Teie 11.07.2025 nr 1.2-3/1855-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 01.08.2025 nr 5.2-2/18566-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks Riigieelarve seaduse
muutmise seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised olulisemad
tähelepanekud:
1. Vastavalt põhiseaduse §-le 65 võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise
aruande (punkt 6). Põhiseaduse § 104 järgi saab ainult Riigikogu koosseisu
häälteenamusega vastu võtta ja muuta riigieelarvet (punkt 11). Leiame, et
Rahandusministeeriumi poolt esitatud riigieelarve seaduse muutmise ettepanek vajab
põhiseaduspärasuse analüüsi minimaalselt järgmises punktis.
Rahandusministeerium teeb tekkepõhisest arvestusprintsiibist tulenevalt, riigieelarves ja
selle täitmises kajastatud andmete õigsuse tagamiseks, ettepaneku anda eelnõuga
võimalus erandkorras riigieelarve korrigeerimiseks pärast eelarveaasta lõppemist.
Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 115 võib valitsuse ettepanekul Riigikogu eelarveaasta
kestel vastu võtta lisaeelarve. Sama paragrahvi kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta
seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Leiame, et antud ettepanek on põhimõtteliselt läbi mõtlemata ja mõjud analüüsimata.
Seletuskirjas ütleb Rahandusministeerium, et aastane riigieelarve kehtib seega veel kaks
kuud pärast kalendriaasta lõppu vaatamata sellele, et eelarveaasta lõppeb 31. detsembril.
Kahtleme kas ettepanek vastab põhiseaduses sätestatule ning leiame, et see tooks kaasa
oluliselt mastaapsemaid muudatusi senistes praktikates (kas siis näiteks kõiki kulusid
võiks teha kaks kuud kauem kui riigieelarve kehtib ning millist mõju omab see muudatus
ülekandmise regulatsioonile).
Kui Rahandusministeeriumi poolt kirjeldatud probleem on reaalselt eksisteeriv, siis tuleb
see lahendada teisiti, nt volitusnormiga eelarve täitmise hälbimiseks eelarvest (nt
arvestuslike kulude analoogia, kus on teatud tingimustel lubatud kulutada enam). Veel
enam, riigieelarve on tekkepõhine olnud aastaid, tänaseks peaks asutustel eksisteerima
võimekus oma tegevust ja finantse tekkepõhisest loogikast planeerida ja selliseid
probleeme vältida. Auditite käigus tuvastatud probleemid ilmnevad tihtipeale hiljem kui
kaks kuud pärast kalendriaasta lõppu, seega antud muudatusettepanek nendele
lahendust ei paku ja kas peakski – kui toimetad valesti, siis tuleb osata selgitada ja võtta
vastutus.
2. Rahandusministeerium on teinud ettepaneku riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks
muuta seaduse pilti ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks anda ministrile õiguse muuta
riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailse
majandusliku sisu liigendust programmi tegevuse kogumahtu muutmata ning oma
valitsemisala riigiasutuste eelarveid valitsemisala kogukulude mahtu muutmata.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Ebaselgeks jääb, mida on mõeldud detailse majandusliku sisu liigenduse all – kas mõte
on, et programmi tegevuse eelarve raames võib majanduslikku sisu muuta?
Iga rida, mis on seaduses peaks olema siduv limiit, mis kuulub täitmisele (välja arvatud
tuludest sõltuvad ja arvestuslikud kulud, millele kehtib oma regulatsioon). Kui majanduslik
sisu on mõeldud praktikas ministri taseme otsuseks, siis ei ole mingit põhjust ega juriidilist
loogikat neid ridu riigieelarve seaduses kajastada. Majandusliku sisu võib sel juhul
kajastada seletuskirjas ja ministrid allkirjastavad oma valitsemisala eelarve, sh
majandusliku sisu avalikustades vastava info kodulehel. Koostada detailne riigieelarve,
mida tegelikult Riigikogu ei otsusta, luua uus koormav regulatsioon (muudatuste põhjuseid
selgitada ja kodulehel avalikustada) ei kasvata kuidagi riigieelarvest aru saamist ja on
näiline Parlamendi rolli tugevdamine eelarveprotsessis.
Leiame, et õigusselguse huvides oleks otstarbekas taastada olukord, kus riigieelarves on
sätestatud vaid siduvad limiidid ning kõik, mille osas otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel
või ministritel on seletuskirja küsimus.
