.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 11.08.2025 / 2-3/15-359 ;
Riigikantselei / 11.08.2025 / 7-1.2/25-01489
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik küsimus sotsiaalministrile
(KK 359)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 26.08.2025
Lisainfo: Põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 11.08.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Keit Kasemets
Riigikantselei
.08.2025 nr 2-3/15-359
Kirjaliku küsimuse edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister
Karmen Jollerile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun
saata DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Pr Karmen Joller Sotsiaalminister 11.08.2025 KIRJALIK KÜSIMUS Põhiõiguste ja -vabaduste rikkumisest Lugupeetud sotsiaalminister Minuni on jõudnud Eesti Vabariigi kodaniku pöördumine, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis viitavad võimalikele põhiõiguste ja -vabaduste ning Eesti ja Euroopa Liidu õiguse rikkumistele tervishoiuvaldkonnas. Aastatel 2010–2020 sai ta tunnustatud Eesti neuroloogi määratud ravi kliiniliste uuringute raames ravimitega, mida Tervisekassa (toonane Haigekassa) ei hüvitanud. Ravi rahastas ravimitootja. Enne iga ravikuuri sai patsient täieliku dokumentatsiooni ja andis teadliku nõusoleku. Ravimid olid raviarsti hinnangul vajalikud elukvaliteedi säilitamiseks ja terviseseisundi stabiliseerimiseks. Aastatel 2018–2020 peeti läbirääkimisi antud ravimi lisamiseks Tervisekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Ravim tunnistati raviarsti poolt eluliselt vajalikuks. Alates 2020. aastast sai patsient seda Tervisekassa kulul Seejärel teatas raviarsti assistent, et ravi jätkamiseks on vajalik COVID-19 vaktsineerimine. Sama arst oli 10 aasta vältel korduvalt kinnitanud vaktsineerimise vastunäidustusi patsiendi immuunsüsteemi eripära tõttu. Pärast vaktsineerimisest keeldumist ravi katkestati: ilma isikliku kontaktita arstiga, ilma kirjaliku otsuse või meditsiinilise põhjenduseta ja ilma alternatiivse ravita. Järgneva viie aasta jooksul ei ole patsiendile määratud varem tunnistatud eluliselt vajalikku ravi. Õiguslik alus Eesti Vabariigi põhiseadus: • § 16 — õigus elule; • § 28 (1) — igaühel on õigus tervise kaitsele; • § 28 (2) — riik tagab arstiabi tervise säilitamiseks. Patsiendi õiguste seadus: • § 11 — patsiendi õigus teadlikule nõusolekule ja keeldumisele; • § 13 — keeld ravi katkestamisest ilma meditsiinilise põhjenduseta. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus: • § 4 — riigi kohustus tagada arstiabi kättesaadavus; • § 6 — arstiabi osutamine meditsiiniliste näidustuste alusel. Euroopa Liidu põhiõiguste harta: • art 1 — inimväärikus; • art 3 — õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele; • art 35 — õigus ennetavale tervishoiule ja arstiabile. Seoses sellega palun Teil vastata alljärgnevatele küsimustele: Kas Tervisekassa tegevus eluliselt vajaliku ravi katkestamisel ilma kirjaliku otsuse ja patsiendiga konsulteerimiseta on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, patsiendi õiguste seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning Eesti rahvusvaheliste kohustustega Euroopa Liidu õiguse raames? Kas Eesti õigusaktid lubavad eluliselt vajaliku ravi katkestamist juhul, kui patsient keeldub mõnest muust meditsiinilisest protseduurist (näiteks vaktsineerimisest), mis ei ole otseselt seotud põhihaiguse raviga? Kas on läbi viidud sõltumatu audit või kontroll ravimitele eraldatud eelarve kasutamise üle juhtudel, kui ravi katkestatakse, kuid eelarverida säilib? Kuidas on Eestis reguleeritud farmaatsiaettevõtete rahastatud kliinilised uuringud ja kas nende tulemusi arvestatakse ravimihüvitiste otsustamisel? Kas sellistes olukordades on tagatud patsiendi kaitse majanduslike või juriidiliste kuritarvituste eest ning kas nimetatud kliinilised uuringud kvalifitseeruvad „inimkatseteks“ Eesti ja EL-i õiguse tähenduses? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu liige