Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium 0 7 .0 8 .202 5 [email protected] [email protected] Arvamuse ja e ttepaneku esitaja d : Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) Kiriku 6, 10130 Tallinn [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn [email protected] Arvamus ja e ttepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõule Eesti Kinnisvarafirmade Liit ( EKFL ) j a Eesti Ehitusettevõtjate Liit ( EEEL ) esitab järgnevalt oma arvamuse ja ettepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõule (edaspidi Eelnõu). EKFL ja EEEL leiavad kokkuvõttes järgnevat: Tehnosüsteemide müra puhul on vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja magamistubade müranõudeid. Eelnõu ei arvesta majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viibi . Majapidamisruumidesse on põhjendatused ette näha kõrgem lubatud müra normtase. Eelnõud on vajalik täiendada kehtiva määruse regulatsiooniga ja ette näha , et h elirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele . Eelnõus ette nähtud rangema i d müra normtasemeid ei saa kohalduda juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatava le või oluliselt rekonstrueeritava le hoone le või olukorras, kus ehitusteatis e või ehitusloa taotlus on esitatud enne Eelnõu jõustumist. Eelnõusse on vajalik lisada rakendussäte, mis reguleerib olemasolevate le hoonetele kohalduvaid nõudeid. Eelnõu kehtestab müra normtasemed olemasolevatele hoonetele ja omab seega tagasiulatuvad jõudu kõikidele hoonetele sõltumata sellest , millised nõuded kehtisid hoone ehitamisel (eelkõige enne 2002.a ehitatud hooned, muinsuskaitse all ja miljööv äärt u s likul alal asuvad ning nõukogudeaegsed hooned). Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ja õiguskindlust (PS § 10) ning ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) , regulatsioon võib olla vastusolus põhiseadusega. Eelnõus ei ole analüüsitud ega hinnatud, et rangemad müra normtasemed tõstavad kinnisvara hinda ning omavad seeläbi mõju kinnisvara kättesaadavusele ja valglinnastumise piiramise eesmärkidele . § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala Kokkuvõte: Esiteks , määruse reguleerimisese on õiguspärane välja tuua määruses endas, mitte selle lisades. Teiseks , Eelnõu reguleerimisalas või rakendussättes on vajalik täpsemalt reguleerida, milles ulatuses kohaldub eelnõu juba olemasolevatele ehitistele ja kehtiva ehitusõigusega kinnistustele ning viia regulatsioon kooskõlla HMS, EhS, EhSRS ja õiguskindluse põhimõttega, arvestades et tagasiulatuva jõu andmine määrusele ei ole l ubatud. Ettepanekud: 1) Jätta ära Eelnõu lisas 1 ette nähtud olemasolevate hoonete müra norm tasemete regulatsioon, arvestades, et olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded; 2) täpsustada Eelnõu lisa 1 tabelis 1 ja 2 toodud viimase veeru pealkirja, arvestades et see ei saa reguleerida juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatavat või oluliselt rekonstrueeritava hoone nõudeid. 3) Lisada Määruse § 8 lg 3 rakendussäte järgnevas sõnastuses: „Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Esiteks , Eelnõ u Lisas 1 ja seletuskirjas on välja toodud, et nõuded kohalduvad ka hoonetele, mis on projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne määruse j õ ustumist. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) põhjendatakse olemasolevate hoonete leebemate nõuete põhjendatust, kuid Eelnõus ja selle seletuskirjas puudub mistahes analüüs, mis käsitleks rangemate nõuete kohaldamist juba olemasolevate le hoonetele (sotsiaalhooned ja eluhooned, mis on ehitatud enne 2002. a), mille nõude i d Eelnõuga karmistatakse võrreldes ehitamise ajaga. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ (edaspidi Määrus nr 42) § 1 lg 4 kohaselt tuleb nõudeid täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Kehtival määrusel puudus seega tagasiulatuv mõju. Varasemal perioodil (enne 2002 . a) müra norm tase mate regulatsioon suure s ti puudus või lähtuti hoonete projekteerimise ajal kehtinud normidest (nt Nõukogude Liidu perioodil SNiP normidest, peale taasiseseisvumist EPN normidest) ja vanemad hooned ei pruugi vastata E elnõus toodud olema s olevate hoonete müra normtaseme nõuetele. Eelnõu ei erista e n n e ja p ärast Määruse 42 jõustumist ehitatud hooneid ja jätab tähelepanuta , et ehitusloa/kasutusloa kui haldus a kti õiguspärasust hinnatakse selle andmi s e aja seisuga (HMS § 54) ning et tagasiulatuva mõju andmine nõuetele on äärmiselt erandlik, eeldades põhjalikku mõjuanalüüsi ja põhiseadus likkuse kontrolli , eelkõige õiguskindluse põhimõtte järgimist. Õiguskindluse põhimõte sisaldab endas nii õiguspärase ootuse, vacatio legis’e kui tagasiulatuva mõju kohaldamise keelu põhimõtet. Ebasoodsa tagasiulatuva jõu keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba toimunud. Üldjuhul on lubamatu suurendada isiku kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele (RKPJKo nr 3-4-1-27-13, p 61). Riigikohus on selgitanud, et normile tagasiulatuva jõu andmine ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus ning tagasiulatuva jõu võib anda ka koormavale seadusesättele, kuid selleks peab esinema põhjendatud vajadus, sellega ei tohi kahjustada ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ja see regulatsioon ei tohi olla isikule üllatuslik (RKHKo nr 3-3-1-11-03, punktid 33 ja 34). Eeltoodud nõuded ei ole praegusel juhul täidetud. Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ning õiguskindlust (PS § 10). Eelnõu regulatsioon ja selle täitmiseks ettenähtud tähtaeg riivab omakorda ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) ja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Eeltoodu st tulenevalt ei ole põhjendatud kohaldada uusi nõudeid juba vanematele ehitistele . Analoogselt kohalduvad ka energiatõhususe miinimumnõudeid vaid uutele hoonetele (EhS § 65) ja EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrustes on reeglina selgelt välja toodud, et nõuded ei kohaldu olemasolevatele hoonetele või nõuded kohalduvad olemasolevatele hoonetele vaid piiratud ulatuses (vt nt määrused „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lg 1-4 ja „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 6) . Olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded. Teiseks , Eelnõus puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on juba väljastatud või kus ehitusl oa taotlus esitatakse enne Määruse jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusloa alusel ehitamise korral ei saa isikule kohalduda Lisas 1 toodud uute hoonete regulatsioon. Lisaks, k ui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Kui isik on koostanud mahuka ehitusprojekti, talle on antud ehitusluba ning ta on asunud hoonet ehitama, on tal põhjendatud ootus, et kui ta on ehitusprojekti järgi ehitanud, saab ta ehitisele kasutusloa. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. Kolmandaks , EKFL hinnangul ei ole osades hoonetes eelnõu nõuded ilmset võimalik faktiliselt täita, eelkõige m iljööväärtuslikule alale jääva tel või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone tes või hoone tes , mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja muinsuskaitseseaduse alusel . Vastav mõjuanalüüs eelnõus puudub. § 4. Liiklusmüra ning tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed Ettepanek: defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin. Põhjendused: Eelnõu Lisas 1 ja §-s 5 sätestatakse nõuded hoone olulisele rekonstrueerimisele, milline tegevus on eelnõus defineerimata. Hoone olulise rekonstrueerimise defineerib EhS § 63 lg 4 , sätestades et o luline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Arvestades Eelnõu seletuskirjas (lk 4) toodud selgitusi olulise rekonstrueerimise sisule, mille puhul ei ole EhS § 63 lg 4 sõnastus suuresti asjakohane tehnosüsteeme puudutavas osas, on õigusselguse tagamiseks põhjendatud olulise rekonstrueerimise termin sisustada määruses endas. § 5. Nõuded heliisolatsioonile Ettepanekud: Täpsustada sätte sõnastus, et oleks paremini mõistetav sätte regulatsiooniese. Jätta ära sätte esimene sõna „eeldatakse“ ; Defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin ; Jätta ära lause osa „juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi määramisest“ , arvestades et EVS 842 uus redaktsioon ei ole veel kinnitatud , sellega ei ole olnud võimalik tutvuda ning EKFL-ile ja EEL-ile teadaolevalt ei ole viidatud hoone akustilise d klassid kinnitatud ja lõplikud. § 6. Ultra- ja infraheli Ettepanek: täpsustada sätte regulatsioonieset vastavalt kehtivale määrusele nr 74 ja sõnastada säte järgnevalt: Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. Põhjendused: Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt tuleb tehnoseadme ja -süsteemi paigaldamisel ja hooldamisel tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid . Kehtiva Määruse „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ (määrus nr 74) § 1 lg 3 sätestab, et ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli helirõhutase elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. EKFL ja EEEL hinnangul ei ole sätet pelgalt ümber tõstetud uude määrusesse, vaid selle reguleerimiseset on oluliselt muudetud, arvestades et ultra- ja infraheli nõuete järgimist või hindamist nõutakse igasuguse tehnosüsteemi paigaldamisel, mis vastavat heli isegi ei pruugi tekitada. Arvamuse esitajate hinnangul peab määruse regulatsioonist selgelt tulema, millistel juhtudel peab ultra- ja infraheli mõõtma ja et selle mõõtmist ei ole võimalik nõuda iga hoone ehitamise puhul. Lisaks, Eelnõu seletuskirjas aga selgitatakse nõuded kehtivad ööpäev läbi ja ka seadmete kasutamisele, kuid Eelnõu seadme kasutamist ei reguleeri. § 8. Jõustumine Ettepanek: sõnastada Eelnõu § 8 lg 2 järgnevalt (lisatud osa alla joonitud) : „Määruse §-i 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastal. E hitavale ehitisele, mille kohta on enne 1. jaanuari 2026 väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“ Põhjendused: Vastavat eelnõu § 8 lg-le 2 rakendatakse määruse §-i 5 1. jaanuarist 2026. aastal. Rakendu s sätte s puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on hoonele juba väljastatud ja kus ehitusl oa taotlus esitatakse enne viidatud jõustumise kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt . Kehtiva ehitusõiguse alusel ehitamis e nõudeid ei ole võimalik Eelnõuga reguleerida . Kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi . Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele. EELNõU LISA 1 Ettepanek: eemaldada Lisa 1 tabel 2 jaotisest 1 elutoa viide (või lisada eraldi elutoa rida koos kohalduva müra normtasemega). Täiendada eelnõu lisa 1 p 2.2 ja sõnastada see järgnevalt (täiendused alla joonitud ): 2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis, kabinetis, esikus, abiruumis ja elutoas on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. Majandusruumis ja korteripõhise ventilatsiooniagregaadiga tualetis, kus inimesed püsivalt ei viibi, on lubatud 15 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides. täpsustada Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua, millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega ja millised lühiajaliselt toimivad allikad. Põhjendused: Esiteks , a rvamuse esitajate hinnangul on ka tehnosüsteemide puhul (analoogselt liiklusmüra nõ u etele) vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja magamistubade müranõudeid. Lisa 1 tabel 2 vastavat erisust ei tee. Elutubadele tuleks ette näha leebemad nõuded, mis on eelkõige vajalik jahutuse st tuleneva müra nõuete tagamiseks. Uutes korterelamutes on juba täna ootuspärane jahutuse projekteerimine elutubadesse, millisel juhul ei ole eelnõue ettepaneku järgse normtaseme täitmine tihti võimalik , kuid arvestades siia juurde Hoone energiatõhususe miinimumnõuded uuendus i , võib jahutusseadmete lisamne olla paljudel juhtudel juba vältimatult vajalik ning vajaliku võimsusega jahutussead mete paigaldaiseks on vajalik kõrgm lubatud müratase, kui hetkel Eelnõus elutuoa osas on ette nähtud . Nimelt on energiatõhususe nõuetega alandatud suvist lubatud sisetemperatuuri, mis eeldab suuremat jahutusvõimsust ( so senisest suuremat ja kallimat jahutusseadet) ning teiselt poolt tahetakse vähendada selle lubatavat madalamat mürataset. Alternatiivselt on võimalik ette näha sõnastus, mis lubab jahutusele kõrgemat müratase t . T eiseks ei arvesta pakutud lahendus majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate korteripõhiste vent ilatsiooniseadmete müraga , mistõttu nõue on liiga range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viib i ja mida kasutatakse ajutisel eesmärgi just mürarikaste tegevuste jaoks (pesumasin, kuivati, ventilatsiooniseadmed jms). Korteripõhiste seadmte kasutamine on sageli tehniliselt kõige mõisltikum valik ja/ võ vajaliki tänapäevaselt mõistlikult oodatava eluruumi kasutusmugavuste loomiseks. Seetõttu tuleb müranormide kehtestamisel näha ette reaalne võimalus ka selliste seadmete paigutamiseks – ning loogiline valik on majapidamisruum või WC , kuivõrd nende kasutus on kõige lühiajalisem. Kolmandaks puudub hetkel regulatsioon, milline müratase peab olema tagatud muudes abiruumides , esikus ja kabinetis. Neljandaks tuleb täpsustada ka Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua (näitliku) loeteluna, millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega müraallikad (nt küttesüsteemid, ventilatsiooniseadmed) ja millised lühiajaliselt toimivad allikad (nt WC, segistid, köögikubu, majaaluse garaaži tõst anduksed ) ning vajaduse korral neile kehtestada ka eraldi tehnosüsteemide müra normtasemed. Nimelt ei ole põhjendatud võrdsustada ventilatsioonisüsteemi müra ja wc poti või köögikubu kasutamis est tulenevat müra , arvestades et reeglina teevad köögikubud suuremat müra kui “Elu- ja magamistuppa“ normtasemetega lubatud (avatud köögi puhul). Viiendaks esineb Eelnõus vastuolu - punktis 2.1 kolmandas lauses on kirjas, et „Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele.“ Tabelis 2 on valdavalt toodud aga LpA,eq,T tase ning LpA,max normtaset ei ole välja toodud koolide j a lasteasutuste lahtrites. EELNÕU LISA 2 Ettepanekud : Täiendada lisa 2 p 5 järgneva lausega: Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Täiendada lisa 2 järgneva punktiga: Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Põhjendused: Eelnõu lisas 2 puudub kehtivas määruse nr 42 § 6 lg -st 4 ja § 7 lg -st 9 tulev selgitus, et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Lisaks ei nähtunud Lisast 2 selgitust , et tehnosüsteemide müra puhul eeldatakse, e t õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Selgitame, et möbleeritud ruumidele nõuete kehtimine ei tule mõõtestandarditest ja seal on antud võimalus seda erinevalt lahendada sõltuvalt riiklikest reeglitest . Selle täpsustuse üheselt määrusesse lisamine on oluline, kuna tühjades kõlavates ruumides on müratasemed kõrgemad, mistõttu teeme ettepan e k u kehtiva määruse regulatsioon vastavas osas Eelnõusse üle tuua. Vormistuslik Eelnõus läbivalt kasutada elu- ja magamistoa mõisteid . Eelnõus kasutatakse läbiseg i elu- ja magamisruumi de ning kord jälle elu- ja magamistubade mõisteid . Igal pool võiks olla nõuded elu- ja magamistubade kohta. Lugupidamisega Lugupidamisega /allkirjastud digitaalselt/ /allkirjastud digitaalselt/ Andres Aavik Kaupo Kolsar juhatuse liige juhatuse liige Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Küsimuste korral palume pöörduda: Martin Tamme, [email protected] Kliimaministeerium Meie 28.07.2025 nr 1.2-2/71-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu. Palume kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus Akustikainsener OÜ Akukon OÜ Kajaja Acoustics OÜ FIE Linda Madalik Ramon Nahkur [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kaasajastatakse müra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodeid eesmärgiga vähendada ülemäärasest mürast tingitud terviseriske ja haiguskoormust. