hankepassis nimetanud. Seega ka selle sätte alusel ei ole võimalik ettevõtjal neid andmeid hiljem esitada, mida ta pidi esitama hankepassis. 2.7. Euroopa Kohtu praktikas (nt C‑131/16) on samuti rõhutatud, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kehtestatud tingimustest ning selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. 2.8. Vaidlustaja väide, et hankepass on kvalifikatsiooni kontrollimisel üksnes formaalne dokument, ei ole põhjendatud. Hankepass (ESPD) on RHS kohaselt pakkuja esialgne kinnitus ja kvalifikatsiooni tõendamise alusdokument, mille eesmärk on tagada, et kõik pakkujad esitavad võrreldaval ja standardiseeritud viisil teabe oma kvalifikatsiooni kohta. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-19-631 (p 16) märkinud, et isegi sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija tal mingi 3 (6) teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. 2.9. Kvalifikatsiooni sisuline kontroll eeldab, et pakkuja viitab hankepassis selgelt neile referentsidele ja andmetele, millele ta kvalifikatsiooni täitmise tõendamisel tugineb. Hankija ei saa ega tohi asuda iseseisvalt otsima ja rekonstrueerima pakkuja kvalifikatsiooni hankemenetluseväliste andmete põhjal, kui pakkuja ise ei ole neid andmeid pakkumuses esitanud. 2.10. Seega ei saa vaidlustaja tugineda väitele, et hankepassi täitmine oli üksnes formaalsus või et ta võis jätta hankepassis nõutud andmed esitamata, eeldades, et hankija arvestab muid talle teadaolevaid andmeid. 2.11. Vaidlustaja tõlgendus RHS § 104 lg 11 kohta, mille kohaselt ei tulnud tal pakkumuses esitada andmeid ja dokumente, mis olid hankijal endal olemas, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgi ega praktikaga. 2.12. RHS § 104 lg 11 ei vabasta pakkujat kohustusest esitada hankepassis ja pakkumuses nõutud teavet ning viidata referentsidele, millele ta kvalifikatsiooni täitmisel tugineb. 2.13. Vaidlustaja pakutud tõlgendus tooks praktikas kaasa olukorra, kus hankija peaks ühe pakkuja puhul hindama kvalifikatsiooni hankemenetluseväliste andmete põhjal, samal ajal kui teiste pakkujate kvalifikatsiooni hinnatakse üksnes pakkumuses esitatud andmete alusel. Selline olukord oleks vastuolus RHS § 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ning ei ole lubatav. 2.14. Vaidlustaja ekslik tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-25-806 Vaidlustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-25-806, väites, et Riigikohus on selles mh rõhutanud, et selgitustaotluse kaudu on kõrvaldatav ka selline puudus, kus hankepass tervikuna on jäetud pakkumuses esitamata, kui hankijale pidi tegelikult olema teada pakkuja soov tugineda teise isiku näitajatele. Hankija hinnangul ei vasta selline väide Riigikohtu praktika tegelikule sisule ega ole käesolevale asjale ülekantav. Riigikohus ei ole oma praktikas asunud seisukohale, et selgitustaotluse kaudu oleks lubatav kõrvaldada kvalifikatsiooni sisuline puudus olukorras, kus hankepass või selles nõutud kvalifikatsiooni alusandmed on täielikult esitamata. Vastupidi, kohtupraktikast ja RHS § 104 süstemaatilisest tõlgendusest tuleneb, et hankepassis esitamata jäetud andmeid ei ole lubatud esitada hiljem selgituste või täiendavate dokumentide kaudu, kuna see tähendaks pakkumuse sisulist täiendamist pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Ka juhul, kui hankijale on varasemast koostööst või muudest menetlusvälistest asjaoludest teada pakkuja üldine kogemus või võimalik soov tugineda teise isiku näitajatele, ei anna see hankijale õigust ega kohustust eeldada sellise soovi realiseerimist konkreetse pakkumuse raames. Hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega valida, milliste konkreetsete ressursside või näitajate alusel pakkuja kvalifikatsiooni tõendab. Selline lähenemine oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 4 (6) Seega ei tulene Riigikohtu lahendist nr 3-25-806 seisukohta, mille kohaselt oleks selgituste küsimisega lubatav asendada või kõrvaldada hankepassi täielik esitamata jätmine või selles nõutud kvalifikatsiooni sisuliste alusandmete puudumine. Vaidlustaja poolt nimetatud lahendi järelduste laiendamine käesolevale olukorrale ei ole põhjendatud. 