3. Rahandusministeerium osundab kavatsusele seaduse pildis välja tuua 1 mln euro piiri
ületavad arvestuslikud kulud. Leiame, et õiguslikku analüüsi vajaks, kas kõik arvestuslikud
kulud (st milline kulu on arvestuslik ja milline mitte) peaks olema otsustatud Riigikogu
poolt, kuna sellega antakse muuhulgas õigus kulutada enam kui planeeritud. Kus
fikseeritakse ja kes otsustab väiksemamahulised arvestuslikud kulud, see tähendab
milline üldse on arvestuslike kulude nimekiri?
4. Riigieelarve seaduse seletuskirja Joonisel 2 osundab Rahandusministeerium kavatsusele
seaduse pildis eristada edasiantavad maksud – oleme seisukohal ja kasutame siinkohal
võimalust selle esile toomiseks, et riiklik vanaduspension ei ole edasiantav maks
vaidlustamata seejuures ilmselgelt riikliku vanaduspensioni eraldi reana esitamise
vajadust riigieelarves.
Riigieelarve seaduse § 32 lõike lõike 3 kohaselt riigieelarves nii tulu kui ka kuluna
planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis
määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule
laekumisele. Rahandusministri 27. detsembri 2021. aasta määruse nr 50
"Eelarveklassifikaator" Lisa 3 punkti 1.3 kohaselt kasutatakse sotsiaalmaksu edasi
kandmisel õigusaktis määratud isikule liiki 51.
Kui edasiantava maksuna on loogiline käsitleda nt Maksu- ja Tolliameti poolt kogutavat
tulumaksu, millest osa kuulub õigusaktide kohaselt kohalikele omavalitsusele (avalik-
õiguslik juriidiline isik) või sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa edasi andmist
Tervisekassale (avalik-õiguslik juriidiline isik), siis Sotsiaalkindlustusamet maksab oma
eelarvest pensioni füüsilistele isikutele, mitte ei anna edasi maksu. Leiame, et liik 51 tuleks
asendada liigiga 10 ning sotsiaalmaksust makstav pension ei ole edasiantav maks. On ju
teada, et tegelik elu just nii käibki, kuid aasta lõpus teeb Riigi Tugiteenuste Keskus
tarbetuid korrigeerimiskandeid liigi muutmiseks. Ühtlasi on sotsiaalmaksust makstava
pensioni ja mitte sotsiaalmaksust makstava pensioni kohta kasutusel eraldi kontod (4100
ja 4102), mistõttu on eraldi liigi kasutamine dubleeriv ja lisandväärtust mitte omav tegevus.
5. Rahandusministeerium kavandab eelnõu järgi muudatusi toetuste regulatsioonis. Teeme
ettepaneku tagasi pöörata 1. jaanuarist 2024 lühikese etteteatamisajaga jõustatud
kontoplaani muudatus, millega muudeti kontol 5526 kulude kajastamise loogikat - konto
valik sõltub hanke olemasolust, mitte majanduslikust sisust. Riik ei saa anda
sotsiaaltoetusi äriühingutele.
Muudatus tähendab ühtlasi, et teatud juhtudel ei ole võimalik ette prognoosida, kas kulu
tuleb kajastada majandamiskuluna või toetuse kontol, ehkki sisult on kulu sihtotstarve
sama (nt asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenuse puhul on kulusid, mis
2
majanduslikult sisult ei erine näiteks Eesti või Ukraina laps kes võivad teenust seejuures
saada samas asutuses, kuid seotud kulud kajastatakse eri kontodel kas kontol 41 või 55).
6. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata käibemaksu eraldi reana kajastamise otstarbekust
– ebaselge on käibemaksu kulu eraldi reana esitamise eesmärk, millist
juhtimisinformatsiooni see annab ja kes seda tarbib?
Tegevuspõhise eelarve kontekstis on oluline mõista teenuse tegelikku kulu ning tegelik
kulu sisaldab ka käibemaksu (riigiasutus sarnaselt ettevõttele käibemaksu tagasi ei küsi).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Evelina Teearu
5388 4274,
[email protected]
Kadri Maasik
5387 5798,
[email protected]
Triinu Sarapuu
5885 6337,
[email protected]
3