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse müra normtasemed üksnes sellistele hoonetele ja asutustele, kus inimesed pidevalt viibivad ning on müra lühi- ja pikaajalistele mõjudele haavatavamad (elamud, lasteaiad, õppe- ja hoolekandeasutused). Määrusest jäetakse välja mitu hoonetüüpi (majutusasutused, tervishoiuasutused, büroo- ja haldushooned, spordirajatised, kaubandus- ja teenindusettevõtted), mille müranormid on kaetud standardiga EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (edaspidi EVS 842) ja mida tuleb hea ehitustava raames järgida. Samuti kehtestatakse esmakordselt eraldi müra piirtasemed uutele ja olemasolevatele hoonetele. Seda tehakse eesmärgil, et uute hoonete puhul oleks tagatud kaasaegse EVS 842 standardi lubatud müratasemetega ja tänapäevaste lahendustega kooskõla ning et olemasolevaid vanemaid hooneid ei koormataks ebaproportsionaalselt. Lisaks käsitleb määrus edaspidi ka ultra- ja infraheli piirväärtuseid, sest seni kehtinud ultra- ja infraheli piirväärtuste määrus muutub kehtetuks ning kehtivad nõuded tõstetakse korrastatud vormis ümber sellesse määrusesse (sisulisi muudatusi ei tehta). Enam ei sätestata ka täpseid tehnilisi nõudeid müra mõõtmis- ja arvutusmeetoditele, kuna need on valdkonna standardites olemas. Määrus on järgimiseks kõikidele, kes oma tegevuses müra olukorda otseselt või kaudselt mõjutavad (nt müraallika paigaldamise ja käitamise või planeeringute ja ehitamisega seotud tegevused). Terviseameti töökorraldus ja järelevalve maht mõnevõrra vähenevad, kuna enam ei pea menetlema teatud liiki hoonete mürakaebuseid ega tegema nendega seotud toiminguid. Olulised muudatused:  kaotatakse vananenud ja ebavajalikud nõuded;  müra ohjamisel keskendutakse edaspidi ainult nendele hoonetele, kus pidevalt viibitakse ja kus on haavatavad grupid (elamud, lasteaiad, õppe- ja hoolekandeasutused);  edaspidi eristatakse müra normtasemeid olemasolevatele (leebemad) ja uutele (kohati rangemad) hoonetele;  lubatavad müra normtasemed viiakse kooskõlla valdkonda reguleeriva kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata;  nn olmemüra vähendamiseks nõutakse üleminekuajaga akustika standardi heliisolatsiooni nõuete järgimist, mistõttu eeldatakse olmemüra kaebuste vähenemist tulevikus ja vaiksemat elukeskkonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu on tehtud koostöös Terviseametiga (Leena Albreht, Natalja Šubina, Raul Sarri, Kersti Raenok, Liis Kukk, Margus Korsjukov ning endised töötajad Rasmus Pruus ja Liis Korp). Eelnõu  2 koostamisel konsulteeriti ka EVS 842 uustöötluse töögrupiga (Linda Madalik, Kaupo Kõrven, Dmitri Tishko, Marko Ründva jt). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Eelnõuga asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus nr 42). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Eelnõu koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.1 Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist ja kolmest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus laieneb elamutele ja ühiskasutusega hoonetele (täpsustatud lisas 1). Nõudeid kohaldatakse nii hoonete projekteerimisel kui ka tehnoseadmete paigaldamisel ning planeeringute koostamisel. Määrus reguleerib edaspidi ka ultra- ja infraheli piirväärtuseid, sest seni kehtinud sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ muutub kehtetuks ning selles sätestatud nõuded tõstetakse bürokraatia vähendamise ja optimeerimise eesmärgil käesolevasse määrusesse ümber. Sellega seoses tehakse vaid tehnilised ajakohastused ning sisulisi muudatusi ultra- ja infraheli nõuetes ei tehta, sest viimase rahvusvahelise teadmise2, 3, 4 kohaselt on need piirväärtused aja- ja asjakohased. Paragrahvis 2 kirjeldatakse müra normimise lähtealuseid – arvestatakse ajavahemikku (päev/öö), müraallikat ja müra iseloomu (püsiv või muutuva tasemega). Müra normtasemete ajalises jaotuses on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 25.06.2002, lk 12–25), esitatud ajavahemikest – päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse kohaselt tuleb öise rahuliku une ajana tagada 8 tundi. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lõikes 2 sätestatud ajavahemikud on erinevad, sest ka käsitletud müraallikad ja müra hindamise meetodid on erinevad (KorS alusel hinnatakse mürahäiringut subjektiivselt, eelnõukohase määruse nõuetele vastavust saab hinnata objektiivse mõõtmisega). See lähenemisviis võimaldab eristada eri tüüpi müra mõju ning kohaldada sobivaid normtasemeid. Eelnimetatud müra direktiivis sätestatud ajavahemike järgimine on oluline teiste EL riikide keskkonnamüra hindamistulemuste võrdlemiseks. Paragrahvides 3 ja 4 määratakse kindlaks müra piirtasemed erinevatele müraallikatele: liiklus ja tehnoseadmed. Teadaolevalt on liiklus- ja tööstusmüra õhusaaste järel kõige olulisem keskkonnast tulenev terviseprobleemide põhjustaja Euroopas. WHO hinnangul koguneb Euroopa rahvastiku peale ühes aastas vähemalt miljon mürast tingitud haigusaastat.5 Samuti on leitud seoseid teist tüüpi diabeedi ja rasvumise ning selliste vaimse tervise häiretega nagu depressioon ja ärevushäire. Tallinnas ja Tartus tehtud uuring tuvastas, et tugeva liiklusmüra käes kannatab mõlemas linnas 1 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030. 2 https://m.ciop.pl/CIOPPortalWAR/file/95674/2022111512226%26R_3_Article_Pawlaczyk_Review_OK.pdf. 3 https://isvr.co.uk/wp-content/uploads/sites/422/2022/07/Lawton-ISVR-TR334.pdf. 4 https://ijomeh.eu/pdf-119850-52072?filename=52072.pdf. 5 cdn.theconversation.com/static_files/files/2547/9789289002295-eng.pdf.  3 umbes 10 protsenti elanikkonnast ja liiga suure müraga puutub kokku pea pool elanikkonnast. Liiklusmürast otseselt tingitud isheemilise südamehaiguse juhtumeid oli Tallinnas ligikaudu 120 ja Tartus 20. Hinnanguliselt kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravikuludeks Tallinnas umbes 125 miljonit eurot ja Tartus 26 miljonit eurot aastas.6 Kaitseks müra eest on vaja kehtestada piirid, et seda ohjata ja ennetada tervisekahjusid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud väliskeskkonna müra piir- ja sihtväärtused, käesoleva määrusega kehtestatakse siseruumide müra piirtasemed. Piirtasemed on esitatud määruse lisas 1 tabelitena ning need eristavad nõudeid olemasolevatele ja uutele hoonetele. See muudatus võimaldab arvestada realistlikumalt vanade hoonete tehniliste võimalustega ning esitada mõneti ambitsioonikamaid nõudeid uutele hoonetele. Olemasolevate hoonete piirtasemete aluseks on võetud määrus nr 42 ning uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete piirtasemete aluseks on võetud standard EVS 842. Määruses nr 42 ja eelnõu lisas 1 kehtestatud müra piirtasemed lähtuvad WHO soovitustest78 siseruumide müratasemetele, rahvusvahelistest standarditest ja Eesti tervist toetava elukeskkonna loomise põhimõttest. Piirtasemete määramisel on arvestatud ka majanduslikku ja tehnilist teostatavust. WHO suunised müra kohta siseruumides soovitavad näiteks, et: 1) magamistubadesse kostuv liiklusmüra ei tohiks öösel ületada 30 dB (LpA,eq) ning maksimaalne müratase ei tohiks ületada 45 dB (LpA,max); 2) eluruumides, koolides ja lasteasutustes ei tohiks müratase häirida keskendumist, kuulmist ega kõnest arusaamist – soovitatav tase on 35 dB või vähem. Eelnõu lisa 1 tabelites sätestatud liiklus- ja tehnoseadmete müra piirtasemed on kooskõlas eelnimetatud WHO soovitustega, arvestades samas praktikas saavutatavaid väärtusi olemasolevates ja uutes hoonetes. Piirtasemed on määratud nii, et need oleksid tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal ehituslikult ja kulude mõttes mõistlikult saavutatavad. Näiteks kehtivad madalamad piirtasemed uute või oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul, kus on realistlik arvestada mürakaitsega projekteerimisetapis. Olemasolevatele hoonetele kehtivad põhjendatult mõnevõrra leebemad nõuded, sest tihti pole nendes madalamate piirtasemete tagamine ilma suurema ümberehituseta võimalik. Lisaks on piirtasemeid sihipäraselt kohaldatud ainult ruumidele, kus müra võib mõjutada inimese und, keskendumist või taastumist – seega ei kohaldata neid büroo- või ärihoonetele, mille mürahäiring on teisene. See lähenemisviis tagab, et piirnormid kaitsevad kõige tundlikumaid sihtrühmi (lapsed, haiged, eakad, puudega inimesed). Lisaks sätestatakse §-s 3 madalsagedusliku müra häirivustase. Madalsageduslik müra tähendab müra, mille sagedus jääb vahemikku 20–200 hertsi (Hz). Selline müra võib olla inimesele häiriv, kuna see on tajutav vibreeriva või survetunde, mitte niivõrd valjususe kaudu. Madalsageduslik müra võib põhjustada väsimust, peavalu, keskendumisraskusi ja unehäireid isegi siis, kui helirõhutase jääb alla tavapäraste piirtasemete. Määruse kohaselt loetakse madalsagedusliku müra häirivustaset ületatuks, kui 1/3 oktaavribades mõõdetud helirõhutase ületab määruse lisa 3 tabelis sätestatud väärtusi. Need sagedusribad (nt 10 Hz, 12.5 Hz, 16 Hz jne) võimaldavad müra hindamist täpsemalt kui laiemad 1/1 oktaavribad ja annavad realistlikuma pildi müra mõjust inimesele. Säte ei kehtesta kohustuslikku piirtaset nagu tavalise müra puhul, vaid häirivustaseme, mille ületamise korral võib kaebusi pidada põhjendatuks ja vajaduse korral rakendada meetmeid. Selline lähenemisviis võimaldab paindlikumalt hinnata olukordi, kus madalsageduslik müra ei pruugi küll 6 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0013935121016200?via%3Dihub. 