2.15. Vaidlustaja viitab seisukohale, et hankija oleks pidanud kvalifikatsiooni kontrollimisel arvesse võtma ka selliseid hankija ja vaidlustaja vahel sõlmitud lepinguid, mida vaidlustaja ei olnud hankepassis nimetanud. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-25-2121 asunud vastupidisele seisukohale, selgitades, et kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt esitatud. Olukorras, kus pakkuja on hankepassis viidanud üksnes konkreetsetele lepingutele, on hankija seotud pakkuja poolt väljendatud tahteavaldusega ega või eeldada pakkuja soovi tugineda muudele lepingutele. Ringkonnakohus on rõhutanud, et hankija ei saa hakata pakkuja eest kvalifikatsiooni tõendamiseks sobivaid lepinguid välja valima ega hankepassi pakkuja eest sisustama, sõltumata sellest, kas hankijal oli kahtlus pakkuja tegeliku kogemuse olemasolus või mitte. Samuti ei võimalda RHS § 104 lg-test 7 ja 11 tulenev selgituste küsimise õigus arvesse võtta kvalifikatsiooni aluseks olevaid uusi lepinguid või kogemusaastaid, mida ei olnud pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis esitatud. Nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas, kus vaidlustaja on püüdnud kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendada alles vaidlustusmenetluses esitatud uute andmete ja dokumentidega, mida ei olnud pakkumuse esitamise tähtajaks hankepassis kajastatud. 2.16. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et isegi juhul, kui kvalifitseerimistingimuse kohaselt oleks tulnud esitada täiendavaid andmeid, on tegemist üksnes inimliku eksimusega ning vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oleks ebaproportsionaalne. Hankija ei nõustu nimetatud seisukohaga. Olukorda, kus vaidlustaja on jätnud hankepassis esitamata kvalifitseerimistingimuse täitmiseks nõutud andmed kolme aasta lõikes, ei saa käsitada vormilise puuduse ega lihtsa ebatäpsusena, vaid tegemist on kvalifikatsiooni sisulise puudusega, mis välistab pakkuja kvalifitseerimise. Proportsionaalsuse põhimõtet ei saa kohaldada olukorras, kus hankijal puudub pakkumuse esitamise tähtajaks objektiivne alus hinnata pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustaja on korduvalt osalenud hankija läbiviidud ehitustööde hangetes, sealhulgas hangetes, kus kvalifitseerimistingimuse täitmiseks on tulnud esitada pindamistööde referentsid kolme aasta lõikes, ning on varasemates menetlustes vastavad andmed hankepassis esitanud. Seetõttu ei saa käesolevas asjas pidada põhjendatuks vaidlustaja väidet, et hankepassis nõutud andmete esitamata jätmine tulenes eeldusest, et hankija arvestab menetlusväliste andmetega. 3. Kokkuvõte ja hankija taotlused Vaidlustusmenetluses esitatud täiendavad dokumendid kujutavad endast kvalifikatsiooni sisulise aluse esmakordset esitamist ning neid ei ole võimalik käsitada lubatud selgitustena RHS § 104 lg 11 tähenduses. Nende dokumentide arvesse võtmine tooks kaasa kvalifikatsiooni sisulise täiendamise pärast pakkumuse esitamise tähtaega ning oleks vastuolus riigihangete seaduses sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Seetõttu on hankija 19.01.2026 tehtud otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata õiguspärane ja põhjendatud. 5 (6) Lähtudes eeltoodust palub hankija jätta vaidlustus rahuldamata täies ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anastasija Kikkas hankeekspert õigusosakonna hankeüksus Lisa: Lisa 1 – esindaja volikiri Anastasija Kikkas 55943077, [email protected] 6 (6)