7 WHO Guidelines for community noise. 8 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563.  4 ületada üldiseid müranorme, kuid siiski häirib elanikke oluliselt. Võrreldes kehtiva määrusega madalsagedusliku müra piirtasemeid ei muudeta ja sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvi 5 kohaselt eeldatakse, et inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitistes vastab nõuetele, kui elamute ja määruses nimetatud ühiskasutusega hoonete ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded. Lisaks täiendatakse sättes, et elamute ja ühiskondlike hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel tuleb arvesse võtta, et nendes tagatakse kasutusotstarbele vastavad akustilised tingimused. Äsja valminud EVS 842 uustöötluse eesmärk on luua ehitistes paremad tingimused ja kvaliteet, millega kaasneb lõppkasutajate suurem rahulolu ning vähenevad võimalikud mürahäiringud. Standardis esitatud uued ehitusakustika indikaatorid ja nende normtasemed on eesmärgipõhised, loogilised ja arusaadavad, kasutatavad ehitiste projekteerimisel ning hiljem on võimalik nõudeid kontrollida mõõtmiste teel. See standard käsitleb ruumide ja hoonetüüpide akustilist klassifitseerimist eesmärgiga hõlbustada ehitusprojektis osalevate osapoolte tööd akustiliselt kvaliteetsete ruumide saavutamiseks ja valikute tegemiseks, eriti ehitusprojekti varajases etapis. Süsteem jagab ruumid klassidesse A1, A2 ja A3, kus klassis A2 on esitatud minimaalsed akustilised nõuded uute hoonete projekteerimisel ja klass A1 võimaldab projekteerida rangemate akustiliste nõuetega hooneid. Tehnoseadmete ja liiklusmüra klassi A2 nõuded on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Klassi A3 saab kasutada vanade hoonete ja ruumide klassifitseerimiseks, kui nende omadusi on vaja kontrollida mõõtmistega. Klass A3 ei ole üldjuhul ette nähtud olemasolevate hoonete renoveerimiseks, välja arvatud eriolukorrad, kus klass A2 nõudeid ei ole võimalik või otstarbekas täita, näiteks ajutiste ehitiste korral, muinsuskaitse tingimuste tõttu või kui seda ei võimalda vanade hoonete arhitektuursed või insener-tehnilised lahendused. Vanade hoonete all mõistetakse standardi kohaselt hooneid, mis on ehitatud enne 1945. aastat. Määruse nõue ei laiene olemasolevatele hoonetele, välja arvatud juhul, kui toimub oluline rekonstrueerimine. Oluline rekonstrueerimine määruse sõnastuses tähendab, et rekonstrueerimine peab olema mahukam, st selle käigus muudetakse ka ruumidevahelisi piirdekonstruktsioone, mis peavad tagama piisava helikindluse, mis piirab naaberruumidest või väljast tuleva müra levikut. Olmemüra kaebused on püsiv teema nii uutes kui olemasolevates hoonetes (arvestades ka asjaolu, et aina enam töötavad inimesed kodukontoris). Terviseametile laekub kaebusi selle kohta, et tihti on ka uutes elamuhoonetes läbi kosta teiste inimeste tavapärast jutuajamist ning ka olemasolevates või vanemates hoonetes teevad inimesed oma korterites remonti (nt tarindite ja põrandate vahetus) ja selle käigus muutub varem paigaldatud tõhusam heliisolatsioon kehvemaks ja tekivad kaebused. Teema ohjamiseks on vajalik õigusaktis välja tuua viide kehtivale standardile. Sisuliselt ei ole tegemist uue nõudega, sest ka kehtivas määruses on nõutud EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ järgimist, mis on sisuliselt sarnane praegu kehtiva EVS 842 standardiga. Küll aga on uues standardis tehtud ajakohastusi ja täpsustusi võrreldes viidatud EPNi ja vanema EVS 842ga (uue standardi loomise eesmärk polnud olemasolevate nõuete karmistamine, vaid normide täpsustamine erinevate ruumikombinatsioonide ja -tüüpide jaoks, arvestades tänapäevast reaalsust ning võimalust hooneid klassifitseerida). Paragrahvis 6 sätestatakse ultra- ja infraheli piirtasemed inimese tervise kaitseks, mis kehtivad ööpäev läbi (normide kehtestamist käesolevas määruses on põhjendatud § 1 juures). Lõiked 3 ja 4 määravad kindlaks mõõdetavad piirväärtused. Ultraheli puhul (20–25 kHz) on piirtase 70 dB ja sagedustel üle 25 kHz 100 dB. Need sagedused jäävad kuulmisläve ülemisse ossa või sellest kõrgemale, ent võivad siiski organismile mõju avaldada (nt peavalud, rahutus, kuulmishäired). Infraheli puhul (alla 20 Hz) kasutatakse G-korrigeerimist, mis võtab arvesse inimese kuulmisvõimet madalatel sagedustel. Piirtase on 85 dB (LpG või LpG,eq,T). Eeldus on, et mõõtmine tehakse vastavalt EVS-ISO 7196 standardile, mis tagab tulemuste usaldusväärsuse. Lõige 5 täpsustab, et need nõuded ei laiene: 1) ultrahelile, mis levib kõvade pindade kaudu (nt ultraheliandurid konstruktsioonides); 2) ultrahelile, mis on kasutatav raviprotseduuridel (nt füsioteraapias);  5 3) looduslikule infrahelile, mille üle ei ole võimalik ega otstarbekas regulatiivselt kontrolli teha (nt tuul, torm, vulkaaniline aktiivsus). Nõuded aitavad tagada, et tehnoloogiliste seadmete levik (nt invertersoojuspumbad, kõrgresonants-seadmed) ei ohustaks elukeskkonna kvaliteeti ja inimeste heaolu isegi juhul, kui müra ei ole „kuuldav“ tavapärases mõttes. Paragrahvis 7 sätestatakse müra mõõtmise ja hindamise kord ning viidatakse konkreetsetele standarditele ja nõuetele, millele mõõtmised ja mõõteseadmed peavad vastama. Täpsustatakse ka mõõtmisi teostava isiku akrediteeringu nõuet. Täpsemad nõuded mõõtmistele, sealhulgas madalsagedusliku müra mõõtmisele tulenevad määruse lisadest 2 ja 3. Paragrahvis 8 sätestatakse määruse jõustumise aeg ja üleminekusätted. Lõikes 1 sätestatakse määruse jõustumisajana 1. september 2025. a, mis on rahvatervishoiu seaduse jõustumise aeg. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel määruse §-s 5 sätestatud heliisolatsiooninõudeid vastavalt alates 1. jaanuarist 2026, mis annab ehitussektorile piisavalt aega standardi EVS 842 täiendustega tutvumiseks ja üleminekuks. Lisas 1 sätestatakse liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed. Piirtasemed kehtestatakse lisade kohaselt elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, koolieelsetele lasteasutustele ja hoolekandeasutustele. Võrreldes varasemaga ei kehtestata määrusega enam norme majutusasutustele, tervishoiuasutustele, büroo- ja haldushoonetele, spordirajatistele, kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Määrusega kehtestatakse normid üksnes neile hoonetele, kus viibitakse pidevalt (elamud) ning kus viibivad haavatavamad grupid (lapsed, haiged, eakad ja puudega inimesed). Eelnimetatud hoonetele, mis võrreldes kehtiva korraga määruse tekstist välja jäävad, kehtib jätkuvalt valdkonda reguleeriv standard EVS 842, milles on esitatud liiklus- ja tehnoseadmete müra numbrilised väärtused klasside kaupa, mida on rangelt soovituslik planeerimisel, ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel järgida. Täpsem selgitus lisaga kehtestatavate müra normtasemete kohta on leitav § 3 juures. Lisas 2 sätestatakse helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid ning viidatakse valdkonda reguleerivatele standarditele, mis panevad paika mõõtmis- ja hindamistehnilised nüansid. Lisas 3 sätestatakse madalsagedusliku müra hindamise kord. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini siseruumide mürale kehtinud tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud määruses nr 42 sätestatud nõuded kehtestatakse õigusselguse parandamise eesmärgil uuesti ning nende mõju ei hinnata. Uute nõuete eesmärk on paremini ohjata keskkonnamüra, vähendada tervisekoormust ja luua tervist toetav elukeskkond. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, keskkonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjuvaldkonda, siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU MAJANDUSELE  6 Sihtrühm: kogu elanikkond, hoonete omanikud ja haldajad (sh korteriühistud), arendajad, projekteerijad, arhitektid, ehitajad ja akustikainsenerid (normide kavandamine, modelleerimine). Järgnevalt on välja toodud sihtrühmale avalduv sotsiaalse ja majandusliku mõju detailne kirjeldus ning peatüki lõpus koondhinnang inimesele ja ettevõtjatele. Muudatus 1: normide fookus on edaspidi ainult elamutel, õppeasutustel, koolieelsetel lasteasutustel ja hoolekandeasutustel. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse muudatus, mille kohaselt kehtestatakse müra normtasemed üksnes hoonetele, kus inimesed viibivad pidevalt ja kuuluvad müra suhtes haavatavasse sihtrühma (lapsed, eakad, haiged, puudega inimesed), aitab suunata õiguskaitset sinna, kus see on tervise seisukohast kõige olulisem. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal üldhariduskoole 472, koolieelseid lasteasutusi 528 ja huvikoole 849.9 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendus- ja perekodusid 39, üldhooldusteenust pakkus 180 ja erihoolekandeteenust 152 teenuseosutajat.10 2021. aasta rahvaloenduse järgi elasid 29,3% Eesti elanikest eramajades ja 68,9% korterites, sh ridaelamutes ja paarismajades.11 Muudatus on kooskõlas WHO 2018. aasta soovitusega12, mille kohaselt tuleb eriliselt kaitsta magamis-, õppimis- ja taastumiseks kasutatavaid ruume, kuna liigne müra võib põhjustada häiritud und, keskendumisraskusi, ärevust ja laste arenguhäireid ning suurendada südame- veresoonkonnahaiguste riski pikaajalisel kokkupuutel. Määrusest jäetakse välja müra negatiivsetest mõjudest vähem puudutatud hoonetüübid (bürood, äri- ja kaubandushooned, majutusasutused jms). Selle tõttu ei vähene märgatavalt elanike kaitse, sest nendes hoonetes viibivad inimesed lühema aja või valikuliselt ja seal kehtib jätkuvalt EVS 842 standard, mida ehitussektor projekteerimisel, ehitamisel ja ehitusjärelevalves arvestab. Terviseameti andmetel on määrusest väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023– 2025 olnud üsna marginaalne, keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest.13 Tegemist on üksikute kaebustega, peamiselt kinos, majutusasutustes ja laste mängukeskustes (liiga vali heli). Seega on muudatusest mõjutatud lisaks elanikkonnale kõik reguleerimisalast väljajäetavate hoonete (büroohooned, äri- ja kaubanduskeskused, teenindusettevõtete pinnad, majutusasutused ja muud avaliku külastusega hooned, mis varem olid määruses nimetatud) omanikud, valdajad ja haldajad, samuti arendajad ja kinnisvaraarenduse ettevõtted, kes neid hooneid planeerivad või arendavad, ning projekteerijad ja ehitusettevõtted. Kuna nimetatud hoonetüüpidele ei kehtestata enam riiklikke siseruumide mürapiirtasemeid ministri määruse tasandil, vaid eeldatakse EVS 842 standardile tuginemist hea ehitustava alusel, väheneb neil otsene regulatiivne ja halduskoormus (sh kohustus järgida eraldi numbrilisi piirtasemeid ja järelevalvemenetlusi) ning võivavad väheneda ka tööjõukulud, mis seni kaasnesid normidele vastavuse tõendamisega. Muudatus 2: eristatakse müra normtasemeid olemasolevatele (leebemad) ja uutele (kohati rangemad) hoonetele. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse kohaselt kehtestatakse rangemad müra piirtasemed uutele hoonetele, kus on tehniliselt ja majanduslikult võimalik tagada parem heliisolatsioon ja madalam müratase juba projekteerimisel. Olemasolevatele hoonetele kehtivad leebemad piirväärtused, et vältida ülemäärast kohustust või vajadust kulukate ümberehituste järele. 9 Statistikaamet, 2025. Haridus | Statistikaamet. 10 Hoolekandestatistika 2025, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 11 Statistikaamet, 2022. Eluruumid ja eluruumidega hooned | Statistikaamet. 12 Environmental noise guidelines for the European Region. 13 Terviseamet, 2025.  7 Selline eristamine tagab tõhusama kaitse tulevikus, eriti uusarendustes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes. Samas väldib eristamine ebamõistlikku koormust olemasolevate hoonete haldajatele või kohalikele omavalitsustele (nt koolide või hoolekandeasutuste puhul). Eristamine aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja rahalist koormust elanikele, kuna olemasolevate hoonete nõuete karmistamisest hoidumise tõttu ei teki inimestele täiendavaid väljaminekuid (nt seoses heliisolatsiooni parandamisega – põrandate, seinade ja lagede vaheliste tarindite muutmisega seotud tööd ja materjalide soetamisega seotud kulud), samas jäävad kehtima piisavalt ranged müranormid, mis tervist kaitsevad. Madalam müratase uutes hoonetes toetab und, õppimist ja tervist, tõstab elukvaliteeti ning võib pikemas vaates vähendada mürast tingitud kaebusi ja tervishoiusüsteemi koormust. Müra vähendamine võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu ka tervishoiu- ja tööjõukuludelt. Lisaks võib müra vähenemine toetada kinnisvara väärtuse tõusu. Muudatus mõjutab ka kõiki kinnisvaraarendajaid, projekteerijaid, arhitekte ja akustikainsenere, kes peavad arvestama mõneti rangemate normtasemetega uusehitiste puhul. Seega on ebasoovitavaks mõjuks üleminekuperioodil ajutine töömahu kasv, kuid arvestades tänapäevast ehitustava ja projekteerimispraktikat, saavutatakse nõutavad normid sageli juba praegu, mistõttu töömahu kasv on pigem ebatõenäoline ja vähese ulatusega. Muudatus 3: lubatavad müra normtasemed viiakse kooskõlla valdkonda reguleeriva kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Määruse lisas 1 kehtestatud liiklusmüra ja tehnoseadmete müra piirtasemed uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele viiakse kooskõlla äsja valminud Eesti standardiga EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mis on ehitussektoris laialdaselt kasutusel. Standardis esitatud müratasemed kajastavad rahvusvahelist praktikat ja teaduspõhiseid soovitusi, mis arvestavad nii inimese tajutavat häirivust kui ka mõju tervisele ja heaolule. Selle muudatuse mõju on positiivne, kuna: 1) määruses sisalduvad numbrilised piirväärtused (lisa 1 tabelites 1 ja 2) muutuvad üheselt mõistetavaks ja kooskõlalisteks ehitusvaldkonna üldkasutatava standardiga EVS 842; 2) suurenevad võimalused elanike ja haavatavate gruppide õiguskaitseks, sest määrus sätestab siduvad piirväärtused (mitte pelgalt soovituslikud juhised); 3) tänapäevaste ja kohati karmimate normide rakendamine aitab veel paremini ennetada mürast põhjustatud unehäireid, väsimust, keskendumisprobleeme ja stressi. Kuna normtasemed on valitud EVS 842 A2 klassi alusel, mis tasakaalustab terviseohutuse vajaduse ja ehituslikud võimalused, on tagatud ka proportsionaalsus ja teostatavus – uutele hoonetele kehtivad rangemad nõuded, olemasolevatele mõõdukamad. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus EVS 842 standardit kasutatakse juba laialdaselt. Mis puudutab eelnõus esitatud liiklusmüra norme uutele hoonetele, siis on need kooskõlas EVS standardiga 842:2003 ning projekteerimisel on neid norme juba praegu kasutatud ja selle järgi ka hooneid ehitatud. Standardi uusversioonis nõudeid liiklusmürale põhimõtteliselt muudetud ei ole, mistõttu uutele hoonetele ehitiste maksumus suureneda ei tohiks. Samuti ei ole standardi uusversioonis nõudeid tehnoseadmetele muudetud, v.a elamutes (30 dBA asemel 28 dBA). See võib suurendada ehitusmaksumust selle võrra, et tuleb paigaldada rohkem mürasummuteid või valida vaiksemad seadmed. Lisatud mürasummutite maksumus jääb paarisaja eurot vahemikku ning ei tohiks olla takistuseks, kui sundventilatsiooniga ruumides tagatakse inimeste elutegevuseks praegusega võrreldes normaalsemad tingimused. Muudatus 4: olmemüra vähendamiseks nõutakse üleminekuajaga akustikastandardi heliisolatsiooninõuete järgimist, mistõttu eeldatakse olmemüra kaebuste vähenemist tulevikus ja vaiksemat elukeskkonda.  8 Muudatus mõjutab eelkõige elanikkonda, korteriühistuid ning elamute ja ühiskasutusega hoonete omanikke, aga ka arendajaid ja projekteerijaid. Muudatuse eesmärk on tõhustada kaitset inimtegevusest tuleneva olmemüra vastu (näiteks naabrite jutuajamine, televiisor, kodumasinad, remont jm). Eelnõus sätestatud tingimus puudutab uute elamute ja ühiskasutusega hoonete ehitamist ning olemasolevate hoonete olulist rekonstrueerimist. Oluline rekonstrueerimine selle määruse kontekstis tähendab eelkõige piirdekonstruktsioonide muutmist, mitte aga väiksemaid rekonstrueerimistöid nagu akende vahetus või fassaaditööd. See tähendab, et kui eraisik hakkab tegema väiksemat remonti kodus, siis nõue ei rakendu, aga kui hakatakse täielikult renoveerima nt vana korterelamut (piirdekonstruktsioonide muutmisega), siis tuleks ka hoone heliisolatsiooni vastavalt EVS 842 standardis toodud juhiste kohaselt parandada. Mõju on otseselt seotud inimeste elukeskkonna kvaliteediga, sest: 1) olmemüra on Eestis kasvav probleem, millega puutub kokku suur hulk elanikke, eriti korterelamutes ja tiheasustusega piirkondades; 2) kaebused Terviseametile on sagenenud14, sealhulgas uutes majades, kus heli levik seinte ja lagede kaudu häirib igapäevaelu; 3) aina rohkem on inimesi, kes töötavad kodukontoris, kus keskendumine ja rahulik keskkond on töövõimekuse ja vaimse tervise seisukohast hädavajalikud. Määruses sätestatud viide standardile EVS 842 loob selge aluse akustiliste nõuete rakendamiseks projekteerimisel ning võimaldab objektiivset kontrolli mõõtmistega. Kuna tegemist pole uue nõudega, vaid kehtiva sätte ajakohastamisega, on muudatuse mõju proportsionaalne ja suunatud kvaliteedi parandamisele. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus EVS 842 standardit kasutatakse juba laialdaselt. Näiteks kui vahelae heliisolatsiooni parandamine maksab 100–120 €/m² (ehk ühe 60 m² korteri puhul ligikaudu 6000–7000 €), tekib see kulu juhul, kui plaanitakse teha niikuinii suuremahulist rekonstrueerimist. Uued nõuded ei too seda kulu iseenesest juurde, vaid suunavad olemasolevaid töid kvaliteetsema tulemuseni. Heliisolatsiooni osas avaldub mõju eelkõige kergkonstruktsioonis vahelagedele, mille puhul lihtsamad lahendused ei pruugi tagada piisavat tulemust. See puudutab vaid elamuid, eelkõige puitehitisi, mille osakaal Eestis on võrreldes kivist ja betoonist ehitistega madal (alla 5% rida- ja korterelamutest). Eeldatavad positiivsed mõjud: 1) olmemüra kaebuste ja häirituse vähenemine tulevikus; 2) rahulolu kasv elukeskkonna kvaliteediga; 3) olmemüra probleemide ennetamine projekteerimise ja ehituse varajases faasis; 4) teadlikkuse kasv ehitussektori ja korteriühistute hulgas akustikast kui elukvaliteedi osast. Mõju koondhinnang inimesele Määrus keskendub haavatavatele sihtrühmadele (nt lapsed, eakad, haiged), mõjutab kogu elanikkonna elukeskkonna kvaliteeti ning aitab ennetada mürast tingitud terviseprobleeme. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest inimesed puutuvad sisemüraga kokku regulaarselt, kuid mitte igapäevase probleemina. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatused ei kehtesta uusi kohustusi olemasolevatele hoonetele ja arvestavad proportsionaalsuse põhimõtet. Sihtrühma suurus on väga suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat kasutajaskonda korterelamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Kokkuvõttes on mõju elanikkonnale oluline ja pikaajalise positiivse toimega. Mõju koondhinnang ettevõtjatele 14 Terviseamet, 2025.  9 Mõju ehitus- ja arendussektorile on mõõdukas, sest määruses viidatud standardid on juba praktikas kasutusel ning muudatused ei too kaasa uusi põhimõttelisi kohustusi. Mõju on tuntavam kergkonstruktsiooniliste elamute puhul (nt puithooned), kuid nende osakaal on alla 5% ning sobivad tehnilised lahendused on turul juba olemas. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna normidega tuleb arvestada uusehituse ja suuremahulise rekonstrueerimise korral. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest lisakulud tekivad vaid juhul, kui tehakse niikuinii suuremahulisi töid. Sihtrühma suurus on suur, hõlmates projekteerijaid, arendajaid, ehitajaid ja akustikainsenere. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Sihtrühm: Terviseamet Eelnõu muudatuste rakendumisel jääb Terviseametile riikliku järelevalve roll, kuid nõuete ajakohastamise tulemusena kaasneb asutusele kohustus kohandada järelevalveprotsessi vastavalt muutustele ning sellega kaasnevalt teha vastavad muudatused ka järelevalve infosüsteemis (vt ptk 5). Määrusest väljajäetavate hoonete liikide suhtes (nt büroohooned, kaubanduspinnad, majutusasutused) ei pea asutus edaspidi järelevalvetoiminguid tegema, mistõttu võib sellega seonduvalt eeldada kulude kokkuhoidu ühe kontrolli tegemisel umbes 150 euro15 ulatuses, kuid arvestades, et väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023–2025 on olnud marginaalne (keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest16), siis olulist kulude kokkuhoidu ei teki. Samas väheneb nendes hoonetes järelevalve ja kaebuste käsitlemise halduskoormus. Siduvate piirtasemete harmoneerimine standardiga EVS 842 lihtsustab järelevalveasutuste (Terviseamet; KOVi tasandil ehitus- ja keskkonnaüksused) tööd: mõõtmistulemuste tõlgendamine ühtlustub, vaidluste arv võib langeda ning menetlused muutuda kiiremaks ja selgemaks. Uute hoonete puhul, kus kehtestatakse rangemad müra normtasemed, võib Terviseametil ajutiselt suureneda nõustamis- ja selgitustöö maht. Samuti võib üleminekuperioodil ajutiselt suureneda esitatavate kaebuste arv, kuid seda leevendab järkjärguline kohaldumine ja selge kommunikatsioon. Lisaks tugevdab määruses esitatud viide standardile EVS 842 võimalusi objektiivseks kontrolliks ja järelevalvemenetluse kvaliteediks, eriti olmemüra puhul, kus kaebused on sagenenud17 ka uutes hoonetes. Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju hinnanguliselt väike ja ajutine. Sihtrühm: KOV-id KOV-ide valduses on hoonetüübid, mis määrusest välja jäävad (nt tervishoiuasutused), millega seoses väheneb halduskoormus, kuna kaob vajadus rakendada eraldi määrusest tulenevaid numbrilisi piirtasemeid. Muudatused mõjutavad ka KOV-ide hallatavaid või rahastatavaid asutusi (nt koolid, koolieelsed lasteasutused, hoolekandeasutused), kus uute hoonete planeerimisel või olulise rekonstrueerimise korral tuleb arvestada akustikanõuetega. Muudatused suurendavad vajadust projekteerimistingimuste täpsuse, ruumilahenduste ja standardite järgimise jälgimise järele, eriti juhul kui KOV on ise tellija või hoone omanik. Kokkuvõttes on muudatuste mõju KOVidele väike kuni mõõdukas – teatud juhtudel väheneb halduskoormus, teistes lisandub vajadus standardite rakendamiseks uutes või 15 Terviseameti tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord ja hinnakiri–Riigi Teataja. 16 Terviseamet, 2025. 17 Terviseamet, 2025.  10 rekonstrueeritavates hoonetes. Muudatused ei too kaasa märkimisväärseid lisakulusid ega kohanemisraskusi. KESKKONNAMÕJU Sihtrühm: keskkond ja kaudselt kogu elanikkond Muudatus: lubatavad müra normtasemed viiakse kooskõlla valdkonda reguleeriva kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Nõuded kehtivad juba praegu, aga muutuvad mõnevõrra karmimaks (uutele projekteeritavatele ja ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele). See tähendab, et ka planeerijad ja ehitajad on motiveeritud veel rohkem ja paremini tegelema väliskeskkonna müraga, st uute müra nõuete kohaselt planeerima ja nõudeid ehitusprojektides arvestama ehk näiteks väliskeskkonna müra tiheasustusaladel ja linnades vähendama (nt liikuvuse arendamise kaudu, mis vähendab autoliiklust, toetab jalgsi ja jalgrattaga käike ning ühistransporti, samuti müratõkkelahenduste kasutamine), mis omakorda vähendab keskkonna jalajälge (müra ja õhusaaste). Keskkonnamõju ulatus on kaudne, kuid suundumus on positiivne. Mõju avaldub pikaajaliselt ja eeldab, et määruse sisu jõuab järjepidevalt ka ruumiliste otsusteni. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse ajakohastamisega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 3750 eurot (IT-arendused). Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Heliisolatsiooninõuete rakendamisega tuleb 60-ruutmeetrise nõuetele mittevastava korteri puhul arvestada maksumusega suurusjärgus 6000–7000 € (+ km) (korteritevahelise vahelae või seinakonstruktsiooni parandamine 100–120 €/m2). Võrreldes kehtiva korraga ei ole tegemist oluliselt suurema kulutusega kui praegu rekonstrueerimisel ja heliisolatsiooni parandamisel tegema peaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Jõustumisaeg on seotud uue rahvatervishoiu seaduse jõustumise ajaga. Määruse § 5 heliisolatsiooni nõue jõustub uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul 1. jaanuaril 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada avalikule sektorile ja ehitussektorile mõistlik aeg, et tutvuda standardi EVS 842 täpsustustega, olukord turul üle hinnata ja vajaduse korral rakendada meetmeid heliisolatsiooni parandamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Akustinainsener OÜ-le, Akukon Eesti OÜ-le, Kajaja OÜ-le ja FIE-le Linda Madalik.  EELNÕU 18.07.2025 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalministri määrus „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 alusel ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab müra normtasemed ning ultra- ja infraheli piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, samuti neis helirõhu ning ultra- ja infrahelitasemete mõõtmise meetodid. (2) Määruse nõuetega tuleb arvestada planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, meelelahutusürituste korraldamisel, müratekitavate tehnoseadmete ja -süsteemide paigaldamisel ühiskasutusega hoonetesse ja tööstusettevõtetesse, elamutesse ja nende territooriumile. § 2. Müra normimise lähtealused Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) ajavahemikust: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00); 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, meelelahutuspaigad, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, tehnoseadmed ja -süsteemid; 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra. § 3. Müra normtasemete liigitus (1) Piirtase on müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. (2) Madalsagedusliku müra häirivustase on madalsagedusliku müra helirõhutase 1/3 oktaavribade kesksagedustel, mille ületamine võib põhjustada häirivust. § 4. Liiklusmüra ning tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed (1) Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada määruse lisa 1 tabelis 1 sätestatud piirtaset.  2 (2) Tehnoseadmetest ja -süsteemidest põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada määruse lisa 1 tabelis 2 sätestatud piirtaset. (3) Tehnoseadmed ja -süsteemid on hoonete tehnosüsteemid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või piirnevate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. § 5. Nõuded heliisolatsioonile Eeldatakse, et inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitistes vastab nõuetele, kui elamute ja ühiskasutusega hoonete ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel, eelkõige piirdekonstruktsioonide muutmisel, on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded, juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi määramisest. § 6. Ultra- ja infraheli (1) Tehnoseadme ja -süsteemi paigaldamisel ja hooldamisel tuleb tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. (2) Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirtasemed kehtivad ööpäev läbi. (3) Püsiva tasemega ultraheli helirõhutaseme Lp või muutuva ultraheli ekvivalentse helirõhutaseme Lp,eq,T piirtase 1/3-oktaavriba kesksagedusel 20–25 kHz on 70 dB ja kesksagedusel üle 25 kHz on 100 dB. (4) Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirtase on 85 dB. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui mõõdetud heli sageduskorrektsioon toimub vastavalt standardi EVS-ISO 7196 nõuetele. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded ei käsitle: 1) ultraheli, mis levib kõvakeha kaudu; 2) ultraheli, mis mõjub inimesele raviprotseduuri ajal; 3) looduslikku infraheli. § 7. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise kord (1) Määruses käsitletud müra hinnatakse ja parameetreid mõõdetakse vastavalt lisades 2 ja 3 sätestatud mõõtemeetoditele ja nõuetele. (2) Mõõtmise teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus. (3) Kui müra piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. (4) Madalsagedusliku müra häirivustaseme hindamisel lähtutakse lisas 3 sätestatud nõuetest. § 8. Jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal.  3 (2) Määruse §-i 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastal. Lisa 1. Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed Lisa 2. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid Lisa 3. Madalsagedusliku müra hindamine (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määrus nr „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 1 Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed 1. Tabelis 1 on kehtestatud liiklusmüra piirtasemed A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LpA,max. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajaduse korral kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, näiteks mõõtmisi 1/3 oktaavribades. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aasta läbi või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tabel 1. Liiklusmüra piirtasemed Hoone ja ruum Müra Müra normtasemed normtasemed hoonetele ja hoonetele ja ruumidele, mis on ruumidele, mille projekteeritud, projekteerimine, ehitatud või ehitamine või rekonstrueeritud oluline enne määruse rekonstrueerimine jõustumist toimub pärast määruse jõustumist 1. Elamu LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 1.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval, 30 öösel 1.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel LpAF,max (dB) LpAF,max (dB) 451 öösel 451 öösel 2. Kool ja muu õppeasutus LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.1. Klass, õppekabinet, lugemissaal, muu 40 päeval 35 päeval õpperuum LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste 35 päeval 30 päeval klassiruum, muusikaklass LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 2.3. Saal, aula 40 päeval 35 päeval 3. Koolieelne lasteasutus LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 3.1. Rühmaruum 40 päeval 35 päeval 3.2. Magamisruum 35 päeval 35 päeval 30 öösel 30 öösel  Hoone ja ruum Müra Müra normtasemed normtasemed hoonetele ja hoonetele ja ruumidele, mis on ruumidele, mille projekteeritud, projekteerimine, ehitatud või ehitamine või rekonstrueeritud oluline enne määruse rekonstrueerimine jõustumist toimub pärast määruse jõustumist LpA,max (dB) LpA,max (dB) 1 45 öösel 451 öösel 4. Hoolekandeasutus LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) 4.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval 35 öösel 4.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel LpAF,max (dB) LpAF,max (dB) 451 öösel 451 öösel 1 Nõuet kohaldatakse magamisruumidele tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt viis liiklusjuhtumit, mille puhul müra maksimaalne tase LpAF,max on ületatud. 1.1. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. 2. Tabelis 2 on kehtestatud tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena. Lubatud maksimaalne helirõhutase LAFmax,T / LAF,max,nT on 5 dB võrra kõrgem kui tabelis esitatud LAeq,T väärtus, kui ei ole sätestatud teisiti. C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on kehtestatud madalsagedusliku müra hindamiseks (vastav väärtus ei tohi olla suurem kui 20 dB võrreldes A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega). 2.1. Elamutes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamistubades tagatakse ööpäevaringselt ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele. Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes  Hoone ja ruum Müraallikas Müra Müra normtasemed normtasemed hoonetele ja hoonetele ja ruumidele, mis ruumidele, mille on projekteerimine, projekteeritud, ehitamine või ehitatud või oluline rekonstrueerit rekonstrueerimine ud enne toimub pärast määruse määruse jõustumist jõustumist 1. Elamu Elu- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 28 magamistuba LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 50 LpA,max (dB) 35 LpA,max (dB) 35 Tööstusettevõtted, kaubandus- ja LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) teenindusettevõtted päeval 30 päeval 30 öösel 25 öösel 25 LA,max (dB) LA,max (dB) öösel 40 öösel 35 2. Kool ja muu õppeasutus 2.1. Klass, Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 35 LpA,eq,T õppekabinet, (dB) lugemissaal, muu 33 õpperuum 2.2. Nägemis- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T kuulmispuudega 30 (dB) õpilaste 30 klassiruum, muusikaklass 2.3. Saal Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 33 3. Koolieelne lasteasutus Rühma- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30 magamisruum LAFmax,T (dB) 33 4. Hoolekandeasutus Elu- ja Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30 magamistuba LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 50 LpA,max (dB) 35 LAFmax,T (dB) 35 Tööstusettevõtted, kaubandus- ja LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB) teenindusettevõtted päeval 30 päeval 30 öösel 25 öösel 25 LA,max (dB) LpA,max (dB) öösel 40 öösel 35 2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides. 2.3. Elamus või elamu läheduses paiknevate meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemetega. 2.4. Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi: Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, 100 dB; Helirõhu maksimaaltase LpAmax, 115 dB. 2.5. Elamute ja ühiskasutusega hoonete elu- ja magamistubades ja õppeasutuste õpperuumides on lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB. 2.6. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.  Sotsiaalministri määrus nr „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2 Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid 1. Eeldatakse, et mõõtmised on nõuetekohased, kui helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standardisarjale EVS-EN 61672, standardile EVS-EN IEC 60942 ja standardisarjale EVS-EN 61260. 2. Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse täpsusklassi 1 seadmetega vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. 3. Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vastavalt mõõtestandardi või muu samaväärse dokumendi nõuetele. 4. Eeldatakse, et müra mõõtmised ja hindamised on nõuetekohased, kui need tehakse asjassepuutuvate Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt. 5. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui liiklusmüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. 6. Eeldatakse, et tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud ning äri- ja kaubandustegevuse helirõhutasemete mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. Helirõhu ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud helirõhutasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt viie kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal. 7. Eeldatakse, et tehnoseadmete ja -süsteemide helirõhutasemete mõõtmised ja arvutused on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-EN ISO 16032, EVS-EN ISO 10052 ja EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 8. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra sagedusvahemiku 10–200 Hz mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 9. Helirõhutaseme mõõtmise kestus valitakse vastavalt mõõtemeetodile. Muutuva iseloomuga müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel. 10. Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod. Mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetega. 11. Infra- ja ultraheli helirõhutasemete mõõtmisel kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Usaldusväärsust ja reprodutseeritavust eeldatakse, kui mõõtmise metoodika vastab standardile EVS-ISO 7196. 12. Eeldatakse, et müra hinnatud taseme määramine, sealhulgas ekvivalenttaseme arvutamine, tonaalsuse ja impulssmüra parandused ning ajavahemikupõhised keskmistamised on nõuetekohased, kui need tehakse standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS- ISO 1996-2 kohaselt.  Sotsiaalministri määrus nr „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 3 Madalsagedusliku müra hindamine Tabel 1. Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides 1/3 oktaavriba kesksagedus, Hz Helirõhutase Lp,eq, dB 10 95 12.5 87 16 79 20 71 25 63 31.5 55.5 40 49 50 43 63 41,5 80 40 100 38 125 36 160 34 200 32 Madalsagedusliku müra hindamist 1/3 oktaavribade kesksagedustel kasutatakse juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi, kuid mõõdetud müratase ei ületa määruse lisa 1 tabelis 2 kehtestatud piirtaset või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab määruse lisa 1 tabelis 1 nimetatud arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist. Kui müraallikaks on elamu tehnosüsteemid (nt küttesüsteem), tuleb müravastaste meetmete rakendamisel olemasolevates hoonetes arvestada tehniliste ja majanduslike võimalustega. Tabelis 1 nimetatud helirõhutasemed 1/3 oktaavribade kesksagedustel ei ole aluseks ehitiste projekteerimisel, mistõttu ei saa neid kasutada uute ehitiste müranõuetele vastavuse kontrollimisel. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra mõõtmised on nõuetekohased, kui need tehakse vastavuses standardiga EVS-ISO 1996-2 või EVS-EN ISO 16032. Madalsageduslikku müra võib mõõta ja hinnata kitsamas sagedusdiapasoonis, kui on sätestatud lisa 3 tabelis 1 (nt sagedusdiapasoonis 31,5–200 Hz). Mõõtmise protokoll peab sisaldama mõõtmistulemuste täpsuse hinnangut vastavalt mõõtemetoodikas sätestatud tingimustele. Saatja: "Andres Aavik" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Re: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Kuupäev: 2025-08-07 13:24 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan EKFL ja EEEL arvamuse ja ettepanekud seoses Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõuga. Lugupidamisega Andres Aavik EKFL juhatuse liige On 28. Jul 2025, at 16:21, Eesti Kinnisvarafirmade Liit <[email protected]> wrote: Head EKFL liikmed! Edastan EKFL-ile arvamuse avaldamiseks saadetud Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu. Arvamuse avaldamise tähtajaks on kuni 07.08.2025. Lugupidamisega Tõnis Rüütel Tegevdirektor Eesti Kinnisvarafirmade Liit/ Association of Real Estate Companies of Estonia Kiriku 6, Tallinn Tel: +372 641 1516 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.ekfl.ee <http://www.ekfl.ee/> From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, July 28, 2025 15:35 To: Eesti Linnade ja Valdade Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Tallinna Tehnikaülikool <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Tartu Ülikool <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Arhitektide Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Ehitusettevõtjate Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Kinnisvarafirmade Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Planeerijate Ühing <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Ehitusinseneride Liit <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Akustikainsener OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Akukon OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kajaja Acoustics OÜ <[email protected] <mailto:[email protected]> >; FIE Linda Madalik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 11. augustiks Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0084a31-bb46-4fb7-bcd8-0b5293df80db Pealkiri: Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ eelnõu Registreerimise kuupäev: 28.07.2025 Registreerimise number: 1.2-2/71-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.sm.ee/> www.sm.ee